Kõige soodsam kütteliik eramajale

[xxx111]

Kas msp ja oe süsteemide väljaehitusel on hinnavahe?
Kui on siis järelikult see vahe tuleb arvestada ajaväärtusega...
Väga lihtsustatult...
Kas on vahe kui ma süsteemi väljaehituse hinnavahega hoian kokku 1000 EUR aastas vs hinnavahe alternatiivselt investeerides teenin 2000 EUR aastas?

[val]

...Kas on vahe kui ma süsteemi väljaehituse hinnavahega hoian kokku 1000 EUR aastas vs hinnavahe alternatiivselt investeerides teenin 2000 EUR aastas? ...

Imho sama lugu nagu varem mainitud puukuuri + metsamaa või maakütte torude all oleva maa hinna arvestamine küttesüsteemi hinna hulka. Teatud juhtudel ja asjaoludel ja/või olenevalt võrdlust tegeva inimesega seotud eri asjaoludest (pmst n-arv muutujaid) võib selliseid aspekte võrdlusse tuua, aga siis räägime juba väga konkreetsest juhtumist, mis kehtib ainult juhtumiga seotud asjaoludel.

Oma arvutuses võrdlen vaid küttesüsteeme, mitte inimeste investeerimisoskuseid jms juhtumipõhiseid asjaolusid.

Ja ikkagi ... isegi kui raha ajaväärtusega arvestada, siis see lihtsalt võimendab lihttasuvusega saadud tulemust, sest ühel juhul sa investeerid algse oe kokkuhoiu ( X+intressitulu) ja teisel juhul sa investeerid mps hilisema kokkuhoiu (Y+intressitulu). Kokkuvõttes saad võimendusega lihttasuvusaja.

[xxx111]

...Kas on vahe kui ma süsteemi väljaehituse hinnavahega hoian kokku 1000 EUR aastas vs hinnavahe alternatiivselt investeerides teenin 2000 EUR aastas? ...

Imho sama lugu nagu varem mainitud puukuuri + metsamaa või maakütte torude all oleva maa hinna arvestamine küttesüsteemi hinna hulka. Teatud juhtudel ja asjaoludel ja/või olenevalt võrdlust tegeva inimesega seotud eri asjaoludest (pmst n-arv muutujaid) võib selliseid aspekte võrdlusse tuua, aga siis räägime juba väga konkreetsest juhtumist, mis kehtib ainult juhtumiga seotud asjaoludel.

Oma arvutuses võrdlen vaid küttesüsteeme, mitte inimeste investeerimisoskuseid jms juhtumipõhiseid asjaolusid.

Ja ikkagi ... isegi kui raha ajaväärtusega arvestada, siis see lihtsalt võimendab lihttasuvusega saadud tulemust, sest ühel juhul sa investeerid algse oe kokkuhoiu ( X+intressitulu) ja teisel juhul sa investeerid mps hilisema kokkuhoiu (Y+intressitulu). Kokkuvõttes saad võimendusega lihttasuvusaja.

Aga loomulikult on tegemist juhtumipõhiste arvutustega ja üldistusi teha ei saa...
Ja miks peakski... Iga juhtum ongi erinev...
Ajaväärtuse osas pole nõus
Kuid loobun edasi vaidlemast
Iga mees otsustab ise kuidas ja mida ta arvesse võtab või ei võta

[valaskalakene]

Valik on algusest peale olnud küttesüsteemide vahel (mitte investeerimisel), minul konkreetselt msp vs oe. Sa väitsid, et mu küttesüsteemi lihttasuvus ei sobi, sest raha ajaväärtus on sisse arvestama. Samas sa ei oska selgitada, kuidas seda peaks arvesse võtma või mida see juurde annab? Ma kahtlustan, et kui sa seda ise selgitada ei oska, siis ei oska teised ammugi.

