Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[xxx111]

7m silde puhul ma läbipaindest ei hakka rääkimagi
Isegi kandevõime pole tagatud
Arvutasin 50x250 S500 C24 (iseasi kas nö oma materjalil võiks võtta C24) norm omakaalukoormus 0,8 kN/m2 ja norm kasuskoormus 2,0 kN/m2 (elamud) ning tulemus oli %-s kandevõime 146%...

[pikk88]

Nii pikka saematerjali ei olegi plaanis kasutada. Need talad on kavas ise prussidest kokku monteerida. Näiteks kaks prussi, 5x20 pikkusega 6 meetrit või võimalusel ka lühemad ning need poltide ja kruvidega kokku keerata, ogaseibid ka vahele. Kui kandvusest ikka veel väheks jääb siis tuleb ka 20mm vineer prussidele vahele panna ja peale seda ei saa küll läbipaidega või kandvusega mingit probleemi tekkida. Kõikvõimalike nõtkumiste vastu aitab see kui kogu konstruktsioon korralikult vekseldada ning omavahel nurkade ja kruvidega kinnitada. Samuti meenutan, et talade alla läheb kolm palki diameetriga umbes 25cm

Lisaks tekkis vahepeal veel mõte, et paneelid paigaldada välisseinte äärde ja kui keset keldrit laduda vahesein mille peale jätta see 1m laiune ava mille täidab betoonvaluga siis on olemas keset hoonet ka vundament ahjule ning ahju koos korstnaga võib ehitada ka keset suurt tuba. Esialgu oli plaanis see auk jätta hoone tagumise seina äärde, sest too sektor saab minu arusaamist mööda vähem koormust, kui fassaadipoolne külg. Vaheseina ehitus keldrisse oli plaanis niikuinii, sest kaks pisemat ruumi on keldriks tunduvalt parem, kui üks 40 ruudune. Üks saab tehnoruumiks ja teise jäävad juurikad.

Paneelid hakkavad jooksma pikku hoonet ja see 1 meeter mis jääb paneelidest katmata selle augu täidab hiljem betoonivaluga mille paksus on 10cm ja armatuur sinna sisse läheb 10 või 12mm võrk silmaga 150mm.

Val kui nad tänapäeval nõuavad nullenergiamajadelt kütteallikana soojuspumpasid ning energiaallikana lisaks ka päikesepaneele siis pole mul ju võimalik vormistada põhikütteks ahju ning pliiti? On seal üldse vahet, kumb on juriidiliselt märgitud hädaabiks või lisakütteks ning kumb põhikütteks? Esialgu plaanis kasutama hakata vaid ahju ning pliiti, sest tarvis on maja valmis ehitada. Kui see tehtud ning raha ikka veel üle kipub jääma siis saab investeerida ka rohelisematesse energiaallikatesse. Genekat osta hetkel ei kavatse, gaasitrassi praegu krundini ei tule, kuid selle ots pole mägede taga. Igaks sajaks juhuks peab vundamenti mõne augu sisse jätma, sest iial ei tea mis paarikümne aastaga juhtuda võib. Ehk panen ühel päeval gaasikatla keldrisse ja kütan põrandakütte torud sellega soojaks.
See Sketchup free oli ju ka mu meelest mingi trial versioon asjast. Abihoone projekti joonised tegin sellega ning kehtivus oli tal vist üks kuu. Peale seda pidid jälle uuendama või hakkama juba raha maksma. Aga võimalik, et mäletan ka valesti.

