Tasuvusaeg mõnele muule variandile üleminekul puudub, sest sarnaselt isand ping'ile juba kasutan soodsaimat eramaja kütteviisi. Omal ajal maksid kütteseadmed 10 000 krooni, ehk umbes 600 euri.Huvitav oleks teada mis tasuvusajaks tuleb kui peaksid mõnele teisele variandile üle minema, ei ole rehkendanud?
(Praegu maksaks ainuüksi 200 L Austria Email'i boileri vahetus samapalju või rohkem).
https://www.abckliima.ee/kaubamargid/austriaemail
õige - nii ka korstnad ja katlaruumid keldris (muu kütteviisi korral saaks sinna veinikeldri teha näiteks)Kui maaküttekontuuri jaoks vajalik maapind on krundi piires juba olemas, siis tähendab see kulu on varem tehtud aga see kulu on ikkagi olemas.
....
Hoone tehnosüsteemi planeerimisel peab ikka kõik kulud arvesse võtma ja niimoodi millegi meelevaldne väljajätmine on kellegi petmine.
(Ac457765 poolt õige märkus - tema ilmselt on oma ülearused toad Airbnb-sse üles riputanud, et tootlus oleks maksimaalne ?)
Ja oma puudega kütmise puhul tuleb selle hektari metsa turuhind arvesse võtta.
Kui tahad täielikult energiasõltumatu olla, siis on vaja kahte hektarit metsa - ühte otsast kütad ise ja teiselt tehtud küttepuud müüd maha, ning ostad saadud raha eest bensiini ja elektrit. Ehk siis (kui just tuumaenergiat ei kasuta) on päikesepaneelid (ehkki ainult 20 % kasuteguriga) kõige efektiivsem energia kasutusviis - taimede kaudu (nii energiavõsa kuid aga ka nafta, gaas, jne ) ringi minnes on vaja 100 x suuremat pindala. Minu küttesüsteemi välisosa mahub 200 m² peale. Esialgu on veel salvestamisega probleeme, aga tulevikus kord saab ehk paneelide varju tuksuma seada ka ühe kompaktse elektrolüüsiseadme ja vesinikuballooni, kuhu koguneb siis talvine kütusevaru...
Seega inimkonna ühtlase ressursikasutuse huvides tuleks ükskord maksustama hakata resursse endid. Ja sel juhul tuleks maksustada täna tasuta päikeseenergia käes kümblevaid neegreid kõige rohkem...
