Energiaklassi sõrmedel arvutus

[jaakl]

Tahaks hinnata umbkaudselt renoveeritud eramu saavutatud energiaklassi, seda reaalsete kulude järgi. Võtan (ennustan) aasta elektriarve ja liidan sellele Daikini õhk-vesi soojuspumba antava "toodetud energia" numbrid, seal on küte ja vee soojendus koos. Seda on talvel umbes samapalju kui elektri KWh-sid, millest ma järeldaksin et COP on umbes 2. Saadud kogukulu numbri jagan ruutmeetrite arvuga, ja saan näiteks 170, järeldan et klass on D. On see kuidagi umbes sinnakanti, kui ametlikult energiaauditi keerukate analüüside ja arvutuste abil võiks eeldada?

[Külaline]

Tere. Selleks, et saada poliitilist tunnustust või poliitilist ata-ata on vaja kogukuluga teha veel korrutustehe x 2. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[elektrikütja]

Nii et siis G.

[jaakl]

Tere. Selleks, et saada poliitilist tunnustust või poliitilist ata-ata on vaja kogukuluga teha veel korrutustehe x 2. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Poliitika mind ei huvita, huvitab et kas tehtud soojustus oli nii hea et lahendus ja tegija oleks sõpradele soovitust väärt, või kehvapoolne pigem, ja teoorias energiaklass võiks anda mingi numbri selleks. Miks just x 2? Reaalne elektriarve on 170-st ikka 2x vähem, sest soojuspump annab niipalju sealt vähemaks. Kas selle väiksema peaks x 2 korrutama (mida ma juba tegin soojuspumba andmete põhjal), või siis selle kogu tekkinud energia x 2? Või peaks võtma kogu tekitatud (seega hoones vaja läinud) energia koefitsendiga x 0.75, sest tegu on soojuspumbaga kütteallikana; ja kui oleks elekter otse, siis tõesti x 2?

Muidugi, päeva lõpuks maksab igakuine taskust minev summa, ja seda saab lihtsa kontoväljavõttega teada.

[Kalvis]

Selleks saab palju lihtsamini - teed kiire soojusarvutuse.
Q=UxAxdT, kus U on U arv - vaatad netist tuntud soojustusmaterjalidele
A väliseina pindala
dT välis ja sisetemperatuuri vahe, tavaliselt 40 C
Q on soojuskadu vattides. Viimast saab küttehooaja energiakuluks teisendada kui on teada küttehooaja keskmine välistemperatuur (kraadpäevad). Sisult on seesama ka otse mõõdetud energiakulu.
Raskusi on algajal siiski seda lihtsat valemit õigesti kasutada kuid näiteks naabrimehega võrreldes on siiski võimalik kindlaks teha kas on naabrist parem või viletsam.
Energiamärgise arvutamine ei anna sulle mitte midagi (kuigi ka seda saaks selle arvutusest edasi teha).

[hajameelne]

Oma maja kohta olemasolevaid tarbimisandmeid üle vaadates tekkis huvi arvutada välja maja energiatõhususe arv KEK praeguse klassifikatsiooni järgi. Et kas ma saan sellega hakkama ja milline võiks olla minu arvates tavalise eramaja energiatõhususklass.

https://www.riigiteataja.ee/akt/107102016004#para10
On olemas piisavalt andmeid ühe täisaasta (2018) kohta.
Maja 190 m2 (võtame selle võrdseks Akyt -ga); ehitatud 1965 a., renoveeritud ja tehtud juurdeehitus 2003 a. Vana majaosa sein kaks kihti telliseid, vahel räbu ja väljas 120 mm vahtpolüstürooli. Uue majaosa sein 250 silbeti plokk ja 150 mm vahtpolüstürooli. Viilkatus kõikjal 250 mm villa. Põranda all 100 mm vahtpolüstürooli. Hoitav temperatuur ca 22 kraadi. Kogu sooja teeb maasoojuspump, mis toodab aasta läbi 50 – 60 kraadist vett.

