Energiamärgis, U-arv, soojakaod, küttekulu jms

[ping]

Probleem on midagi sellist, et kui autodel oleks "energiamärgis" ja ametlik instants ütleks, et "energiamärgis tähendab seda, et kui palju sul raha sul autole kulub". Siis ma kohe mõtlesk, et "okei kütusekulu ja remont", aga lähemalt uurides leian, et see energiamärgis sõltub ka sellest mis materjalidest auto tehtud on ja kas sõidab diisli või bensuga. Või veel hullem, kus auto on toodetud. Aga õnneks autode puhul on meil kütusekulu L/100km kohta.

Elamute puhul ei oleks raske teha sarnast mõõtühikut. Oleks mingi kWh/m2? Kui palju energiat kulub, et hoida toas 18 kraadi kui väljas on 0 näiteks. Siis on väga lihtne võrrelda erinevaid elamuid kui tead ka millega neid kõetakse. Poleks excelit ega midagi vaja.

EU koridorides on laual plaan kõikide imporditud ja kohapeal toodetud toodete süsinikujälje maksustamiseks, ühenduse maksutulu suurendamiseks.
KÕIKIDELE toodetele tuleks jälg välja arvutada.
Huvitav, et kuidas arvutatakse vorstikilo, Hiina ketside või ameerikas tehtud tarkvara jälje suurust?

[xxx111]

Ping - Märgis kui dokument / TÄHT jms mida välja tõid
Ma olen Sinuga üldjoontes nõus
Paraku on just nii, et projektdokumentatsioon peab lähtuma TÄHEST, ametnikud räägivad TÄHEST, ajakirjandus räägib TÄHEST, projekti tellija räägib TÄHEST, isegi spetsialistid räägivad TÄHEST

Selles mõttes ongi "ära tinistatud"...

[ping]

Ping - Märgis kui dokument / TÄHT jms mida välja tõid
Ma olen Sinuga üldjoontes nõus
Paraku on just nii, et projektdokumentatsioon peab lähtuma TÄHEST, ametnikud räägivad TÄHEST, ajakirjandus räägib TÄHEST, projekti tellija räägib TÄHEST, isegi spetsialistid räägivad TÄHEST

Selles mõttes ongi "ära tinistatud"...

See pole seotud mitte niivõrd "tinistamisega" vaid õppimisvõime ja loetust arusaamisega.
Kooliski on näha, et mõni suudab vaid paar tähte omandada, samal ajal kui teine raamatu läbi loeb.
Uuringud näitavad, et enamusel inimestest on raskusi isegi üle 5 sõna pikkustest lausetest arusaamisega.

Omaette teema on see, et pole saada ka korralikku aabitsat selle teemaga tutvumiseks, vaid artiklid teemal "ma arvan".

Samamoodi nagu uuritakse akende või katuse eluiga, tasub uurida ka energiamärgist, et tulevikus kehtestatavate hoonete saastemaksude (vägagi konkreetsed plaanid on EUs) alla mitte sattuda.

[xxx111]

Nüüd ma enam nõus ei ole...
Kui ei räägitaks TÄHEST vaid hoopis sellest mis selle tähe taga on (so seda teeks kõik eelpool nimetatud instantsid) siis tavakodanik ka teaks (või vähemalt teaks paremini) mis on mis
Aga sellest mis on tähe taga ei räägita kindlatel põhjustel - nimelt mitte kedagi (või vähemalt enamust) ei huvitaks TÄHT kui ta saab aru millest see TÄHT tekib
Ja mitte keegi (või vähemalt enamus) poleks vabatahtlikult nõus "taastuvenergeetikuid" omast taskust finantseerima

[xxx111]

Lisaks veel, et kui selle märgise / tähe eesmärk on kuidagi keskkonda ja kliimat "päästa" ning üleüldse EU kliimapoliitika eesmärk on see siis mina sügavalt kahtlen siin motiivides
Minu arust on tegemist puhtakujulise "taastuvenergeetikute" lobbyga ja ÄRIGA...
Niisamuti igasugune "passiivmajandus" jms jamps

[xxx111]

Käisin eile ehitusfüüsika / niiskusturvalisuse alasel koolitusel
Lektor Simo Ilomets, Volitatud ehitusinsner, tase 8, Tehnikaülikooli õppejõud, PhD.

