Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Täpselt minu mõte aero. Tõtt öeldes on terve see turg segane, sest olen väikestviisi juba suvest saadik ennast üritanud teemaga kurssi viia ja teinud mõnda firmasse ka järelpäringuid. Vastused on praktiliselt olematud. Paistab, et nüüd aastavahetuse paiku on rahval klaviatuurinäppimiseks aega rohkem, sest on ka mõningad pakkumised laekunud aga see on ka kõik.
Säärane soovitus jätab natuke arusaamatuks miks just see seade? On see ligi kaks korda kallim hind seda rahakulutust ka väärt?
Head uut aastat ka minu poolt!

[tabarabarap]

Suva kodulehest neil on seaded mis lihtsalt töötavad

[Hiid]

pikk, kus see maja sul olema hakkab? Miks seda vent seadet vajad üldse?

[aero]

Suva kodulehest neil on seaded mis lihtsalt töötavad

Ok, seade on tähtsam. Nõus. Samas - mul on “mingi muu” ja see samuti (lihtsalt) töötab. Ehk siis su “lihtsalt soovitan” ei tööta, argumente peab ka olema.

Äkki oleks abi kui pikk kirjeldaks, millist funktsionaalsust ta vendilt ootab? Kas “rootori soov” tuleneb sellest, et seade hakkab kytmata ruumis olema?

[ping]

Hetkel vaevan oma pead ventilatsiooni ja kütte teemadel. Plaanis on ehitada majja pliit koos soemüüriga ja ahi alumisele korrusele ning teise korruse kütmine korraldada ilmselt põrandaküttega. See mille pealt põrandaküte tööle hakkab on veel väga lahtine. Variante on küllaga. Ahju tüüp samuti. Ventilatsiooniseadme mõtlesin paigaldada soojustagastusega rootoriga soojusvahetiga seadme. ....

Kõigepealt peaks võtma vendi arvestuse aluseks "õhku rikkuvate elejate hulga" majas.
(Üks inimene normaaltalitlusel rikub ca 10m3 õhku tunnis.)
Järgmiseks kui suur kogus "haisvaid asju" ja "haisvaid tegevusi" plaanitakse maija.
(Pliidi kubu väljatõmme lahutatakse tavaliselt soojustagastusest maha, sest keeduaurud saastavad soojusvaheti ja need ei läbi soojusvahetit, isegi kui kubu väljatõmme suundub vent agregaati.)

Saadud õhukoguste järgi saab arvestada, et mitmel kuul on kasu kallist seadmest ja kui palju seade suudaks külmadel kuudel säästa, arvestades, et ka pliidi ja ahju kütmise ajal tuleb sundväljatõmme välja lülitada.

Eeltoodut arvestades valisin ise soojusvaheti asemel sundväljatõmbe tsentrifugaalventilaatoritega, kasutades selliseid, mis suudavad tekitada hõrendust:
https://online.depo-diy.ee/product/19611
https://online.depo-diy.ee/products/9337#19612

Kui 1 korruse lae all on soe, siis 2 korruse põrandaküte on vägagi väikse koormusega ja leiab kasutust ainult siis, kui 2 korruse toa uks on pidevalt suletud.
100m2 väikes majas, kui 2 korruse toa uks on pikalt (päeval) avatud ja toimub õhu liikumine alt ülesse, siis on 2 korruse toas (22C) temperatuur ca 2C madalam kui 1 korrusel (24C).

Ise panin 2 korruse tubadesse ühe tüüp22 radiaatori, mõõtudega 900x1000 ja need tagavad küttevee +30C temperatuuri juures soojuse puudujäägi, kui 2 korruse toa uks on pidevalt suletud ja sobib põrandaküttega samas temperatuuris olev vesi.
https://radiaatorikeskus.ee/teraspaneelradiaatorid/
Hinnakiri:

Kuna suvel kuumaga on teine korrus nagunii soojem kui esimesel, siis suvel radikates tsirkuleeriv vesi eelsoojendab külma trassivett enne elektriboilerit.