[xxx111]

Nii pikka saematerjali ei olegi plaanis kasutada. Need talad on kavas ise prussidest kokku monteerida. Näiteks kaks prussi, 5x20 pikkusega 6 meetrit või võimalusel ka lühemad ning need poltide ja kruvidega kokku keerata, ogaseibid ka vahele. Kui kandvusest ikka veel väheks jääb siis tuleb ka 20mm vineer prussidele vahele panna ja peale seda ei saa küll läbipaidega või kandvusega mingit probleemi tekkida. Kõikvõimalike nõtkumiste vastu aitab see kui kogu konstruktsioon korralikult vekseldada ning omavahel nurkade ja kruvidega kinnitada. Samuti meenutan, et talade alla läheb kolm palki diameetriga umbes 25cm

5x20 igal juhul vähe
Kõik liited mis teed ainult suurendavad läbipainet (selline asi nagu liidete järeleandvus ja seda tuleb vastavalt igale liitele arvutada)
Aga kui ikka kindel tahtmine ise nii teha siis lõpuks ise endale teed ja ise tead...

[val]

...Val kui nad tänapäeval nõuavad nullenergiamajadelt kütteallikana soojuspumpasid ning energiaallikana lisaks ka päikesepaneele siis pole mul ju võimalik vormistada põhikütteks ahju ning pliiti? On seal üldse vahet, kumb on juriidiliselt märgitud hädaabiks või lisakütteks ning kumb põhikütteks? Esialgu plaanis kasutama hakata vaid ahju ning pliiti, sest tarvis on maja valmis ehitada. Kui see tehtud ning raha ikka veel üle kipub jääma siis saab investeerida ka rohelisematesse energiaallikatesse. ...

Su tegelik soov on vaid ahjud-pliidid, st soojuspump oleks paberi jaoks? Üks tuttav tuleb meelde, kes sama juttu rääkis, et oma mets, hädaolukorrad jms. Reaalsuses peale paari-kolme aastat läks ikkagi soojuspumbale. See on huvitav, kas pmst on üldse võimalik energiatõhususe miinimumnõue täita vaid ahju-pliidiga? Loogiliselt võttes viivad ahi-pliit parajalt suure koguse energiat korstnast välja, st peaksid seda kompenseerima nt rohkema soojustusega, aga seal tuleb mõistlikkuse piir ette. Huvitav oleks teada, kas see teoreetiliselt on võimalik? Äkki on olemas mingid lahendused ahju-pliidi suitsugaasidest energia kätte saamiseks nagu tööstustes?

Väidavad, et tänapäevane Sketchup free on vaid veebis, st miskit installida pole vaja: http://www.sketchup.com/products/sketchup-for-web

[xxx111]

@ val

Kõiki nõudeid on võimalik täita - kui need on "paberil" nõutud siis tehakse ka "paber kus kõik on korras"

[val]

Kõiki nõudeid on võimalik täita - kui need on "paberil" nõutud siis tehakse ka "paber kus kõik on korras"

Kuis vaid ahju-pliidiga see paberil tegemine käib?

[Urmas]

See on huvitav, kas pmst on üldse võimalik energiatõhususe miinimumnõue täita vaid ahju-pliidiga? Loogiliselt võttes viivad ahi-pliit parajalt suure koguse energiat korstnast välja, st peaksid seda kompenseerima nt rohkema soojustusega, aga seal tuleb mõistlikkuse piir ette. Huvitav oleks teada, kas see teoreetiliselt on võimalik?

Mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka bürokraatlikult on võimalik seda teostada. Lihtsalt sa pead ära tõestama, et su maja on nii soojapidav, et põhimõtteliselt maja soojas hoidmiseks ei ole sul vaja mingit lisaenergiat, sest näiteks 100m2 majas hakkavad elama 130kg eluskaaluga kaks ämma, samasuguse eluskaaluga on ämmade tütar ja poeg ja nende 7 last ja lisaks kolm tubades kolavat dogi. Maika väelgi toas olles ajab selline soojatootjate kontsentratsioon higistama. See uitmõte käis mul kunagi läbi passiivmaja teemast, kus arvetuse sisse läks ka majas elavate elusolendite soojatoodang. Statilistiliseks keskmiseks nimetati seda vist. Aga mis saab statilisest keskmisest siis, kui suurpere müüb maja maha, ostab selle poiismees ja avastab, et uued arved ei vastagi müüjate esitatule? Ostja petmine? Viimaste uudiste valguses pead veel ära tõestama(mingi ametniku paber?), et pühapäeva hommikuste pannkoogitsemooniateks kasutatakse õigest kohast, õigel ajal mahedalt raiutud õiget puud jne ... pliidi kütmiseks pannkookide valmistamisel. Ja ongi vist JOKK.

