Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[T25]

Eraldi ehitatuna sa 6x6 keldrit nagunii ei teeks, nende tavaliste paneelidega pole midagi teha, need ei kanna pealelaotatavat pinnast. Sa peaksid tegema kitsama keldri ja valama tummise lae tugevalt armeeritult.

[rst]

T25, mis asi on tummine lagi?

Monteeritavad laepaneelid kannavad umbes nii palju koormust:
220mm kõrgus 1500kg/m2
265mm kõrgus 2400kg/m2
320mm kõrgus 3100kg/m2

Kuigi jah, eks keldri seinte puhul oleks hea, kui välisseinad oleks vähemalt iga 4-5m tagant risti seinaga toetatud, siis on armeering natukene mõistlikum õõnesploki puhul.

[xxx111]

Jah tunnistan tõepoolest, et keldri seina ilma arvutamata armeerida ei oska...
Ja mida tähendab 100% armeeritud seda ka ei tea...
Keldri seina armeerimine tuleneb keldri sügavusest, koormustest, pinnasest jms
Betoonõõnesplokki (täis betoneerides) kasutades tuleb seina kandevõime kindlalt väiksem kui sama paksusega ja sama armeeringuga monoliitsein...
Kui keldri peal on eluruumid siis arvutuslik kasuskoormus paneelidele on 300 kg/m2
Siia lisanduvad paneeli pealsed kihid
Kui keldri sein asub "poolenisti" eluruumide all siis see kasuskoormus 300 kg/m2 hakkab koormama ka keldri seina vastavalt pinnase sisehõõrdenurgale
Kui keldri sein on välispiire siis hakkab seda koormama kasuskoormus mida arvestatakse väljas maapinna peal ja vastavalt pinnase sisehõõrdenurgale
Lisaks muidugi koormavad keldri seina pinnasekoormused
JNE
Mina "peale vaadates" ilma lähteandmeteta ei oska öelda - "tee nii"...

Samuti ei oska mina vastata nii:

nende tavaliste paneelidega pole midagi teha, need ei kanna pealelaotatavat pinnast. Sa peaksid tegema kitsama keldri ja valama tummise lae tugevalt armeeritult.

Miks peaks olema kitsam?
Mille alusel on hinnatud, et paneelid ei kanna?
Mis asi on tummine lagi?
Kuidas käib tugevalt armeerimine?

Minu postituse mõte oli, et mina eluruumide alla keldrit ei rajaks
Mis ei tähenda, et seda ei saa rajada
Ja mis ei tähenda ka seda, et keegi teine ei võiks olla vastupidisel arvamusel
Mina avaldasin lihtsalt oma arvamust - see ongi kõik
Foorum vist ongi selline koht kus seda teha?

Lisan ka materjalid mille järgi saab ise arvutused teostada...(eeldab teatavat pädevust)

[pikk88]

Suured tänud, sellistest postitutest on vähemasti minule juba kõvasti rohkem abi, kui paarisõnalisest tõdemusest, et nii ei saa. Eile jäi isegi pealtnägija vaatamata, sest unustasin ennast arvuti ette lugema
100% armeeritud peaks minu arusaamist mööda tähendama seda, et terve õõnesplokkidest sein on otsast lõpuni betoneeritud ja igas õõnsuses on sees ka armatuur mis on seotud nii põrandaplaadiga, kui ka laepaneeli peale valatava plaadi armatuuriga või kui laeks ei tule betoon siis vähemalt plokirea peale valatava sidusvöö armatuuriga.
Rst oskad sa öelda kas need koormused kehtivad õõnespaneelide korral?
T25 võiks natuke lähemalt lahti seletada küll, mis on tummine lagi ja kudias käib tugevalt armeerimine? Jämedama armatuuriga ja paksem valu? Kuskohast jookseb see piir, et siitmaalt alates on asi ohutu ja mille põhjal seda järeldad?