(Kui on vajadus kasutada tavalisi radikaid madalatemperatuurilisena, siis pannakse kaks ühesugust radikat üksteise kohale ja ühendatakse järjestikku.
Ülemisele termostaat ja alumisest otse läbi.
Kui torud on paika veetud, siis saab hiljem vajaduse tekkimisel radikaid lisada.)

[pikk88]

Hommik
Alustuseks peab mu meelest eluhoones ventilatatsioon olema, sest muidu jääb maja paratamatult umbseks. Praegu vaatan kasvõi oma abihoonet mis sai nii õhukindlaks ehitatud, et tihtipeale ei taha isegi ahi tõmbama hakata ennem kui ukse/akna natukeseks lahti teed. Mis siis veel majast rääkida, milles peaks rõhku panema korralikumale soojustusele ning õhutihedusele. Samuti on ehe näide korter, kus praegu resideerun. Siin on küll ventilatsioon lahendatud fresh-klappidega ning katusel on ka mingisugune soojustagasti mis pidi soojendama väljapuhutava õhu arvelt vist radiaatorites ringlevat küttevett? Igaljuhul on vent puudulik, sest kogu 56 ruutmeetrise korteri peale on väljatõmme vähene (0,5l/sekundis) ning tihtipeale tuleb värske õhu saamiseks avada aken või uks.
Hiid su küsimus jääb "natuke" segaseks. Maja hakkab olema linna ääres, keset põldu, suurematest teedest-trassidest kaugemal.

Ok, seade on tähtsam. Nõus. Samas - mul on “mingi muu” ja see samuti (lihtsalt) töötab. Ehk siis su “lihtsalt soovitan” ei tööta, argumente peab ka olema.

Äkki oleks abi kui pikk kirjeldaks, millist funktsionaalsust ta vendilt ootab? Kas “rootori soov” tuleneb sellest, et seade hakkab kytmata ruumis olema?