Koolituse käigus ja eriti pärast koolitust tekkis arutelu energiatõhususe / kuluoptimaalsuse / energiamärgise / energiklassi jms teemal
Üldiselt jõudsime ühisele järeldusele, et kuluoptimaalsuse seisukohalt (ehitusmaksumus + kasutusea kulud + finantseerimiskulud) puudub seos energiamärgise / energiaklassi ja kulude vahel
Selleks, et hinnata kuluoptimaalsust tuleb vaadata pisut teisi parameetreid
Keskkonnamõjude hindamiseks tuleb kasutada jälle teisi parameetreid

Mida tegelikult siin foorumis paljud juba nagunii teavad...

Eraldi võiks välja tuua niiskusturvalisuse aspekti - energiatõhususe kasvuga (piltlikult öeldes palju soojustust / seespidine täielik veeaurukindlus jms) kasvab niiskusturvalisuse risk...
Risk seisneb siis selle, et projekteerimisel (tarindi arvutamisel) on "ideaalolukord" kus nt aurutõke on 100% töötav.
Reaalses elus sellist olukorda tegelikult ei ole...
Aurutõkkest on erinevad läbiviigud / kinnitused / ehitusvead jms

[võhik]

mul jäi ennist siiski konkreetsele küsimusele konkreetne vastus saamata...

........
PS. aga siiski...
kui ma sellise õhuakendega palkmaja , mille energeetika aasta lõikes rahaliselt plussis on, valmis teen ja kolme aasta pärast tegeliku tarbimise põhjal sellele energiamärgise tellin, mis tähega paber mulle siis saadetakse?

Mis puutub investeeringu tasuvusse, siis inverterite eluiga on üks küsitav koht küll, kuid nende hind on 10 senti vati kandis.

Rääkisime parketi ja asukoha mõjust hoone hinnale kuid hiljuti kuulsin, et bensiinijaamade remondi käigus tõmmatakse vanad hooned (tihti ?) maha, sest konstruktsioonide avamisel selgub, et nad on täiesti kõdunenud. Ehk siis 90-ndate keskel suure kisa ja käraga turule tulnud "moodsad ja kaasaegsed " ehitusfirmad kes ehitasid neid " uusima " lääne tehnoloogia ja materjalidega " kaasaegsete lääne normide kohaselt tegid kokku käkid, mis püsisid vaid 25 aastat. Ja ometi polnud ju tegemist miskite poetaguste ehitajatega vaid suur kontsern valis ikka enne soliidse ja koolitatud kaadriga partneri. Ja keti poolt tulid läänest asja kontrollima sealsed spetsialistid ja palgati ka siitpoolt kõrgharidusega ehitusinsenerid kohapealseks järelvalveks.
Ja kõige naljakam ongi, et täna konstateerivad neid kõdunemisi needsamad persoonid, kes isiklikult 25 aastat tagasi nende ehitamise juures olid ning vastuvõtuaktile allkirjad andsid. Ja tellivad uued ehitused, st hoonete asendused.
15 aastat inverteri eluiga ja 25 aastat hoone eluiga ...?
Üldehituse teemade all siinseid vaidlusi vaadates tundub, et ega tänaste ehitustega olukord parem pole...

Ehk on hoone hoolduskulud kah miski tegur investeeringu tasuvuse juures?

Ise värvin praegu 1938 paigaldatud valtsplekkatust ja mõtlen, et kas plaanida vahetamine või katsuks nimme 100 aastat sellega välja vedada....?

San-Francisco silla tänane ülevärvimine maksvat rohkem kui omaaegne ehitamine. , minu katuse puhul nii vist veel pole...

[Prill]

Risk seisneb siis selle, et projekteerimisel (tarindi arvutamisel) on "ideaalolukord" kus nt aurutõke on 100% töötav.
Reaalses elus sellist olukorda tegelikult ei ole...
Aurutõkkest on erinevad läbiviigud / kinnitused / ehitusvead jms

Seda riski üritatakse siiski maandada https://www.isover.ee/nouanded/ohutihe- ... sovair-iga
Kunagi ammu miskis ajakirjas kirjeldati Põhjamaade karkasshoonete ehitust, kus hoone ehitaja tellib ise rõhutesti, et oleks töö kvaliteedi-nõuetekohasuse kohta olemas kinnitus/paber. Eks see ole omamoodi ehitusfirma huvides ja vastutuskindlustus tulevikuks, kui aurutõkke ebatiheduse tõttu peaks kahjustusi tekkima, on hea ette näidata paber, kus rajamise järgselt olid piire õhutihe.
Eks hoone ekspluatatsioonikäigus või kõike juhtuda, omanik laseb riiuli seina korraliku jämeda ja pika kruviga, augustades aurutõkke mitmes kohas, kuni erinevate aja jooksul tekkivate kaabli läbiviikudeni, kellel vaja juhe otse läbi seina õuee jõulukaunistustele, kellel uus interneti-, antennikaabel majja jms.
Samuti näiteks populaarsete õhk-õhk soojuspumpade paigaldamisel, kui aurutõke on seinakonstruktsioonis, kas soojuspumba paigaldajad päriselus omal initsiatiivil end selle aurutõkke läbiviiguga vaevavad - või teevad nii nagu harjunud tegema, vbl ei paigaldaja ei tea, ega peagi teadma piirdekonstruktsiooni nüanssidest, vabalt võivad ka karkassipostist läbi puurida

