Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Ehitusseadustik väidab, et kasutusloa menetlemiseks on vallal aega 30 päeva. Eilsega sai minul see kolmekümne päevane ootereziim täis. Kuid kuna lambakari on ehr-i vastu taevast lasknud ja siiamaani pole suutnud seda kasutama õppida ega ka korralikult tööle panna siis tekkis küsimus, et kas praegu nendest tähtaegadest ka kinni peetakse? Või tuuakse see niiöelda force majeure'ina vabanduseks ning tegelikkuses tuleb ikka mingi x aja pärast teade, et pean uuesti otsast peale alustama oma kasutusloa taotlemisega? Valla kodulehele on igatahes üles riputatud hoiatus/vabandus: Uue ehitisregistri vigade tõttu ei suuda vallavalitsus tagada sujuvat ehituslubade taotluste menetlemist. Samuti on probleeme kasutuslubade väljastamisega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teatanud, et suur osa vigadest on kõrvaldatud, kuid süsteem ei tööta siiski veel tõrgeteta.

Vallavalitsuse maa- ja ehitusosakond palub mõistvat suhtumist!
Väikeseks lohutuseks on vähemasti see, et register näitab nagu oleks taotlus juba mõnda aega tagasi töösse võetud ning on kooskõlastusringil. Vähemasti pole kohe tagasi saadetud.

[pikk88]

Eile sain elus esimest korda oma krundil asuva kaevu veest tühjaks tõmmatud.
Pole küll aimu kui palju vett seal ennem tegudele asumist sees oli, kuid kui ümmarguselt kaks tundi olin survekaga katusekive pesnud siis oli tulemuseks umbes 20cm vett. Taastus see asi umbes 20cm tunnis. Kui ma nüüd arvutused korrektselt teostasin siis teeb see kaevu tootlikkuseks ümmarguselt 100+ liitrit tunnis, sest kaevurakke sisediameeter on 80cm. Täna tuleb üle mõõta palju siis vett kaevus on. Viimaste mõõtmiste kohaselt on seal pidevalt olnud keskeltläbi meetri süvavune veesammas.
Muus osas on kogu ürituses olnud täielik paigalseis. Natukene on materjale juurde varutud ja abihoone tuulekastid said lõpuni valmis ehitatud, kuid see on ka kõik. Hetkel jääb mulje, et see aasta ei tule sauna ehitamisest midagi välja. Hea, kui saab aia postid maasse valatud-puuritud ning garaaziuksed valmis tehtud. Rohkem hetkel ei unistagi, sest aeg on lihtsalt käest kadunud.

[pikk88]

Lubade ja keeldude edenemisest niipalju, et lõppudelõpuks sai ära täidetud see müstiline ehituspäevik ning kogu paberimajandus koos tööprojektiga sai EHRi üles laetud. Nüüd ootame vastust.

Kõigest tühised kaks ja pool kuud hiljem laekus vallast teade, et käesoleval nädalal võetakse taotlus lõpuks valla istungil arutlusele ja alates reedest peaks olema kehtiv. See tähendab, et on põhjust poodi šampuse järele minna.

[Urmas]

Elu on ikka täiega p..s, kui lihtne tehnilise ülevaatuse otsus on muudetud protsessiks ja inimene on viidud sellisesse seisundisse, et hakkab õnnest hüppama, kui otsus tuleb. "Anna padruneid"- tuleks sellise pulli kohta öelda.

Ja kusjuures riik on veel nii kahepeeline kui veel olla saab. Proovi sa üks päev hilineda mingite riiklike maksudega kui tähtaja kukkumisel peale lõunat tuleb juba hoiatuskiri.