[xxx111]

Kõiki nõudeid on võimalik täita - kui need on "paberil" nõutud siis tehakse ka "paber kus kõik on korras"

Kuis vaid ahju-pliidiga see paberil tegemine käib?

Miks "paberil" peab olema ahi ja pliit?

[val]

...Miks "paberil" peab olema ahi ja pliit?

Inimene tahab vaid ahju ja pliiti, aga mitte soojuspumpa. Mida ta selleks peab tegema? Sa väitsid, et siis tehaksegi midagi vaid paberil. Mida siis tehakse?

[xxx111]

...Miks "paberil" peab olema ahi ja pliit?

Inimene tahab vaid ahju ja pliiti, aga mitte soojuspumpa. Mida ta selleks peab tegema? Sa väitsid, et siis tehaksegi midagi vaid paberil. Mida siis tehakse?

Aga "paber" kannatab kõike
"Paberil" ei pea üleüldse kajastama pliit või ahju primaarse soojusallikana...
"Paberil" saab olla selleks mis iganes, samuti saab "paberil" näidata U arvuks mida iganes...
Ja seda ei ole mõtet rääkima tulla, et "peab tegema nagu paberil" - "paber" (kui selle saamiseks peab näitama rumalusi mida lähtudes nt kuluoptimaalsusest ei teeks) on ametnikele...

[Urmas]

Inimene tahab vaid ahju ja pliiti, aga mitte soojuspumpa. Mida ta selleks peab tegema? Sa väitsid, et siis tehaksegi midagi vaid paberil. Mida siis tehakse?

Grusiinilt küsitakse, et palju on 2x2? Grusiin küsib vastu, et palju on vaja? Kas sa oled tõesti lihtsameelne ja arvad, et kui ametnikule esitada 5 leheküljel arvutused alates maja soojapidavuse kohta, kuhu põimida siinused, kosiinused, tangensid, müüd ja ülejäänud kreeka tähestikku sisaldavaid valemid, siis ta oskab/hakkab/viitsib kõike seda ülekontrollida? Seesama amenik tuleb lihtsalt nendesamasse valemitesse ära uputada, mida "kõrgemad ja targemad(Brüsseli+meie omad)" ametnikud on tootnud. Ja seda kindlasti kõrgemalseisvate ametnike soovituslike viidetega. Kas sa tead mõnda KOV ehitusministrit, kes oleks võimeline seda 5 lehekülge pidevalt ajas muutuvaid valemeid(Brüsseli omad muudavad) läbi seedima? Mina ei tea. Serveerida tuleb osata! Sa peaks olema ju lugenud minu poolt tihtipeale tsiteeritavat Dalai-laama ütlemist- õppige tundma seadusi, et teada, kuidas neid õigesti rikkuda.

OT. Olen ennegi sellest kirjutanud, aga ehk mõnele mälu värskenduseks. Töötasin kunagi kollektiivis, kus aeg-ajalt käisid kohalikud või Moskva kontrollid. Eks sai siis tagantjärgi kirjutatud igatsugu pabereid ja tihtipeale ei saanud kohalikud, Moskva omadest rääkimata, paberile kirjutatu sisust aru mitte mõhkugi, sest mina kirjutasin neid eesti keeles. Põhimõtteliselt oleks võinud sinna kirjutada tsitaate NLKP 25.kongressi ettekannetest(sisutühjad laused). Tähtsam oli, et tagantjärgi kuupäevad oleksid õiged. Ja siis, ühel paberite vorpimise ajal teadustas üks kolleeg(venelane) ühe lause, mis on mul ligi 40 aastat meeles- "Tšem bolše bumagi, trem tšištšje šopa". Tõlgituna- mida rohkem paberit, seda puhtam perše! Ja huvitav on see, et selle lause mõte kehtis eelmise riigikorra ajal ja kehtib ka praegu riigikorra ajal. Võtke kasvõi projektide kirjutamine toetuste saamiseks.

