Kõige soodsam kütteliik eramajale

[Ac457765]

Prioriteedireleede hinnad on näha ju lisatud lingil ja kindlasti on nad nõus ka kallimalt müüma, kui ilusti küsida.

[val]

Prioriteedireleede hinnad on näha ju lisatud lingil ja kindlasti on nad nõus ka kallimalt müüma, kui ilusti küsida.....

Püüa nüüd mõista, et mind ei huvita relee hind vaid vaalaskalakese idee kopeerimise ehk investeeringu hind. Hetkel nt 20A peakaitse ja 27kW kogu hoone el võimsus, sh msp. Tahan minna üle el küttele, mis tõstab hoone koguvõimsuse 45kw-le. Küsimus on selle investeeringu hinnas.
Kui 24€ releele on ainus, mida pakkuda oskad, siis isegi mina saan aru, et see on... loll jutt viisakalt öeldes. Ainuüksi selle relee lisamine kilpi maksab kordades rohkem kui see relee või eksin?

[ping]

Prioriteedireleede hinnad on näha ju lisatud lingil ja kindlasti on nad nõus ka kallimalt müüma, kui ilusti küsida.....

... Kui 24€ releele on ainus, mida pakkuda oskad, siis isegi mina saan aru, et see on... loll jutt viisakalt öeldes. Ainuüksi selle relee lisamine kilpi maksab kordades rohkem kui see relee või eksin?

Minu käest küsisid "tellise" hinda, aga seda mis maksab "ahi", ei hakka mina selliste andmete alusel ennustamagi.

[val]

.. Minu käest küsisid "tellise" hinda, aga seda mis maksab "ahi", ei hakka mina selliste andmete alusel ennustamagi....

Omaarust olen rääkinud el küttele ülemineku investeeringust kõik see aeg ja kui su varasemat postitus vaadata, siis justkui saad sellest aru:

... Kui seoses elektriauto soetamisega on vaja osta juurde võrguühendusele 20A ja laadimisseade, siis see kulu kuulub ju samamoodi "elektriauto soetamise kulude" hulka.

... aga las ta jääb, pole me keegi sellest patust puhtad.
Kui leidub mõni pottsepp, kes oskab eelviidatud "ahju" rajamise (27>45 kW + kilbi ümberehitus, sh prioriteedireleed) ja mitte ühe tellise hinda pakkuda, siis on hästi. Kui ei leidu, siis ei juhtu ka midagi.

[ping]

.. Minu käest küsisid "tellise" hinda, aga seda mis maksab "ahi", ei hakka mina selliste andmete alusel ennustamagi....

Omaarust olen rääkinud el küttele ülemineku investeeringust kõik see aeg ja kui su vatasemat postitus vaadata, siis justkui saad sellest aru:

... Kui seoses elektriauto soetamisega on vaja osta juurde võrguühendusele 20A ja laadimisseade, siis see kulu kuulub ju samamoodi "elektriauto soetamise kulude" hulka.

... aga las ta jääb, pole me keegi sellest patust puhtad.
Kui leidub mõni pottsepp, kes oskab eelviidatud "ahju" rajamise (27>45 kW + kilbi ümberehitus, sh prioriteedireleed) ja mitte ühe tellise hinda pakkuda, siis on hästi. Kui ei leidu, siis ei juhtu ka midagi.

Muidugi tuleb igal "hoone tehnosüsteemi lahendusel" kõik kulud sisse arvata aga numbri "45kW" kohta pole mina nagu arvamust avaldanud ja sellise meelevaldse numbri vajalikuse üle ma arvamust ei avaldaks.
(Olen juba aastaid tagasi rääkinud energiahindade suurest tõusust ja need, kes alles praegu mõtlevad tegutsema hakata, peavad suhteliselt rohkem maksma.
Siin samas on teema aastast 2006 viewtopic.php?t=2567&hilit=passiivmaja .
Kas suhtumine on muutunud?)
Mul endal peaks arvestuse kohaselt 20A peakaitsmega õnnestuma nii oma maja kütmine kui ka perspektiivse elektriauto laadimine tulevikus.