[pikk88]

"Anna padruneid" eesmärgil sai kirjutatud teine teema. viewtopic.php?t=69720
Ilmselgelt paneb see inimese õnnest hüppama, kui mitme aasta pikkune protsess saab lõpuks kaelast ära ja enam ei pea muretsema, kas või mis. Ei näe ka mingit erilist põhjust, seda vaid enda teada hoida, sest neid lõpetamata teemasid erinevate asjade ajamisel on netis oksendamiseni. Siin olen teadlikult üritanud hoida ka seda joont, et kõik saab algusest lõpuni üles kirjutatud. Kus ja kuna ja miks jne. Endalgi vahepeal hea mälu värskendada.

[pikk88]

Eile sai valmis üks suur etapp aia ehituses. Valatud said kõik 41 aiaposti. Augud puuritud juba kolm nädalat tagasi, kuid valamise töö jäi venima ning nagu ikka, hakkas juba tekkima väike hirm, et kas saabki see aasta oma töödega nii kaugele, või läheb ennem ilm lõplikult kehvaks. Augud said puuritud Avant laaduri otsa käiva puuriga. See õnnestus juhuse tahtel laenutada praktiliselt kõrvalkülast ning algul olid plaanid suured. Langesin nö odava reklaami ohvriks, sest moloraamatus kuulutati, kuidas selle masinaga puurib kõik need 41 auku valmis 3-4 tunniga. Ehk siis ümmarguselt kuus minutit augu kohta. Reaalsus on see, et spetsialistid jätsid mainimata ühe tühise detaili. Piisab pisemast kivikesest puuri teel ning sellest kuuest minutist saab kolmveerand tundi. Sinna otsa veel juhtus nii, et sattusin oma augupuurimise ettevõtmisega täielikule põuaperioodile ning puur lihtsalt ei läinud pinnasesse. Kuigi maapind hea, vaid kahe augu juures oli õhemat sorti savikiht. Kõigi nende asjaolude kokkulangemise tõttu venis juba puurimisüritus ise kahele päevale. Mis omakorda tähendas lisaväljaminekut koparendi näol. Sain selle küll suht odavalt, 120€ ööpäev. Selle raha eest toodi masin objektile puuri, kopa ja ka laadimiskahvlitega ja viidi pärast minema kah. Lisaks sellele lootsin veel, et jõuab ka natukene pinnast teisaldada ja kaupa krundil liigutada ühest nurgast teise, kuid selle jaoks jäi Avant liiga jõuetuks (oma osa sellel oli muidgi ka põual) Masinal polne erilist massi ja kopp lihtsalt ei läinud pinnase sisse ning ma ei hakanud oma aega sinna kulutama. Tähtsam oli augud valmis saada. Lisaks sellele unistasin ka, et Avandiga puurimine on ikka füüsiliselt lihtsam ettevõtmine, kui bensumootoriga maapuuri kasutades. Reaalses elus olin õhtuks ikka nagu laip. See pidev masina selga ning sealt maha ronimine ja kiirustamine mööda krunti, et oma asjadega graafikus püsida, see võttis õhtuks läbi nagu bensupuur. Ainus vahe oli selles, et puusaluu ei löönud samasugust pilli nagu käsipuuri pidurist. Muidu aga polnud väga viga. Täitis oma eesmärgi ära ning mõningaid ebatasasusi krundil sai ikka kohendada ka. Kõige suurem lohutus kogu ettevõtmise juures on see, et seda tööd ma teist korda oma eluea jooksul tegema ei pea. Postid on tsingitud ja igasse auku sai valatud kott betooni. Nüüd veel lapakad külge keevitada ning siis saab ka aia kokku monteerida. Kuivõrd kogu arvestus klappis ja üks post oli tagavaraks võetud siis sai ka see ära kasutatud, et aia sisse värav ehitada. Muidu ei pääseks naabrimehe juurde mutrijuttu ajama teistmoodi, kui peaväravast, kuid krundi ümbermõõt on üle saja meetri pikk ja sissepääs asub ühes nurgas. Nüüd sai jalgvärav tehtud ka diagonaalis vastasnurka.
P.S. Lisaks selgus vahepeal ajakirjandusest ka põhjus, miks minu kasutusloa taotlusele vastuse saamine nii kaua aega võttis. Vallaviletsus ei suutnud lihtsalt kuude kaupa oma tööd teha ja kemples võimu pärast. Lisaks oli puhkuseperiood. Samal päeval, kui vallast tuli teade selle kohta, kuidas minu taotlus võetakse volikogus lugemisele, ilmus Postimehes artikkel sellest, et Kambja vald sai endale uue vallavanema. Ja see poolemeelne tibist ehitusnõunik vabandas oma kummivenitamist sellega, et ehitusregister ei tööta. Ilmselt ta ise jäi seda valet uskuma. See on iseenesest vajalik info, sest järgmiseks hakkan ma oma majale ehitusluba taotlema ning nüüd on juba natuke parem ettekujutus missugust tühja juttu see kanapea uskuma jääb.