[val]

Ma ikka mõtlesin enam-vähem §-i piires lahendusi, mitte otsest petmist. Nt kujutan ette, et projektis saab näidata soojuspumpa ja/või päiksepaneele, aga valmis neid ei ehitata vms. Otsene pettus võib hiljem igasugu huvitavaid ja kulukaid sekeldusi kaasa tuua. Ametnik pole teema, miks peaks teda huvitama? Pigem on probleem nt pank (kui laenuga tehakse), kindlustus (juhtumi korral) või hilisemal müügil võib ostja igasugu huvitavaid nõudeid takkajärgi kaela väänama hakata kui otsene pettus välja tuleb.

[xxx111]

Pigem on probleem nt pank (kui laenuga tehakse), kindlustus (juhtumi korral) või hilisemal müügil võib ostja igasugu huvitavaid nõudeid takkajärgi kaela väänama hakata kui otsene pettus välja tuleb.

1. Pank - pole probleem - olemas mitu kogemust
2. Kindlustus - pole probleem - sinna pole vaja esitada valeandmeid (neid ei huvita "paber")
Toon siia näiteks, et olenemata valvesigna olemasolust märgin alati kindlustusse, et seda pole
Ja mõni muu asi veel kindlustamaks, et mõne sellise "vidina" (nt oli mingil põhjusel korrast ära) pärast ei saaks kindlustus "põigelda"
Kindlsustusmakse muutumine on marginaalne
3. Ostja - pole probleem - pole vaja esitada valeandmeid

"Paber" on vaid ametnikele...
Mõtlemisvõimega kodanik teeb iseseisvalt (mitte "tähe" järgi) otsused / järeldused jne

[xxx111]

Minu subjektiive arvamus (täpsustuseks)...
"Paberil" ja paberil on vahe
On paberid mis omavad tähtsust
Energiamärgis ja veel vähem "täht" siia alla ei kuulu
Energimärgisel on 1 rida mida võiks vaadata - see on primaarenergia kasutus (ilma kaalumisteguriteta)

[val]

... (neid ei huvita "paber")....

See on küll uudis . Vaielda ei taha ja oleneb juhtumist, aga minuteada panka ja kindlustustust huvitab probleemide korral eelkõige paber, õigemini see mis seal kirjas on.

[xxx111]

... (neid ei huvita "paber")....

See on küll uudis . Vaielda ei taha ja oleneb juhtumist, aga minuteada panka ja kindlustustust huvitab probleemide korral eelkõige paber, õigemini see mis seal kirjas on.

Kindlustusele esitad andmed ise / kinnitad andmete õigsust...
Pangale samuti - konkreetsed näited kus pangale laenutaotlust esitades esitati projekt koos seletuskirjaga, et ehitades tehakse "sellised ja sellised" muudatused
Ma ei saa välistada, et Sul on teised kogemused...
Oluline on siinkohal nendele asutustele esitada õige info
Aga see ei tähenda, et seda õiget infot (mida rumala reeglistiku pärast ei saa esitada) peaks esitama ehitusloa saamisel ametnikele...

[pikk88]

Ma ikka mõtlesin enam-vähem §-i piires lahendusi, mitte otsest petmist. Nt kujutan ette, et projektis saab näidata soojuspumpa ja/või päiksepaneele, aga valmis neid ei ehitata vms. Otsene pettus võib hiljem igasugu huvitavaid ja kulukaid sekeldusi kaasa tuua. Ametnik pole teema, miks peaks teda huvitama? Pigem on probleem nt pank (kui laenuga tehakse), kindlustus (juhtumi korral) või hilisemal müügil võib ostja igasugu huvitavaid nõudeid takkajärgi kaela väänama hakata kui otsene pettus välja tuleb.