2018 aastal kogu tarbitud elekter 10,2 MWh; sellest kütteks 7,16 MWh. Teisi energiaallikaid ei kasutata, kuigi on olemas reservina tahkeküttekatel.
https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020011#para5 para 5 lg 1 lisa 2 järgi ei tohi rekonstrueeritud ja 120 – 220 m2 maja energiakulu olla üle 160 kWh/(m2*a). Varasemaid seadusandlikke akte ei vaata. Ei leidnud ka midagi, mis võis kehtida 2003 aastal.

Kasutatud elektri kaalumistegur = 2
Tasakaalutemperatuur kraadides = 17
Hoone asukoha piirkond on II
Andmeid kraadipäevade arvu kohta MKM -i lehelt leida ei õnnestunud aga internet andis välja ühest tabelist 3852 kraadipäeva tasakaalutemperatuuri 17 C korral.
Normaalaasta kraadipäevadeks andis üks TTÜ töö 4295

Arvutus.
Kuna üks maasoojuspump teeb sooja vett nii kütteks kui ka tarbeks, siis:
Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud soojuse kulu (MWh/a)
QN=Qteg*SN/Steg=7,16*4295/3852=7,98
(6) Normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud ja energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud soojuse kulu (edaspidi normaalaasta kaalutud soojuse kulu, MWh/a)
QCkyt=Ck*QN=2*7,98=15,96
(12) Energiakandja kaalumisteguriga läbi korrutatud keskmine elektri kulu ühe täisaasta kohta (MWh/a)
QC,el=Ck,el*Qel=2*3,04=6,08
(14) Hoone keskmine kaalutud normaalaasta energiakasutus (MWh/a)
QC=QC,kyt+QC,el=15,96+6,08=22,04
(15) Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)]
QC=1000*QC/Akyt=1000*22,04/190=116
§ 15. Kaalutud energiaerikasutuse klass.
Lisa 3 alusel, kui KEK ≤ 120 kWh/(m²·a), siis on kaalutud energiaerikasutuse klass B

Nüüd, kusagilt jäi silma, et vähemalt B klassi hoone puhul võib kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat erienergiakasutuse klassi arvutamisel. Kuna aastate lõikes on elektrienergia kasutus olnud enam-vähem stabiilne, siis arvestan 2018 KEK arvutuse juures kasutatud andmetega ja toon juurde 2022 aasta PV andmed.

Päikeseenergia osa arvesse võtmise arvutuskäik on toodud ETA kohta . Kasutan siiski reaalseid PV inverterite poolt väljastatavaid andmeid. Ei arvesta võimalikku detsembri toodangut.
§ 29_1. Hoone toimimiseks ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia
Toodetud energia: 15,27 MWh
Sellest ise tarbitud: 2,82 MWh (18,5 % toodangust)
PV eksportimine: 12,45 MWh
(6_4) Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemit [kWh/(m²·a)]:
Ekaal=1000*(10,2-12,45)*2/190=-24
§ 15. Kaalutud energiaerikasutuse klass.
Lisa 3 alusel, kui ETA või KEK ≤ 50 kWh/(m²·a), siis on kaalutud energiaerikasutuse klass A

Küsimuse või probleemkohad arvutuse juures:
1. Mõõdan ka sooja vee kulu ja see palju väiksem kui ETA arvutuse juures kasutatav number. ETA veearvestus on ruutmeetri ja mitte inimese põhine. Samuti pole teada ETA arvestuse juures sooja vee temperatuur. Suurem sooja tarbevee kasutus võib mõjutada oluliselt erienergiakasutuse klassi.
2. Sundventilatsioon majas puudub ja õhuvahetus toimub läbi akende tuulutusasendite või avamise. Sundventilatsioon tõenäoliselt tõstab energiakulu kuna külmal ajal püütakse pigem vähem aknaid avada.
3. ETA arvutustes kasutatav päikeseenergia omakasutus on pigem suur (40%). See võiks minu hinnangul olla saavutatav ainult mingi salvestuslahendusega. Energiatootmise osa võimsuse vähendamine ei tohiks tööl käivate inimeste puhul tõsta omatarbe osakaalu oluliselt.
4. Ekaal arvutuses ei paista arvestatavat omatarbe osaga, seega on see juba maha arvatud kogutarbimisest?
5. Arvutused ei arvesta tegeliku soojusenergia kuluga. Maasoojuspumba toodang 2018 aastal oli 18,7 MWh, mis teeb 98 kWh/(m²·a). Liites siia juurde vee soojendamisest üle jääva elektrienergia kulu m2 kohta (3040/190=16 kWh/(m²·a)) saame kokku 98+16=114 kWh/(m²·a).

