Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

https://youtu.be/zwhq-CiikgQ
see natuke ikka tugevam paistab jahh, kui ma kartsin.

Mul on miskipärast arvamus, et täna tasuks meil teha kahepoolse aga palju madalama kaldega põhja-lõunasuunalise harjaga "kasvuhoone". Kui maad laialt käes on. Sel juhul on päikeselisel keskpäeval niikuinii ületootmine. Pilves ilmaga aga ongi vaja, et paneel oleks otse taevasse pööratud.
Miski sellise https://www.youtube.com/watch?v=iGenpb2xnpI edasiarendus näiteks (siin on vaiu kindlasti ülearu).
Paneelide hulk muidugi kah kõvasti üledimensioneerida.
Selleks muidugi tuleks eeskätt need paneelid odavalt hankida - oodata, kas lubatud hinnalangus 2024-25 aastal tuleb?

Kui turgu oleks siis ka tehtaks...
Ju siis ikka ei ole - vähemalt piisavalt ei ole, et selle peale oma aega raisata - eks muud tooted "müüvad" paremini

Tuhandeid mikrotootjaid olevat... aga kokkukeevitatud metalli veetakse Itaaliast...

[xxx111]

...aga kokkukeevitatud metalli veetakse Itaaliast...

Ju siis ikka Itaaliast koos transpordiga jne on ühiku hind odavam...
Mis pole ka ime
On ikka suur vahe kas toota tuhandeid või sadu tuhandeid või miljoneid

Aga mis Sul takistab see äri püsti panna?
Või nt saata hinnapäring kohalikele tootjatele...

[ping]

... Miski sellise https://www.youtube.com/watch?v=iGenpb2xnpI edasiarendus näiteks (siin on vaiu kindlasti ülearu). ...

Selline paneelide kinnitusskeem ei vasta paneelide tootja poolt ettenähtud kinnitusele meie lumekoormuse olukorras.

Kui turgu oleks siis ka tehtaks...
Ju siis ikka ei ole - vähemalt piisavalt ei ole, et selle peale oma aega raisata - eks muud tooted "müüvad" paremini

Tuhandeid mikrotootjaid olevat... aga kokkukeevitatud metalli veetakse Itaaliast...

Tehakse meil ikka kõiki raame, juba ammu tehakse sest lõunapool tehakse raamid meie jaoks mitteoptimaalse nurgaga.

Aga hinda küsitakse raamide eest nagu need kõik oleks kaameliga Itaaliast toodud. (Õhu vedamine maksab.)
Peaasi, et metallkonstruktsioonid oleks kuumtsingi vannist läbi käinud.

[xxx111]

Tehakse meil ikka kõiki raame...

Selles ma ei kahtlegi, et tellimustööna tehakse (kõike tehakse) - aga ainult nendele spetsialiseerunuid ei ole...

Peaasi, et metallkonstruktsioonid oleks kuumtsingi vannist läbi käinud

Oskad seda kuidagi põhjendada...
Mul tekib kohe küsimus kui pikk on projekteeritud kasutusiga...
Isegi kui on 50a ja tavaline väliskeskkond (pole agressiivne keskkond - nt silohoidla või laut vms) so keskkonnaklass terase puhul C3 ja see ei tähenda sugugi kuumtsinkimist...
Lisaks võib odavamaks osutuda hoopis materjali paksuse suurendamine
Omaette asi on välimus
Ja ehk hoopis alumiinium...

[ping]

Ja hakkab jälle tulema (nagu trebla ka eespool viitas):

PM:

Päikesepaneelide omanikud on marus:
Eesti Energia nõuab, et talle müüdud elektri eest peale makstaks.

Viimastel päevadel on päikesepaneelide omanikud, kes seni on oma toodetud elektrit pisikese kasumiga võrku müünud, saanud Eesti Energialt teate, et pidu on nüüd läbi.

https://majandus.postimees.ee/7697882/p ... 1674298022

Mina jälle ei saa selles "marust" aru...
No ära müü siis võrku
Tarbi ise või salvesta või küta välibasseini või mida tee mida iganes
Ega keegi ju ei sunni võrku müüma

Varem kui elektrimüüjatel oli vajadus Rohelist elektrit osta, siis sõlmiti 0% marginaliga lepinguid.
Paljud jäid sellepärast sotsiaalpaketi tulles börsipaketile, et lubati tähtajatu ostulepingu jätkumist senistel alustel.