[ht99]

Ise kogesin ka sellist puurimistaaka augusti kuus.
Oli vaja kaks auku puurida 1,2 m sügavad, mõtlesin et võtan käsipuuri ja lasen ära.
Reaalsuses ei õnnestunudki sügavamale kui 20-30 cm saada sellega ja tegin labida ja kangiga ära.
Võrdluseks sama puuriga sai kevadel puuritud selliselt, et ei jõudnud põhimõtteliselt kinni hoida kui puurmasin oli piltlikult Hiina poole teel.
Aga konkreetses vallas ehitusloa saamine praegusel ajal pigem keeruline tähenärijate tõttu, oma tutvusringkonnaski juttu olnud, mõni siis alates jaanuarist taodelnud, muudkui põrkab edasi-tagasi.

[pikk88]

Viimane nädal tegelenud põrandaplaadi viimistlemise ja betooni järeltöötlusega (niiviisi seda tegevust vist nimetatakse) Betoon pidada jääma peale valamist igavesest ajast igavesti tolmama, kui seda millegagi kinni ei kata või peale valamist mingi möginaga kokku ei määri. Kuna selle tegevuse kohta netist infot leida ei suutnud siis sai terve hoone asju täis laotud ning nüüd, kui tagantjärele leidsin vajaliku vedeliku, pidin kogu kola ühest ruumist teise tassima. Ja hiljem seda kilplasetööd kordama. Lisaks sellele said põrandaplaadi servad "kergelt" üle lihvitud, sest põrand ja vundamendilint jäid 2-3mm erinevasse tasapinda ja kuna algul puudus päris täpne ettekujutus sellest mida ja kui palju see betoonikiht tähendab siis ei pööranud sellele esialgu tähelepanu. Lisaks sellele tekkisid ehitamise käigus sisekujunduses mõned muudatused. Näiteks jäi kahe ruumi vahele uks paigaldamata ning tänu sellele olen korduvalt oma varbaid vastu betooniranti ära löönud. Nüüd sai see iluviga likvideeritud ja terve põrand üle töödeldud Fortecoat 1425 akrüülvaigu lahusega mille leidsin https://www.penetron.ee/ ja kandsin peale käsipritsiga. Üks pilt ka lõpptulemusest.

Lisaks õnnestus suvega paika saada pööningutrepp ja hankisin sellele paarikümne euro eest ka kellegi poolt valmis keevitatud käsipuu mis täidab oma eesmärki suurepäraselt. Jätkuvalt on paigaldamata veel vihmaveerennid ja garaaziuks. Kui nüüd lõpuks asjad uuesti suuruse ja värvi järgi ritta seatud siis ongi plaanis sellega tegelema hakata. Sepa tehtud hinged ja vastused on olemas. Materjal laias laastus ka. Vaja vaid välja mõtelda ukse täpsem konstruktsioon ning siis tuleb kogu see kaader kokku monteerida.

