Avatud elektriturg - minu esimene leping

[xxx111]

….. aga räägi, mis sa teed teadmisega et ma kulutan saia küpsetusele 48,6 kwh?

Mind ei huvita absoluutselt Sinu kulu saiale, leivale, küpsistele jne
Mind huvitab KOGUKULU energiale ja mitte kWh vaid EUR
Mis ma sellega peale hakkan on juba minu mure
Kedagi teist huvitavad muud asjad ja mis tema nendega peale hakkab on juba tema mure

[ping]

.... omal kõik elekter ca 200 või pisut alla kwh kuus - elektriga ei küta peale sooja vee midagi. Telekas; arvutid; valgus; pesumasin; nõudepesumasin; ja muu pudi padi ja sealhulgas ka kodus vahel töö (saag , keevitus jms). Tõsi - toit valmib kütteperioodil puudega köetaval pliidil (kuradima hea) ja suvel gaasipliidil ....

Kui nüüd lisad võrdlusesse ka puude ja gaasi kulu, siis vast saad aru, et mida võrreldakse.

Elekter on ainult üks elamise energiakulude komponent, mida "ahjukütja" mõista ei pruugi, et paljudel majapidamistel on kogu tarbitud energia läbinud elektri- või gaasimõõtja.

Mida näitab ka järgnev küsimus:

….. aga räägi, mis sa teed teadmisega et ma kulutan saia küpsetusele 48,6 kwh?

Et kui hoone köetavas tsoonis, köögis asuvas ahjus kulutati saia soojendamisele 48,6kWh elektrienergiat, siis hoone küttekoldes võib samal ajal jätta ca 10kg puid põletamata ja hoone energiabilanss ei muutu.

[kaimagk]

…..eks see saiaküpsetus energia jääb jah majja, kuigi mina tõmban selle kubuga minema( kubul puudub vastav soojusvaheti mis tooks selle kulutatud energia tagasi). Nii et , kuda nüüd see sinna bilanssi saada? Või te teete süüa ilma ja seda vindu ja tossu välja ei tõmba? Seega seda ei saa ja väita et läheb kütteks! Ja led pirnid ja mõned ekraanid mida kasutate panite ka kütteprojekti arvestusega juurde? Ma saan aru küll et mingi soojus nendes elektriseadmetest tuleb aga see on ikka nii marginaalne. Põradaküttega elamisel on see eriti keeruline kuna reageerib tunde.

[Kalvis]

Kui juuksekarva pikki poolitamine meeldib siis kuidas võtad arvesse iga tuppatulekut-väljaminekut - uks avali viib kena soojahulga minema. Ja kuidas teki all tekkinud lisasoojust arvestada kui toimub järeletulevale põlvele mõtlemine....
Soojusarvutuses pole mõtet lolliks minna arvestamisega.
Jämedalt - arvestil kulunud energia jääb kõik tuppa. Pelletite, puuhalgudel võid ju enamvähem kulunud ruummeetrid või kg läbi keskmise kütteväärtuse ja kasuteguri sisse arvestada. Saadud lõppnumber näitab siis päevas tekkinud küttekulu. Keskmise välitemperatuuri vaatad kraadiklaasist või ilmajaamast. Selliselt leitud kulu võib vabalt erineda 2x arvutuslikust ja loetakse piisavalt täpseks mõlemat...

[ping]

Kui juuksekarva pikki poolitamine meeldib siis kuidas võtad arvesse iga tuppatulekut-väljaminekut - uks avali viib kena soojahulga minema. ....
Soojusarvutuses pole mõtet lolliks minna arvestamisega. ...

Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. Kõik suured numbrid on väikeste numbrite summa.
Siin on näide, et kui suur on energiakulu vahe "hea" ja "tavalise" välisukse puhul.
Kui kasutusel on vilets välisuks, siis on energiakulu vastavalt kordades suurem.

Re: Metallist välisukse soojakadu
Lugemata postitus Postitas Maaks » 19 Jaan 2021, 15:31

Heaks (piisavalt) loetakse uksel 1W/m2*K, kui sul on tinglikult 2x kehvem uks, siis 2m2 uks kaotab kütteperioodil (224päeva, TLN, Harjumaa)): 224päeva x24tundi x2m2 x2W/m2 x22,6°=485990Wh=~486kWh =~60€(elektriga)
22,6°=22°sisetemperatuur ja -0,6°C kütteperioodi (224 päeva) keskmine välistemperatuur.

viewtopic.php?p=397964&hilit=soe+v%C3%A ... p%C3%A4eva)%20keskmine%20v%C3%A4listemperatuur.