[aero]

Kui pinnas on kuiv ja tehnoruumi ka vaja, tee siis maja alla. Moosid niiskust ei karda, juurikad küll. Tummine lagi - võta T25 põhiteema lahti ja näed ise.

[T25]

T25 võiks natuke lähemalt lahti seletada küll, mis on tummine lagi ja kudias käib tugevalt armeerimine?

Mulle lihtsalt tundub 6 m sildega lagi, millele hiljem mullamägi peale kuhjatakse, natuke kahtlane. Endale ma teeks sedaviisi, et mingit kahtlust ei oleks sinna lae alla hiljem minna. Väiksema silde korral on tunduvalt lihtsam tugevamat lage teha. Näiteks puidu korral tabelid isegi ei anna 6 m silde korral prussi ristlõiget, tabelid lõppevad 5m peal ära.

[aero]

T25 võiks natuke lähemalt lahti seletada küll, mis on tummine lagi ja kudias käib tugevalt armeerimine?

Mulle lihtsalt tundub 6 m sildega lagi, millele hiljem mullamägi peale kuhjatakse, natuke kahtlane.

Kelder maja alla, 2 ruumi, kandev vahesein… 6m sille päevakorrast maas?

[xxx111]

Paneelide kandvõime (so seda mida paneelilt soovitakse) määratakse projektis...
Ja tehas määrab sinna vastavad trossid jms
Kui paneelid on juba olemas siis peaks vaatama projekti - mis seal on
Sinu paneelide puhul on ilmselt tegemist nõukaaegsete paneelidega - nende kohta on vastavad brožüürid
Pead "tuhnima"...
Nii lihtsalt öelda, et mis kandevõimega paneelid on ei saa

[xxx111]

Suured tänud, sellistest postitutest on vähemasti minule juba kõvasti rohkem abi, kui paarisõnalisest tõdemusest, et nii ei saa.

Rõhutan siinjuures - ma pole kordagi väitnud, et nii ei saa...
Ma olen vaid avaldanud arvamust, et mina nii ei teeks...

Minu postituse mõte oli, et mina eluruumide alla keldrit ei rajaks
Mis ei tähenda, et seda ei saa rajada
Ja mis ei tähenda ka seda, et keegi teine ei võiks olla vastupidisel arvamusel
Mina avaldasin lihtsalt oma arvamust - see ongi kõik

[Urmas]

T25 võiks natuke lähemalt lahti seletada küll, mis on tummine lagi ja kudias käib tugevalt armeerimine? Jämedama armatuuriga ja paksem valu? Kuskohast jookseb see piir, et siitmaalt alates on asi ohutu ja mille põhjal seda järeldad?

Pikk88, vaata selles teemas on T25 ka pildimaterjali välja pannud tummisemastvärgist. viewtopic.php?t=64879&start=300

[pikk88]

Selge see, et nii lihtsalt öeldes seda pakkuda ei saa vaid peab teadma sellest asjast "natuke" rohkem kui reakodanik. Samas ei tahaks ma mitte uskuda seda, et meie maa pinna peal ei leidu nüüd inimest kes oskaks öelda, et vot mine otsi see raamat ja vaata sinna peatükki. Seal on kirjas mida paneelidega teha saab. Umbes nagu Arvo Veski piiblitega tehakse. Loomulikult otsin ja tuhnin, kuid info jääb siiani kesiseks. Pakkumised paneeli kanduvuse osas ümmarguselt ühest tonnist kuni kolme tonnini ruutmeetri kohta. Päris suur kõikumine ja säärase info põhjal ei kavatse hetkel sinna rohkem midagi peale toetada peale elutoa põranda.
Väiksema sildega ruumi pole nendest paneelidest võimalik ju ehitada, sest need on 6m pikad ja toetada võib neid vaid neljast nurgast. Põhimõtteliselt võimalik ehitada neist ka 12m pikk ruum kolme meetri laiuselt, kuid see ei muuda kandvuse kohalt üldpilti kuidagimoodi. Lihtsalt kui rajada 6x6 ruum siis ilmselgelt väga ilusat kolmnurkset küngast neile otsa rajada ei saaks. Peaks olema korralikult soojustatud lagi ja "üsnagi madal" mättakiht katteks peal. Kui madal, selle peale mõtlema ei kavatsegi hakata, sest hetkel see pole eesmärk.
Vaatasin, et T25 on ka oma teema kuidagi poolikuks jätnud. Lõpp-produktist fotomaterjal täiesti puudub. See ei jäänud sul ju minu mäletamist mööda ometigi poolikuks vaid on praeguseks juba kasutusse võetud?

