Teraspress torude lõikamine

[vtl]

Jätan jutu selle mõttega üles, et mõni teine laps ei kordaks sinu lollust antud 10-20 toru kontekstis.

T*ra, mitu korda ma pean veel üle kordama, et esimeseses postis olnud "tosinkond toru" on hilisemates kommentaarides korduvalt parandatud ca 70-ks liitmikuks. Jah, kohe ei arvestanud sellega, et siin hakatakse targutama teemal, mitmest ühendusest alates tuleb palgata torumees, mitmest alates osta tööriistad jne.

See su lollus tuleks veel ära remontida, et ketassae pingis (ei pidanud silmas kantavat ketassaagi) oma näpukesi saad ära lõhkuda. See on rakisega ja ka seal on kaasas pitskruvi...

Mul ON korralik, pingis olev järkamissaag ("sinine" Bosch - jah, ostsin jällegi sauna ehituseks, selmet torumees tellida). Paraku ükski pitskruvi ei ulatu saelehele nii lähedale, et <10cm juppe lõigata. Ainuüksi saetee pilu on mitu cm lai ja sinna ei saa lühemat juppi toetada. Kinnitus- ja toetamisrakised on sae töötasapinnast veelgi kaugemal. Kettast juba kirjutasin, rohkem ei kavatse.

[vtl]

Üle 25 aasta eluiga niikuinii ei tasu sellele torustikule arvestada. Üks asi on õhuke seinapaksus, teine aga see, et liitmikes olev kumm vananeb.

Aeg nagu sealmaal, et 25 aasta tagused uusehitised peaksid kohe-kohe hakkama lekkima. Mõtlen alupex liitmikke, seal ka vist kummitihendid.

No kuhu see kummitihend sealt tihedalt kokkupressitud soone seest läheb? Ma saaks aru, kui tegu oleks mingi liugpinnaga, mis kulub ja praguneb. Pealegi peaks see sünteetiline EPDM kumm olema stabiilsem ja ajas püsivam, kui vanakooli kummitihendid. Erinevad infomaterjalid annavad prognoositud elueaks vähemalt 50...80 aastat.

Kui sae loodetavasti lähipäevil kätte saan, siis see on esimene asi, mida proovida. Olles eelnevalt läbi vaadanud ligi kümmekond erinevat YouTube videot selle sae katsetamisest ja kasutamisest, loodan väga, et ka minu eksemplar on võimeline 90 kraadi (ja siis ka 45 kraadi) nurka hoidma.

Kui viitsid, anna proovimise tulemustest ka siia teada.

Jah, loomulikult annan teada

[Urmas]

Üle 25 aasta eluiga niikuinii ei tasu sellele torustikule arvestada. Üks asi on õhuke seinapaksus, teine aga see, et liitmikes olev kumm vananeb.

Aeg nagu sealmaal, et 25 aasta tagused uusehitised peaksid kohe-kohe hakkama lekkima. Mõtlen alupex liitmikke, seal ka vist kummitihendid.

No kuhu see kummitihend sealt tihedalt kokkupressitud soone seest läheb? Ma saaks aru, kui tegu oleks mingi liugpinnaga, mis kulub ja praguneb. Pealegi peaks see sünteetiline EPDM kumm olema stabiilsem ja ajas püsivam, kui vanakooli kummitihendid. Erinevad infomaterjalid annavad prognoositud elueaks vähemalt 50...80 aastat.

Minu mõttearenduse oleks võinud vahepealt ära kustutada.

[ping]

Üle 25 aasta eluiga niikuinii ei tasu sellele torustikule arvestada. Üks asi on õhuke seinapaksus, teine aga see, et liitmikes olev kumm vananeb.

Aeg nagu sealmaal, et 25 aasta tagused uusehitised peaksid kohe-kohe hakkama lekkima. Mõtlen alupex liitmikke, seal ka vist kummitihendid.

Selle teraspress toru sein on nii õhuke, et mitmel erineval objektil olen näinud, kus keset toru tekkib auk sisse enne 3 aasta möödumist objekti valmimisest. (Telos on mul pildid ka olemas aga ei viitsi hetkel otsida.)
Arvestades, et ega ma vägapalju värskelt paigaldatud torusid pole näinud, siis suhtarvuna on see aukude kogus sellistes uutes torudes minu jaoks hämmastav.
Lähemal uurimisel on näha, et probleem on raua struktuuris (tehtud vist vanarauast), sest augu kõrvalt on materjal normaalne. Ava tekkib seest väljapoole ja tõukab tsingikihi pealt lahti.
Kõigepealt tekkib imepisike ava millest väljub ilma joata udupilv, mida eemalt hästi ei näegi aga ümbritsevad asjad muutuvad märjaks. Niimoodi võib isegi üle nädala enne udutada, kui nähtava joa välja viskab.