486kWh on samas suurusjärgus käesoleva aasta Novembri kuu jooksul, minu elamise poolt trabitud koguenergiahulgaga mis hetkel oleva börsitunnihinna järgi võttes oleks ca 300eur aastas.

Minu postitus 2015 aastast, kus otsisin jälle "sooja välisust", mille põhjus on paljudele senini arusaamatu.
viewtopic.php?p=283724&hilit=soe+v%C3%A4lisuks#p283724

Et maja välisukse avamisel ei kihutaks hulga sooja õhku õue on juba vanast ajast kasutusel teravmeelne arhitektuuriline lahendus, mida nimetatakse Eesti keeles "tuulekojaks", mis toimimise põhimõttelt on lüüsikamber.

[xxx111]

Kui juuksekarva pikki poolitamine meeldib siis kuidas võtad arvesse iga tuppatulekut-väljaminekut - uks avali viib kena soojahulga minema. ....
Soojusarvutuses pole mõtet lolliks minna arvestamisega. ...

Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. Kõik suured numbrid on väikeste numbrite summa.
Siin on näide, et kui suur on energiakulu vahe "hea" ja "tavalise" välisukse puhul.
Kui kasutusel on vilets välisuks, siis on energiakulu vastavalt kordades suurem.

Re: Metallist välisukse soojakadu
Lugemata postitus Postitas Maaks » 19 Jaan 2021, 15:31

Heaks (piisavalt) loetakse uksel 1W/m2*K, kui sul on tinglikult 2x kehvem uks, siis 2m2 uks kaotab kütteperioodil (224päeva, TLN, Harjumaa)): 224päeva x24tundi x2m2 x2W/m2 x22,6°=485990Wh=~486kWh =~60€(elektriga)
22,6°=22°sisetemperatuur ja -0,6°C kütteperioodi (224 päeva) keskmine välistemperatuur.

viewtopic.php?p=397964&hilit=soe+v%C3%A ... p%C3%A4eva)%20keskmine%20v%C3%A4listemperatuur.

486kWh on samas suurusjärgus käesoleva aasta Novembri kuu jooksul, minu elamise poolt trabitud koguenergiahulgaga mis hetkel oleva börsitunnihinna järgi võttes oleks ca 300eur aastas.

Minu postitus 2015 aastast, kus otsisin jälle "sooja välisust", mille põhjus on paljudele senini arusaamatu.
viewtopic.php?p=283724&hilit=soe+v%C3%A4lisuks#p283724

Et maja välisukse avamisel ei kihutaks hulga sooja õhku õue on juba vanast ajast kasutusel teravmeelne arhitektuuriline lahendus, mida nimetatakse Eesti keeles "tuulekojaks", mis toimimise põhimõttelt on lüüsikamber.

Kõik õige...
Asi, mida peaks veel arvestama on erinevate uste hinnavahe...
Ning võrdlema peaks soojakadude vahet...

[xxx111]

Tuulekoda on soojatehniliselt muidugi hea lahendus...
Minu majal see puudub - ja puhtalt disaini pärast (nii välisvaade kui siseplaneering)...

[Kalvis]

Ma lahendasin topeltustega. Täitsa lüüs pole aga kui käed vabad siis üks avab ja teine käsi suleb ukse. Lisaks hoavad topeltuksed paremini sooja kinni. Ja siseuks on siseukse hinnaga.

[ping]

Kuidas me olekski jõudnud 5 rikkama riigi hulka, kui inimesed ei tee vahet mõistetel: ühikuhind, börsihind, hulgihind, jaehind, kogusehind, lõpptarbijahind, jne. ning kuidas ja millised numbrid peavad olema kajastatud arvetel?

Olen muidugi harjunud sellega, et tavainimesed ei tea, et kui palju tarbivad elektrit, ei tea KUHU tarbivad elektrit ega ei tea palju tarbitud elekter maksab.
Arusaadavalt et ka need isikud, kes ainult ajakirjanduses avaldatud börsihinnast räägivad ei ole kursis oma isikliku energiatarberaamatupidamisega ja ei oska sellel teemal rääkida, (kuigi tahaks).

Antud teema on "MINU esimene leping" ehk eraisikust lõpptarbija leping kaupmehega, milles peab müüja avaldama hinnad koos kõigi maksudega ja seega on ostjal mõistlik rääkida nendest numbritest, mida reaalselt tema kasutajana kauba eest tasub.