Kui midagi etemaks teha:
1. Kui kunagi olemasolev maasoojuspump katki läheb, siis uus kindlasti seesmise soojaveeboileriga.

[xxx111]

Lihtsalt huvist: mida Sa selle KEK (või ka ETA) arvuga peale hakkad?

[ping]

Oma maja kohta olemasolevaid tarbimisandmeid üle vaadates tekkis huvi arvutada välja maja energiatõhususe arv KEK praeguse klassifikatsiooni järgi. Et kas ma saan sellega hakkama ja milline võiks olla minu arvates tavalise eramaja energiatõhususklass. ...

Ajaviiteks võib ju igasugu asju pusida aga mõistlik oleks näiteks EE'st tellida energiamärgis, mis on ametlik dokument ja läheb ka hooneregistrisse kirja ning kehtib 10 aastat.
Vähemalt ühe jooksva aasta andmeid on selleks vaja.
Eelmisel aastal maksis vist ca 120eur.

[Ac457765]

Miks sa arvad, et kraadpäevade puhul on su maja jaoks sobilik aluseks võtta tasakaalutemperatuur 17 C?

[RaJy]

Oma maja kohta olemasolevaid tarbimisandmeid üle vaadates tekkis huvi arvutada välja maja energiatõhususe arv KEK praeguse klassifikatsiooni järgi. Et kas ma saan sellega hakkama ja milline võiks olla minu arvates tavalise eramaja energiatõhususklass. ...

Ajaviiteks võib ju igasugu asju pusida aga mõistlik oleks näiteks EE'st tellida energiamärgis, mis on ametlik dokument ja läheb ka hooneregistrisse kirja ning kehtib 10 aastat.
Vähemalt ühe jooksva aasta andmeid on selleks vaja.
Eelmisel aastal maksis vist ca 120eur.

Ja mida ma selle 120€ eest saan?
Kunagi varem sai kuskil ( kas EE või elektrilevi) kodulehel tasuta arvutada. Aga seal oli ka see, et sisestasid oma tarbimise - mul puiduküte ja päris täpselt halgusid niikuinii ei loe nii,et see energiamärgis saaks suuresti minu aususel põhinema? (No et ma kas kütan 10 või 20 ruumi puid - ega EE mul neid puidukoguseid mõõtma ei tule.) Ma sain ikka päris hea klassi kui reaalsed andmed sisestasin (kütja palk jäi muidugi arvestusest välja)

[ping]

Oma maja kohta olemasolevaid tarbimisandmeid üle vaadates tekkis huvi arvutada välja maja energiatõhususe arv KEK praeguse klassifikatsiooni järgi. Et kas ma saan sellega hakkama ja milline võiks olla minu arvates tavalise eramaja energiatõhususklass. ...

Ajaviiteks võib ju igasugu asju pusida aga mõistlik oleks näiteks EE'st tellida energiamärgis, mis on ametlik dokument ja läheb ka hooneregistrisse kirja ning kehtib 10 aastat.
Vähemalt ühe jooksva aasta andmeid on selleks vaja.
Eelmisel aastal maksis vist ca 120eur.

Ja mida ma selle 120€ eest saan?
Kunagi varem sai kuskil ( kas EE või elektrilevi) kodulehel tasuta arvutada. Aga seal oli ka see, et sisestasid oma tarbimise - mul puiduküte ja päris täpselt halgusid niikuinii ei loe nii,et see energiamärgis saaks suuresti minu aususel põhinema? (No et ma kas kütan 10 või 20 ruumi puid - ega EE mul neid puidukoguseid mõõtma ei tule.)

Dokumendi saad või mida siis lootsid?
Kui majas on küttekolle, siis nii odavalt ei pääse ja tehakse põhjalikumad arvutused, mis on oluliselt kallimad.