Nüüd tõsteti järsult ostuhinda ja tekkis olukord, kus elektrihinna lähenemisel nullile peab elektritootja hakkama võrkumüüdud elektrile peale maksma.

Kõige rohkem on haiget saanud need, kes lootsid laenu abil rahapuu kasvama panna ja äkitsi meenutatud arusaam, et suurfirma on alati jõupositsioonil.

[ping]

Tehakse meil ikka kõiki raame...

Selles ma ei kahtlegi, et tellimustööna tehakse (kõike tehakse) - aga ainult nendele spetsialiseerunuid ei ole...

Peaasi, et metallkonstruktsioonid oleks kuumtsingi vannist läbi käinud

Oskad seda kuidagi põhjendada...
Mul tekib kohe küsimus kui pikk on projekteeritud kasutusiga...
Isegi kui on 50a ja tavaline väliskeskkond (pole agressiivne keskkond - nt silohoidla või laut vms) so keskkonnaklass terase puhul C3 ja see ei tähenda sugugi kuumtsinkimist...
Lisaks võib odavamaks osutuda hoopis materjali paksuse suurendamine
Omaette asi on välimus
Ja ehk hoopis alumiinium...

Imelikul kombel on PV paneelide läheduses alati agressiivne keskkond (Elektrokeemiline korrosioon), mis nõuab roostevabasid kinnitusvahendeid (parandatud-mitte C3).
Saksas on PV seadmete paigalduse juhendmaterjalid olemas.

Üks asi on välimus aga paigaldatud paneelid ei tohiks oma ekspluatatsiooni ajal tekitada kahju ümbritsevatele isikutele ega isikute varale. (tormid).
Kui 20 aasta pärast paneelid kellelegi viga teevad, küll siis omanik kahjud hüvitab.

Alumiiniumprofiiliga olekski lihtsam teha aga et seda soodsalt saada peaks tellima vast min. tonni materjali korraga.

Aga milleks priisata, kui tellija teemat ei jaga, siis võib ju tavalise hõbevärviga ka värvida ja ikkagi täisraha küsida.

[xxx111]

Elektrokeemiline korrosioon ei nõua (tavakasutusea puhul) muud kui C3
Ja seda ju räägingi, et C3 ei nõua kuumtsinkimist...
Lisaks - PV aluseid pole küll mõtet projekteerida kasutuseaga 50a
Ja siit lähevad ka nõudmised lahjemaks
Ja mis tormist Sa räägid?
Kandevõime peab ilmselgelt tagatud olema kuid selleks pole ainuke võimalus kaitsekihid...
Kõigele lisaks on torm avariiolukord kus arvutustes on hoopis teised osavarutegurid ja kombinatsioonitegurid
So kui "paberimajandus" vastab kõikidele nõuetele ei saa Sulle keegi "kraesse tulla"
Lisaks - kolmandate isikute kahjude vastu on olemas ka kindlustused

[xxx111]

Ja sellest "marust" ikka aru ei saa...
Pole ju mingit kohustust võrku müüa...
"Topi purki" ja kasuta kuna tahad

[vtl]

Ja sellest "marust" ikka aru ei saa...
Pole ju mingit kohustust võrku müüa...
"Topi purki" ja kasuta kuna tahad

Asi pole mitte "kohustuses", vaid selles, et
a) kuni tänaseni on taotud seda trummi, et "ülejäägi võid võrku tagasi müüa" ja "oma öist/talvist elektriarvet selle võrra vähendada".
b) küllaltki monopoolses seisus suurettevõte ajab inimestele makarone kõrva, rääkides sellest, et "kuna elektrihinnad on tõusnud, siis on ka tagasiostu teenuse(!) kulud mitmeid kordi kasvanud". Misasi on "tagasiostu teenus"?
c) uue hinnaga leppimiseks / lepingu kinnitamiseks anti aega sisuliselt nädal ja kui selle aja jooksul ei reageeri, siis lõpetatakse tagasiostuleping automaatselt.