(Näiteks "autokulude arvutamise teemas" on mõistlik arutada reaalseid tanklahindu lõpptarbijale, mitte Roterdami börsi nafta Barreli hindu, mis ei ole otseselt seotud tanklahindadega ja kokandusfoorumis rääkida jahu poehinnast mitte jahuhinnast Hiina börsil.)

Kuigi hulgihinnad mõjutavad lõpptarbija hinda, on börsihinnad siiski ainult üks osa lõpptarbija hinnast.

Lisatud piltidel on minu poolt 29.11.21 tarbitud reaalsed, antud tunni elektri kWh ühikuhinnad (ühikuhind),
antud tunnil tarbitud elektri kogus (tarbimine)
ja sellel tunnil tarbitud kogusehind (maksumus),
mida ma pean sellel tunnil kasutatud elektri eest, arve alusel, reaalses rahas maksma.

Kusjuures see on ainult tasu elektrienergia eest ja ei sisalda võrgutasu, mis erinevatel liitumispakettidel on ka erinev.

Nagu näha on hinnad aastataguse ajaga kordades tõusnud ja see, et püsihinnaga paketti kasutavad inimesed seda seda praegu ei märka (ei taha märgata), ei tähenda et see lähema aja jooksul kogu meid ümbritsevat majandust ei mõjutaks, sest energiahind sisaldub kõigis toodetes alates leivapätsist ja vorstijupist.
(Võrgugaasi hulgihind on aastataguse ajaga võrreldes tõusnud üle 3 korra.)

Tarbimisajalugu, hind öösel 2.00 - 3.00
HIND_ÖÖSEL.jpg


Tarbimisajalugu, hind päeval 18.00 - 19.00
HIND 50.SENTI.jpg

Meenutades ajalugu, siis eile aasta tagasi, oli bõrsi kWh tunnihind üle uskumatu 1eur ja hetkel on keskmine päeva börsihind 0,5eur kanti, mis juba ammu uudiskünnist ei ületa.

Veel kestvad fix- ja ajutised sotsiaalabielektri paketid pikemat perspektiivi (kuni 15a.) oluliselt ei mõjuta.

Kuidas see meie majandusele on juba mõjunud, on vast juba paljud märkanud?
Mis juhtub aasta, või viie pärast on kerge arvata uurides veidi meie regiooni energiapoliitikat.

[ping]

Tuulekoda on soojatehniliselt muidugi hea lahendus...
Minu majal see puudub - ja puhtalt disaini pärast (nii välisvaade kui siseplaneering)...

Tuulekoda ei pruugi sugugi olla "külm putka ilusa hoone küljes" vaid saab olla ka sisedisainivahendeid kasutades tekitatud "soe lüüs" köetava hooneosa piires.

Minul on näiteks sobiva koha peal sisedisainiga sobiv eesriie riputatud, mis tavaolukorras on kunstipäraselt seinale kinnitatud aga kui külasolevad lapselapsed põrandal mängivad, siis saab selle kardinaga välisukse esise ruumiosa eraldada, et vähendada mööda põrandat sissetulevat külma õhu pahvakat, vähendades laealt väljuva sooja õhu kogust.

[xxx111]

Tuulekoda on soojatehniliselt muidugi hea lahendus...
Minu majal see puudub - ja puhtalt disaini pärast (nii välisvaade kui siseplaneering)...

Tuulekoda ei pruugi sugugi olla "külm putka ilusa hoone küljes" vaid saab olla ka sisedisainivahendeid kasutades tekitatud "soe lüüs" köetava hooneosa piires.

Minul on näiteks sobiva koha peal sisedisainiga sobiv eesriie riputatud, mis tavaolukorras on kunstipäraselt seinale kinnitatud aga kui külasolevad lapselapsed põrandal mängivad, siis saab selle kardinaga välisukse esise ruumiosa eraldada, et vähendada mööda põrandat sissetulevat külma õhu pahvakat, vähendades laealt väljuva sooja õhu kogust.

Kindlasti saab nii ja teisiti...
Ei vaidle üldse vastu...
Ongi puhtalt "maitse asi"...

