Liiga suur soojuse tsirkulatsiooni kadu

[tavotituuker]

2021 aastat ehitatud kahekorruselise 5000m2 stockoffice tüüpi ärihoone soojakadu detsembri kuus on 17MWh, mis moodustab umbes 40% kogu sissetulnud soojaenergiast. Kas see on reaalne või on kuskil mingi viga? Kuhu nii palju soojust kaob? Majas on esimene korrus radioaatoritega varustatud ja teine korrus põrandaküttega. Tänud vastajatele.

[ping]

2021 aastat ehitatud kahekorruselise 5000m2 stockoffice tüüpi ärihoone soojakadu detsembri kuus on 17MWh, mis moodustab umbes 40% kogu sissetulnud soojaenergiast. Kas see on reaalne või on kuskil mingi viga? Kuhu nii palju soojust kaob? Majas on esimene korrus radioaatoritega varustatud ja teine korrus põrandaküttega. Tänud vastajatele.

Mille alusel on üldse tekkinud arvamus, et "soe kaob" kuskile?
Kuidas mõõdetud?
Kui kõik torud on majas, ju siis ka kõik soe jääb maija.

[Kalvis]

Kõik võib olla võimalik. Hoone kõige suurema soojakao põhjustavad aknad ja ärihoonel on neid korralikult. Aken on tavaliselt 10 korda suurema soojakaoga võrreldes sein. Ja kui nüüd mõni klaaspalee akendest koosnebki siis ... (olgu või A klass aga süüdistada võib vaid arendajat mõistuse kaos)
Tarbevee soojakadu on ka tarbimisest tingitud - soe vesi tahab palju sooja ja kui see 60 C kanalisatsiooni jookseb on mõrv rahakotile tuntav.

[aero]

2021 aastat ehitatud kahekorruselise 5000m2 stockoffice tüüpi ärihoone soojakadu detsembri kuus on 17MWh, mis moodustab umbes 40% kogu sissetulnud soojaenergiast. Kas see on reaalne või on kuskil mingi viga? Kuhu nii palju soojust kaob? Majas on esimene korrus radioaatoritega varustatud ja teine korrus põrandaküttega. Tänud vastajatele.

Mille alusel on üldse tekkinud arvamus, et "soe kaob" kuskile?
Kuidas mõõdetud?
Kui kõik torud on majas, ju siis ka kõik soe jääb maija.

Mul sama küsimus. Kuidas see “soojakadu” on arvutatud või mõõdetud?

[võhik]

taandades tavalisele eramule - 3,4 kWh/m² ehk 510 kWh 150 ruuduse maja puhul detsembris....
Parem kui mõni paneelmaja korter..’igati tavaline ju.

Või teisiti... kuhu see ülejäänud 60% läks?

[Maaks]

Ma selle kao pärast (40% kogu sissetulnud soojaenergiast) väga ei muretseks, aga kuhu läks ülejäänud 60%?

[tavotituuker]

2021 aastat ehitatud kahekorruselise 5000m2 stockoffice tüüpi ärihoone soojakadu detsembri kuus on 17MWh, mis moodustab umbes 40% kogu sissetulnud soojaenergiast. Kas see on reaalne või on kuskil mingi viga? Kuhu nii palju soojust kaob? Majas on esimene korrus radioaatoritega varustatud ja teine korrus põrandaküttega. Tänud vastajatele.

Mille alusel on üldse tekkinud arvamus, et "soe kaob" kuskile?
Kuidas mõõdetud?
Kui kõik torud on majas, ju siis ka kõik soe jääb maija.

Mul sama küsimus. Kuidas see “soojakadu” on arvutatud või mõõdetud?

60% soojusest jagunes arvestite alusel äripindade tegelikuks soojendamiseks. Ehk siis kogu hoone tarbitud soojusenergia miinus äripindade soojendamiseks kulunud energa= soojakadu. Hoone sai umbes 42MWh soojust, millest 17MWh kadus ära.