[pikk88]

Aeg läheb ning mida päev edasi seda enam tegeleb aju palgaraha teenimise kõrvalt majaprojekti koostamise plaanidega. Jõudumööda harin ennast Kredexi lehel leiduvate materjalidega, et millised on nõuded tänapäeval väikeelamu projekteerimiseks.
Hetkel lõpetasin selle juhendi läbitöötamise: https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... juhend.pdf ning järgnevalt mõtlesin tutvuda sellega: https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... rvutus.pdf
Samas käib põhiline mõttetegevus alles selle ümber mis mõõtudega maja teha ning kuidas lahendada siseplaneering. Teoorias tuleb maja puitkarkassist, ärklikorrusega, katus saab olema 45 kraadise kaldega kivikatus, elutoa alla saab rajatud 6x6 meetrise mõõduga kelder kõrgusega umbes 2,5m millele saab ehitatud eraldi sissepääs maja lääneküljest. Hetkel üritan paika panna maja laiust. Kas siis teha kuue, seitsme või kaheksa meetri laiune karp. Kuus meetrit on ilmselt liiga kitsas, kuid samas on plaan maja keskkohta idaküljes rajada ka tuulekoda mõõtudega näiteks 2x4 või 3x4m. Pikkus tuleb karbil tõenäoliselt 12 meetrit. Selle paneb paika põhjus, et maja saab ehitatud krundi edelanurka ning seal pole lihtsalt rohkem ruumi. Ühes servas piirab pikkust abihoone ning teises servas joogiveekaevu asukoht. Nende kahe vahel on kokku 17 meetrit vaba maad. Samuti on plaanis ehitada maja põhja-lõuna suunaline, sest kui rajada see ida-lääne suunaliselt siis peaks hoonesse sissepääsu tegema põhjakülge mis tähendaks, et maja varjutaks õuealalt ka enamuse päikesevalgusest. Krundi lääneservas kasvavad mõned vanad kasepuud ja need tuleb ilmselt maha lõigata, sest krundil valitsevad põhjakaarte tuuled ning väga suure tõenäosusega vajuvad need puud muidu ühel päeval majale selga. Alumisele korrusele pole planeeritud rohkem ruume kui elutuba, köök, WC-vannituba, esik, tuulekoda ja võib-olla ka üks väiksem tuba. Trepp läheb teise korruse peale esikust ning teise korruse peale planeeritud tubade arv on kaks või kolm. Võimalik, et lisaks ka teine WC, et vanas eas ei peaks öösiti pidevalt mööda treppi kooserdama.
Hoonet on plaanis kütma hakata põhiliselt põrandaküttega, kuid soojusallikas on veel lahtine. Pumpadest hetkel erilises vaimustuses pole ja pelletikatel ka ei sütita. Võimalik, et küttevee saab soojaks otseelektriga. Samuti on plaanis tagavarakütteks hoonesse ehitada pliit koos truubiga ning ahi.
Kui kellelgi on siia lisada veel linke materjalidele, millele peaks eelprojekti koostamisel tähelepanu pöörama siis laske aga tulla. Tänud kõigile juba ette ära.

[xxx111]

Mõtteid...

Mõlemad viidatud materjalid on head...
Kuid liigset tähelepanu ei tasu pöörata mitte ETA-le vaid just primaarenergia kulule
Planeeringu kohta täheldaks, et mida vähem "sopistusi ja eendusi" so mida lihtsam seda parem
Kedrit eluhoone alla ei rajaks - selle ehitaks eraldi
Laius 6m jääb kindlalt liiga kitsaks (arvestades optimaalse planeeringuga)
San ruumid kindlalt mõlemale korrusele - nii WC kui dušš
Olenemata sellest, et pumpadest vaimustuses pole teeks mina valmiduse so ehitamise käigus paneks maha maakontuuri - ei peaks olema suuremat sorti kulu (hiljem seda teha on vägagi tülikas)
Sama teeks jahutusega
So teeks valmiduse nii MSP kui ÕSP

[ping]

... teise korruse peale planeeritud tubade arv on kaks või kolm. Võimalik, et lisaks ka teine WC, et vanas eas ei peaks öösiti pidevalt mööda treppi kooserdama. ....