Kui see postitus käis nüüd selle konkreetse teema kohta siis oled sa natuke valesti asjast aru saanud. Minul pole küll mingit kavatsust valeandmeid esitada ja kedagi petma hakata. Lihtsalt esmajärgus kavatsen valmis ehitada kolded ja korstnad, et saaks hakata hoonet kasutama eluruumina. Ei välista sugugi mitte seda, et ühel päeval jõuan ehitusjärjega ka soojuspumba ning päikesepaneelideni. Sellepärast üritan ehitada ka niiviisi, et ühel päeval paigaldan seadmed ning ühendan juhtmed ning toruotsad. Lihtsalt hetkeseisu järgi ei ole mitte mingit aimu kas ja kuna see päev saabub. Selle aja peale, kui mina jõuan oma ehitusjärjega nii kaugele, et vaja pumpa ning paneele siis on üsna tõenäoliselt seadmete hind tulnud niipalju allapoole, et saan seda endale lubada ilma laenu võtmata. Ehtne näide on kasvõi õhksoojuspumpade näol olemas. Mäletan, kui sõbral vanemad paigaldasid endale mingi pisikese seadme maja seinale ja selle hind oli 75 000.- mis teeb tänapäevases vääringus 5000€ Praegu on analoogseid kasutatud seadmeid juba mitu aastat võimalik saada täiesti tasuta. Jääb vaid paigaldamise vaev ning miks ei peaks seda sellisel juhul kasutusse võtma?
Pettuse järele lõhnaks see asi minu puhul pigem siis kui räägiks siin täiesti avalikult, et plaanin kõike seda, kuid ei kavatsegi majja paigaldada ei põrandakütte torusid ega ka radiaatoreid vaid ehitan oma kaks küttekollet ning paar korstent valmis ning ametnikud võivad seenele sõita. Kuid kui su postitus käis eelneva teemaarenduse kohta siis on teine lugu.

[pikk88]

Nii pikka saematerjali ei olegi plaanis kasutada. Need talad on kavas ise prussidest kokku monteerida. Näiteks kaks prussi, 5x20 pikkusega 6 meetrit või võimalusel ka lühemad ning need poltide ja kruvidega kokku keerata, ogaseibid ka vahele. Kui kandvusest ikka veel väheks jääb siis tuleb ka 20mm vineer prussidele vahele panna ja peale seda ei saa küll läbipaidega või kandvusega mingit probleemi tekkida. Kõikvõimalike nõtkumiste vastu aitab see kui kogu konstruktsioon korralikult vekseldada ning omavahel nurkade ja kruvidega kinnitada. Samuti meenutan, et talade alla läheb kolm palki diameetriga umbes 25cm

5x20 igal juhul vähe
Kõik liited mis teed ainult suurendavad läbipainet (selline asi nagu liidete järeleandvus ja seda tuleb vastavalt igale liitele arvutada)
Aga kui ikka kindel tahtmine ise nii teha siis lõpuks ise endale teed ja ise tead...

No kui on nii nagu väidad, eks siis tuleb kellegi targemaga natuke nõu pidada veel ka selles osas Ega näiteks võetud numbrid olid ka suht laest võetud niikuinii ning ei tähenda midagi konkreetset.

[ping]

... Ei välista sugugi mitte seda, et ühel päeval jõuan ehitusjärjega ka soojuspumba ning päikesepaneelideni. Sellepärast üritan ehitada ka niiviisi, et ühel päeval paigaldan seadmed ning ühendan juhtmed ning toruotsad. Lihtsalt hetkeseisu järgi ei ole mitte mingit aimu kas ja kuna see päev saabub. Selle aja peale, kui mina jõuan oma ehitusjärjega nii kaugele, et vaja pumpa ning paneele siis on üsna tõenäoliselt seadmete hind tulnud niipalju allapoole, et saan seda endale lubada ilma laenu võtmata. ....