[Kalvis]

Suure tarbimise korral ongi tarbeveel max 30% maja üldkulust võimalik (eraisikutel on 10%)

[Ac457765]

Võibolla need ruumide soojusarvestid ei ole ka nii usaldusväärsed (kvaliteetsed, taadeldud) kui peamõõtja.
Mingi erinevus loomulikult tuleb alati, sest arvatavasti on ka neid ruume, mille soojuse tarbimist eraldi ei mõõdeta (trepikojad, koridorid, WC-d...) ja majas jooksev küttetorustik ise ka kütab. Kui suur see "kadu" on, sõltub väga palju konkreetsest hoonest. Näiteks kui palju on trepikodades ja koridorides akende pinda ja kas see pind ruumi m2 kohta on ka oluliselt suurem võrreldes nende ruumidega, mille kütmist mõõdetakse.

[aero]

60% soojusest jagunes arvestite alusel äripindade tegelikuks soojendamiseks. Ehk siis kogu hoone tarbitud soojusenergia miinus äripindade soojendamiseks kulunud energa= soojakadu. Hoone sai umbes 42MWh soojust, millest 17MWh kadus ära.

Kui kõik soojaarvestid on taadeldud (?) ja äripindade küttekulud m2 peale on loogilised (?), siis peab see 40% olema hajunud nigelalt isoleeritud soojatorustike kaudu. Loogilised = keskmisest suurema välispiirde pindalaga ja akendega pinnaga rentnikul kulu üle keskmise ja vastupidi.

Kas ÜLDpinda üldse ei ole, igal boksil oma sissekäik, oma abiruumid jne?

[ping]

Suure tarbimise korral ongi tarbeveel max 30% maja üldkulust võimalik (eraisikutel on 10%)

"Suure tarbimise" korral kasutatakse olmevee soojendamiseks kuluva energia mõõtmiseks soojusarvestit ja tarbimise erinevus klientide vahel selgitatakse veekuluarvestite näitude alusel ja niisama "sooja ärakaduda" ei saa mitte kuidagi, kui süsteemi on projekteerinud insener.

[ping]

...
60% soojusest jagunes arvestite alusel äripindade tegelikuks soojendamiseks. Ehk siis kogu hoone tarbitud soojusenergia miinus äripindade soojendamiseks kulunud energia= soojakadu. Hoone sai umbes 42MWh soojust, millest 17MWh kadus ära.

Aga kui suurt energiatarvitust näitab sooja olmevee soojendamise energiakulumõõtja?
17MWh energiaga saab soojendada ca 265m3 sooja tarbevett mis näiteks 8 rentniku kohta teeks kuukuluks igale ca 33m3 ehk keskmiselt ca 1,2m3 päevas rentniku kohta, mis pole sugugi ülemõistuse number.
(Eriti kui töötaja kodus on soe vesi kallis.)

[tavotituuker]

...
60% soojusest jagunes arvestite alusel äripindade tegelikuks soojendamiseks. Ehk siis kogu hoone tarbitud soojusenergia miinus äripindade soojendamiseks kulunud energia= soojakadu. Hoone sai umbes 42MWh soojust, millest 17MWh kadus ära.

Aga kui suurt energiatarvitust näitab sooja olmevee soojendamise energiakulumõõtja?
17MWh energiaga saab soojendada ca 265m3 sooja tarbevett mis näiteks 8 rentniku kohta teeks kuukuluks igale ca 33m3 ehk keskmiselt ca 1,2m3 päevas rentniku kohta, mis pole sugugi ülemõistuse number.
(Eriti kui töötaja kodus on soe vesi kallis.)

Soe vesi ja see soojendamine on eraldi arvestus ja see ei lähe tsikulatsioonikao alla.
Soojavee tarbimine on on pindadel keskmiselt 0.5 kuupmeetrit.

[tavotituuker]

60% soojusest jagunes arvestite alusel äripindade tegelikuks soojendamiseks. Ehk siis kogu hoone tarbitud soojusenergia miinus äripindade soojendamiseks kulunud energa= soojakadu. Hoone sai umbes 42MWh soojust, millest 17MWh kadus ära.