Ehk a-st, b-st ja c-st tulenevalt pandi inimesed fakti ette, et kui nüüd (IMHO röövelliku) komisjonitasuga ei lepi, siis võid oma elektri p€rsse pista, meil ei ole seda vaja.

[kunn24]

Kas Elektrilevi võtab veel võrgutasu võrku antud elektri eest lisaks?
Kui ja, kas võtab ka siis, kui lepingut müümiseks pole?

[xxx111]

a) Võidki - kes / mis keelab...
b) Bilansienergia

„Elektri tagasiostu hinnamuudatus on tingitud elektrienergia kallinemisest, kus bilansienergiaturul on hind kahe aasta jooksul tõusnud üle kuue korra,“ selgitab Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar.

c) Ja milles on probleem...

Ja a, b, c kokkuvõttes nii ongi - tee selle energiaga mis aga tahad...

[ping]

Elektrokeemiline korrosioon ei nõua (tavakasutusea puhul) muud kui C3
Ja seda ju räägingi, et C3 ei nõua kuumtsinkimist...
Lisaks - PV aluseid pole küll mõtet projekteerida kasutuseaga 50a ...

Parandasin eksimuse ära, et nõutud on roostevabad kinnitusvahendid.
PV paneelid on isegi 50 aasta pärast, päevavalguses, eluohtliku pinge all olevad seadmed ja seepärast peavad need olema ohutult teenendatavad ja demonteeritavad.

[xxx111]

Elektrokeemiline korrosioon ei nõua (tavakasutusea puhul) muud kui C3
Ja seda ju räägingi, et C3 ei nõua kuumtsinkimist...
Lisaks - PV aluseid pole küll mõtet projekteerida kasutuseaga 50a ...

Parandasin eksimuse ära, et nõutud on roostevabad kinnitusvahendid.
PV paneelid on isegi 50 aasta pärast, päevavalguses, eluohtliku pinge all olevad seadmed ja seepärast peavad need olema ohutult teenendatavad ja demonteeritavad.

EI ole nõutud roostevabad - vähemalt mitte EuroCod-s (sellel baseerub ka EVS)
Lisaks on täiesti erinevad asjad konstruktsioon ise ja kinnitusvahendid
Kui selline nõue käib kaasas tootejuhendiga siis teine teema - tuleb valida teine toode või ise projekteerida vastav toode ja lasta see valmistada Sinu poolt enne mainitud "meil tehakse töökojas"
Kui projekteeritud kasutusiga ületatakse siis see tähendab kas hoone / rajatise demonteerimist või kogu "paberimajanduse" uut läbimist
Kui Sa nii ei tee siis loomulikult vastutad oma "jama" eest ise

[ping]

Kas Elektrilevi võtab veel võrgutasu võrku antud elektri eest lisaks?
Kui ja, kas võtab ka siis, kui lepingut müümiseks pole?

Võrku müüdava elektri eest võrgutasu Elektrilevi ei võta.
Kui tootmisleping puudub, siis trahvib Elektrilevi võrku antava elektri eest täies mahus.
Kui tootmise võrguleping Elektrileviga on olemas aga puudub leping elektrimüüjaga toodetu ostmiseks, siis Elektrilevi võtab lepingu piires toodetud elektri tasuta vastu aga raha ei liigu.

[ping]

Elektrokeemiline korrosioon ei nõua (tavakasutusea puhul) muud kui C3
Ja seda ju räägingi, et C3 ei nõua kuumtsinkimist...
Lisaks - PV aluseid pole küll mõtet projekteerida kasutuseaga 50a ...

Parandasin eksimuse ära, et nõutud on roostevabad kinnitusvahendid.
PV paneelid on isegi 50 aasta pärast, päevavalguses, eluohtliku pinge all olevad seadmed ja seepärast peavad need olema ohutult teenendatavad ja demonteeritavad.