Raha ajaväärtus hästi lihtsalt tunnetuslikult sinu jaoks - kaotan kihlveo ja pean homme maksma sulle 1000 eurot.
Kas homne 1000 eurot on sinu jaoks väärt rohkem, kui sama summa aasta pärast?
Kui palju? Ehk, kui palju rohkem ma peaks sulle pakkuma, et sa oleks makse nõus saama aasta pärast (10 aasta pärast?) - see ongi raha ajaväärtus (sinu jaoks).
Võid ka teispidi mõelda - kui palju oled nõus rohkem maksma, kui saad tänase kulu aasta jagu (või mõne muu ajavahemiku jagu) edasi lükata. (autoliisingut kasutad? muud laenutoodet?)

10 aastane lihttasuvusaeg.
Kui see on sinu arust hea diil, siis ma olen sarnastel tingimustel piiramata koguses nõus raha vastu võtma - too mulle x summa ja saad 20 aasta jooksul x/10 tagasi. Milleks üldse mingite pumpadega jamada ...

[val]

Valaskalakene tänan selgitamast, teoorias saan aru.
Tahaks näha msp vs oe numbreid koos selgitustega kuidas need on saadud ja kus oleks siis arvestatud raha ajaväärtust. Ilma numbriteta ja lihtsalt väidete baasil pole tõesti mõtet edasi arutada.

[val]

Kui "keskmisel inimesel" puudub "liigne raha" mida kasutada investeerimiseks ja kui see "keskmine inimene" tahab Jaanuaris elada soojas toas, siis pole temal mitte midagi teha "alternatiivse rahapaigutuse plaaniga".

Niipalju lisaks, et elektriküte võib olla just sel põhjusel saigi valitudki, et tagataskus puudus msp jaoks 10k. Naiivne on arvata, et sama inimene oskaks 10k-st (mida tal niikuinii ei olnud) üle jääva raha tulusalt investeerida.

Igatahes huvitav teema ja ootan huviga kuidas valaskalakesel elektri min hinna püüdmine õnnestub.

[pikk88]

Kalvis ma igat viimast detaili tollest postitusest ei mäleta, kuid tõenäoliselt oligi jutt sellest, et kuna kogu euroopa on oma energiatootmise orienteerunud venemaa odavale gaasile siis piisab vaid sellest, et mutin oma kraanid kinni keerab ja terve euroopa on omadega käpuli, sest peab hakkama ostma gaasi kallimalt ning alternatiivid on lahjavõitu, sest kõik panid oma tuuma-ja söejaamad seisma ning hakkasid neid osalt juba laiali tassima. Gaasi naftaga asendada? Asendada on ju tänapäeval võimalik, kuid kuipalju see hinda tõstab? Ja see ei ole enam rohepöördele kohane.

[Kalvis]

Pikk88 - käpuli tähendab, et gaasi ei jätku. See, et kallimalt mujalt tuleb osta ei tähenda käpuli olemist. Gaasi saaks asendada paljudes (mitte kõikjal) nafta ja söetoodetega, kusjuures alternatiivid on oluliselt odavamad. Saaks aga ei taheta. Kui ei taheta siis muud polegi, tuleb tagumiku kaudu mõistus kohale lüüa. Sama seis siin eestis. Keegi ei keela ju gaasikatelt asendamast nafta baasil katlaga (sõltub katlast, suurematel on vaja vaid põleti asendada/lisada).

[trebla]

Niipalju lisaks, et elektriküte võib olla just sel põhjusel saigi valitudki, et tagataskus puudus msp jaoks 10k.

Aastal 2000 nii oligi.
Arvet pean alates 2011. Elektriarvete summa 18 000 € , enne seda läks elektri peale u.1000 € aastas (kogu elekter)
seega tänaseks olen EE-le maksnud 22 aasta jooksul kokku 28 000 €.
Sai aastal 2000 mõlgutatud mõtteid ka gaasikatla paigaldamisest - ka selle süsteemi välja ehitamine oleks maksnud nii 10 000 € ja oleks asendanud ehk kaks kolmandikku elektrikuludest (u 18 000 €) kuid oleks toonud kaasa 22 aasta gaasikulu - kui palju ? 7000 € 22 aasta peale tänaseks ehk ikka ? ehk täna oleksin 1000 euriga plussis... Aga gaasikütte süsteem tulnuks mullu juba seisma panna ?