[RaJy]

Oma maja kohta olemasolevaid tarbimisandmeid üle vaadates tekkis huvi arvutada välja maja energiatõhususe arv KEK praeguse klassifikatsiooni järgi. Et kas ma saan sellega hakkama ja milline võiks olla minu arvates tavalise eramaja energiatõhususklass. ...

Ajaviiteks võib ju igasugu asju pusida aga mõistlik oleks näiteks EE'st tellida energiamärgis, mis on ametlik dokument ja läheb ka hooneregistrisse kirja ning kehtib 10 aastat.
Vähemalt ühe jooksva aasta andmeid on selleks vaja.
Eelmisel aastal maksis vist ca 120eur.

Ja mida ma selle 120€ eest saan?
Kunagi varem sai kuskil ( kas EE või elektrilevi) kodulehel tasuta arvutada. Aga seal oli ka see, et sisestasid oma tarbimise - mul puiduküte ja päris täpselt halgusid niikuinii ei loe nii,et see energiamärgis saaks suuresti minu aususel põhinema? (No et ma kas kütan 10 või 20 ruumi puid - ega EE mul neid puidukoguseid mõõtma ei tule.)

Dokumendi saad või mida siis lootsid?
Kui majas on küttekolle, siis nii odavalt ei pääse ja tehakse põhjalikumad arvutused, mis on oluliselt kallimad.

Ja mida ma selle dokumendiga peale hakkan? Peale selle väljastust ei kulu ju kütust vähem ega rohkem - ehk siis milleks ma üldse seda tahtma peaksin?

[ping]

... Ja mida ma selle dokumendiga peale hakkan? Peale selle väljastust ei kulu ju kütust vähem ega rohkem - ehk siis milleks ma üldse seda tahtma peaksin?

Inimestel on tavaliselt vägagi erinevad põhjused millegi omamiseks aga mida sina oma asjadega teed, pead ikka ise välja mõtlema.

[RaJy]

Kuna ma oma kodu müüa ei plaani siis ei oska ühtegi head põhjust välja mõelda 120 + € kulutamisele. Või on kellelgi veel mõtteid milleks energiamärgis hea võiks olla? (või kas üldse mingit tolku sellest on?)

[xxx111]

Kuna ma oma kodu müüa ei plaani siis ei oska ühtegi head põhjust välja mõelda 120 + € kulutamisele. Või on kellelgi veel mõtteid milleks energiamärgis hea võiks olla? (või kas üldse mingit tolku sellest on?)

Mina ei näe probleemi ka maja müümisel (kui just ostja pole muud moodi nõus)
Kui mina oleks ostja siis minule ei tähendaks see midagi
Ühesõnaga mina isiklikult sellest "mingit tolku" ei näe
Ja ma räägin siin ikka sellest "arvust"
Energiatarbe numbrid liigiti on hoopis teine teema

[RaJy]

Mingi osa kinnisvarast soetatkse pangalaenuga ja siis võivad energiamärgis ja kasustuluba olulised olla. Võivad - ei pruugi.
Ostja on sisuliselt pank ja nad on suht kapriissed.

[ping]

Või on kellelgi veel mõtteid milleks energiamärgis hea võiks olla? (või kas üldse mingit tolku sellest on?)

Minult näiteks küsitakse päris tihti hoonete energiatõhususe alast konsultatsiooni.
Aga kuidas hinnata sellise inimese nõuannet, kes ei suuda oma isiklikku majagi energiatõhusaks teha.
Isiklikult leian, et kui "energiasäästu projekteerija/spetsialist" pole ise omale suutnud ökonoomset elamist ehitada, siis tuleb tema juttu suhtuda pehmelt öeldes ettevaatlikult.
Ja seepärast olen mina oma majadele väljastatud, nõuetekohased "A" märgised, seinale kruvinud.

[xxx111]

Teeks ikka vahet energiatõhususel kWh ja energiatõhususel EUR ja KEK-l ja ETA-l ja "tähel"
Need lihtsalt on erinevad asjad ja ühe vaatamisega ei saa teha järeldusi teise kohta

[hajameelne]

Miks sa arvad, et kraadpäevade puhul on su maja jaoks sobilik aluseks võtta tasakaalutemperatuur 17 C?