EI ole nõutud roostevabad - vähemalt mitte EuroCod-s (sellel baseerub ka EVS)
Lisaks on täiesti erinevad asjad konstruktsioon ise ja kinnitusvahendid
Kui selline nõue käib kaasas tootejuhendiga siis teine teema - tuleb valida teine toode või ise projekteerida vastav toode ja lasta see valmistada Sinu poolt enne mainitud "meil tehakse töökojas"
Kui projekteeritud kasutusiga ületatakse siis see tähendab kas hoone / rajatise demonteerimist või kogu "paberimajanduse" uut läbimist
Kui Sa nii ei tee siis loomulikult vastutad oma "jama" eest ise

Vastavalt meil kehtivale seadusele vastutab igasuguse jama eest kinnisasja omanik ja omanik ise otsustab, et mida teeb.

[vtl]

b) Bilansienergia

„Elektri tagasiostu hinnamuudatus on tingitud elektrienergia kallinemisest, kus bilansienergiaturul on hind kahe aasta jooksul tõusnud üle kuue korra,“ selgitab Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar.

Jah, ajalehte lugeda oskame me kõik.
Kas keegi oskaks selle bilansienergia ka kulupõhiselt ära seletada? Mitte ümmargust pläma, kuidas mittejuhitav päikeseenergia võrke läbustab, vaid seda, kui palju see tasakaalustamine reaalselt maksab ja miks see hind just nüüd kuus korda tõusnud on.

c) Ja milles on probleem...
Ja a, b, c kokkuvõttes nii ongi - tee selle energiaga mis aga tahad...

Noh, hetkel ei olegi probleemi - konkureeriva energiamüüja juures on (endiselt) null-marginaal tagasiostule.
Muidugi ei tea, millal selle butiigi pidaja selle "bilansienergia avastab" ja turuolukorda kasutades oma hindadega üles läheb.

[kunn24]

Ei viitsi pikalt seletada, aga eks loe https://elering.ee/bilansihaldus
Lühidalt, paras ajudek.pp. Kui näiteks pilv paneeli ette läheb, siis tuleb sekundi murdosaga see auk täita. Ehk kellelgi kuskil peab olema nn kuum reserv, mida ta normaaolukorras laseb tuulde, aga kui tekib vajadus, keerab tuuldelaskmise kraani kinni ja juhib turbiinile või on kuskil gaasimootor tiksumas ja vajadusel regulaator lisab momenti juurde. Mida suurem on paneelide võimsus, seda suurem peab ka olema kiirelt reguleeritav võimsus.
Ei taha olla bilansihaldurite nahas ja ju see saigi ajendiks, et tuli hakata oma tõmblemist hinnastama. Ehk ka kainestab paneelide eufooriat, sest nüüd on sisuliselt välja öeldud, et see läbustamine võrgus maksab.
Juba varem sellest vaikselt kirjutati, et nn taastuvenergialäbu viib ka katelde efektiivsuse (kütuse erikulu) alla, aga seda ei tahtnud keegi kuulda.

[vtl]

Ei viitsi seletada, aga eks loe https://elering.ee/bilansihaldus
Lühidalt, paras ajudek.pp. Kui näiteks pilv paneeli ette läheb, siis tuleb sekundi murdosaga see auk täita. Ehk kellelgi kuskil peab olema nn kuum reserv, mida ta normaaolukorras laseb tuulde, aga kui tekib vajadus, keerab tuuldelaskmise kraani kinni ja juhib turbiinile või on kuskil gaasimootor tiksumas ja vajadusel regulaator lisab momenti juurde. Mida suurem on paneelide võimsus, seda suurem peab ka olema kiirelt reguleeritav võimsus.
Ei taha olla bilansihaldurite nahas ja ju see saigi ajendiks, et tuli hakata oma tõmblemist hinnastama. Ehk ka kainestab paneelide eufooriat, sest nüüd on sisuliselt välja öeldud, et see läbustamine võrgus maksab.