[xxx111]

Ja nii ongi, et "välimuse" järgi ei saa hinnata kandevõimet
Täpselt sama "välimusega" paneelid võivad olla erineva kandevõimega
Seega tuleb võtta minimaalne kandevõime
Paneelid ei toetu mitte 4 nurgast vaid otstes täies laiuse pikkuses
Paneeli külgi ei või seinale toetada

[xxx111]

Lihtsalt näited...
Ei tähenda, et Sinu paneelide puhul on tegemist nende paneelidega...
Ja lubatav koormus on siin ARVUTUSLIK ning selle sees on (minu teada peaks olema) ka paneeli omakaal
So lubatav ARVUTUSLIK lisakoormus on tabelis antud väärtus - (miinus) paneeli omakaal

[pikk88]

Sellega olen kursis, et paneeli külgi ei tohi seinale toetada aga mul pole tegemist õõnespaneelidega vaid koorikpaneelidega? ja nagu ma aru olen saanud siis need toetatakse neljast nurgast ning keevitatakse otstest veel omavahel kokku ennem betooni valamist. Hiljem täidetakse küll see otsas olev tühimik ära, näiteks laotakse plokke või telliseid täis, kuid see osa ei jää mingit konkreetset massi kandma vaid on lihtsalt augutäide.

[xxx111]

Sellega olen kursis, et paneeli külgi ei tohi seinale toetada aga mul pole tegemist õõnespaneelidega vaid koorikpaneelidega? ja nagu ma aru olen saanud siis need toetatakse neljast nurgast ning keevitatakse otstest veel omavahel kokku ennem betooni valamist. Hiljem täidetakse küll see otsas olev tühimik ära, näiteks laotakse plokke või telliseid täis, kuid see osa ei jää mingit konkreetset massi kandma vaid on lihtsalt augutäide.

Jah - ma ei teadnud, et tegemist koorikpaneelidega...
Need on enamasti katuslaepaneelid - ei talu punktkoormusi (õhuke koorik)
Minu materjalides on antud analoogne paneel pikkusega 5980, laiusega 1185, kõrgusega 200 kuid koormusi pole antud...
On paneel pikkusega 5060, laiusega 1190, kõrgusega 220 ja arvutuslik koormus antud 790 kg/m2 mis sisaldab (peaks sisaldama) paneeli omakaalu ca 1t - kui see 1 t jagada pinnale siis tuleks ~170 kg/m2 - ja lisakoormus oleks siis lubatud 620 kg/m2
Muidugi ei tea midagi Sinu paneelide seisukorra kohta...
Laepaneelid üldiselt toodetakse nö "tavabetoonist" - need ei ole mõeldud "üle elama" erinevaid ilmastikuolusid / külmatsükleid...
Ja ka sarruse kaitsekihid on siis vastavad so mitte piisavad, et "üle elada" erinevaid ilmastikuolusid / külmatsükleid

[pikk88]