Tänaseks oleks MSP ehk hoidnud kokku poole sellest 18 000 € kütteelektri kulust - ehk kulu oleks 9000 ? - 1000 euriga oleks veel miinuses ?
Kui 2/3 kütteelektri kulust, siis 6000 ja 2000 €-ga oleks juba plussis.

Aga mõlemal juhul ehk peaks juba vaatama ringi uue pumba soetamise peale - ? 7000 € ? 8000 € ?

Nii, et valaskalakese jutul on point sees, kuid nõrk koht on seal täielik sõltuvus elektrihinna muutustest.
Seetõttu on hea, kui sul on mehhanism, mis kompenseeerib elektrihinna muutusi - hinna tõusmisel suurendab su tulusid - hea!
Hinna langemisel on kulutused sellele ülearused, kuid samal ajal küttekulud ju ka vähenevad !!

PS
valaskalakene pole ikka veel öelnud, kas tema 6 senti sisaldab ka võrgutasusid või mitte...
(Tegelikult ikka ilma, sest ta ise tunnistab, et septembris õnnestus tal õngitseda 12 sendiga)

Ise ma jätaksin kütteenergia hinna puhul igakuise ampritasu arvestamata, sest see ka on ajalooliselt suur ja ma ei raatsi sellest loobuda, sest raha selle loobumise eest niikuinii ei makstaks - olgu siis luksusmaks... aga kütteelekter on muutuvkulu - kui tarbin rohkem, maksan ainult rohkema ülekande eest..

Seda aga, et energiakandjate hinnad reastuvad lõppude-lõpuks niiehknii kasutusmugavuse järgi..
elekter, -> gaas, ->pellet/õli, -> halupuu ,
sai siin kirjutatud juba aastal 2000 .
Sama hästi oleks seda võinud kirjutada ka aastal 1900 ...

[valaskalakene]

PS
valaskalakene pole ikka veel öelnud, kas tema 6 senti sisaldab ka võrgutasusid või mitte...
(Tegelikult ikka ilma, sest ta ise tunnistab, et septembris õnnestus tal õngitseda 12 sendiga)

6 senti/kWh viimases tabelis oli oktoobri börsi päeva miinimumide keskmine ilma võrgutasu, taastuvelektri tasu, elektriaktsiisi ja käibemaksuta. Puhas börsihind ja ei midagi muud. Sama hind oli ka keskmiseks hinnaks.
Tunnistan, et sattusin sellega vähe hoogu ja ei saa võrrelda lõpphinda tarbijate jaoks ühelt poolt (kõik muud kütused) ilma osade komponentideta hinnaga teiselt poolt (elekter). Samas tuleks nüüd ka teistel kütustel ikkagi lisada kojutoomise ja seal hoidmise hind.

Tegin tabelist uue versiooni. Lisasin elektri hindadele 6,12 senti võrgu- ja muude tasudena ja korrutasin 1,2-ga. Nüüd peaks kõik hinnad olema lõpphinnad eratarbija jaoks ja võrreldavad.

Kui tarbimine tõuseb, siis muutub loomulikult pumpamine kasulikumaks. 15 Mwh-se aastatarbimise puhul annab MSP tervelt 278 eurot kokkuhoidu võrreldes otseelektriga.
30 Mwh puhul 1406 eurot.

[ping]

... Tegin tabelist uue versiooni. Lisasin elektri hindadele 6,12 senti võrgu- ja muude tasudena ja korrutasin 1,2-ga. Nüüd peaks kõik hinnad olema lõpphinnad eratarbija jaoks ja võrreldavad.