Funktsionaalsust? Asi peaks töötama ja täitma oma eesmärki. Puhastama õhku ning tagama piisava õhuvahetuse hoones, et maja ei jääks ummuksisse. Olema võimalikult säästlik. "Rootori soov" tulenebki sellest, et seade võiks olla vaikne ning võimalikult ökonoomne. Praegu ka järelturul mitu plaatsoojusvahetiga seadet müügil aga nagu ma aru olen saanud siis rootoriga seadmed on oluliselt ökonoomsemad ning kulutavad vähem elektrit. Hetkepostituse mõte on loomulikult osalt ka selles, et teha kindlaks kas see 3-4 kordne hinnavahe seda tulevast kokkuhoidu väärt on ning kas seade ennast ka tagasi teenib? Plaatsoojusvahetiga vähekasutatud seadmed müügis hinnaga alates 700€ Seadme saan hetkel paigutada kuhu iganes soov on, sest maja projekteerimine alles pooleli. Võimalik paigutada see nii keldris asuvasse tehnoruumi, külmale pööningule kui ka sooja tuppa või jahedamale koridoriseinale.
Ping majas ei hakka elama mingi suurpere vaid pigem 3-4 inimest. Samas, kui mõned aastad tagasi Auricu meil kortermaja renoveeris ja ma sama jutuga vendimehi tüütasin siis öeldi vastuseks, et vastavalt tänapäeva normidele piisab arvestamisel poolest liitrist sekundis ruutmeetri kohta ja see ei mängi mingit rolli, kas selle ruutmeetri peal elab üks või viis inimest
Ei mingit meeletut haisulevitamist vaid täiesti tavaline reakodaniku elamine. Lihtsalt mulle on tänapäeva ehitus-ja projektkeerimisnõudeid lugedes nagu arusaam tekkinud, et seda seadet soovitakse niikuinii projektist leida. Kui seda sinna sisse ei kirjuta siis ei vasta hoone ka tänapäevastele eneriganõuelete ja ei saa ka ehitusluba. Kasutuse kohapealt arvan, et võiks ka vabalt panna seina ventilaatori ning sellest võib ka piisata, et tekitada küllaldane õhuliikumine. Samas jääb siis paratamatult kripeldama, et tõmbad jälle suure soojakoguse lihtsalt toru kaudu elamisest välja. Seal tekkib jällegi see tasuvusmoment. Et ehk on tõesti odavam ilma kütta, kui 3-4 tuhat soojustagastiga ventilaatorisse investeerida. Pliitde peale on plaanis kubu panna. Nii elektripliidile kui ka puupliidi peale.
Maja küttelahenduse osas sai ennast natuke valesti väljendatud. Esialgu plaanis ehitada terve maja põrandaküttele. Nii esimene, kui ka teine korrus, ahi ja pliit jäävad niiöelda avariikütteks, kui muu energia hinnad üle mõistuse kõrgele tõusevad või trassi mööda tulev energia üldse ära peaks kaduma. Kes väidab, et see pole tänapäeval võimalik siis vaadake mis toimus ennem jõule Saaremaal. Samas nüüd kui sa kõnelesid endale radikate paigaldamisest teisele korrusele siis meenus tegelikult ka mu oma sõbra pööningukorter millel pindala ligikaudu sada ruutu ja mida köetakse ühe pisikese malmahju ja 15-20 ruutmeetri suurusele pinnale laotatud põrandaküttetorustikuga. Tänud tähelepanujuhtimise eest, praegu tuleb paratamatult infot säärases koguses peale, et kõike ei pane tähele ning mõttes olin juba praktiliselt tervele teisele korrusele torud maha pannud Pealegi tundub see vee eelsoojenduse funktsioon päris ahvatlevana, sest kaevuvesi on paratamatult külm olenemata aastaajast.
Reaalsus on paratamatult see, et esialgu on kütteallikatena võimalikud kaks varianti. Kas otseelekter (esialgu läbi eletriboileri ja tulevikus siis läbi õhk-vesi soojuspumba) või puuküte. Gaasitrassi majani ei tule ja isegi kui tuleks siis tõenäoliselt sellega liituma ei hakka.

[ping]

... Kui 1 korruse lae all on soe, siis 2 korruse põrandaküte on vägagi väikse koormusega ja leiab kasutust ainult siis, kui 2 korruse toa uks on pidevalt suletud.
100m2 väikes majas, kui 2 korruse toa uks on pikalt (päeval) avatud ja toimub loomulik õhu liikumine alt ülesse, siis on 2 korruse toas (22C) temperatuur ca 2C madalam kui 1 korrusel (24C). ...

Lisaksin siia juurde täpsustuse, et see kehtib juhul, kui 1 korrusel on madalatemperatuuriline küte: salvestav ahi, Õ/Õ soojapump, põrandaküte või temperatuurikontrolliga elektriküte.

Kui 1 korrusel on ka kõrgetemperatuuriline küttekeha: puupliit, malmahi/-kamin, või kõrgetemparatuuriline elektriline küttekeha ja kuum õhk saab otse trepiaugust teisele korrusele suunduda, siis kerkib 2 korruse toatemperatuur oluliselt kõrgemale kui on 1 korrusel.

Tegin ka selle kontrollimiseks talvekülmaga katse.
Seiskasin tsirk pumba ja 1 korrusel panin tööle 2kW puhuri.
ca 5 tunni pärast pidin katse lõpetama, sest 2 korrusel oli avatud ustega tubades õhu temp tõusnud üle +26C, samas kui 1 korruse temp tõus ei olnud märgatav.

Lisaks ka ühe huvitava tähelepaneku elust, ühest väiksemast majast kus 1 (avatud)korrusel on kaks Õ/Õ soojapumpa erinevates kohtades.
Kus üks (varem paigaldatud) soojapumba siseosa on tavalises kohas 1 korruse lae all aga teine (hiljem paigutatud) asub sobiva ruumi puudumisel avatud trepi all, madalal.
Pärast teise soojapumba siseosa paigaldamist trepi alla selgus, et see tagab sooja ühtlasema jaotuse maja kahel korrusel ja lae all asuvat soojapumpa praktiliselt enam ei kasutata.
See kinnitab veelkord, et eluruumi kütmiseks sobilikum on Õ/Õ pumba põrandamudel, mitte tevaliselt kasutatav seina seade.