Paistab, et hetkel on probleem minu jaoks lahenduse leidnud, sest sattusin suitsunurgas kokku inimesega, kellel vundamentide ja betooni alal natuke rohkem kogemust kui minul.
Hetkeseisuga tuleb keldrikast mõõtudega 6x7m 7 meetrit on siis hoone laius. Paneelid hakkavad jooksma pikku hoonet ja see 1 meeter mis jääb paneelidest katmata selle augu täidab hiljem betoonivaluga mille paksus on 10cm ja armatuur sinna sisse läheb 10 või 12mm võrk silmaga 150mm. See kuidas paneelid katan on hetkel veel lahtine. On võimalus paigaldada sinna peale mingisugune sammumüra plaat paksusega 50mm ja selle peale valada näiteks 10cm betoonplaat koos põrandaküttetorudega. Sisse läheb armatuurvõrk 150mm silmaga ja 8mm jämedusega. Samas jäin peale vestlust mõtlema, et põranda võiks põhimõtteliselt vormistada ka puitprussidega ja küttetorud paigaldada alumiiniumist soojusjaotusplaatidele. Eks seda on aega veel mõelda.
Kasti seinad laon 240mm Columbia õõnesplokist ruumikõrgusega 2200mm. Kogu see raskus hakkab toetuma taldmikule mille mõõtudeks saab tõenäoliselt olema 300mm kõrgusesse korda 400mm või 500mm laiusesse. Ülejäänud vundamendilint saab seotud keldriga nö astmeliselt, iga kahe plokirea tagant umbes sama palju tõusu. See "trepp" saab ära jagatud umbes 4 meetri peale. Ülejäänud vundament tuleb tõenäoliselt meeter maa sisse ja sokli kõrgus maja eest jääb ka 400mm, maja tagant ilmselt plokirea jagu rohkem, sest natukene maapind selles suunas langeb. Niiskustõkkeks saab kogu sellele moodustisele peale keevitatud ilmselt SBS ja soojustuseks läheb kõigele selga 150mm EPSi meetri sügavusele.
Samuti veendusin selles, et lihtsam on (vähemalt juriidiliselt) vormistada maja abihoonega üheks suureks ehitiseks, sest siis ei ole tarvis muretseda tuleohutuskuja pärast, mis on nõutud kahe TP3 klassi hoone vahel igatahes 8m olenemata sellest kas need ehitised paiknevad ühel krundil või mitte. Ei tea, kuidas mulle päästeametnike jutust säärane mulje jäi, et oma krundil seda jälgima ei pea aga vahet pole. Jabur tundus see nii ehk nii, et naabriga pead järgima, kuid oma ehitiste puhul ei ole nõutud. Antud juhul peaks hakkama sinna vahele tuletõkkemüüri rajama, et kõik vastaks nõuetele. Selle ehitamisest pole ma huvitatud. Ennem pikendan natuke katust ja mõtlen välja mingi rakenduse kahe hoone vahelisele 3-4m laiusele vahekäigule. Kui midagi muud ei saa siis tuleb sinna kasvõi külm ruum kus hoida aiatööriistu. Nüüd vaja see värk lihtsalt veel kuidagimoodi paberile panna ja siis saab hakata ehitusluba taotlema. Kui see üldse meie e-riigis võimalik on, sest lugesi just Postimehest, et need totakad pole oma registrit ikka veel töökorda saanud ning nüüd, tühised 10 kuud hiljem olevat käinud juba kantsler neid spetsialiste näpuga ähvardamas, sest inimesed väidetavalt kaebavad talle kuna ehitusregister ei tööta normaalselt.

[val]

... Samuti veendusin selles, et lihtsam on (vähemalt juriidiliselt) vormistada maja abihoonega üheks suureks ehitiseks, sest siis ei ole tarvis muretseda tuleohutuskuja pärast, mis on nõutud kahe TP3 klassi hoone vahel igatahes 8m olenemata sellest kas need ehitised paiknevad ühel krundil või mitte. Ei tea, kuidas mulle päästeametnike jutust säärane mulje jäi, et oma krundil seda jälgima ei pea aga vahet pole.....

Oma krundil ei pea reeglina 8m kuja järgima:
"§ 22. Tule leviku takistamine
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega."
https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013#para22

[Urmas]

Samas jäin peale vestlust mõtlema, et põranda võiks põhimõtteliselt vormistada ka puitprussidega ja küttetorud paigaldada alumiiniumist soojusjaotusplaatidele. Eks seda on aega veel mõelda.