Seadmete hind jookseb koos inflatsiooniga pidevalt ülesse.
Arvuta kokku, et kas tasub üldse küttetorudega jamada ja pane 1,5Ke eest kohe selline seade ning hiljem on aega ahju ehitada. (Lihtne paigaldada ning vajadusel hiljem asendada.)

Avatud esimese korrusega väikses soojustatud majas, kus elab paar inimest, pole majanduslikult mõtekas vesiküttesüsteemi üldse ehitada (kõrgem soetusmaksumus).
https://kliimamarket.ee/ohksoojuspumbad ... c-z25ufeaw

[xxx111]

Kui see postitus käis nüüd selle konkreetse teema kohta siis oled sa natuke valesti asjast aru saanud. Minul pole küll mingit kavatsust valeandmeid esitada ja kedagi petma hakata.

Kui nii - siis ma ühinen kasutaja val küsimusega: kuidas VAID pliidi ja ahjuga saad nõutava energiamärgise...

[val]

...Kui see postitus käis nüüd selle konkreetse teema kohta siis oled sa natuke valesti asjast aru saanud. Minul pole küll mingit kavatsust valeandmeid esitada ja kedagi petma hakata. Lihtsalt esmajärgus kavatsen valmis ehitada kolded ja korstnad, et saaks hakata hoonet kasutama eluruumina. ....

Postitus käis eelneva teemaarenduse kohta, kus soovitati petta. Mina ei soovita seda teed minna. Vajadusel jäta lihtsalt miskit rääkimata.
Kui ahi-pliit on kindel soov, siis tuleb need muidugi kohe teha, aga soojuspumba saab 2 korstna + ahju-pliidi raha eest kätte ja raha jääb ülegi, st pmst eluruumi saab kasutusele võtta ka teisipidi lähenedes.

[xxx111]

Postitus käis eelneva teemaarenduse kohta, kus soovitati petta...

Minu tagasihoidlik arvamus on, et see pole petmine vaid mõnel juhul jaburast regulatsioonist "sama teed" mööda minna...

[pikk88]