Kui selline "prits" tekkib kuskil tehnoruumis/kivimajas, siis kummilapiga saab küll lekke kergelt peatada aga see toru tuleb ikkagi terves pikkuses väljavahetada, sest korduvalt näinud, kui samal torul tekkib mingi vahemaa järel järgmine auk.

[vtl]

Selle teraspress toru sein on nii õhuke, et mitmel erineval objektil olen näinud, kus keset toru tekkib auk sisse enne 3 aasta möödumist objekti valmimisest. (Telos on mul pildid ka olemas aga ei viitsi hetkel otsida.)
Arvestades, et ega ma vägapalju värskelt paigaldatud torusid pole näinud, siis suhtarvuna on see aukude kogus sellistes uutes torudes minu jaoks hämmastav.
Lähemal uurimisel on näha, et probleem on raua struktuuris (tehtud vist vanarauast), sest augu kõrvalt on materjal normaalne. Ava tekkib seest väljapoole ja tõukab tsingikihi pealt lahti.

See jutt mõistagi teeb murelikuks, aga kui 3 aasta vanusel torul on augud sees, siis on ilmselgelt tegu kas tootjapraagiga või on seal objektil midagi väga valesti - kas torustikus liikuv vesi sisaldab korrodeerivaid lisandeid või on kusagil mingi galvaanika, mis toru sööb. Teoreetiliselt ei tohiks ju ilma hapniku juurdepääsuta terase sisepinnal korrosiooni tekkida?

[Ac457765]

Üle 25 aasta eluiga niikuinii ei tasu sellele torustikule arvestada. Üks asi on õhuke seinapaksus, teine aga see, et liitmikes olev kumm vananeb.

Aeg nagu sealmaal, et 25 aasta tagused uusehitised peaksid kohe-kohe hakkama lekkima. Mõtlen alupex liitmikke, seal ka vist kummitihendid.

Alupex mitmetes majades lekib juba mõni aasta peale ehitamist. Eriti just sooja vee torud- ei lekkinud siis kui vesi soe oli, aga hakkas kergelt lekkima siis kui vesi maha jahtus. Ei pruugi otseselt tihenditega seotud probleem olla, aga täpset põhjust ei oska öelda (võibolla liitmike ja torude sobivus, presspeade sobivus liitmikega, pressi pressimisjõud, toru liitmiku sisse lükates on kummitihend paigast ära nihkunud...)
Presstorude ja plekkradiaatorite "combo" puhul arvestatakse, et 25 aasta pärast on uuesti vaja teha. Mõned radiaatorid muidugi vahetatakse lekkimise tõttu juba ka palju varem välja. Vanad malmradiaatorid ja pakuseinalised torud on asjad, mis ka 100 aastat võivad kesta (endise EW-aegseid veel kasutusel küll).

No kuhu see kummitihend sealt tihedalt kokkupressitud soone seest läheb? Ma saaks aru, kui tegu oleks mingi liugpinnaga, mis kulub ja praguneb. Pealegi peaks see sünteetiline EPDM kumm olema stabiilsem ja ajas püsivam, kui vanakooli kummitihendid. Erinevad infomaterjalid annavad prognoositud elueaks vähemalt 50...80 aastat.

Hapnik pääseb alati sisse, see ei loe kui algul täidad süsteemi kasvõi 0% hapnikusisaldusega veega. Näiteks paisupaagist satub tasapisi õhku vee hulka ja aeg-ajalt ju on vaja ka süsteemis olevaid filtreid lahti võtta, kontrollida ja vajadusel puhastada, mingeid kraane vahetada (kehvemad kraanid hakkavad lekkima juba paari aastaga) jne. Hapnikusisaldus on ka veekvaliteedis ainult üks osa, lisaks on näiteks vee PH. Terastoru jaoks oleks parem kui PH on tavapärasest kõrgem. Ei mõtle praegu konkreetselt neid pressitavaid torusid, aga paksema seinaga nö. klassikalise toru puhul on mul kogemuse põhjal pigem tunne, et tsingitud torud peavad vähem vastu. Võibolla mingi elektrokeemiline värk (raud ja tsink). Presstorusid on ka roostevabasid olemas.
Kummitihend ei lähe sealt seest kuhugi ära aga kummi omadused muutuvad, muutub jäigemaks ja kõvemaks, võibolla tõmbub veidi kokkugi... ja see ei sõltu sellest millise meetodiga oled toru lõiganud.