[Kalvis]

Ajad tulevad rasked, seejuures saaksid riikide valitsused paljuski ära teha. Valitseb jaanalinnu mentaliteet, valitsusel on lihtsam pea liiva alla peita ja mängida avalikkuse ees lolli ja pärast vabandada - läks nagu alati.
Asi on tõsine, kui tähtsad ninad täna ajalehtedes juba valmistuvad eesti blackoutiks (termin kui kogu elektrivõrk on maas). Osad tööstused on asjast õieti aru saanud - odavam on osta avariigeneraator. Muuseas omahinnas tuleb see odavam kui börsilt elektrit osta (omahinda ei tule ju võrgutasu ja enamus juhtudel makse). Paraku on generaator võimalik osta keskmise võimsusega ettevõttel, pisettevõtja ei saa ju õue klientidele jalgteele panna mingit genekat põrisema. Suurettevõtetel samuti pole võimalik, kuna elektritarbimine on nii suur, et osta tuleb juba elektrijaam ja plats, asukoht ja kõik muu välistab võimaluse.
Seega väita - elektrikatkestuse korral on riik süüdi siis peab ettevõtja ise peeglisse vaatama.

Kallis elekter on juba vägi mõjutanud ettevõtjate eluolu. On palju suuremas koguses juba sulgenud uksi ja lähiajal plaanib teist sama palju ka uksed sulgeda. Uskumatu aga ravimipuudus apteekides on kalli elektri tagajärg. Mitmed tuttavad on koondamisteate kätte saanud...

Kui mitte midagi ette ei võeta siis tuleb üsna suur tööpuudus. Kõik vaid kallist elektrist. Mitte igal ala, peamiselt tööstuses. Kui tööstuslangus on täna 6% siis ca samapalju tuleb ka töötuid. Natuke parem kui nähtud üle 10% numbrid. Langus on valdkonna spetsiifiline - ei puuduta riigitöötajaid, kaupluseid, ITd, paljusi kontorirotte jne.

EL just rohepöördega maksimaalselt tegutsevates riikides tuleb laks valusam (skandinaavia, Saksamaa, Prantsusmaa). Ida-Euroopas kõige väiksem (sh. Eestis). Kuna nad on meie tööstuse tarnijad siis puutumata ei jää. Paraku näeb EL täna vaid kommunistlikke võtteid - kehytestada hinnalaed jne. kuid mitte mingil juhul ei tohi peatada rohepööret, mis on häda tegelik põhjustada. Seega valu ei vähene.

Mis eestis teha saab. Meil on unikaalne võimalus päästa Eesti majandus. Selleks piisav on elektri universaalteenuse võimaldamine kõigile eesti tarbijatele ja riigipoolsete kägistavate maksude vähendamine. Sel juhul meie tööstus elab sulgemise üle - me saame konkureerida kõigi ettevõtetega omal alal. Paraku valitsus ei taha kuuldagi oma kohustusest. JAH, nende plaan on vaid eraisikuid toetada, kuid kui ettevõtted pankrotti lasta siis paraku on väga valus sellest august välja tulla.

Tavainimesed ja eriti kaasfoorumlased: Teie võimalus on vahetult enne küttehooaega leida mistahes kõige soodsam küte. Olgu selleks nafta, puuhalud, pellet või soojuspumbad. Maja enam soojustada ei jõua - uksed -aknad on veel võimalik. Ka tasub panustada puhvaika ja viltidele. Kel raha rohkem, eramaa - tõesti investeerige päikesepaneelidesse. On ikka soodsam küll kui börsil hirmutavad hinnad.

Kui EL sedasi edasi jätkab siis 5 aasta pärast on kogu EL pankrotis. tõenäoliselt rahva rahutused ja muu karm värk. Tõsi saksa penskarid ei suuda tänaval midagi teha aga need murjanid oskavad märatseda küll.

[Küülaline]

Kui võtta 2020, mis oli viimane stabiilse (ja odava) börsielektri aasta, huvi pärast võrdlesin oma börsihinnaga elektriarvet nov 2020 ja universaalhinna ning riigi toetusega arvet nov 2022:
2020 tarbimine 1067 kWh - elekter 48 € + võrk ja aktsiis 59 € = 107 € / 1067 = 0,10 €/kWh
2022 tarbimine 925 kWh - elekter 125 € + võrk ja aktsiis 60 € = 185 € / 925 = 0,20 €/kWh

[trebla]

Siiski oli 2020 juba Covidi tõttu majanduse aeglustumise aasta.
Ja tegelikult on seal taga ka komakohad.
Minul tulid sihukesed novembrite numbrid

2011 - 9,19
2012 - 9,68
2013 - 12,47
2014 - 11,12
2015 - 10,70
2016 - 11,20
2017 - 10,26
2018 -12,65
2019 - 12,11
2020 - 10,36
2021 - 15,73
2022 - 22,12

tänavune suurem hind muuhulgas ka sellest, et sai tarbimist kolmandiku võrra vähendatud....