[pikk88]

Eile võeti minuga ühendust veel ühe müügimehe poolt ning pakuti erinevaid seadmeid, kuid soovitati soojalt niiskustagastusega aparaati. See pidada ka olema üks Systemairi masinate plusse, et neil on lisaks soojustagastusele ka niiskustagastus sees ning see pidi olema ka põhjuseks, et selle tootja aparaadid maksavad teistest 700+ € rohkem.
Tõtt öeldes olin päris algul maja planeerima asudes suht kindel, et mulle piisab ka mõnest fresh klapist akna kõrval ja väljatõmbeventilaatoritest peldikus ning köögis. Kuid nüüd nähe seda kui õhukindlaks suutsin ehitada oma abihoone, kus siseviimistluseks on OSB ja garaaziukse asemel on jätkuvalt vaid kaks kihti tuuletõket siis hetkel enam nii kindel selles pole, et piisab mõnest klapist ja ventikast. Ka töökojas on tunda, et vahepeal oleks ventilatsiooni vaja, sest tuulutamiseks ei piisa uste ja akende avamisest. Kui ilm on tuulevaikne siis ei toimu mingit õhuvahetust. Ja maja tuleb kindlasti "natuke" õhukindlam, sest seinad on plaanis samuti katta OSBga ja selle peale vastavalt vajadusele nii kipsi, kui ka puitu. Seega tahaks vähemalt nii kaugele omadega välja jõuda, et endale pilt selgeks teha kuidas on mõistlikum. Kas konkreetse seadmega või ilma, kas seade on mõistlik hankida rootor-või plaatsoojusvahetiga, kas niiskustagastiga või ilma.
Vahepeal pidasin juba plaani, et muuta natuke ruumide asetust ja vahetada ikkagi omavahel ära köögi ning vannitoa asukohad. Vormistada niiöelda avatud köök-esik-trepikoda. Ehk siis tuulekojast astud suurde kööki kus on ka trepp, kuid nüüd lugedes seda juttu

Kui 1 korrusel on ka kõrgetemperatuuriline küttekeha: puupliit, malmahi/-kamin, või kõrgetemparatuuriline elektriline küttekeha ja kuum õhk saab otse trepiaugust teisele korrusele suunduda, siis kerkib 2 korruse toatemperatuur oluliselt kõrgemale kui on 1 korrusel.

Siis tundub, et köögi nö nurgataha paigutamine on mõistlikum tegevus. Seda enam, et pliidi soemüür peaks ühe küljega kütma põhjaservas asuvat väikest tuba ja/või vannituba. Selle täpsemat vormistamist pole ka veel välja suutnud mõelda.

[val]

Ise valisin rootori sest, tagastab niiskust ja talub suuremaid külmasid enne kui lisakütte rakendub jäätumise vältimiseks. Vt ka: viewtopic.php?t=53708 ja viewtopic.php?t=58045

[Prill]