[Urmas]

Lõpuks jõuad järeldusele, et tuleb paigaldada Wirsbo (nüüd Uponori käpa all) torustik, milles pole kummividinaid ja mis ei korrodeeru. Pole vaja sooritada kangelaslikke saagimisharjutusi. Tõsi, tuleb teha veel kangelaslikumaid toruotsa venitamise harjutusi, kuid raskused on ju ületamiseks.

Eksid, kunn24, eksid, kuigi tumerohelised väidavad, et plastik ei idane ega mädane, on üleüldse saatanast ja kogu kliimasoojenemise üks põhipõhjustest, siis ise arvan, et ajas plastik muutub rabedaks väga edukalt. 10 aastat pimedas aidas seinud plastkile laguneb esimese päikesepaistega helvesteks. Tee või putru.

[vtl]

Esimesed alupex ühendused, mis ma oma majapidamises tegin, on praeguseks ~20 aastat vanad ja riburadapidi lisandus neid nii, nagu ma ehitusjärjega vannitoast-köögist-saunast edasi jõudsin. Viimase ühenduse tegin uuele hoovi välikraanile poolteist kuud tagasi ja loodetavasti said kõik veevarustustööd sellega lõpetatud.

Siiani ei ole mitte ükski ühendus järele andnud ega tilkuma hakanud (ptüi-ptüi-ptüi ja katsub puud praegu).

Aga ma kasutasin ka eksklusiivselt Henco torusid ja liitmikke, kuigi korduvalt üritati mulle mingeid hiina kloone ja koopiaid maha ärida väitega, et "need on sama head" ja "üks alupex kõik".

Ainus põhjus, miks ma ei tahtnud alupex-iga kütet vedada on selles, et too toru on pehme(m) ja lahtiselt elutoa seina peale jätta ei soovinud.

[ping]

Selle teraspress toru sein on nii õhuke, et mitmel erineval objektil olen näinud, kus keset toru tekkib auk sisse enne 3 aasta möödumist objekti valmimisest. (Telos on mul pildid ka olemas aga ei viitsi hetkel otsida.)
Arvestades, et ega ma vägapalju värskelt paigaldatud torusid pole näinud, siis suhtarvuna on see aukude kogus sellistes uutes torudes minu jaoks hämmastav.
Lähemal uurimisel on näha, et probleem on raua struktuuris (tehtud vist vanarauast), sest augu kõrvalt on materjal normaalne. Ava tekkib seest väljapoole ja tõukab tsingikihi pealt lahti.

See jutt mõistagi teeb murelikuks, aga kui 3 aasta vanusel torul on augud sees, siis on ilmselgelt tegu kas tootjapraagiga või on seal objektil midagi väga valesti - kas torustikus liikuv vesi sisaldab korrodeerivaid lisandeid või on kusagil mingi galvaanika, mis toru sööb. Teoreetiliselt ei tohiks ju ilma hapniku juurdepääsuta terase sisepinnal korrosiooni tekkida?

Olid küttetorustikud, kus iga kuu tehakse veeproove.

[pikk88]

Üle 25 aasta eluiga niikuinii ei tasu sellele torustikule arvestada. Üks asi on õhuke seinapaksus, teine aga see, et liitmikes olev kumm vananeb.

Aeg nagu sealmaal, et 25 aasta tagused uusehitised peaksid kohe-kohe hakkama lekkima. Mõtlen alupex liitmikke, seal ka vist kummitihendid.

Selle teraspress toru sein on nii õhuke, et mitmel erineval objektil olen näinud, kus keset toru tekkib auk sisse enne 3 aasta möödumist objekti valmimisest. (Telos on mul pildid ka olemas aga ei viitsi hetkel otsida.)
Arvestades, et ega ma vägapalju värskelt paigaldatud torusid pole näinud, siis suhtarvuna on see aukude kogus sellistes uutes torudes minu jaoks hämmastav.
Lähemal uurimisel on näha, et probleem on raua struktuuris (tehtud vist vanarauast), sest augu kõrvalt on materjal normaalne. Ava tekkib seest väljapoole ja tõukab tsingikihi pealt lahti.
Kõigepealt tekkib imepisike ava millest väljub ilma joata udupilv, mida eemalt hästi ei näegi aga ümbritsevad asjad muutuvad märjaks. Niimoodi võib isegi üle nädala enne udutada, kui nähtava joa välja viskab.