Tavaliselt liikumisraskusega (vanad) inimesed võimalusel väldivad treppidest ronimist ja võimalusel lõpuks jäävadki elama ainult esimesele korrusele.
(Omas kodus kukkumine (trepil) on üks levinumaid õnnetuste liike.)
Kui planeerida maja ka vanaduses elamiseks, siis on mõistlik tualett kohe arvestada piisavate mõõtmetega (uks, läbipääsude laius), et seda saaks rulaatori ja ratastooliga kasutada.

[xxx111]

Puitsõrestiku kohta paneks siia pildi (mille juurde kuulus ka pikk jutt) koolituselt "Ehitusfüüsika ja niiskusturvalisus piirdetarindite projekteerimisel"

[T25]

Kedrit eluhoone alla ei rajaks - selle ehitaks eraldi

Kui nagunii on vaja vundament valada, siis miks mitte kohe keldrit teha?

[xxx111]

Kedrit eluhoone alla ei rajaks - selle ehitaks eraldi

Kui nagunii on vaja vundament valada, siis miks mitte kohe keldrit teha?

Need on 2 täiesti erinevat asja...
Vundeerimissügavuse või vabalt viia -500...600 maapinnast
Kelder ilmselt läheks "veidi" sügavamale
Lisaks muud niiskus- ja soojatehnilised probleemid
Keldri (kui see on kindel soov) teeks ma samale vundeerimissügavusele - a la nii nagi allpool pildil
Mina rääkisin kuidas mina teeks - aga kõigil on vaba valik...

[ping]

Sõna "kelder" on küllalt laialivalguv mõiste ja ruumide nimetamisel peaks projekteerimisel lähtuma ruumide otstarbest.
Keldris võib olla:
*) 0 korrusel asuv tehnoruum,
*) 0 korrusel asuv hobiruum,
*) veinikelder,
*) juurviljahoidla , jne.
Või nende ruumide segu ja sellest lähtuvalt tuleks valida ka konstruktsioonid.

Ise olen eramute 0 korrusel vägagi erineva otstarbega ruume kohanud alates söekambrist ja 200m2 garderobist lõpetades ca 50m2 suuruse, vanni ja muu vajaliku varustusega sexodromiga.

[xxx111]

Igal võimalikul juhul väldiks mina 0 korrust, keldrikorrust vms eluruumide all...
Nii hobi- kui tehnoruumi saab ilusti ehitada tavakorrusele
Veini-, juurvilja- jms keldri ehitaks mina eraldi
Isiklikult ka sexodromi ei vaja - ja kui keegi vajab siis võib ka see olla tavakorrusel

[pikk88]