Aastaid tagasi omale ventagregaati valisin, oli nagu vastupidi, kus plaatsoojusvahetiga lahendused on efektiivsemad ja rootorvahetiga ca 5-10% väiksema efektiivsusega. Lisaks oli veel süsteemi toimivuses nüanss, kus rootorvahetiga väike osa väljuvast õhust tuleb puhta õhuga naasvalt tagasi tuppa, olevat oluline kui on intensiivse lõhnaga ruume, nt keegi oma hobitoas lakib-liimib mindagi, võivat ka väike kogus intensiivset lõhna kanduda kogu elamisse (või nt Urmase wc odööri teema). Aga see olevat tõesti pigem erakorraline probleem.
Paigaldajad kellelt uurisin soovitasid kõik rootoriga süsteemi, olevat meie kliimas parem, ei külmuvat nii kergesti kinni jne. Seepärast ma valisin efektiivsema plaatsoojusvahetiga mudeli , prantsuse toodang ja pean tõdema, et on jah pakasega natuke probleeme. Ühtepidi on agregaat tark, saab aru kui plaadid jääs, asub toast väljutava õhuga sulatama. Aga agregaadi ehitus nõks vilets, kus see sulav jää suudab tekkida/sattuda mootoritele, kus niiskus pääseb laagrisse ja laager rikneb, mootorite paigutus on selline totakas..
Lisaks on agregaadi ümber näha kuivanud vee jälgi, kastil on küll oma kondensaadi kogumise vann ja äravool aga arvatavalt jää suudab tekkida ka sinna kus sulades liigub vannist mööda (nt mootori sektsioonides).
Lahenduseks oleks sissepuhke eelsoojendus, aga seda elektrilist lisa ei raatsinud võtta ja ise pole jõudnud ka aretada (mul keskkütte torude otsad agregaadi juurde veetud, saaks vesikalorifeeri kasutada eelsoojenduseks). Käis veel veidi rats mõte, et retsiks veidi agregaati, sissepuhke osas vahetult plaatsoojusvaheti alla veaks lihtsalt nö keskküttesüsteemi siugtoru, hoiaks arvatavalt jää probleemi eos ära. Jääks teoreetiline probleem, kui väljas paugub pakane ja keskküte on mistahes x põhjusel rivist väljas, siis see siugtoru külmuks vist suht kähku ära.

[pikk88]

Hetkel on ventilatsiooni osa veel jätkuvalt lahtine, kuid see ei tohiks väga takistada projekti koostamist, sest sinna võib ju esialgu sisse kirjutada mingi enam-vähem paraja võimsusega rootoriga ventilatsiooniseadme mudelinime ning ligilähedase skeemi torustiku jaoks. Ennem ehitusega niikaugele jõudmist on veel küllalt aega teema üle mõtliskleda ja vajadusel saab tulevikus ka projekti muudatuse sisse viia kui see peaks vajalikuks osutuma.
Maja küte saab esialgsete plaanide kohaselt lahendatud ilmselt laskuvate lõõridega kaminahjuga mille siibri paigaldan korstnasse. Korstnaid on plaanis majja rajada kaks tükki. Mõlemad täiskivilõõridega ja ümmarguselt 8m kõrgused. Lõplik pikkus selgub projekti vormistamise käigus. Kahe korstna rajamise põhjus on selles, et ahi peaks hakkama kütma esmajärjekorras elutuba ning sissepääsu juures olevat koridori ja trepiaugu kaudu ka teist korrust. Aga pliit koos soojamüüriga peaks kütma vannituba ja väikest tuba esimesel korrusel. Ja kui rajada pliit kööki ning soojamüür paigutada vannituba ning väikest tuba eraldava seina sisse siis minu mõistus ütleb, et tänapäevaste normide järgi pole võimalik neid kahte kollet ühte korstnasse ühendada, sest kollete vaheline kaugus on liiga pikk, et kasutada slepet. Seega tuleb laduda kaks korstent.

Lisaks paigaldan esimesel korrusel vähemalt väiksesse tuppa, vannituppa ja esikusse ka põrandaküttetorud. Kas need kunagi ka kasutusele võtan see selgub samuti tulevikus. Teisele korrusele tuleb kaks tuba ning ilmselt ka pisikene tualettruum, et ei peaks häda korral pidevalt mööda treppi üles-alla trampima.

[Küülaline]

Huvi pärast, miks nii hirmus suur tuulekoda on planeeritud? Ja tee see eskiis ikka õiges proportsioonis, omal ka parem aru saada.

[ping]

Suur tuba 6mx7m ja hoone laius 7m?