Selle järgi: https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020013#para13lg4

[hajameelne]

Lihtsalt huvist: mida Sa selle KEK (või ka ETA) arvuga peale hakkad?

Mitte midagi ei hakka. Aga see miinusmärgiga arv meeldib.
Oli lihtsalt natuke vaba aega.

[Urmas]

Kuna ma oma kodu müüa ei plaani siis ei oska ühtegi head põhjust välja mõelda 120 + € kulutamisele. Või on kellelgi veel mõtteid milleks energiamärgis hea võiks olla? (või kas üldse mingit tolku sellest on?)

Ega ei peagi müüma, aga võta seda kui meelelahutuslikku värki. No näiteks raiskad veel 120€ ja lased teha 30x50cm suuruse tahvli poleeritud vasest ja kuhu on laseriga peale graveeritud need energiamärgigse andmed. Kinnitad jalgvärva külge või veidi kõrgemale, et möödaminevad naabrid ikka näeksid. Praegusel ajal võiks see tahvel olla ka valgustatud tähelepanu juhtimiseks. Naabrid lähevad mööda, vaatavad ja koju jõudes vahutavad vihast, et nad ei olegi sinust paremad, sest neil ei ole mingit energiamärgist. Sul peaks olema ju rõõmus meel, et said naabritele ära teha.

[trebla]

Teeks ikka vahet energiatõhususel kWh ja energiatõhususel EUR ja KEK-l ja ETA-l ja "tähel"
Need lihtsalt on erinevad asjad ja ühe vaatamisega ei saa teha järeldusi teise kohta

hajameelne - mis su energiatõhusus EUR arvestuses siis on ?
Võid ju aastat arvestada ka detsembrist novembrini .. ei pea selle kuu elektriarvet ära ootama (ehkki seda võib vist üsna täpselt ennustada juba)

PS
See elektri korrutamine 2-ga tekkis mõni aeg hiljem. Algselt oli 1,5.
Kas taastuvelektri osakaalu kasvades ei peaks see tegur uuesti langema?
Norrakatel on kogu elektritoodang taastuv - kas ka nemad on kohustatud korrutama kahega. Nad ju pole otseselt EL-s....?

[ping]

Kuna ma oma kodu müüa ei plaani siis ei oska ühtegi head põhjust välja mõelda 120 + € kulutamisele. Või on kellelgi veel mõtteid milleks energiamärgis hea võiks olla? (või kas üldse mingit tolku sellest on?)

Ega ei peagi müüma, aga võta seda kui meelelahutuslikku värki. No näiteks raiskad veel 120€ ja lased teha 30x50cm suuruse tahvli poleeritud vasest ja kuhu on laseriga peale graveeritud need energiamärgigse andmed. Kinnitad jalgvärva külge või veidi kõrgemale, et möödaminevad naabrid ikka näeksid. Praegusel ajal võiks see tahvel olla ka valgustatud tähelepanu juhtimiseks. Naabrid lähevad mööda, vaatavad ja koju jõudes vahutavad vihast, et nad ei olegi sinust paremad, sest neil ei ole mingit energiamärgist. Sul peaks olema ju rõõmus meel, et said naabritele ära teha.

Hoone seinale kinnitatava märgise vorm on avaldatud Riigiteatajas:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... _lisa1.pdf#

[ping]

Teeks ikka vahet energiatõhususel kWh ja energiatõhususel EUR ja KEK-l ja ETA-l ja "tähel"
Need lihtsalt on erinevad asjad ja ühe vaatamisega ei saa teha järeldusi teise kohta

hajameelne - mis su energiatõhusus EUR arvestuses siis on ? ...

Minul näiteks tuleb see aasta umbes - (miinus)1000eur.

[trebla]

no võib ju teha nõutud värvidega roostevabal terasel või keraamikal... materjali pole ju mainitud.. peaasi, et vorm vastab nõuetele..


@ ping - kas see ei peaks ka olema väljendatruid ruutmeetri kohta.. ?
(huvitav, kas tulumaks tuleb maha arvutada..? )