Screenshot from 2022-11-14 14-33-31.png

Kui tarbimine tõuseb, siis muutub loomulikult pumpamine kasulikumaks. 15 Mwh-se aastatarbimise puhul annab MSP tervelt 278 eurot kokkuhoidu võrreldes otseelektriga.
30 Mwh puhul 1406 eurot.
Screenshot from 2022-11-14 14-43-33.png

Soojustuse lisamise kasumlikuse näitamiseks võiks teha ka tabeli näiteks 4000kWh tarbimisega ja lisada rea Õ/Õ pumba (soetusmaksumus 2000) jaoks.

[valaskalakene]

Soojustuse lisamise kasumlikuse näitamiseks võiks teha ka tabeli näiteks 4000kWh tarbimisega ja lisada rea Õ/Õ pumba (soetusmaksumus 2000) jaoks.

ÕÕ pump paris otse sinna ritta ei sobi - temaga ei saa sooja vett.

[valaskalakene]

... ja siis veel 1, kus viimases tulbas võit eurodes võrreldes min. elektriga.
Sealt saab igaüks vastavalt oma raha ajaväärtusele tasuvust arvutada.

[valaskalakene]

8 MWh/a

[valaskalakene]

16 MWh

[valaskalakene]

32 MWh/a

[kaimagk]

Ootaks ka ära realsed elektri hinnad ni 3 kuni 5 aastaga, siis saaks panna sinna tabelisse ja uuesti arvutada. Muidu see sellne lihtsalt numbrite jada. Ja muidugi need kütteseadmete maksumused on ka sellised väga umbmäärased. Tore oleks ikka päris ja reaalseid arve näha.

[pikk88]

Pikk88 - käpuli tähendab, et gaasi ei jätku. See, et kallimalt mujalt tuleb osta ei tähenda käpuli olemist. Gaasi saaks asendada paljudes (mitte kõikjal) nafta ja söetoodetega, kusjuures alternatiivid on oluliselt odavamad. Saaks aga ei taheta. Kui ei taheta siis muud polegi, tuleb tagumiku kaudu mõistus kohale lüüa. Sama seis siin eestis. Keegi ei keela ju gaasikatelt asendamast nafta baasil katlaga (sõltub katlast, suurematel on vaja vaid põleti asendada/lisada).

Ma küll pidasin oma kõnekeelse väljundiga silmas seda, et käpuli rahaliselt, sest kõik hinnad tõusevad ning odavale gaasile tuleb leida kallim alternatiiv.

[xxx111]

@VALASKALAKENE

Huvitaks, kust on võetud gaasi keskmine 20 s/kWh
Arvutasin oma selle aasta keskmise (koos kogu kompotiga) ja jõudsin teisele tulemusele (madalam hind)
Nt eelmisel kuul oli hinnaks 10,6 s/kwh
NB! Tegemist on puhtalt huviga kust on see hind võetud mitte väitega, et see oleks vale...

[pikk88]