Kui normaalne välissein teha, siis tuleks välislaius ikkagi ca 8m ja seda oleks mõistlik kohe arvesse võtta muidu võib näiteks sarikahange aiataha minna.
Ja väikse maja juures arvesta kohe vaheseinte paksused ja avade mõõdud kohe joonisele, muidu pärast ei mahu ise liikuma või vajalik mööbel sisse.

ca 5,6m sildeava on oluliselt odavam teha kui 6m, sest üle 6m pikka (head) puitmaterjali on raskem leida.

[ping]

Antud paigutuse juures jäävad karkasshoone keskosa külgsuunalist stabiilsust tagama ainult WC seinad ja need seinad ning nende vundament + sidumine vahelaega, tuleb vajaliku stabiilsusega projekteerida, sest trepp+pliit+soemüür on segavad faktorid.

[xxx111]

Suur tuba 6mx7m ja hoone laius 7m?

Kui normaalne välissein teha, siis tuleks välislaius ikkagi ca 8m ja seda oleks mõistlik kohe arvesse võtta muidu võib näiteks sarikahange aiataha minna.
Ja väikse maja juures arvesta kohe vaheseinte paksused ja avade mõõdud kohe joonisele, muidu pärast ei mahu ise liikuma või vajalik mööbel sisse.

ca 5,6m sildeava on oluliselt odavam teha kui 6m, sest üle 6m pikka (head) puitmaterjali on raskem leida.

Kõike saab teha
Sh Sinu poolt mainitud stabiilsuse tagamist
Hoopis iseasi on küsimus mis see maksma läheb
Kuid igal juhul on Sul õigus, et erinevate asjaoludega peaks arvestama juba eskiisi staadiumis

[Urmas]

Korstnaid on plaanis majja rajada kaks tükki. Mõlemad täiskivilõõridega ja ümmarguselt 8m kõrgused.

Nomaeitea, kas on mõtet ise ehitada või lasta ehitada tellistest korstent? Kui mõned aastad tagasi vahetasime maamajal katusekatet, siis oli vaja ka vana telliskivist korsten pööningu tasandilt uuesti teha. Sai ka uuritud, et mis oleks kasulikum ja soodsam. lasime paigaldada 200mm sisemõõduga moodulitest, sest need istusid ideaalselt vanale augule. 160mm sisemõõduga mooduli puhul oleks tulnud hakata üleminekut aretama. Mis mulle moodulite puhul rohkem sümpatiseerib, on lõõri sile sisepind. Tellistest ladudes ikka võib jääda mõni "vorst" või jääb vuuk tühjaks. Hiljem võib see praak väjenduda korstna väispinnal, aga eks see olene ka ladujast. Keraamilise sisuga(sõltumatu) moodulkorsten on minu arvates veel lollikndlam.
Mu jutt on ajendatud sellest, et olen piisavalt näinud tellijate murelikke nägusid, et mida teha korstna/-jala viimistlusega, sest see on pigiplekiline.
Aga noh, ma ei ole pottsepp ega müürsepp ja mu eelnevat juttu ei pea arvestama.

[kunn24]

Miks kortsen on soojamüüri teises otsas võrreldes pliidiga? Kas suvel hakkad ka müüri kütma?

[pikk88]

Huvi pärast, miks nii hirmus suur tuulekoda on planeeritud? Ja tee see eskiis ikka õiges proportsioonis, omal ka parem aru saada.
maja88.jpg

Kas see 2x4 on siis tõesti suur tuulekoda? See võetud esialgu selle arvestuse järgi, et kui maja pikkus on 12 meetrit siis see on jagatud kolmeks võrdseks osaks, et välisvaade püsiks paremini proportsioonis. Teise võimalusena oleks ilmselt mõistlik võtta suuruseks 2x3 meetrit. Võimalik, et nimetus tuulekoda ei iseloomusta päris täpselt seda asja mida silmas pidasin ja ehk oleks nimetus tuulekoda-veranda natuke informatiivsem? Plaanis põhimõtteliselt tuulekindel kütteta eesruum millel on aknad. Need jäid siia joonisele kandmata, sest tegu lihtsalt juttu selgitava visandiga mis on joonistatud vaba käega Paintis ja olen seda mu meelest ka eelnevalt maininud, et sellest ei maksa mingit mõõtkava ning erilisi proportsioone taga ajada. Ei hakanud selle tarbeks endale veel arvutisse mingit lisaprogrammi tõmbama vaid läksin hetkel kergema vastupanu teed. Need tasuta programmid on ju üldjuhul lühikese kehtivusajaga ning siis võtaks joonistamise natuke põhjalikumalt käsile ning teeks kõik vaated korraga valmis, et ei peaks seda mitu korda hakkama arvutisse installeerima. Aga tänud sulle selle joonise eest sellegipoolest