Kui selline "prits" tekkib kuskil tehnoruumis/kivimajas, siis kummilapiga saab küll lekke kergelt peatada aga see toru tuleb ikkagi terves pikkuses väljavahetada, sest korduvalt näinud, kui samal torul tekkib mingi vahemaa järel järgmine auk.

Oli just plaan enda kuuri all suruõhutorustik vedada teraspress toruga. Selle jutu peale lähen vist küll lihtsama vastupanu teed ja panen seina peale Wirsbo torud. See jutt, et päikesevalgus selle plastiku nahka sööb ei päde. Sõbral on Võrumaal välikraan koos paarimeetrise torujupiga päikesepoolses majaküljes juba ligi 20 aastat kõigi ilmastikunähtuste meelevallas ning ei ilmuta veel mitte mingeid väsimuse märke. Siiani on minu kogemuste järgi Wirsbo üle prahi süsteem olnud, kuid see väide ei puuduta enam konkreetsetset alateemat.

Ootan ka huviga saetesti tulemusi. Kui palju ühe lindiga lõigata kannatab ja kui sirget lõiget teha saab. Kui raatsid aega ja raha kulutada proovi ka üks vinklijupp nurga all pooleks lõigata.

[vtl]

Minu poolt ka suur palve: kui saag käes, äkki annad teada, kas lõikab 90 kraadi all ja 45-e all.

Kui viitsid, anna proovimise tulemustest ka siia teada.

Esimesel pildil siis 18 mm teraspress torust lõigatud "seib" ja järgmistel 118 x 35 mm ristlõikega alumiiniumist seadmekarp. Vinkliga visuaalselt hinnates on ideaalselt risti ja sirge.

Mõõtsin ka supleriga karbist äralõigatud riba paksust alt ja ülevalt, vahe on 0.15mm ehk niipalju jookseb 35mm karbi paksuse (e. kõrguse) kohta vertikaalsuunas kaldu. Viimane võib vabalt ka detaili fikseerimise puudujääk või käega saeraami kusagile poole surumise teema olla. Jah, ma tean, et saag peab oma raskusega vajuma, aga lülitit tuleb käega kinni hoida ja paratamatult võid selle käigus saagi veidi nügida.

Kokkuvõttes minu jaoks täiesti piisav täpsus ja saag teeb seda, mille jaoks ma selle ostsin.
Toruotsad jäävad ka ilusad ja faasimiseks piisab kergest pöördest faasilõikuriga. Seda käsitsi keeratavat torulõikurit, mis paksenduse sisse muljub, ei taha enam nähagi.

[Alexy]

Kas max paksusega(läbilõikel) tekib samuti 90 kraadine lõige? 50 või 60mm? Igatahes suured tänud, juba praegu tundub, et "riist" on parem, kui minu omad aastaid tagasi. Ja kui tüli ei tee, kas kaks 45 kraadist lõiget annavad samuti 90 kokku? See oli suurim probleem minul, 90-st tegi...

[vtl]

Kas selle toru puru jääb magenti külge? Puruga sa oled omale riske juurde tekitanud võrreldes rulliga lõikusega.
Faasima pead mõlemal juhul.

Saagimispuru tuleb loomulikult eemaldada. Saagimisel tekib seda puru toru sisse üllatavalt vähe, enamus tekib faasimisega, kusjuures saetud toru on vaja palju vähem faasida kui käsi-rull-lõikuriga tükeldatud toru.

...aga mida teed pikema paika keeratud trassiga? Võtad uuesti juppideks?
[...]
Pildi järgi tuleb puru kuhjaga ja lõikamise vibratsiooniga võib kanduda torusse edasi ja kaugele (olenevalt kaldest ja rapsimisest lõikamise ajal).

Ma ei saanud küsimusest aru praegu. Miks ma peaks paika keeratud ja/või juba koostatud trassi saagima?

Paigaldusjuhistes räägitakse, et sellised kraadid ja paksendused tekitavad keeriseid ja müra. Seega paha.
Probleemist on põgusalt räägitud ka mõnes saksakeelses foorumis.

Palun viiteid neile juhenditele ja foorumitele. Samuti võiksid teha pilte ja lisada siia rulliga lõigatud torust.