Jah, see põhjendus oleks ju nagu arusaadav, aga... olukord, kus pilv tuleb paneeli ette (ehk minu piirkonnas kaob ära ~10kW tootmisvõimsust) tekitab summa summaarum sama olukorra, kui keegi lülitaks "ootamatult" keset päeva sisse 10kW saunakerise - ehk neelab ära needsamad 10kW tootmisvõimsust. Ehk mõlemil juhul tekib "ootamatu" nõudlus.

Kogu kodutarbijate müriaad tekitab pidevalt selliseid auke ja kusagil keeravad regulaatorid momenti juurde. Osa neist aukudest on ennustatavad a'la inimesed tulevad töölt ja hakkavad lastele pannkooke valmistama, teised jällegi mitte.

[kunn24]

Sul on õigus ja pole ka. Eks kõik sõltub võrgu erinevates segmentides toimuvast statistikast. Suurtarbijad üldjuhul on ennustatavad, väiketarbijad- noh jah. Suur pilt on ikkagi võrguhalduril ja võib oletada, rõhutan, oletada, et tendents võrgus seoses nn taastuvenergiaga on ikkagi korratuse kasvu suunas, mida üritatakse hambad risti, kahandada või pandi sellele hinnasilt lõpuks külge.
Võimalik, et selle trikiga üritati siiski UT-st tulenevat kahjumit kahandada, KST mis seal taga tegelikult on.

[vtl]

Sul on õigus ja pole ka. Eks kõik sõltub võrgu erinevates segmentides toimuvast statistikast. Suurtarbijad üldjuhul on ennustatavad, väiketarbijad- noh jah. Suur pilt on ikkagi võrguhalduril ja võib oletada, rõhutan, oletada, et tendents võrgus seoses nn taastuvenergiaga on ikkagi korratuse kasvu suunas, mida üritatakse hambad risti, kahandada või pandi sellele hinnasilt lõpuks külge.

Võtsin oma jaama tootmis-tarbimisgraafiku ühest jaanuaripäevast, kus veidi päikest paistis. Ülemise halli joonega piiritletud ja halliga täidetud ala on tootmine, sinise joonega piiritletud joon omatarve ja sinisega täidetud ala on see, kus tootmine kompenseeris omatarbe.

Nagu näha, siis omatarve on põhjustanud märksa suuremaid piike võrgus, võrreldes tootmisega, mis on üsna lauge.

[kunn24]

Statistikas sa ei saa ainult endast lähtuda. Ma ei ole enam selle distsipliini reeglitega kursis, kuid järelduste tegemiseks peab valim olema, ütleme nii, SUUR. Kui võtad näiteks valimiks terve Pirita linnaosa, siis võib pilt olla teine. Tinglik sinine võib olla ka ebaühtlane, kuid enam- vähem prognoositavalt (vb olla kõrvalekalle näiteks 5 %) ja samas paneelide omas võivad olla augud, kui pilv üle käis ja PROGNOOSIMATULT ja kõrvalekalle näiteks 50 %. See viimane on paha- paha, mis sillutab teed võrgu kollapsile (mida suurem on paneelide võimsus, seda suurem mõju) ja mida tuleb hambad ristis ära lahendada OPERATIIVSELT. Ehk keegi peab paneelimeeste järelt "koristama" ja nüüd on sellele pistetud mingigi hind. Saad aru küll, kui tahad aru saada.
Kallis bilansienergia siis ongi arvatavalt osaliselt gaasijaamade oma lisaks meil nö kuumas reservis olevale katlale. Leedus on selliseid. Ma ei tea, kas praegu ka venelastelt ostetakse.