Ping see on selge, et hoone laius räästast räästasse tuleb 8+ meetrit, sest räästa laius peaks tulema umbes 50-60cm, kuid mingit sarikahanget selle tarbeks küll pole plaanis korraldama hakata. Materjal saab olema ilmselt 5x20 pruss ja need tuleb kohapeal tavalisest saematerjalist valmis meisterdada. Ei hakka kasutama liimpuitu ega ka ferme. Tõenäoliselt tuleb sisse ehitada toolvärk, et katust seina ääres toestada ja see ning pennid peaks ju kivikatuse ära kandma küll. Elutuba jääb natuke suureks, kuid 6x6 oleks miinimum mille saaks nende paneelidega teha. Kuid juba siis peaks hakkama juba hoonet rohkem liigendama, et keskosa ära mahutada. Samuti jääks teine korrus kitsamaks. Seda polnud ka hetkel plaanis. Pikki hoonet on kavas paigaldada elutoa lakke kolm ümarpalki, et põrandat/vahelage paremini toestada ning see muudab vaheseinad kandvateks. WC karp ja muud vaheseinad tuleb teha samuti korralikust paksust puitkarkassist. Mingit õhukeseseinalist metallkarpi pole hoonesse planeerinudki. Ja kui seinad katta seestpoolt 10mm OSBga ning karkassi ka diagonaalid sisse tappida siis peaks minu mõistuse järgi sellega olema hoone piisavalt stabiilne ning ei tohiks eriti mängida ega vajuda. Selge on see, et ega 100% pragusid välistada karkasshoone puhul pole võimalik. Seepärast tahaks siseviimistluses kasutada ka võimalikult palju puitu, mitte siledaid kipsseinu. Aga ei plaani selle puidu kasutusega ka üle pingutada, nagu mõned mehed 90ndatel tegid, kui tohutus koguses kämpingulauda kätte said.

Urmas kohati mõistan su kahtlusi, kuid samas on tellis ennast ajas piisavalt tõestanud kui kvaliteetne ehitusmaterjal. Peaks nagu piisama sellest, kui asi kvaliteetselt kokku laduda ning mõistlikult kasutada.

Kunn24 minu Paintis tehtud joonis polegi veel lõplik tõde ning seal on paigas vaid see, et korten ning soojamüür ja ahi tuleb umbes-täpselt sinna seina kuid paigas pole ei mõõdud ega ka täpne asukoht. Samuti pole veel lõplikult paika pandud trepp, sest mine tea, ehk keeran selle veel 90 kraadi võrra ümber või vormistan koguni L-tähe kujuliselt. Eks see selgub samuti ajas. Hetkel paigas vaid väga esialgne joonis kus kirjas ruumide ligikaudne jaotus ning küttekollete asetus. Eesmärgiks on ju ikkagi kätte saada esialgne ehitusluba. Praegu pole mitte mingit vaeva neid vajadusel ümber tõsta, kuid kogu selle värgi tahaks peas selgeks arutada ennem kui projekti vormistama hakkan. Kas pliiti ka suvel kasutatakse? Suht tõenäoline. Kindlasti saab see ehitatud selle arvestusega. Samas mõtlen praegugi, et hoone välisvaade jääb kahe korsta korral säärase jaotuse puhul natuke kehv ja proportsioonist väljas, sest üks korsten saab olema keset hoonet, kuid teine umbes kolmandiku peal katuseharja pikkusest. Muidugi on veel võimalus teha kelder teiste mõõtudega ning elutoa suurust natuke vähendada. Praegused mõõdud võetud seepärast nii suured, et hoone sisest kandvat vaheseina ei saa paneelide peale nihutada, kuid otseselt pole nii suurt elutuba ega ka keldrit vaja. 30 ruutmeetrit oleks ilmselt ka täiesti piisav suurus mõlemile ruumile, kuid see eeldaks juba vundamendi ehitamisel teistsugust lähenemist.