[jaguar3]

Mina tegin selleks talveks (aprillini) prognoosi ja tundub et ei jõua suvel päikesejaama tekitatud ettemaksu ära kulutada, pean vist vägisi tarbimist suurendama.
Ükski aasta pole nii olnud, alati on nibin-nabin jagunud ja mõni sent kevadel puudugi jäänud. See on ilmselt tingitud sellest et müügihind (24s) on osutunud kõrgemaks kui ostuhind (21s). Jällegi selle aasta anomaalia.

[trebla]

Kas keegi oskab lähemalt seda jama kommenteerida :
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -omanikke/

Minuteada käib meil maksustamine seaduse, mitte miskite pressiesindajate lohutamiste põhjal.
Ja miski ettemaksu tekkimine kuskil kellegi arvepidamisel ei tekita eraisikule veeel maksukohustust - eraisiku maksustamine käib kassapõhiselt, ehk siis kui eraisikule makstakse välja raha.... ?

Ehk kui jätan oma ettemaksu ka järgmiseks aastaks üles, siis järgmise aasta lõpul maksustatakse sedasama summat teistkordselt ? Nii või ?

Või lahendus - jätan siis talvised elektriarved rahulikult maksmata, (miski kord on ju, et talvel inimese elektrit välja ei lülitata ?) ning kevadel elektrimüüja juba näeb, et võlgnevuse likvideerimine toimub.... ?

[Urmas]

Kas keegi oskab lähemalt seda jama kommenteerida :
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -omanikke/

Kas sa PV paneelide soetus- ja paigalduskulusid ei saa maha arvestada? Siis oleks see nagu miinusmärgiga tulu.

[RaJy]

Kas keegi oskab lähemalt seda jama kommenteerida :
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -omanikke/

Kas sa PV paneelide soetus- ja paigalduskulusid ei saa maha arvestada? Siis oleks see nagu miinusmärgiga tulu.

Üldiselt on eraisikul tootmiseks tehtud kulusid keeruline tuludest maha arvata. Kõige õigem (tagantärele tarkus muidugi) oleks äriühingu asutamine - OÜ oleks ilmselt kõige lihtsam. PV soetamiskulud on niikuinii suuremad kui OÜ sissemakse (2500 €) ja käibemaksukohuslane saab veel paneelide km-i ka tagasi.

[Urmas]

Üldiselt on eraisikul tootmiseks tehtud kulusid keeruline tuludest maha arvata.

Eraisik ostab vana korteri, renoveerib selle ära ja müüb maha. maksuametile deklareerib(kuludokumendid olemas), et renoveerimiskulud olid suuremad kui korteri müügist saadud tulu ehk tulu miinusmärgiga ja läheb eraisiku kahjumisse. Kas nii ei või olla?

[RaJy]

Üldiselt on eraisikul tootmiseks tehtud kulusid keeruline tuludest maha arvata.

Eraisik ostab vana korteri, renoveerib selle ära ja müüb maha. maksuametile deklareerib(kuludokumendid olemas), et renoveerimiskulud olid suuremad kui korteri müügist saadud tulu ehk tulu miinusmärgiga ja läheb eraisiku kahjumisse. Kas nii ei või olla?

Jah võib. Aga maksuametiga suheldes on kindlasti lihtsam n.ö. OÜ variant. Vähemalt minu arust - vaielge vastu või tooge parem variant esile.

[Kalvis]

OÜ on tõesti parim aga olemasolevaid eraomanikke see enam ei päästa. selleks peab ju OÜ olema kinnistu tarbimispunktide omanik. OÜ pluss on tõesti kõik PV ehituskulud saab kuludesse kanda ja kenasti pole mingit tulumaksu jama kuniks tasuvusaeg käes. Lisaks saab kuludesse kanda plaanitava elektrikäru, akupargid ja kõik muu vägad huvitavad asjad - millega on ikka tagatud 100% tulumaksuvabastus!!!
Eraomanikel paraku muud varianti pole - tuleb tulumaks tasuda.

[rannamees]

Kas keegi oskab lähemalt seda jama kommenteerida :
https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -omanikke/

Kas sa PV paneelide soetus- ja paigalduskulusid ei saa maha arvestada? Siis oleks see nagu miinusmärgiga tulu.