[trebla]

Vesinikul räägiti juba 30 aastat tagasi, et kohe lahendatakse. Pole midagi lahendatud, probleem on fundamentaalne ja häid lahendusi pole tänaseni. Saab salvestada väikeses mahus mis ei rahulda midagi. Ja tootmine otse elektriga on ikka liiga kallis.

jah, räägiti. Ja ma ise olin samamoodi pessimistlik.
Aga vesinikurongid praktikas sõidavad ja Mirai on poes saada.
Muidugi on veel kallid. Aga need on olemas. Reaalselt.
Kusjuures aasta tagasi keegi tõsimeeli tõestas, et Tapa-Tartu raudteed polevat mõtet elektrifitseerida, odavam olla osta vesinikuvedurid...

PS
ja kohe tuli sobivasti lausa maakeelne reklaam:
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... ste-korral
Samamoodi esialgu vaid friikidele, nagu PV paneel 20 aastat tagasi...
või ainult 10 aastat tagasi.. ?

[sass1234]

Ma investeerisin maaküttesse, mul otseses mõttes hakkas halb, kui hakkasin mõtlema gaasiküte tuleviku peale. 205m2 ühekordne maja, krunt 2222m2 (niiske kahkjas leestunud muld ehk liivsavimoreen). Pandi 2x400m kontuuri ning kogu lahendus läks maksma 17k. Eks näis mis arved ja tarbimine olema hakkab, gaasiga oli aastane kulu 25000kWh.
Lisaks kevadel paigaldatakse 10kwp päikesepaneelid suunaga lõunasse. Teoorias vist võiks PV aastane kogutoodang olla sama mis terve maja tarbimine.

[val]

Erinevalt valaskala loomkatsest soovitan küttesüsteemi valiku enne ehitamist ekraanil läbi mängida. Sedasi on odavam ja mässamist vähem, kui hiljem selgub, et ei ole nii nagu algul tundus ja vaja ümber ehitada.

Tingimused: 140-150 m2 hoone soojuskoormusega 3 kW, soojustagastusega vent, vesipõrandaküte, toad 22 kraadi, 4-5 inimest, pk 3x25A. Kütte ja sooja veel vajadus on 7,3 MWh (mõõdetud, valaskalakese kahe aasta keskmine). Otseelektrit (oe) võrdlen maasoojuspumbaga (msp).

Oe = 24 kW tennid 3x6=18kW küttele + 4x1,5=6kW soojale veele 1500€ (valaskalakese info). Eeldan, et see sisaldab ka segusõlme koos juhtautomaatikaga. Kui segusõlm puudub, siis tuleb ka see kulu lisada, aga hetkel sellega ei arvesta. Erinevalt valaskalakesest lisan 0,5 m3 soojustatud akupaagi 990€ + paigaldus 300€. Paak võimaldab salvestada 47 KWh (dT 80), mis on maks arvestuslikust 72 kWh soojusvajadusest ca 65%. See annab enam-vähem piisava võimaluse ka talvel odavat el hinda püüda. 24 kW tennid tahavad 24000/230/3 ~ 34,8A ehk 40A suurust peakaitset, st olemasolevat on vaja 15A võrra tõsta. Elektrilevi ampritasu on 198€, mis tähendab 15*198=2970€. Oe maksumus on kokku 5760 €.

6 kW msp hinnaks koos paigaldusega võtan 10000 €. Msp COP = 4, mis teeb 7,3/4 ~1,85 MWh aastas. Tegelikult on küttel väheke suurem ja sooja vee tootmisel väiksem COP, aga selle jätan arvestamata, kuna mõju väike. Samas on turul msp, millel SCOP 6,15. Võibolla peaks arvestuse tegema COP 5,5 või 6-ga? …jääb 4.

Msp ja oe Investeeringute vahe on 10000-5760= 4240 € oe kasuks. Nende numbrite ja erinevate elektri hindadega arvestades tuleb msp lihttasuvuseks 2,6 - 6,2 a (keskmiselt 4 a). Seni ei ole msp edus (tasuvuses) erilist kahtlust, sest õigesti dimensioneeritud kvaliteetne msp kestab 20-25 aastat.