Olen aru saanud, et keldrit ei soovitata elumaja alla planeerida, sest tihtipeale on raskusi selle ruumi kuivana hoimisega ning ventileerimisega. Endal vähemasti ruumis normaalse niiskustasakaalu tagamisega probleeme olla ei tohiks, sest krundil asuv pinnas on kuiv ja ventileerimine on juba pigem ehitamise küsimus. Kelder plaanis kasutusele võtta nii kardulahoidla, kui ka tehnoruumina. Hetkel planeeritud see eraldada keskelt vaheseinaga, et sinna viia sisse kõik liitumised ning kommunikatsioonid ja teise ruumi teha siis ladu puutumatute tagavarade tarbeks. Keldri võiks muidugi teoorias rajada ka mõnda krundi teise nurka, majast eemale, kuid siis peaks hakkama majja plaanima lisaks ka tehnoruumi. Hetkel on veel tehnoseadmete paigaldamise osas lahtine vaid ventilatsiooniseadme asukoht, ilmselt paigutan selle kusagile pööningule ning seadme mark ja mudel. Otsinud olen rootoriga soojustagastiga seadet. Paari firmasse ka päringud saatnud, kuid tagasisidet pole siiani laekunud. Kelder on plaanis soojustada 100mm EPS 100 plaatidega ning kui rajada kelder ja vundament ühes siis saaks ka poole väiksema penoplastikuluga hakkama. Maakeldril oleks üks väga suur pluss. Välimus. Kuid siis peaks hakkama rajama lisatrasse sealt rajatisest? kuni elumajani. Samas pole ka see kõige hullem versioon, sest maja vundamendi kaevisest tuleks niikuinii piisavalt pinnast, et kelder ära katta. Ja siis poleks ilmselt tarvis seda ka eraldi soojustada. Kui, siis ainult sissepääsu ümbrus.
Sellega olen ise ka täitsa nõus, et hoone peaks olema ikka laiem kui 6m. Pigem 7 meetrit.
Pumpade valmidust pole ju raske rajada? Piisab sellest, kui õigesse nurka teha ehitamise käigus valmis läbiviik vajalike torude-juhtmete jaoks, kuid maakontuuri saab rajada igal ajal. Kui soov ja vajadus peaks tekkima. Niisama igaks juhuks ei näe nagu mõtet seda toru maa sisse matta. Kui mingi pump elamisele lisada siis hetkel otsustaks pigem õhk-vesi pumba kasuks. Paigaldamine oleks odavam. Nagu aru olen saanud siis projekti tuleb see niikuinii sisse kirjutada, et otsustajatelt jah-sõna saada paberimajandusele. Samuti tuleb sinna teha ka mingisugune peatükk PV paneelide kohta, kuid neid oleks mõtet paigaldada vaid hoone lõunafassaadile, sest kui maja tuleb viilkatusega ning põhja-lõuna suunaline, siis ei ole katusele ehitamisest mingit kasu. Jahutusega on juba natuke teine rida. Selle lahendaks vajadusel ilmselt mõne õhk-õhk pumbaga ning selle tarbeks võib küll torud seina sisse valmis keerata, sest investeering poleks suur.
Ping selles osas sinuga täiesti ühel meelel, et uksed peavad olema piisavalt laiad ja kõrged. Pole seda kunagi sallinud, et uksest sisse saab minna vaid kummargil või külg ees. Ning kuna tulevikku ei tea sajaprotsendise kindlusega ette isegi mitte bussijaamas tegutsev mustlasmutt siis seepärast tahaks esimesele korrusele ka ühte lisatuba-kabinetti rajada. Mine tea, pärast polegi minust enam kõrgemale ronijat kui trepp ükskord paika saab.

[ping]

... peatükk PV paneelide kohta, kuid neid oleks mõtet paigaldada vaid hoone lõunafassaadile, sest kui maja tuleb viilkatusega ning põhja-lõuna suunaline, siis ei ole katusele ehitamisest mingit kasu. ...
...tahaks esimesele korrusele ka ühte lisatuba-kabinetti rajada. Mine tea, pärast polegi minust enam kõrgemale ronijat kui trepp ükskord paika saab.

Kui katusehari on põhja-lõuna suunaline, siis rahaliselt tasuvam on panna paneelid viilkatusele ida-lääne suunas, sest siis on tootlus suurem kõrgema hinnaga tundidel ja saab pikemalt kasutada ise omatoodetud elektrit ning ka liitumine on lihtsam kuna piisab väiksemast ja odavamast inverterist.

Piisavalt suure köögi olemasolul saab aseme tekitada ka (ajaloolise energiasäästuvahendi) säärvandi taha.
http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%A4%C3%A4rvant

[val]

... Jahutusega on juba natuke teine rida. Selle lahendaks vajadusel ilmselt mõne õhk-õhk pumbaga ning selle tarbeks võib küll torud seina sisse valmis keerata, sest investeering poleks suur. ...