Elektril on minu jaoks üks miinus. Ja see on elektrikatkestus. Võimalik, et olen liiga skeptiline, kuid kui liinid on maas siis ei ole võimalik midagi kütta. Näiteks hetkel Ukrainas toimuv. Kui on olemas puudega köetav küttekeha siis selle kaika ikka leiad, et natuke sooja saada.
Samas on mul näitena elust enesest üks väga kokkuhoidlik sõber, kes loeb iga senti, sest tal oli kasvatada kolm last, hooldada ema-isa ja tarvis üleval pidada 2 elamist. Ta renoveeris endale ühes vanas majas korteri ja paigaldas sinna otseelektriga köetava põrandakütte juba rohkem kui viisteist aastat tagasi. Täpseid mõõte ma peast ei mäleta, kuid suurus oli ligikaudu 100 ruutmeetrit (avatud pööning) ja selle kütmiseks kasutati umbes 20 ruutmeetri suurust põrandapinda kuhu olid paigaldatud küttetorud. Nendes ringlevat vett soojendati sajaliitrise boileriga. Lisaküttena kasutati elamises pisikest malmkaminat. Kuivõrd enne sissekolimist läks lõpp kiireks siis jäi korter lõpuni ehitamata ning on siiamaani avatud planeeringuga. Mäletan, et esimestel aastatel kasutati isuga malmkaminat ning oma jutu järgi oli taga ka põrandaküte. Korteri oli korralikult soe ja elektriarvete hinnad olid madalad. Esimese talvega kasutati kütteks ära ehitusest tekkinud puujäätmed ja esimesel viisaastakul toodi oma metsast ka pidevalt lisa, et arveid madalaid hoida. Viimasel ajal pole väga nagu puukoormaid liikumas märkanud. Ilmselt on inimene mugavaks läinud, sest kui hiljuti küsisin palju elektriarve oli siis tarbimise kohta ei oskanud ta midagi öelda, kuid kuuarve olevat olnud veebruaris 109€ mis pole ju sugugi mitte palju. Eriti veel siis kui arvestada kuivade küttepuude ruumi hinnaks mingi 80-90€ ja sinna otsa ka pidev vajadus vedada puud kõigepealt kuuri ning hiljem kuurist kolmandale korrusele. Isegi kui võtta see puit nö tasuta oma metsast (sest metsa peab hooldama niikuinii) siis on juba mõistlikum see puit maha müüa ning selle raha eest elektriarveid tasuda. Selleasemel, et see kõigepealt ühes Eesti nurgas kärupeale laadida ning siis teises nurgas kärupealt kuuri vedada ning lõpuks ka kolmanda korruse peale küttekoldeni transportida.

[valaskalakene]

@VALASKALAKENE

Huvitaks, kust on võetud gaasi keskmine 20 s/kWh
Arvutasin oma selle aasta keskmise (koos kogu kompotiga) ja jõudsin teisele tulemusele (madalam hind)
Nt eelmisel kuul oli hinnaks 10,6 s/kwh
NB! Tegemist on puhtalt huviga kust on see hind võetud mitte väitega, et see oleks vale...

See gaasi hind tuli siit foorumist mingist teisest teemast. Ma ise käin gaasist väga kaugelt mööda ja sellepärast ei oska isegi vaadata seda hind kuskilt, väga pikalt ei viitsinud otsimisega tegeleda ka.
Tundub, et teema alustamise ajal oli see hind lühiajalisele tõele lähemal.
Väga vabalt võiks keegi, kes gaasiga lähemalt kokku puutub, postitada mingi mõistliku numbri - teeme paranduse.

Ma ise kõhutunde järgi pakuks ka, et gaas on selles võrdluses põhjuseta kannatada saanud.

[valaskalakene]

Elektril on minu jaoks üks miinus. Ja see on elektrikatkestus. Võimalik, et olen liiga skeptiline, kuid kui liinid on maas siis ei ole võimalik midagi kütta. Näiteks hetkel Ukrainas toimuv. Kui on olemas puudega köetav küttekeha siis selle kaika ikka leiad, et natuke sooja saada.

Nojah, aga teiselt poolt - kui tahad 200%-list varustuskindlust, siis elekter+varugeneraator on ikkagi ju kõige lihtsam/kindlam kombo.
Tänapäeva mõistes vist läheb elu kehvaks elektri puudumisel isegi siis, kui tuba soe on. (pumbad, vesi, side, jne...)

Kui sul on puuküte, mis elektrikatkestuse korral võimaldab toa sooja hoida, kas sa vett, internetti saad? Kui ei aga tahad, siis on genekat vaja? Miks siis mitte sellesama geneka pealt küte ka võtta?