[kunn24]

Ära kasuta Painti, netis on tasuta saadadaval näiteks Nanocad.

[val]

...Maja küttelahenduse osas sai ennast natuke valesti väljendatud. Esialgu plaanis ehitada terve maja põrandaküttele. Nii esimene, kui ka teine korrus, ahi ja pliit jäävad niiöelda avariikütteks, ...

Ahi, pliit ja 2 korstent on kõik avariikütteks? Rikas mees oled, sest su avariikütte tuleb kallim kui põhiküte ma kahtlustan. Kui optimeerimisele peaksid mõtlema, siis pakun avariikütte ideeks gaasi kütteseadet, mis vajab lisaks genekat, et venti (ja boonusena külmikut) töös hoida, aga kokku kordades odavam. "Tasuvus" või mõttekus oleneb sellest, kui palju pead avariikütet kasutama.

Sketchup free on üks selline programm, mis ei vaja installi ja saab ka päriselt mõõtudega joonistada.
Freeware cadid kah olemas: FreeCAD, Tinkercad, LibreCAD, OpenSCAD ....

[kunn24]

See gaasi kütteseade jätab heitgaasi (CO2, H2O ja veel muud jama) ruumi. Ei ole viisakas sellist jama soovitada kohta, kus elatakse. Võrdub peaaegu auto summuti tuppa juhtimisega (saab ka sooja).

[xxx111]

Ilma arvutamata mainin, et 5x20 materjal 7m sildele laetaladeks kus sinna toetub osaliselt ka katus on selgelt ebapiisav...
Ka 5x25 on ebapiisav...

[kunn24]

Puitvahelae põhiliseks probleemiks jääb nõtkumine, kui keegi lae peal "kappab". Vanasti kühveldati selle probleemi tõttu lae peale liiva. Samas tekitas see suure läbipainde, eramajas olen mõõtnud kuni 8 cm.

[val]

See gaasi kütteseade jätab heitgaasi (CO2, H2O ja veel muud jama) ruumi. Ei ole viisakas sellist jama soovitada kohta, kus elatakse. Võrdub peaaegu auto summuti tuppa juhtimisega (saab ka sooja).

Sarnaseid masinaid müüakse eluruumidesse sobivana. Peamine oht seisneb O2 ära kulutamises: "Otseselt mürgist gaasi tuppa ei aja aga ruumis olevast õhust tarbib hapniku ära ja siis inimesed lämbuvad ning surevad hapniku puudusesse.". Selle vältimiseks on masinal peal CO andur ja automaatne seadme välja lülitamine ...ja kindluse mõttes võib ka eraldi CO anduri soetada.
Kuna tänapäevase sundvetilatsiooniga ja hästi soojustatud hoone kütmiseks on gaasi ja seega ka hapniku kulu
väike ning sundvent annab piisavalt (või saab kruttida piisavaks) hapniku peale, siis avariikütteks peaks sobima. Osadel ventidel koguni automaatika, mis heitgaaside (seda ma ei tea, kas CO) järgi juhib peale antava õhu hulka.

Parandus: algselt viidatud masina CO kaitse osas ma siiski kindel ei ole, aga sellel masinal on vastav OXY-STOP kaitse peal: https://kaup24.ee/et/koduremont/kuttese ... d=11753016

[kunn24]

Hea masin, vähendab otseselt puitmajas tuleohtu, mis on tingitud O2 olemasolust. Võiks soovitada igale puitmaja omanikule.