Eraisik ei saa mingeid kulusid maha arvestada.
Äri tegemiseks on meie riigis konkreetsed vormid seadusega ette nähtud- FIE, OÜ, AS, jne.

[trebla]

Küsin siis otse - andke link seadusele, mis nõuab kuskil kellegi arvel minu nimel oleva ettemaksu deklareerimist tuludeklaratsioonis?

(eriti veider ja riigiameti tõsiseltvõetavust ja kodanike seaduskuulekat maksukäitumist kahjustav on sealjuures mingi pressiesindaja lohutus, et ”meie ise neid ettemakse otsima ei lähe”)

[rannamees]

Küsin siis otse - andke link seadusele, mis nõuab kuskil kellegi arvel minu nimel oleva ettemaksu deklareerimist tuludeklaratsioonis?

(eriti veider ja riigiameti tõsiseltvõetavust ja kodanike seaduskuulekat maksukäitumist kahjustav on sealjuures mingi pressiesindaja lohutus, et ”meie ise neid ettemakse otsima ei lähe”)

Sellist seadust pole olemas. Praegu veel. Kuni eelmise aastani ei olnud ka asjapulkadel huvi, kuna ettemakse kogunes näpuotsaga.
Asi muutus kardinaalselt käesoleva aastaga ja loomulikult, "kus raha näed, sinna suunda käe sirutad", MTA
elavnes.
Tsitaat uue värske rahaministri esimest avalikust intervjuust TV-s; "Riigi tulusid tuleb suurendada."
Ei ainsatki piuksu ega mõtet teemal, et äkki hoopis riigi kulusid vähendada?....

[vtl]

Küsin siis otse - andke link seadusele, mis nõuab kuskil kellegi arvel minu nimel oleva ettemaksu deklareerimist tuludeklaratsioonis?

(eriti veider ja riigiameti tõsiseltvõetavust ja kodanike seaduskuulekat maksukäitumist kahjustav on sealjuures mingi pressiesindaja lohutus, et ”meie ise neid ettemakse otsima ei lähe”)

Küsimus ei ole "ettemaksus", vaid "tulu teenimises" elektri tootmise/müümise näol. Ettemaks energiafirmale on lihtsalt üks vahend selle tulu hoidmiseks mingil/kellegi (energiafirma) kontol, alternatiiv oleks ju see raha kohe välja võtta.
PS. Ka raha väljavõtmisel energiaettevõte sellelt automaatselt tulumaksu maha ei arva, selle maksustamise üle peab inimene ise arvet pidama.

Tegelikult on Geeniuse portaal siinkohal üleliigselt paanikat tekitanud, kirjutades, et kevadel-suvel toodetud energiast saadud ettemaksu ei saa järgmise aasta alguses (jaanuar-veebruar) täies mahus ära kasutada, vaid läheb aastalõpu seisuga maksustamisele. Ja jah ja ei.
Mina loen Maksu- ja Tolliameti lehelt välja, et inimesel on õigus oma tootmiselt tekkinud tulust (sh. ettemaksust) maha arvestada kogu (jooksva) aasta elektrikulu. Tsiteerin: "Kui aasta kokkuvõttes on elektrienergia müügist saadud tulu vähem, kui ostetud elektrienergia eest tasutud, siis maksukohustust ei teki."

Selle järgi saad suvel toodetud energia ettemaksu "tulust" arvutada maha ka sama aasta jaanuaris-veebruaris-märtsis eelnevalt kulunud elektri.

Samuti "võib inimene vähendada elektrienergia müügist saadud tulu ka teistes temale kuuluvates tarbimiskohtades kasutatud elektrienergia kulu võrra. See tähendab, et kui inimesel on üks elektrienergia tootmiskoht, kuid mitu tarbimiskohta, siis müügitulust saab ta kõikide tarbimiskohtade elektrienergia kulu maha arvata."

Kokkuvõttes: "Elektrienergiat müües tekib aga tulumaksuga maksustatav kasu, kui aasta kokkuvõttes on elektri müügist saadud tulu suurem kui elektri ostule kulutatud summa."

Disklaimer: et vältida põhulõugade süüdistusi või mürgiseid kommentaare oma aadressil, justkui ma toetaksin maksuameti tegevust, siis ütlen kohe - mulle EI meeldi üldse mingisugune väiketootjate maksustamine, eriti praeguses elektrituru-olukorras. Lihtsalt üritan asjades selgust saada ja ülemäärast paanikat vältida.

Edit: korduvad muudatused postituses on tehtud parema vormindamise eesmärgil.