[xxx111]

Prill - kõik Sinu poolt välja toodud asjad on õiged tähelepanekud (minu arvates).

Minu seisukoht on lihtne - piirdetarind tuleks projekteerida selliselt, et vigade ilmnemisel ei muutu tarind totaalselt kõlbmatuks.
Nt tuleks arvestada, et tarindisse seestpoolt sattuval niiskusel oleks võimalik väljuda, mitte nii, et seestpoolt niiskust tarindisse ei satu.

Loomulikult on piirdetarindi projekteerimisel rohkem nüansse kui aurutõke - läbiv eesmärk peaks olema "lollikindlus" - kasutada teada & tuntud ja kogemustega kontrollitud lahendusi.
Mitte hakata välja mõtlema uusi tarindeid (ekspluatatsioonis kontrollimata).

[vuuk]

Tegelikult saab aurutõke auklikuks juba ehitamise ajal selle tõttu, et pärast ehitaja poolt korralikku aurutõkke paigaldamise töö tegemist tulevad igasugu muud spetsialistid: elektri-, toru-, vendi-, signalisatsiooni- jne paigaldajad, kes tihti korralikult tehtud aurutõkke üsnagi ära nullivad. Lisaks, kuna ehitamine käib valdavalt eelprojektide (projekti algete) alusel, siis ehitusprotsessi juhtivad-korraldavad isikud ei mõtle asju ette vaid mõtlemine käib samm haaval jooksvalt tagantjärele. See aga tekitab tihti olukorra, kus mõnesid asju ei saagi parima tahtmisega piisavalt hästi teostada kuna midagi on juba tehtud, ja tehtu dikteerib ette, mida ja kuidas edasi teha on võimalik.
Nii, et minu arust ainult ühest ehitajast üksi ühe mingisuguse omaduse kvaliteet ei pruugi üldse sõltuda. Kõik oleneb suuresti protsessi juhtimisest, et asjad kontrolli alt ei väljuks.

[xxx111]

Vuuk - nõustun ka Sinuga...

Ainult täiendan - korrektse ja komplektse projektiga kus on erinevatele nüanssidele tähelepanu pööratud on võimalik palju probleeme vältida või vähemalt minimeerida...
Loomulikult ei räägi ma siinkohal EELPROJEKTIST...

[Äärenurk]

Sa, xxx111, viitsid teha igasuguseid puust ja punaseks näiteid. Ehk koostaksid ühe energiamärgise võrdluse (sobivalt valitud lähteandmetega), kus näitaksid ära, et näiteks C-energiaklassi kulud küttele (eurot kuus) on väiksemad kui nt A-energiaklassil?

[xxx111]

Sa, xxx111, viitsid teha igasuguseid puust ja punaseks näiteid. Ehk koostaksid ühe energiamärgise võrdluse (sobivalt valitud lähteandmetega), kus näitaksid ära, et näiteks C-energiaklassi kulud küttele (eurot kuus) on väiksemad kui nt A-energiaklassil?

Päris nii ei saa...
See pole reegel.
See sõltub nt mis energiakandjad antud objektil kasutada on.
Ning lisaks tuleb arvestada finantseeringut lahenduse välja ehitamisele.
Aga võin tuua 2 konkreetset näidet.
Mõlemad hooned: äripind / ladu / logistika.
Gaas "ukse taga". Nii väljaehitus kui ekspluatatsioon odavaim lahendus gaas.
Uutel hoonetel nõutav A klass.
Ühel hoonel jäigi gaas ja "trikitati" A klassi. Odavaim.
Teisel hoonel paigaldati maasoojuspump (puuraukudega) + PV (ainult selleks, et saada A klassi - mingit vajadust / majanduslikku kasu polnud). Saavutati A klass aga majanduslikult mõttetu.