Ise tsiteeritud mõttega ma oma hallrakudel tegutseda ei lubaks. Olen neid soojajaotusplaate küll ja küll peo vahel mudinud, aga minu arvates see pole ikka see, mis on betoonpõrandas küttetorud. Kasvõi paaripäevase elektrikatkestuse korral on elukvaliteedi langus betooni puhul vähem märgatavam kui nende jaotusplaatidega. Noh, umbes nagu köetud ahi on paar päeva soe, aga kui elektriradika tõmbad stepslist välja, siis 10 minuti pärast on ta külm.

[pikk88]

Val ilmselt seepärast mulle nagu meelde ongi jäänud, et oma krundil otsest kohustust kuja jälgimiseks pole, kuid kuna kõrvuti asuvad eluruumid ja abihoone siis pole mitte mingii ime, kui päästeamet hakkab nõudma mõningaid abinõusid, et asi ikka piisavalt ohutu oleks. Või keeldub ehitusluba väljastamast. Sellealaseid kogemusi juba on.
Urmas arvestades seda tsirkust mis praegu kasvõi Saaremaal toimub siis ei aita ka betooni sisse valamine mitte. Olen natuke nende soojusjaotusplaatidega kokku puutunud ja alumiiniumist plaadid on mu meelest küll piisavalt usaldusväärsed, et neid oma elamises kasutada. Teise korruse küte saab väga suure tõenäosusega just nendega lahendatud. Erilist usaldust ei tekita need kergpaigaldusplaadid kus penoplast on kaetud fooliumikihiga. Aga see juba pigem isiklik kapriis. Mingit otsest fakti mul ette näidata pole, et üks teisest parem või kehvem on. Betoonil on küll parem soojusmahtuvus, kuid tegelikkuses pole tänapäevamaailmas isegi mitte mingit kohalikku loodusõnnetust vaja, et põrandaküte ei töötaks. Piisab ka sellest, kui kasvõi mõni ringluspump üles ütleb ja tänu ajutistele tarneraskustele on kohaletoimetamise aeg üks kuu. Olen seda meelt, et sellise õnnetuse vastu aitavad jätkuval puupliit ning korralik ahi. Ja kui küte töötab siis pole erilist vahet, kas toru on betooni valatud või mitte?

[val]

Val ilmselt seepärast mulle nagu meelde ongi jäänud, et oma krundil otsest kohustust kuja jälgimiseks pole, kuid kuna kõrvuti asuvad eluruumid ja abihoone siis pole mitte mingii ime, kui päästeamet hakkab nõudma mõningaid abinõusid, et asi ikka piisavalt ohutu oleks. Või keeldub ehitusluba väljastamast. ...

Kui sinu projekt vastab varem viidatud määruse § 22 lg 4 nõuetele, siis ei saa sellist asja olla, et keegi "võib keelduda". Asi on täpselt vastupidi ja keegi ei saa keelduda nõuetele vastava projekti kooskõlastamisest või loa väljastamisest. Meil on siiski õigusriik, mis tähendab, et igasugune keeldumine peab põhinema õigusnormil. Seega küsi alati täpset §-i ehk keeldumise alust ja kontrolli ise järgi. Kui keeruline või ei saa aru, siis https://www.juristaitab.ee/et/tasuta-oigusabi

[Urmas]

Kui sinu projekt vastab varem viidatud määruse § 22 lg 4 nõuetele, siis ei saa sellist asja olla, et keegi "võib keelduda". Asi on täpselt vastupidi ja keegi ei saa keelduda nõuetele vastava projekti kooskõlastamisest või loa väljastamisest. Meil on siiski õigusriik, mis tähendab, et igasugune keeldumine peab põhinema õigusnormil.

