palksauna põrand

[Hiid]

Tere
Olen dilemma ees.
Tahaks väikest palksauna püsti panna.
Ei oska seisukohta võtta, kumba varianti eelistada.
Esimene variant on tõsisem vundament (plaat?) valatud põrandaga.
Teine on postidel ja puitpõrand.
Kumma te teeks või kumba mitte?
Kiitke ja laitke.
Soomlane teeb oma mökkisauna põranda nii.

[RaJy]

Omale teeks betoonpõrandaga - lihtsam igasuguseid vee külmumisi vältida ja vähenevad ka närilistest tulenevad probleemid.

[Hiid]

mis see näriline seal saunas teeks? Kui tahab sinna kangesti minna, siis närib läbi ukse end. Eks see külmumise värk on jahh, kui otsustada, et tuleb tsentraalne vesi, siis on maa peal lamav saun parem. Samas sees tuleb siis ikka plussi hoida.
Laudpõrandaga variandi puhul oleks selline saun, kus pärast iga saunaskäiku lastakse talvel vesi välja.
Sisse aga vibropumbaga vms tiigist,,.,.

[RaJy]

mis see näriline seal saunas teeks? Kui tahab sinna kangesti minna, siis närib läbi ukse end. Eks see külmumise värk on jahh, kui otsustada, et tuleb tsentraalne vesi, siis on maa peal lamav saun parem. Samas sees tuleb siis ikka plussi hoida.
Laudpõrandaga variandi puhul oleks selline saun, kus pärast iga saunaskäiku lastakse talvel vesi välja.
Sisse aga vibropumbaga vms tiigist,,.,.

Krõbistad õlle kõrvale krõpse või vinnutatud liha (kindlasti midagi pudiseb ka põrandale) ja näriline lihtsalt lõhna pärast närib augud põrandasse ja seintesse ... Betoonpõranda puhul põrand jääb terveks suurema tõenäosesga kui puitpõranda puhul.

[Coolhouse]

... Talossa on rossi lattia...

Maja põranda tuulutus oli vajalik et vältida põrandatalade jne mädanemist.
See põrand on Soomes olnud kasutusel ilmselt aastasadu. Eestis kohtab tuulutatavat põrandat "Eesti aja" majadel.

Ikka betoonist põrandaplaat on see mis püsib. Kanajalgadel majake seisab ka püsti, ainult et tuul viib sooja minema.

Näiteks selline kivipõrand https://www.lossikivi.ee/laokaubad/47-k ... naga-plaat

[pikk88]

Betooni plussiks oleks ilmselt see, et kui korraliku plaadi koos kalletega paika valad siis ei pea paarikümne aasta pärast tööd uuesti tegema hakkama. Endal plaan valada plaatvundament ja perimeeter ära soojustada. Perimeetri soojustamine on kavas seepärast, et tahan ka põrandaplaadi ja seina vahele ühe rea kivist laduda kestab alumise rea palk kauem, kui otse plaadi pealt pihta hakates. Vesi ei pritsi enam palgi ja betooni ühenduskohta. Aga kui seda väljastpoolt ära ei soojusta siis läheb talvel ilusasti härma ja jääb korralik külmasild. Lahtine on veel, millest see esimene rida laduda.
Säärane postidel põrand sobib mu meelest ülihästi kõrvalhoonetele. Mul püsib riistakuur-riietusruum vist juba üheksas aasta ning ei paista veel mingeid väsimise märke. Ka närilistega pole kordagi probleeme olnud. Ei hoones sees ega põranda all.

[aero]

Saunologia fotodel on meie mòistes säästuvariant. Vesi viidud palja pem toruga, see külmub esimesena ära talvel kui vesi torusse jätta. Kui soovid mugavust, siis kindlasti betoon, küttekaabliga. Soome variant on täiesti ok kui teed kõik nii, et jookseb ise tühjaks ja sooja vett segad kausis. See võib tunduda imelik ja ebamugav aga tegelikult on väga lihtne. Kopsikust vett pähe kallates saab täpselt samamoodi puhtaks. Uskumatu, eksole .

@pikk, ma ladusin palgid yles plokkvundamendilt, põrandaplaadi valasin alumise palgirea sisse. Palke saab õlitada, vahatada jne. Massiivsem keris salvestas piisavalt sooja, kogu niiskus kuivas kenasti välja mul.

[Coolhouse]

Endal plaan valada plaatvundament ja perimeeter ära soojustada. Perimeetri soojustamine on kavas seepärast, et tahan ka põrandaplaadi ja seina vahele ühe rea kivist laduda kestab alumise rea palk kauem, kui otse plaadi pealt pihta hakates. Vesi ei pritsi enam palgi ja betooni ühenduskohta. Aga kui seda väljastpoolt ära ei soojusta siis läheb talvel ilusasti härma ja jääb korralik külmasild. Lahtine on veel, millest see esimene rida laduda.

Pole küll palgist betoonplaadiga sauna ehitanud kuid kilpmaja põrandaplaat ei ole vundamendiga samas tasapinnas vaid on kõrgemal (nt 16 cm).
Betoonplaadi all on soojustus ja see soojustus jookseb külje pealt vastu külgseina soojustust. Selliselt ei tekki külmasilda. Minu arust saaks palkseina analoogselt teha. Seda ilmselt juhul kui vett otse palgile ei pritsi.