Kui kõik soojaarvestid on taadeldud (?) ja äripindade küttekulud m2 peale on loogilised (?), siis peab see 40% olema hajunud nigelalt isoleeritud soojatorustike kaudu. Loogilised = keskmisest suurema välispiirde pindalaga ja akendega pinnaga rentnikul kulu üle keskmise ja vastupidi.

Kas ÜLDpinda üldse ei ole, igal boksil oma sissekäik, oma abiruumid jne?

1 väike trepikoda on majal, mille üldpind on 100m2 (trepikoda ja koridor). Muidu kõigil boksidel eraldi sissepääsud ja abiruumid.

[tavotituuker]

Võibolla need ruumide soojusarvestid ei ole ka nii usaldusväärsed (kvaliteetsed, taadeldud) kui peamõõtja.
Mingi erinevus loomulikult tuleb alati, sest arvatavasti on ka neid ruume, mille soojuse tarbimist eraldi ei mõõdeta (trepikojad, koridorid, WC-d...) ja majas jooksev küttetorustik ise ka kütab. Kui suur see "kadu" on, sõltub väga palju konkreetsest hoonest. Näiteks kui palju on trepikodades ja koridorides akende pinda ja kas see pind ruumi m2 kohta on ka oluliselt suurem võrreldes nende ruumidega, mille kütmist mõõdetakse.

Jah, mingi kadu on alati aga kas 40% liiga suur ei ole? Üritamegi aru saada, kus otsast seda uurima hakata.
Majal puudub üld-WC. 1 koridor on, millel puudub otsesene küte ja see asub maja keskel ilma akendet ja mille pindala 100m2. Maja üldpindalast moodustab see 2%. Muidu on tegemsit stockoffice tüüpi hoonega, kus igal pinnal omaette sissepääs.

[ping]

Elu on näitanud, et kadunud asju on kõige tulemuslikum otsida sealt, kus nad võivad olla.

Ehk soojakadu on mõistlik otsida torude ja mõõtjate juurest, mitte arvutiklahve toksides ja kristallkuulilt ennustades ja seda peaks suutma lahendada iga tehnilise mõistusega inimene.

Võib olla ka, et maija sisenev soojamõõtja on sissetuleva toru peal aga klientide soojamõõtjad on tagastuva toru peal ja kui nüüd on kuskil põranda all purunenud torust, voolanud kuu aja jooksul ca 300m3 vett vundamendi alla, siis tekkibki kah selline vahe näitudes.
(See pole suur leke ja näiteks lekkiva WC loputuskasti kaudu saab joosta ära 10m3 vett ööpäevas.)
Kontrolli, et kas kõik soojamõõtjad asuvad samal torul, pealejooksul.

[Ac457765]

Soojamüüjate arvestid on reeglina tagasivoolul. Ja tänapäeval on majade süsteemid kinnised (soojusvahetitega) ning maja täitevesi käib läbi veemõõtja.

[ping]

Soojamüüjate arvestid on reeglina tagasivoolul. Ja tänapäeval on majade süsteemid kinnised (soojusvahetitega) ning maja täitevesi käib läbi veemõõtja.

Kas sinu kristallkuul näitab isegi mingeid "reegleid"?

[Ac457765]

Soojamüüjate arvestid on reeglina tagasivoolul. Ja tänapäeval on majade süsteemid kinnised (soojusvahetitega) ning maja täitevesi käib läbi veemõõtja.

Kas sinu kristallkuul näitab isegi mingeid "reegleid"?

Käi 100+ sellises majas ära ja siis räägime edasi.

[ping]

Soojamüüjate arvestid on reeglina tagasivoolul. Ja tänapäeval on majade süsteemid kinnised (soojusvahetitega) ning maja täitevesi käib läbi veemõõtja.

Kas sinu kristallkuul näitab isegi mingeid "reegleid"?

Käi 100+ sellises majas ära ja siis räägime edasi.

Pole põhjust kuskil käija, kui pole tellitud teenust vaid jutt käib niisama ajaviiteks.