Tänu just selle tsitaadi eest ja tuletaks veelkord meelde Dalai-laama ütlemist: "Õppige tundma seadusi, et teada, kuidas neid õigesti rikkuda". Ei pea isegi mitte rikkuma, vaid lihtsalt tooma mõned tegelinskid maapeale tagasi. Et neil ei tekiks"Ikarose" efekti ja peavad uue ameti selgeks õppima.
On ka mul tulnud ette olukordi, kus keegi(korstnapühkija) nõuab tänapäevaste nõuete kohustuslikku täitmist ümberehituse ajal kehtinud nõuetele. Kui hakata korstnapühkja seaduse nõudmiste järgi tegema, siis näiteks Tallinna Kalamaja, Kopli, Nõmme jne asumid tuleks buldooseriga maha lükata.

[pikk88]

Kõik õige ja täiesti nõus selle jutuga, kuid paraku näitab minu kogemus, et nende lollidega vaidlemine võtab tihtipeale väga palju aega. Ja selle kulutamist ei kompenseeri mulle hiljem mitte keegi. Isegi mitte elementaarset vabandamist ei toimu. Samuti võtab päris kaua aega see, et nad veenduksid minu soovide seaduslikkuses. Kui ametnik on otsustanud, et ta on tark ja teab kuidas asjad käivad siis tema ümberveenmine on üsnagi ajamahukas protsess.

[pikk88]

Hetkel vaevan oma pead ventilatsiooni ja kütte teemadel. Plaanis on ehitada majja pliit koos soemüüriga ja ahi alumisele korrusele ning teise korruse kütmine korraldada ilmselt põrandaküttega. See mille pealt põrandaküte tööle hakkab on veel väga lahtine. Variante on küllaga. Ahju tüüp samuti. Ventilatsiooniseadme mõtlesin paigaldada soojustagastusega rootoriga soojusvahetiga seadme. Hetkel pakutakse näiteks säärast aparaati: https://www.onninen.ee/flexit-ventilats ... -/p/CGE505 ümmarguse hinnaga 2200.- Hind pole kindlasti kuigi soodne, kuid hetkel tahaks pigem teada kas masin on piisavalt hea, et seda odavamalt otsima hakata. Ehk mõni oskaja saab kommenteerida?
P.S. Head aastalõppu kõigile nõuandjatele ja kritiseerijatele ning otse loomulikult ka muiduhuvilistele.

[tabarabarap]

Systemairi save võta ventseadmeksja pliidi ja ahju õhu pealevõtt korralda ruumist välja

[aero]

Systemairi save võta ventseadmeks

Jaa. Need on need kõige nunnumad soovitused, mis ühtki argumenti ei sisalda. Ma ei tea, äkki Systemairi tooted on ok? Aga kuidas nendeni jõuda, kui koduleht on hunnik õnnetust?
Kategooriate nimetused kohati eesti ja kohati inglise keeles. Üldmulje on segane. Kas rootoriga ventseadmeid peaks otsima ventilatsiooniseadmete alt või residential systems alt... Tahvliga vaadates suht puder ja kapsad. Arvutiga natuke parem. Tootekirjeldusi pole viitsitud ära tõlkida. Väikesele alustavale tegijale annaks selle andeks aga neil paistab pappi nagu putru, miks siis veebi korda ei saa?
https://shop.systemair.com/et-EE/ventil ... med/c46371
Ühe tootegrupi nimetus eesti keeles, teisel inglise… (Selle fiksimine võtaks ju terve minuti...)
“Jälgi meid meie sotsiaalsed võrgustikud” Kust koreapärsiast sellised asjad tulevad? Mõni terasem gümnasist teeks paremini. Kui see oleks minu ettevõtte veeb, ma ei julgeks oma töötajatele otsa vaadata. (täpsemalt ei ole minu veebides sellist segast struktuuri, puuduvaid tõlkeid ja kirjavigu kunagi olnud. Ega tule.) Hetkel jääb küll mulje, et neil läheb juba liiga hästi.

Head uut aastat!