Natuke uudiseid idarindelt.
Eile hommikul avastasin, et talvega on ära kuivanud krundil asuv salvkaev. Põhjas ehk 20cm jagu vett. Kummaline on see, et see juhtus praegusel kevadisel ajal. Kõigest nädal tagasi põldude peal uputas ning traktorist kes põldu väetamas käis teadis rääkida, et see olevat ainus põld ümbruskonnas mis ei kanna. Ülejäänud juba kuivad, sest erilist suurvett ju sellel kevadel polnud. Käisin huvi pärast ka 50m kaugemal naabritädi kaevus kontrollimas. Temal oli vett umbes 1,2-1,3 meetrit ja arvata võib, et ka tootlikusega jätkuvalt probleeme pole. Minu kaevul hakkab esimene dekaad täis saama ning siiamaani ka säärast asja juhtunud pole. Ka suvisel põuaperioodil oli kaevus ümmarguselt meetrijagu vett. Tootlikkus oleks küll võinud parem olla, kuid mitte midagi katastroofilist ka polnud. Nüüd siis säärane pauk.
Lisaks sellele said lõppudelõpuks valmis garaaziuksed. Korralikult veel ette panna ei jõudnud. Natuke tarvis augu suurust kohendada, eks täna hakkan sellega tegelema. Ja hinged tarvis ka lõpuks korda teha. Talvel jäi see tegevus millegipärast poolikuks. Üks komplekt sai ära värvitud, kuid teine vaja veel värvida ning vastused ka puhastada ning värvida. Muus osas uudiseid pole, sest ootan jätkuvalt vallast projekteerimistingimuste saabumist. Taotlus sai nende tarbeks sisse antud 27 veebruar. Menetleja määrati kogu protsessile 16 märts. Kuivõrd minu teada oleks pidanud säärasele asjale tulema vastus 30 päevaga siis hakkasin märtsi lõpus uurima mille taga protsess siis sedapuhku seisab. Abivallavanema käest kuulsin lõpuks, et mingil x põhjusel on algatatud avatud menetlus. Kui veebruaris vallamajas käisin siis kohapeal sellest sõnagi juttu ei tehtud. Öeldi vaid seda, et kuna krunt juba vana ja muud (ajutised) hooned peal siis ei tohiks projekteerimistingimuste väljastamine midagi müstilist olla. Avatud menetlusest ei räägitud midagi. Sellele vastamiseks neil aega 60 päeva ja põhjendati seda suusõnaliselt sellega, et kuna neil praegu juba väga kiire aeg siis seepärast ka avatud menetlus alustati. Kui eelmisel nädalal vallalehelt otsima hakkasin, et kas on ka mõni märk maha jäänud sellest, et menetlust alustatud ja kas või kes sellele vastu võiks seista siis mina igatahes vallalehelt märget leida ei suutnud. Samas saab nende 60 päeva järgmise nädalaga täis....
Veel selgus talve jooksul, et minu krundi kõrvale hakatakse planeerima lasteaeda. Aasta algul hakkas millegipärast vallasakstel väga kiire, et ehitusloale heakskiitu saada. Sooviti ehitada suurt konteinerhoonet umbes kümnele rühmatäiele. Mina sellega nõus ei olnud, sest alustuseks väheneb sellega minu krundi väärtus (vähemasti minu jaoks) ja nende projekti järgi oleks ehitatud mingisugune neljakandiline kast mis mitte kuidagimoodi ei sobitu ümbritsevasse keskkonda, kus ülejäänud hooned on kõik viilkatusega. Samuti ei ole neil veel kehtestatud detailplaneeringut külatänava renoveerimiseks. Praegu on seal kruusatee, kuid kui selle tänava äärde rajada lasteaed mida mööda hakkab igapäevaselt liiklema tagasihoidlikult pakkudes +500 autot siis peaks asi olema asfalteeritud ning lasteaia rajamiseks peaks olema välja ehitatud nii veetrass, kanalisatsioonitrass kui ka elektriliinid. Neid praegu ei ole. Aga ehitusluba sooviti juba väljastama hakata...
Ühest küljest oleks küll positiivne, kui vald oma lasteaiahoone rajamisega kiirustaks, sest see tähendaks mulle ka veetrassi ja siis poleks ka kuivaks jäänud kaev eriline peavalu. Kuid kindel on see, et siis enam seal krundil seda rahu ja vaikust poleks võimalik saada, mida ma sinna otsima läksin. Taaskord tekib kiusatus kogu see värk müüki panna ja kuhugile rahulikumasse kvartalisse kolida. Nüüd ka kinnistu väärtus päris kõvasti tõusnud, sest abihoone on registris ja kui kaevus vesi sees oleks siis pakuti kinnistu väärtuseks ümmarguselt 130 000.- Selle raha eest oleks juba valikut natuke rohkem, kui 35 000.- eest mis see krunt veel mõned aastad tagasi väärt oli.

[pikk88]

Toimus järgmine etendus tsirkuses. Aprilli lõpuga ületasid vallakoomikud kõik oma tähtajad ning jätsid projekteerimistingimused väljastamata. Koostasin valda kurja järelpäringu ning esmalt tuli teade, et kirjatükile vastatakse 30 päeva jooksul. Kaks päeva hiljem tekkisid ehri ka projekteerimistingimused.
Tingimused ja põhjendused asjade käigu kohta on järgnevad:

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt endise Ülenurme valla territooriumi osas on maaüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud 100% elamumaa ning tegemist on tiheasustuse alaga, kus hoone püstitamisel ja laiendamisel üle 33% esialgsest mahust on vajalik koostada detailplaneering. Samuti on planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 kohaselt ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks alevikes nõutav detailplaneeringu koostamine.

PlanS § 125 lg 5 võib kohalik omavalitsus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi.