[Hiid]

minu kaalutud betoonpõranda puhul oleks ma teinud nagu Pikk, esimese rea oleks ladunud Fibost, seal peal SBS vms. Et palk oleks veest kõrgemal.
Väljastpoolt oleks plaadi ja Fibo katnud mmin 50mm XPSiga ka....

[aero]

Kui ma peaks uuesti tegema, teeks ikka samamoodi. See üks rida fibo mu arust ei muuda miskit. Sein saab märjaks ikka aga kuivab jälle ära. Alumist palgirida ma isegi ei hakanud millegagi võõpama.

[pikk88]

Eile hommikul unise peaga ajasin küll asja natuke sassi, kui kirjutasin perimeetri soojustamisest aga mõtlesin sokli soojustamist. Üldine mõte jääb siiski laias laastus samaks. Mul oli algul plaanis jätta vundament soojustamata ning veevarustus lahendada vanaviisi. Vooliku või ämbriga. Kuivõrd vahepeal sai ostetud elumaja keldri soojustamiseks suurem kogus EPSi siis on praeguseks on plaan muutunud niipalju, et vee toon hoonesse toruga maa seest ja sokli soojustan 10cm paksuse EPS 100 plaadiga. Dušši hoonesse ei plaani vaid pesemine tuleb vana kombe kohaselt kausist vett pähe kallates. Vee plaanin soojaks teha saunaahjus soojusvaheti ja paagiga.
Kui arvad, et seda "kõrgendust" pole plaadi peale vaja siis olgu nii. Ühe mehe eluea kestab see alumine palk tõenäoliselt ära niikuinii ja ega kõiki töid ei jõua järeltulevate põlvede eest ära teha. Samas oleks üks pluss veel see, et siis tõuseks lihtsalt väljastpoolt ka hoone sokliosa maapinnast kõrgemale. Inimesed kelle juures mina seda asja õppinud olen on pakkunud ühe lahendusena veel lisaks sellele esimese ringina palgi alla panna 5 cm paksuse plangu/prussi ning siis hakkad palke paigaldama alles selle peale mitte otse kivile. Et kui pruss ühel päeval ära on mädanenud siis hea lihtne välja vahetada. Alumine palk jääb terveks. Pole tarvis midagi mõõta ja sättida vaid viskad uue 5cm paksuse prussi sinna vundamendi ja seina vahele ning kasutad hoonet edasi. See on minu jaoks küsitava väärtusega, sest kui tõsta sein põrandast kõrgemale plokkidele siis sinna peale veel mingit lisakindlustust rajada pole vist väga mõtet. Samas ega see seal midagi halba ka ei tee. Kui on näiteks ümarpalgist tehtud sein siis saad alla äärde hea sirge serva mille külge kasvõi veeplekki kinnitada. Enda plaanides on veel lahtine see millega sokkel väljastpoolt viimistleda, et sobiks hoone üldilmega ning oleks ajas vastupidav lahendus.

@pikk, ma ladusin palgid yles plokkvundamendilt, põrandaplaadi valasin alumise palgirea sisse. Palke saab õlitada, vahatada jne. Massiivsem keris salvestas piisavalt sooja, kogu niiskus kuivas kenasti välja mul.

Sul siis kõigepealt seinad püsti aetud ja peale seda valasid põrandaplaadi sinna palkide vahele? Kui nüüd tulevane põlvkond peab üks hetk hakkama seda alumist palki vahetama siis on see jupp maad ebamugavam ettevõtmine, et saada uus palk samasse kohta kui sileda plaadi puhul. Lisaks koguneb ju sinna kõrgenduse ja palgi ühenduskohta päris kindlasti rohkem niiskust ja ka välja kuivamine võtab kauem aega kui muidu.

[aero]

@pikk, ma ladusin palgid yles plokkvundamendilt, põrandaplaadi valasin alumise palgirea sisse. Palke saab õlitada, vahatada jne. Massiivsem keris salvestas piisavalt sooja, kogu niiskus kuivas kenasti välja mul.

Sul siis kõigepealt seinad püsti aetud ja peale seda valasid põrandaplaadi sinna palkide vahele?

Just

Kui nüüd tulevane põlvkond peab üks hetk hakkama seda alumist palki vahetama siis on see jupp maad ebamugavam ettevõtmine, et saada uus palk samasse kohta kui sileda plaadi puhul. Lisaks koguneb ju sinna kõrgenduse ja palgi ühenduskohta päris kindlasti rohkem niiskust ja ka välja kuivamine võtab kauem aega kui muidu.

Minu variandil oleks palgi vahetamine keerulisem küll. Ühtlase paksusega planku on kindlasti palgist lihtsam vahetada. Aga nüüd meenus, et saigi pandud ülemise plokirea peale 4-5cm plangud ja siis palgid .

Mul ei olnud kõrgendusi, sile põrand vastu palki. Tegelikult betoon ei valatud palgini. Jätsin 3-4cm õhuvahe, palk peab õhku saama jne . Aga koristada ka vaja, mingi hetk sai praktiline mõistus võitu - toppisin need vahed peno täis ja ker.plaat peale, palgini välja. Vuuk palgiga - silikoon. Mina ei viitsinud aga pmst on võimalik alumised palgid erinevate niiskus- ja veetõketega kaitsta, kasvõi kogu kõrguses, juba enne põranda valamist. Õlid-vahad-tõrvad; hüdroisolatsioon, tugevduskangas... Mulle piisas teadmisest, et meeletut veega ujutamist ei toimu, sauna lõpus tõmban vee liibiga trappi ja niiskus kuivab välja.