Arusaadavalt on antud objektil ainult sissetuleval trassil olev 1 soojusmõõtja Soojamüüja oma ja ülejäänud soojusmõõtjad on rentnike omavaheliseks arvestuseks ning ei ole sugugi Soojamüüja omad.

Soojusvahetit ei pruugi küttel olla, kui soojasõlme ehitus tehti minimaalse hinnaga.
Soojamüüjate katlamajades on kõikide väljuvate liinide soojamõõtjad väljuval soojal torul ja kõik väljaminev energia mõõdetakse üle.
Kui kliendi trassil või torustikus on kuskil leke, siis klient maksab ikkagi kogu kulunud energia kinni, ka kliendi oma torustikus lekkinud soojakandevee poolt lahkunud energia.

[Ac457765]

Pole põhjust kuskil käija, kui pole tellitud teenust vaid jutt käib niisama ajaviiteks.

Arusaadavalt on antud objektil ainult sissetuleval trassil olev 1 soojusmõõtja Soojamüüja oma ja ülejäänud soojusmõõtjad on rentnike omavaheliseks arvestuseks ning ei ole sugugi Soojamüüja omad.

Soojusvahetit ei pruugi küttel olla, kui soojasõlme ehitus tehti minimaalse hinnaga.
Soojamüüjate katlamajades on kõikide väljuvate liinide soojamõõtjad väljuval soojal torul ja kõik väljaminev energia mõõdetakse üle.
Kui kliendi trassil või torustikus on kuskil leke, siis klient maksab ikkagi kogu kulunud energia kinni, ka kliendi oma torustikus lekkinud soojakandevee poolt lahkunud energia.

Ma olen käinud ja elumajades (nii korter- kui eramajad) soojusarvesti pealevoolul on erand.
Valdav enamik soojusmüüjaid juba aastaid ei luba oma võrku ühendada ilma soojusvahetiteta süsteeme.
Isegi kui on soojusvahetita süsteem ja arvesti on pealevoolul, ei maksa klient lekke korral seda kadu täielikult kinni, sest soojusarvesti arvestab tarbitud energiat vee läbivoolu ning peale- ja tagasivoolu temperatuuride vahe järgi. Kui näiteks pealevool on 60 C ja tagasivool 40 C, siis arvestab soojusarvesti selle välja lekkinud vee temperatuuride vaheks 20 C. Kadunud vee asemele aga läheb katlamajast külm tarbevesi (tavaliselt vähemalt veepehmendusfiltrist läbi lastuna) temperaratuuriga u. 10 C ja see köetakse 60 C-ni. Samuti sellisel juhul ei maksaks klient kinni vee enda maksumust.

[ping]

...
Ma olen käinud ja elumajades (nii korter- kui eramajad) soojusarvesti pealevoolul on erand.
Valdav enamik soojusmüüjaid juba aastaid ei luba oma võrku ühendada ilma soojusvahetiteta süsteeme. ...

Ja kuidas see tarkus: "olen käinud kortermajades" peaks antud juhul aitama, kui soojust väljastavates katlamajades on soojusarvestid väljuval torul ja ma selgitan, et kuidas sellisel juhul saab näitudes erinevus tekkida?

Ma ei ütle, et antud juhul "nii on" vaid "saab tekkida" ja see on üks reaalne võimalus mitte müstika.

[Ac457765]

Ka katlamajades on erinevalt, mitte ainult pealevoolul, aga antud teemas pole katlamajaga ja selle arvestiga midagi pistmist. Kaugküttepiirkonnas 2021 aastal ehitatud maja süsteem on ilma soojusvahetita, arvesti on pealevoolul ja (nii uues) majas on kümnete m3-te suurune leke, mida keegi kusagil märganud pole- suurem tõenäosus ("reaalne võimalus, mitte müstika") on korralik lotovõit saada.

[nexus4]

Vesikalorifeeriga vent?

[tavotituuker]

Vesikalorifeeriga vent?

Elektri kalorifeer