Projekteerimistingimuste menetlus on sarnane planeerimismenetlusele, kuna projekteerimistingimuste menetlus peab samuti toimuma avatud menetlusena st projekteerimistingimuste menetlusse tuleb kaasata kinnisasjadega piirnevad piirinaabrid ning teavitada avalikkust antud menetlusest ning isikutel tekib õigus oma arvamuse avaldamiseks. Arvamuste avaldamine on sarnane detailplaneeringu menetluses avalikustamisega.

Kuivõrd haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, siis ei ole otstarbekas valida planeerimismenetlust, mis on huvitatud isikule koormavam (ajaliselt kui ka majanduslikult). Alati tuleb valida huvitatud isiku jaoks soodsaim menetluslahendus, kui on võimalik läbi menetluse jõuda samale lahendusele.

Uus rajatav elamu asub juba hoonestatud krundil, samuti on naaberkinnistu hoonestatud elamu ja abihoonega. Sellest tulenevalt ei muutuks piirkonna väljakujunenud keskkond ja piirkonna hoonestuslaad.
Väljastatud tingimustes midagi ootamatut pole.
Rajatava hoone kaugus naaberhoonetest: arvestada tuleb tuleohutuskujadega;
Arhitektuur: kaasaegne, kõrgetasemeline, elukeskkonna kvaliteeti parandav, piirkonda sobiv;
Hoone kõrgus kuni 8,5m maapinnast;
Hoone min tulepüsivuse aste: min TP3;
Korruste arv: kuni 2 korrust (teine korrus katusealune);
Soklijoone kõrgus: kuni 50 cm maapinnast;
Katuse kalle: 30 – 45 kraadi;
Katuse tüüp: viilkatus, kelpkatus;
Katuse harjajoone suund: paralleelne või risti olemasolevate hoonetega;
Katuse räästakõrgus: kuni 3,4m maapinnast.
Kohustuslik ehitusjoon: puudub;
Katusekatte materjal: katuseplekk, katusekivi, sindelmaterjal;
Välisviimistlus: kivi, puit, krohv, klaas (soovituslikult kombineeritud). Keelatud värvkatteta plekk ja imiteerivad materjalid nt plastikvooder ;
Asendiplaan: lahendada kõrguslik sidumine ja vertikaalplaneerimine. Projekti koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud Kambja geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee);
Servituudid ja piirangud: täpsustada projektiga (teekaitsevöönd, sanitaarkaitsevöönd, tehnovõrkude kaitsevööndid, juurdepääsud vms);
Projekti koosseisus esitada insener-tehniline lahendus vee-, kanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni- ja elektrivarustusele ning küttele ja ventilatsioonile. Veevarustus lubatud lahendada salvkaevuga ning kanalisatsioon kogumismahutiga. Peale Ränirahnu teele tsentraalsete torustike valmimist võimalus liituda tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniga;
Keskkonnamõjude hindamise ja riskianalüüsi läbiviimise vajadus lahendada projektiga.
Tagada krundil 3 parkimiskohta.
Kogu see kirjatöö võttis neil aega tühised kaks ja pool kuud. Saab näha, kas järelpäringule tuleb ka mingisugune vastus vallast või loetakse nende poolselt asi lõpetatuks projekteerimistingimuste väljastamisega. Ja siis need lasteaiakasvandikud soovivad, et ma nendega suhtleks ning neile vabatahtlikult kõikvõimalikke dokustaate esitaks.

[kunn24]

Sellel ibal peab olema lisaks vallavalitsuse korraldus PT andmiseks (väljastamiseks). Asja muudab minu jaoks ibaks järgmine lõik, mis mitte kuidagi ei haaku juba väljastatud PT-ga:

Projekteerimistingimuste menetlus on sarnane planeerimismenetlusele, kuna projekteerimistingimuste menetlus peab samuti toimuma avatud menetlusena st projekteerimistingimuste menetlusse tuleb kaasata kinnisasjadega piirnevad piirinaabrid ning teavitada avalikkust antud menetlusest ning isikutel tekib õigus oma arvamuse avaldamiseks. Arvamuste avaldamine on sarnane detailplaneeringu menetluses avalikustamisega.