Kumb on mõistlikum, kas tasuda hetkel ja ühekordselt sellise projekteerimise eest, mis teeb sulle lahenduse ilma aktiivjahutuseta või minna ehku peale ja hiljem kogu ehitise eluea jooksul jahutamise energiakulu tasuda?

[ping]

... Jahutusega on juba natuke teine rida. Selle lahendaks vajadusel ilmselt mõne õhk-õhk pumbaga ning selle tarbeks võib küll torud seina sisse valmis keerata, sest investeering poleks suur. ...

Kumb on mõistlikum, kas tasuda hetkel ja ühekordselt sellise projekteerimise eest, mis teeb sulle lahenduse ilma aktiivjahutuseta või minna ehku peale ja hiljem kogu ehitise eluea jooksul jahutamise energiakulu tasuda?

"Jahutuse energiakulu" tasutakse ainult nii kuumadel päevadel, kui jahutust on vaja ja mõnel aastal ei lähegi vaja.
Samas saab "aktiivjahutust võimaldavat seadet" enamuses jahedast aastaajast kasutada kütteseadmena.

[val]

Ping, seda enam ma otsiks võimalust teha nii, et pole vaja seda lisaseadet. See võimaldaks lisaks vabaneda seadme soetamise ja hooldamise kuludest lisaks juba mainitud energia kulule.

[xxx111]

...sest krundil asuv pinnas on kuiv...

Pinnas pole kunagi kuiv - võib olla vaid erineva niiskusega või ulatub pinnasevesi üleüldse üle keldri põranda so kelder on nagu "paat" - sel juhul tuleb arvestama hakata juba ka vee üleslükke jõududega...

[xxx111]

...seda enam ma otsiks võimalust teha nii, et pole vaja seda lisaseadet...

Lisaseade koos jooksvate kuludega võib osutuda optimaalsemaks kui muud võimalused...

[T25]

Igal võimalikul juhul väldiks mina 0 korrust, keldrikorrust vms eluruumide all...

Miks sa kardad keldrit? Minu arvates kelder on just väga hea, kui mingid torud katki lähevad vms. Lähed lihtsalt trepist alla, vahetad välja ja unustatud. Ma teeks mingis osas keldri juba ainuüksi sellepärast, et hilimsemaid probleeme torustikuga vältida. Keldriseina saab väljaspoolt ka rahulikult lahti kaevata, plaatvundamendi korral mina küll ei kujuta ette, kuidas seda lahti kaevata väljaspoolt ilma et tihendatud pinnas sisse ei hakkaks varisema vms probleemid.

Väljajalutatava keldriuksega peab tegema selles osas ka vundamendi sellisele sügavusele, et külm alla kergitama ei pääseks. See teeb asja tiba keerulisemaks , aga samas väga mugav on väljajalutatav kelder.

Keldri plussiks on maapinna soojus(tus). Seal ju ilma kütmata praktiliselt üle nulli sees kogu aeg. Väga kasulik praegusel raskel ajal, kui elektri hinnad ja küttepuu hinnad on kosmiliseks läinud.

Keldrisse on väga lahe teha mingi abiruum, kus vaikselt tiksuda ja nokitseda mõne projekti kallal.

Keldrisse on väga hea ladustada ka sellist kraami, mida toas ei hoiaks, aga kuuri ka ei julgeks väga panna, kuna vargad viivad minema.

Kui ikka endale ehitad, siis loomulikult tuleks kelder teha.

[xxx111]

Ma ei karda keldrit...
Lihtsalt see pole kuluoptimaalne - kogu lugu

Olen projekteerinud ka 2 maa-alust parkimiskorrust eluruumide alla - kuid seda ainult seetõttu, et piiravaks asjaoluks oli krundi suurus...