Järgmiseks hindan kütmist minimaalse elektri hinnaga. Täpsemalt pakuks huvi hindade vahe, st keskmiselt mitu % odavamalt elektri kätte saab, kui ööpäevas 1-2 tunni kaupa kütta? Paraku ei paista keegi teadvat ja valaskala katsed alles käivad. Arvatavasti saaks NordPool-i lehelt vajalikud andmed kätte, aga ...lähen lihtsama vastupanu teed ja võrdlen tasuvust 20-60% soodsamate lõpphindade korral.

tasuv_v2.JPG (41.43 KiB) Vaadatud 1857 korda

Kokkuvõtteks näitavad numbrid, et isegi 50% odavama elektri hinna korral on msp keskmine tasuvusaeg 12 aastat ja msp tundub mõistlik valik va juhul kui pikaajaline hind on madal, nt <150 € (kas on sellist ohtu?) ja õnnestub saada suur (min 50%) hinnavõit. Samas, kuna pole teada mitu % odavamat hinda ikkagi püüda õnnestub, siis ootame valaskala katsetuse ära.

Edukat arvutamist ja loodan, et on abiks küttesüsteemi valikul.

[trebla]

6 kW msp hinnaks koos paigaldusega võtan 10000 €. Msp COP = 4, mis teeb 7,3/4= 1,85 MWh aastas. Tegelikult on küttel väheke suurem ja sooja vee tootmisel väiksem COP, aga selle jätan arvestamata, kuna mõju väike. Samas on turul msp, millel SCOP 6,15. Võibolla peaks arvestuse tegema COP 5,5 või 6-ga? …jääb 4.

Olen ise ka maasoojuspumbast omal ajal unistanud aga on kahtlus kuidas need fantastilised SCOP numbrid on saadud? Jah, suvel on soojem aga suvel vajatava energia osakaal on väiksem. Kas need on meie kliimavöötme testid? Ja kas ei tundu veider teha suvel sooja vett msp-ga kus maa all temperatuur +6 C , või kasvõi +10, kui õhus on +15, + 20 ?
Sooja vett suvel võiks teha pigem kasvõi päikesepaneelidega, aga nende mainimine siin teemas on keelatud..
Ja sellel tasemel vaidluses jääb ikka arusaamatuks, kas selles valaskalakese 6 sendis on ka võrguteenus?
ja kui selliseid analüüse tehakse, siis võiks küttele kuluvat energiat ikkagi MÕÕTA, mitte arvutada umbes suviste ja talviste elektriarvete vahena.Puude ja gaasi kulu ikkagi mõõdetakse..kasvõi ruumi täpsusega..

Sass , sa panid 800 m² maad ka küttesüsteemi alla, lisa selle hind juurde...
Gaasikütet kasutades oli see sul likviidne ressurss... oma 100 000 euri kui heas piirkonnas.

PS
kui kilbis on ruumi või kilbi ehitamine alles käsil, siis salvestava kütte faasi väljalülitamiseks polegi peale voolurelee muud vaja kui vaid moodulkontaktorit iga lülitada soovitava faasi kohta.. teine 25 euri faasi kohta lisaks.
https://pood.esvika.ee/Catalog/Search?p ... lkontaktor
Mõstlik oleks näiteks iga faasi tarbijad grupeerida eraldi reale kilbis ning selle grupi ees oleks voolurelee, mida läbib selle grupi toide ning mis juhib samas faasis töötavat salvestusküttekeha kontaktorit. Kui selle faasi tavatarbimine läheb liiga suureks, siis lülitatakse salvestuskütte toide välja...

[val]

... Olen ise ka maasoojuspumbast omal ajal unistanud aga on kahtlus kuidas need fantastilised SCOP numbrid on saadud? ...

COP paikapidavuse osas peaks ometi piisavalt infot leiduma ja kui sellega asjad väga valesti oleks, siis oleksime sellest ammu kuulnud, sest msp-sid on Eestis pikka aega juba paigaldatud (Soomes, Rootsis kauemgi). Samuti ei tahaks uskuda, et COP/SCOP mõõtmiseks kokku lepitud standardid täiesti aia taha on läinud.

...Ja sellel tasemel vaidluses jääb ikka arusaamatuks, kas selles valaskalakese 6 sendis on ka võrguteenus?
ja kui selliseid analüüse tehakse, siis võiks küttele kuluvat energiat ikkagi MÕÕTA, mitte arvutada umbes suviste ja talviste elektriarvete vahena.Puude ja gaasi kulu ikkagi mõõdetakse..kasvõi ruumi täpsusega..