[xxx111]

https://www.aripaev.ee/uudised/2022/11/ ... taid-valed

Kahjuks tasuline - kuid ka sellest mis näha on saab teha järeldusi...

Hiljuti käisin koolitusel mis puudutas energiasäästlike majade ehitamist, energiaklasse jms
Ei puutu küll otseselt minu erialasse kuid see on mind aastaid huvitanud
Esitasin hulgaliselt küsimusi ning kahjuks pean nentima et ÜHELEGI küsimusele ma KONKREETSET vastust ei saanud
Kõik vastused oli sisuliselt "keerutamine"

[Kalvis]

Energiamärgise sees ongi petvalt kaalumistegurid - mis ajavad tegeliku energiakulu valeks. Vigane o n seadus mitte väljastatud energiamärgis - kus selline näkku valetamine on seadusesse kirjutatud. alles hiljuti oli juhus - ütlen ausalt - ei saagi enam normaalselt maja projekteerida kui ei kasuta energiamärgises "tagauksi" st. samamoodi ärapanemist (kokkuvõttes on kõik seaduslik).

[xxx111]

Küsimus pole ainult kaalumistegurites
Küsimus on energiakulu arvutuse metoodikas üldisemalt
Ning küsimus on ka selles, et energiaklass (sh energiamärgis) ei väljenda mitte kuidagi energiakulu rahas
Ja tegelikult on ju see rahakulu energiale mis huvitab nt kinnisvara ostjat
Tegemist on puhtalt poliitilise teemaga (mida ka Kalvis märkis)

[Kalvis]

Tark ostja, hoone ehitaja viskab energiamärgise ilma pikemata mõtlemata prügikasti. See on nii haigelt koostatud, et ideaalis hea asi on täielik jama... Tark ostja vaatab maja konstruktsiooni ja selle Uarvu- - ning leitud soojakadu -20 C juures. Nüüd saab soojuspumpade, gaasi, puuhalgude kestmist küttekulu aastas arvutada rahas. Need jooksevad energiamärgise arvutustest läbi kui on kenasti arvutus välja toodud...
Paljud ostavad autot välimuse järgi aga sõidukulu jaoks on oluline mitu liitrit 100-le võtab. Analoogselt autodega saab nüüd läbisõidul leida kütusekulu. Samas CO2 kulu km kohta pole muud teha kui pista teadmine omale (teadagi kuhu serbohorvaadi keeles)
Büroohoonete juures on üks nukker lisasi veel millega ei arvestata. Need suure klaaspinnaga bürootornidel on suviti väga suured jahutuskulud. (eraisik saab suvel akna lahti teha ja nullise kuluga maha jahutada kui välistemperatuur ise liiga palav pole)

[xxx111]

Kalvis - kõik õige aga siin on üks AGA...
Nii meedia kui nn "energiasäästuspetsialistid" väidavad järjekindlalt kodanikele, et mida "parem täht" seda väiksem energiakulu ja samuti väiksemad rahalised kulud
Ja see on BS...

[Kalvis]

Nõustun sinuga! Kahjuks ei KOV ega valitsus ega ka kinnisvara ostjad ei tea. Kui õppimisvõime puudub, tuleb taguotsaga valu ära kannatada... Mina kaasa tunda neile ei saa (eriti KOV, kes nutavad, et kool tuleb talvel kinni panna kuna küttekulud on vastrenoveeritud (või uues) koolimajas ebamõistlikult kõrged.
Parim nali oli aga superministeeriumi maja (peaks A märgis olema) kus töötajad külmetasid kuna omanik otsustad liigkõrgetele rahakulule lihtsalt kütmist piirata ... (oi kui rõõmus ükskord ma olen)

[aero]

Tark ostja, hoone ehitaja viskab energiamärgise ilma pikemata mõtlemata prügikasti. See on nii haigelt koostatud, et ideaalis hea asi on täielik jama... Tark ostja vaatab maja konstruktsiooni ja selle Uarvu- - ning leitud soojakadu -20 C juures.

Normaalne kütte-vendi projekt sisaldab arvutust, kus piirete pindalade, U-väärtuste kaudu leitakse ruumide soojakaod ning vendi andmeid arvestades leitakse kogu maja soojuskadu ehk arvutuslik küttevõimsus. See on oluline ja reaalselt vajalik info.