[new1]

Kogu see kõikumise teema on ka ainult lokaalselt nii suurelt muutuv, kui kusagil eraisiku 10kW-sele päikesepargile pilv ette vajub. Kui nüüd üleriigilist pilti vaadata, kus kõik kohad on neid 10kW-seid parke täis ja üle riigi on vahelduva pilvisusega ilm, Tartus tuli ühele pargile pilv ette ja toodang kukkus, tallinnas samal ajal teisel läks just pilv eest, saaremaal kolmandal pargil on poolpilves, põlvas lauspäike hoopis ja kui kõik need kõikumised ja kattuvused kokku viia üleriigiliselt, siis kujuneks ikkagi selline üldkeskmine pilvisusest sõltuv tootmiskõver, mida saab reaalse pilvepildi järgi reaalajas üsna täpselt siiski ära hinnata, palju need pargid parasjagu üleriigiliselt keskmiselt toodaksid. See paneelidest tulenev kõikumine, toodangu ära kadumine/tekkimine on üleriigiliselt suure tõenäosusega terve riigi päikeseparkide peale sujuvam, kui mingi tööpäeva algus/lõpp, mil tarbimine kõigub palju enam ja pole pilvekaarti ja kellaaega ka reaalselt olemas, mille järgi saaks hinnata, et palju see muutus nüüd umbestäpselt olla saaks.

[xxx111]

kunn on ühe lausega ilusti öelnud - "läbustamine võrgus maksab"
Ja kui veidi edasi mõelda, siis võiks arvata, et hakkab maksma rohkem

[Ardi]

Ei viitsi pikalt seletada, aga eks loe https://elering.ee/bilansihaldus
Lühidalt, paras ajudek.pp. Kui näiteks pilv paneeli ette läheb, siis tuleb sekundi murdosaga see auk täita. Ehk kellelgi kuskil peab olema nn kuum reserv, mida ta normaaolukorras laseb tuulde, aga kui tekib vajadus, keerab tuuldelaskmise kraani kinni ja juhib turbiinile või on kuskil gaasimootor tiksumas ja vajadusel regulaator lisab momenti juurde. Mida suurem on paneelide võimsus, seda suurem peab ka olema kiirelt reguleeritav võimsus.
Ei taha olla bilansihaldurite nahas ja ju see saigi ajendiks, et tuli hakata oma tõmblemist hinnastama. Ehk ka kainestab paneelide eufooriat, sest nüüd on sisuliselt välja öeldud, et see läbustamine võrgus maksab.
Juba varem sellest vaikselt kirjutati, et nn taastuvenergialäbu viib ka katelde efektiivsuse (kütuse erikulu) alla, aga seda ei tahtnud keegi kuulda.

Ehk selgitaksid selles valguses, et miks maksustatakse just väiketootjate elektrimüüki?
Pilv suure päikesejaama kohal tekitab ju suurema tootmiskõikumise, kuid hinnatõus neid ei puuduta.

[xxx111]

Ei viitsi pikalt seletada, aga eks loe https://elering.ee/bilansihaldus
Lühidalt, paras ajudek.pp. Kui näiteks pilv paneeli ette läheb, siis tuleb sekundi murdosaga see auk täita. Ehk kellelgi kuskil peab olema nn kuum reserv, mida ta normaaolukorras laseb tuulde, aga kui tekib vajadus, keerab tuuldelaskmise kraani kinni ja juhib turbiinile või on kuskil gaasimootor tiksumas ja vajadusel regulaator lisab momenti juurde. Mida suurem on paneelide võimsus, seda suurem peab ka olema kiirelt reguleeritav võimsus.
Ei taha olla bilansihaldurite nahas ja ju see saigi ajendiks, et tuli hakata oma tõmblemist hinnastama. Ehk ka kainestab paneelide eufooriat, sest nüüd on sisuliselt välja öeldud, et see läbustamine võrgus maksab.
Juba varem sellest vaikselt kirjutati, et nn taastuvenergialäbu viib ka katelde efektiivsuse (kütuse erikulu) alla, aga seda ei tahtnud keegi kuulda.

Ehk selgitaksid selles valguses, et miks maksustatakse just väiketootjate elektrimüüki?
Pilv suure päikesejaama kohal tekitab ju suurema tootmiskõikumise, kuid hinnatõus neid ei puuduta.

Minu esimene mõte on siinkohal, et "ühiku" hind on kõige kallim väiketootjale...
Ja siinjuures igasugune hind...