Igaüks saab kalkuleerida vastavalt oma hoone ja oma numbritega. Valaskalakese numbrid on lihtsalt asja illustreerimiseks. Üldiselt on ju näha (loogiliselt tuletatav), et mida suurem energiakulu (vähem soojustatud hoone), seda tasuvam msp on. Nt kui 7,3 MWh asemel võtta 8,5 MWh, siis peaks 200 € MWh hinna juures discount olema 60% ehk hind 80 € MWh, mis annab msp tasuvuseks 16,6 a. See paneks võibolla otseelektri peale mõtlema. Teisalt, >= 60% hinnavõit tundub küll ebareaalne, aga samas mitte võimatu.

[Ac457765]

MSP SCOP 3 tasub arvestada.

[Coolhouse]

val kirjutab väga õiget juttu.
Tõsi on et igaüks kiidab oma kuid paraku ei ole kõik hooned sellised nagu võiks arvata.
Olgu lisatud üks vanem illustreeriv tabel kuid sisu on sama. Enamik hooneid on C klassis. Valaskalakese jutt on tabeli järgi A+ ehk igamehe jaoks ilus unistus.

COP ja SCOP standardid: Standard annab seadme kohta iseloomustuse. Soojuspump on vaid süsteemi osa, mitte tervik st standard ei kajasta täielikult teie kodust soojatootmist.
Võite suvaliste arvudega arvutada, nii nagu val tegi.

[trebla]

Ma olen ka ise jälginud Nordpooli hindu ja millegipärast ei näe seal võimalust nii odavalt osta.
Üldmulje on jäänud, et isegi kui nüüd viimasel ajal Soome pool selliseid superodavaid hetki ongi, siis meilt voolab kõik mis vähegi üle jääb lõuna poole minema ja seega enne kolmandat soome kaablit siin midagi paremaks ei lähe..

Mul enesel on tänaseks 200 m² maja ja saun, ning üle 20 000 kWh pole üle selle krundi piiri kunagi aastas energiat sisse toodud. seega A± ...? ise arvan küll’ et viletsalt soojustatud...

Coolhouse - seal tabelis on otsesõnu mainitud küttekulu kWh/m²a.
Samas on olnud pikk teema ja jahumine kaalumisteguritest energiamärgise juures, ..
Lõpuks minule on oluline soe tuba ja selle saavutamiseks kulunud (viimasel ajal küll selle eest saadud) raha...

[aero]

Sass , sa panid 800 m² maad ka küttesüsteemi alla, lisa selle hind juurde...
Gaasikütet kasutades oli see sul likviidne ressurss...0ma 100 000 euri kui heas piirkonnas.

Tüüpiline elamukrunt on meil minu teada 1000-1500 m2. Tüüpiline kontuuri pindala 400-500 m2 - mahub ära. Lisada kontuuri alune maa süsteemi tasuvusarvutusse ... kas PV-paneelidega mikrotootjad lisavad mingigi osa katuse kuludest süsteemi tasuvusarvutusse? Katust on nagunii vaja, sama lugu krundiga. 2200 m2 ei ole nii suur, et tekitaks kiusatuse pooleks mõõta ja rahaks teha. Loogilisem jätta järeltulevale põlvele võimalus teine maja juurde ehitada kunagi.

[trebla]

kui sul on seal kontuur, siis sa ei saa tulevikus enam teist maja ehitada selle kontuuri peale.

Katus on selles mõttes niiehknii muidu käes, et ilma katuseta sa maja ei saa kasutada, ei saa seda ära müüa ja ise edasi elada. Ilma 800 ruuduse liigpinnata küll.
Katusesse integreeritud paneelid on vahevariant.

Tegin omal ajal 23 aastat tagasi otseelektrikütte ja ehkki olen mõlgutanud mõtteid msp-st ja gaasikatlast, siis on need mõtted osaliselt ka laiskusest õnneks jäänud tegemata. Ja ka omavalitsusega pole viitsinud suhelda, seega ka bürokraatiale pole kulunud raha. Nende teada on mul ikka ahiküte ja see saabki nii olema, kui järgmise remondiga tuleb elektriküttevõimalusega Tulikivi vms....

Vahepeal on Uponor saanud maha miski eriliselt õhukese põrandaküttetoruga, mõte on ka see olemasolevale küttekaablitega betoonpõrandale peale valada ja seda siis õ/v pumbaga kütta...

[val]

MSP SCOP 3 tasub arvestada.