Arvutuslik energiamärgis on täiesti mõttetu asi. Väljastajatel peaks olema piinlik selle eest raha küsida. Minu omas on Energiakulu prognoos vähemalt 30% mööda. Kusagilt on fantaseeritud aktiivjahutus (projektis seda pole), inimeste arv tarbevee soojendamise arvutuses on 50% vale. Ahjud, kaminad jäetud arvestamata (2 kollet projektis olemas lisaküttena ja kasutusel ka). No tõesti, see märgis sobib vaid hädiseks tulehakatuseks. Autor: Jaan Palu, Energiapartner OÜ.

[xxx111]

Normaalne kütte-vendi projekt sisaldab...

Absoluutselt nõus...
Aga kuidas meil asi käib?
Eramu tellija valib kõige odavama "projekti" - reeglina on see lihtsalt AR Eelprojekt ja seegi veel puudulik...

[kaimagk]

Kalvis - kõik õige aga siin on üks AGA...
Nii meedia kui nn "energiasäästuspetsialistid" väidavad järjekindlalt kodanikele, et mida "parem täht" seda väiksem energiakulu ja samuti väiksemad rahalised kulud
Ja see on BS...

Et kui ma täna lähen ostma kahte samasugust maja millest ühel on A ja teisel E märgis siis kulutused energiale(temp toas 23 ja soe vesi 4kanti, normidele vastav õhuvahetus) on ühesugused vä

[xxx111]

Näinud neid nn "projekte" küll ja veel
Olen viimasel ajal tagasi lükanud 3 eramu projekti ekspertiisi lihtsalt sel põhjusel, et lihtsalt pole millelegi ekspertiisi teha
Nende "projektide" koht oli prügikast...

[xxx111]

Kalvis - kõik õige aga siin on üks AGA...
Nii meedia kui nn "energiasäästuspetsialistid" väidavad järjekindlalt kodanikele, et mida "parem täht" seda väiksem energiakulu ja samuti väiksemad rahalised kulud
Ja see on BS...

Et kui ma täna lähen ostma kahte samasugust maja millest ühel on A ja teisel E märgis siis kulutused energiale(temp toas 23 ja soe vesi 4kanti, normidele vastav õhuvahetus) on ühesugused vä

Ja vabalt võivadki olla kui arvestada ka alginvesteeringuid...

[ping]

Tark ostja, hoone ehitaja viskab energiamärgise ilma pikemata mõtlemata prügikasti. See on nii haigelt koostatud, et ideaalis hea asi on täielik jama... Tark ostja vaatab maja konstruktsiooni ja selle Uarvu- - ning leitud soojakadu -20 C juures.

Normaalne kütte-vendi projekt sisaldab arvutust, kus piirete pindalade, U-väärtuste kaudu leitakse ruumide soojakaod ning vendi andmeid arvestades leitakse kogu maja soojuskadu ehk arvutuslik küttevõimsus. See on oluline ja reaalselt vajalik info.

Arvutuslik energiamärgis on täiesti mõttetu asi. ....

"Arvutuslik energiamärgis" ongi projekti osa ja seda tulebki niimoodi võtta, "projekti osana projektide võrdlemiseks" ja mitte oodata sellelt tegelikke kulunumbreid.
Puuduliku taipamisega isikutel ongi raske arusaada, et "Arvestuslik energiamärgis" ja "Olemasoleva hoone energiamärgis" on erinevad asjad.

Nagu arusaada, siis enamus on lugenud või kuulnud Energiamärgise väljastamisest ainult projekteerimiseks kasutatavat "Arvutusliku energiamärgise" osa ja arusaamine on kadunud ära sealmaal, kus käsitletakse hoone reaalselt mõõdetud kulusid "Energiamärgise väljastamist olemasolevale hoonele, mõõdetud tarbimisandmete alusel"

§ 3. Energiamärgis
(3) Olemasolevale hoonele antakse mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis (edaspidi olemasoleva hoone energiamärgis), kui käesoleva määruse § 14 lõikest 2 ei tulene teisiti.

2. jagu
Olemasoleva hoone energiamärgise andmiseks vajalikud andmed
§ 14. Kaalutud energiaerikasutus
(2) Juhul kui energiamärgise tellijalt ei saada andmeid kasutatud soojus- ja elektrienergia kohta või andmed on kättesaadavad vähem kui ühe täisaasta kohta, tuleb:
(3) Iga vaadeldava täisaasta küttesoojuse kulu (MWh/a) arvutamiseks tuleb summeerida kasutatud kütuste energiasisaldus, kütteks ja ventilatsiooniks kasutatud energia ning kütteks kasutatud elektrienergia. Iga kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil.

https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020013?leiaKehtiv