[xxx111]

@VALASKALAKENE

Huvitaks, kust on võetud gaasi keskmine 20 s/kWh
Arvutasin oma selle aasta keskmise (koos kogu kompotiga) ja jõudsin teisele tulemusele (madalam hind)
Nt eelmisel kuul oli hinnaks 10,6 s/kwh
NB! Tegemist on puhtalt huviga kust on see hind võetud mitte väitega, et see oleks vale...

See gaasi hind tuli siit foorumist mingist teisest teemast. Ma ise käin gaasist väga kaugelt mööda ja sellepärast ei oska isegi vaadata seda hind kuskilt, väga pikalt ei viitsinud otsimisega tegeleda ka.
Tundub, et teema alustamise ajal oli see hind lühiajalisele tõele lähemal.
Väga vabalt võiks keegi, kes gaasiga lähemalt kokku puutub, postitada mingi mõistliku numbri - teeme paranduse.

Ma ise kõhutunde järgi pakuks ka, et gaas on selles võrdluses põhjuseta kannatada saanud.

TÄNAN VASTUSE EEST!

[Kalvis]

Pikk88 - käpuli tähendab, et gaasi ei jätku. See, et kallimalt mujalt tuleb osta ei tähenda käpuli olemist. Gaasi saaks asendada paljudes (mitte kõikjal) nafta ja söetoodetega, kusjuures alternatiivid on oluliselt odavamad. Saaks aga ei taheta. Kui ei taheta siis muud polegi, tuleb tagumiku kaudu mõistus kohale lüüa. Sama seis siin eestis. Keegi ei keela ju gaasikatelt asendamast nafta baasil katlaga (sõltub katlast, suurematel on vaja vaid põleti asendada/lisada).

Ma küll pidasin oma kõnekeelse väljundiga silmas seda, et käpuli rahaliselt, sest kõik hinnad tõusevad ning odavale gaasile tuleb leida kallim alternatiiv.

Hinnad käivadki üles alla - nafta puhul on see normaalne, miks siis gaasi puhul pole. Saksamaa teadis ju kogu aeg kui söe- ja tuumajaamad kinni panna siis gaasi tarbimine kasvab koos gaasi hindadega... Teadsid ka teised. Kui käpuli siis saan vaid kaasa naerda majanduslike lolluste üle. Paraku Eestis on natuke nukram seis - järjekordset ämbrikolinat oli kuulda EE pressiteates plaaniga 100 MW gaasijaam ehitada. Kuna nad tahavad kolbmootoriga varianti siis see töötab ka kütteõliga (mida EE ise toodab) kuid pressiteates oli only gaas. Loodetavasti sealsed juhid sama lollid pole kui Saksa omad aga ma ei imestaks kui on.

[Kalvis]

Elektril on minu jaoks üks miinus. ... kolmanda korruse peale küttekoldeni transportida.

Esiteks saab nii ehitada - et põhiküte on soojuspump kuid backup on kamin, pliit, ahi või katel. Sel juhul on puid vaja vähe ja küll ka ruumi leiab näadalase, max kuu aja puudele.
Nii saab kenasti hundid söönud, lambad terved - kui on elekter naudid mugavuskütet. õhksoojuspumpade puhul suure külmaga päästad pumpa liigsest elektrikulust. Kui elekter odav oli siis nädal tuli ikka ära kus kaminaga sai pumpa toetatud.
Nüüd on kamin põhikütteseade. Ainus miinus on tõesti see halb jama - tassi iga päev puukuurist puid tuppa. Paraku midagi pole teha - riik tegi halbu otsuseid ja muud valikut mul pole... Ega see puude tassimine väga ära ei tapa - üks korralik sületäis vaid päevas - 20 C juures siis kaks sületäit. Tüütum on iga kolveerand tunni takka kaks halgu juurde vista.
Kui elekter on ära mida siis kodus ikka teed. Telekat vahtida ei saa, internetti samuti.Saad vaid kaarte mängida küünlavalgel ja öösel on tekialused põnevusmängud.