Kas tegu suvalise arvamusega või põhineb see mingil teadmisel? See, et foorum on sarnaseid arvamusi täis ei tähenda, et neid peab pidevalt juurde tootma.

M.Polikarpuse 2014 lõputööst "Üksikelamu arvutuslik ja tegelik energiatarve" näiteks selgub, et tegelike tarbimisandmete alusel leitud maasoojuspumba soojustegur (COP) kütteks on 7,18. Arvutatud soojustegur on ka oluliselt kõrgem võrreldes standardi EN 14511 kohase tootja poolt antud soojusteguriga (COP=4,51). Autori arvates võib see olla tingitud järgmistest põhjustest:
"- soojusülekanne maakontuuri ja pinnase puhul on standardolukorrast oluliselt parem;
- maapinna keskmine temperatuur alal, kus paikneb maakollektor, on aasta lõikes tavapärasest kõrgem, mistõttu siseneb maasoojuspumpa ka kõrgema temperatuuriga soojustkandev vedelik;
- Väheste soojakadude tõttu ei vajata küttevett temperatuuril 35 oC, vaid see on kogu aasta lõikes madalam."

Kokkuvõttes leiti, et "Madalama küttevee pealevoolutemperatuuri ning soodsate pinnaseomaduste koosmõjul võib maasoojuspumba soojustegur olla oluliselt kõrgem energiatõhususalaste määruste ning tootja poolt antud näitajatest."

[Ac457765]

kas PV-paneelidega mikrotootjad lisavad mingigi osa katuse kuludest süsteemi tasuvusarvutusse? Katust on nagunii vaja, sama lugu krundiga.

Tasuks näiteks arvesse võtta kui palju keegi selle katusepinna eest renti maksaks kui ta oma tootmise sinna paneks. Kortermajadele küll pakutakse sellist võimalust, et mingi firma paneb katusele paneelid ja maksab ühistule renti selle eest. Eramajadest ilmselt ei olda nii väga huvitatud, aga mingit rendiväärtust see katus võib siiski omada.
Samas ka ei pruugi paneele kandev katus olla sama maksumusega, mis on tehtud arvestusega, et neid sinna ei tule, vahel on vaja paneelide paigaldamiseks katust tugevdada.

MSP SCOP 3 tasub arvestada.

Kas tegu suvalise arvamusega või põhineb see mingil teadmisel?

Reaalne näide elust.

[aero]

kui sul on seal kontuur, siis sa ei saa tulevikus enam teist maja ehitada selle kontuuri peale.

Veelkord: 2200 m2 peale saab teha 2 maja ja 2 kontuuri. Mul näiteks 350jm toidab suurema hoone kui sassil. Ruumi jäi kõvasti ülegi.

[sass1234]

Ah minu krundile ei ole võimalik seaduslikult kahte maja püsti panna seega pole vahet üldse. Muide sain just jaatava vastuse kredexilt… kredexi kaudu saab kuni 30% soodukat taotleda kui teostatakse energiasäästu nimel töid.

Edit:
Enda jaoks võib jah ehitada kahte maja. Aga krunti poolitada ja myya ei saa.

[val]

Reaalne näide elust.

Ühe projekteerimis- või ehitusvea näite tõttu ei saa teha selliseid üldistusi: "MSP SCOP 3 tasub arvestada." . Ma oleks võinud üheainsa reaalse ja eelviidatud näite alusel võtta COP 7,18, aga ma ei võtnud.

[Ac457765]

Vigade tõttu on see madalamgi kui 3. Ei ole mõtet mingeid ekstreemseid miinumume ja maksimume arvestada, 3 sobib MSP-le hästi. ÕV-pumbal 2,5.

[sass1234]

Disclaimer: ma pole ehitaja, ega oma selle alast haridust..
Aga ise arvan et COP sõltub suuresti, mis pinnasesse torud maetakse ja mis temperatuuri üritatakse MSP seadmest väljastada. Siin on teaduslik artikkel erinevatest pinnasetüüpidest ja nende mõju COP-le:
https://www.researchgate.net/publicatio ... ion_detail

[Urmas]

M.Polikarpuse 2014 lõputööst "Üksikelamu arvutuslik ja tegelik energiatarve" näiteks selgub, et tegelike tarbimisandmete alusel leitud maasoojuspumba soojustegur (COP) kütteks on 7,18. Arvutatud soojustegur on ka oluliselt kõrgem võrreldes standardi EN 14511 kohase tootja poolt antud soojusteguriga (COP=4,51). Autori arvates võib see olla tingitud järgmistest põhjustest:
"- soojusülekanne maakontuuri ja pinnase puhul on standardolukorrast oluliselt parem;
- maapinna keskmine temperatuur alal, kus paikneb maakollektor, on aasta lõikes tavapärasest kõrgem, mistõttu siseneb maasoojuspumpa ka kõrgema temperatuuriga soojustkandev vedelik;
- Väheste soojakadude tõttu ei vajata küttevett temperatuuril 35 oC, vaid see on kogu aasta lõikes madalam."

Kokkuvõttes leiti, et "Madalama küttevee pealevoolutemperatuuri ning soodsate pinnaseomaduste koosmõjul võib maasoojuspumba soojustegur olla oluliselt kõrgem energiatõhususalaste määruste ning tootja poolt antud näitajatest."

Oeh, ma olen vist ikka paadunud skeptik. Ühe üliõpilase kooli lõpetamise kohustuslikku kursuse-/kooli eduka lõpetamise lõputöösse, mida toodi viites näitena, siis suhtun neisse veidi õlgu kehitavalt. Viskasin pilgu peale ka viite kirjutamise ajale. Pealevoolumeedia suur iidol, Ulli-Greta, tegi vist tol ajal oma loomulikke ihulikke vajadusi veel mähkmetesse ja lõputöös ei olnud arvesse võetud inimtegevuse(?) mõju planeedi Maa loomulikku/inimtegevusest sõltumatut eksistentsi. Ulli-Greta ja teised kliimaaktivistid võiksid veidi aeglustada meid soojendavas tähes(Päikeses)toimuvaid tuumaprotsesse, et VE foorumi eksistentents ei lõpeks 5 miljardi aasta pärast.
Võiks teha vahet üliõpilase ja veidi kogenuma inimese praktiliste kogemuste najale toetunud (magistrandi/doktori) uurimistöödes. Lihtsalt minu arvamus, ei midagi enamat.
Mis puutub minu kommentaari esimesse lausesse, siis selle õigustamiseks/põhjendamiseks võin öelda, et kui mingi asja soetamiseks tehtud kodutöö plusside-miinuste suhe on 75% plusside kasuks, siis asi on hea.

[val]

Kasutasin arvutuses konservatiivset COP 4 ja mitte 7,18 just põhjusel, et ideaalseid tingimusi ei saa üldistada ja lõputöö ei kõla tõesti kõige usaldusväärsemalt. Ac457765-el on vaid arvamus, mis võis 10a tagasi isegi kehtida, aga aeg on edasi läinud. Samuti ei saa üht halba kogemust teistele laiendada.

Võrdlesin oma prognoosi (tehtud enne msp soetamist) ja reaalselt mõõdetud energiakulu ning sain tehase lubatuga peaaegu identse tulemuse (COP 4,45 vs lubatud 4,5). Wikipedia väidab, et GSHP (ground at 10°C), COP = 7,2 ja ground at 0°C COP = 5. Teoreetiline Carnot' tsükli (sisend 0 °C) COP on 8,8. Kuskilt otsast ei paista, et msp-l peaks olema COP 3? Oma arvamust või numbrit peale ei suru, igaüks uskugu mida tahab.

[Urmas]

Kasutasin arvutuses konservatiivset COP 4 ja mitte 7,18 just põhjusel, et ideaalseid tingimusi ei saa üldistada ja lõputöö ei kõla tõesti kõige usaldusväärsemalt.

Tänapäeval on optimism väga tererulnud nähtus. Ma ei teagi, kas mõni tarbija on teinud reaalse, otsestele andmtele tugineva uuurimustöö. Näiteks 50 majapidamist MSP-ga vs 50 majapidamist ÕVSP-ga vs puurkaev MSP-ga? Väike näide reaalsusest- tegelikult on selline tasuvusarvutus paras Metsavana seapõrna pealt ennustamine.
Kas keegi siinsetest foorumi kasutajatest oskas ette ennustada Ukrainale sõja kuulutamist ja et igatsugu hinnatõuse hakatakse põhjendama Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Kes väidab vastupidist, siis ta peaks pöörduma perearsti poole esimeste Altzheimeri sündroomi nähtustega.