Ma tõepoolest ei ole kõiki loetud artikleid ja foorumiteemasid ära dokumenteerinud, järjehoidjatesse märkinud ning ära indekseerinud, et saaks esimese küsimuse peale kohe "tõestusmaterjalidena" esitada. Seega praegu ei hakka endale Sinu jaoks nende väljaotsimise näol lisatööd enam tegema.

Kui viitsin, siis teen värskelt rulliga lõigatud torust ühe pildi, aga lubama ei hakka. Praegu on kõik need lõikamise-katsetused juba ära faasitud erinevatel viisidel. Ühesõnaga point on selles, et pehme vasktoru lõikamisel nii rämedat paksendust ei jää ning see tuleb faasides kergemini ära, aga selline mulje jääb, et just teraspressiga on see lõikejälg koledam ning selle paksenduse faasimine raskem. Lõikur ei ole suvaline, vaid just terastoru jaoks sobivana reklaamitud Rothenbergeri tööriist.

Kas radikad dimensioneerid oma maja olematu soojustuse alusel (vaatasin ehr-st energiaklassi)? Kui ei taha seda teemat käsitleda, siis ütle, muudan ära, pole probleemi.

Mul ei ole probleemi energiaklassist rääkida, aga mis see siia puutub? Tegu on üsna suvalise numbriga, mida omal ajal sai lastud EHR-i kanda seoses ühe toetusmeetme taotlemise katsega. Nimelt võeti arvutuse aluseks kogu kinnistu elektritarbimine (mille sees oli eraldi töökoja+kodukontori-abihoone tarbimine ja küte) ning jagati see ametliku eluruumi ruutmeetrite peale laiali. Ma nagu korduvalt juhtisin sellele tähelepanu, aga energiaklassi väljastaja ütles, et "nii tuleb teha" ja ma ei hakanud temaga pikemalt vaidlema.
Tänasel päeval oleks need elektrikuku-numbrid tänu päikesepaneelidele oluliselt muutunud ja ka energiamärgis parem, aga ega seinte soojuspidavus sellest halvemaks või paremaks läinud ei ole.

[vtl]

Kas max paksusega(läbilõikel) tekib samuti 90 kraadine lõige? 50 või 60mm? Igatahes suured tänud, juba praegu tundub, et "riist" on parem, kui minu omad aastaid tagasi. Ja kui tüli ei tee, kas kaks 45 kraadist lõiget annavad samuti 90 kokku? See oli suurim probleem minul, 90-st tegi...

Mul on soov kõigepealt oma eesmärgipärane töö ära teha, ehk need torud paika lõigata, mille jaoks see saag soetatud sai. Siis võib loomkatseid teha max paksusega detailide lõikamise ja nurkade mõõtmisega. YouTube on selle sae kohta erinevaid ülevaateid massiliselt täis, kus tüübid lõikavad ka nii jämedaid talasid, mis vaevu vahele mahuvad. Ma ei taha rohkem kiita, laita ega reklaami teha ning ei garanteeri, et mõni teine eksemplar kellegi teise käes sama hästi käitub. Minu jaoks teeb see saag täpselt seda, mida vaja.

[vtl]

Seda ma arvasin ka, et selline vastus tuleb.

Aga milleks selline küsimus või õigemini "nõudmine" üldse? Kas Sa sead minu väited kahtluse alla, pead mind valetajaks või arvad, et ma lihtsalt ei oska lugeda ja teemast aru saada? Varugeneraatori teemas oli täpselt sama asi, kus Sa nõudsid väljavõtet kasutusjuhendist, mis keelab 3F generaatori faaside ebaühtlase koormamise. Selle juhendi ja konkreetse tsitaadi sa ka minult said - kas jäid rahule? Ilmselt jäid, sest edasi oli vaikus sellel teemal.

Kui ma võtan ette mingi ehitusteema, millega ma igapäevaselt leivateenimiseks ei tegele, siis ma loen selle kohta läbi kogu kättesaadava kirjanduse, materjalid ja tootejuhendid - olgu see siis paberil või netis. Tänasel päeval on võimalik peale ametlike materjalide lugeda ka "tavainimeste" ja kasutajate kogemusi ja arvamusi.
Selle teema maht võtab päevi ja teinekord nädalaid. Muidugi mitte 8h päevas, vaid mõni tund õhtuti uurimist.
Sa peaksid IT-ga niipalju kursis olema, et mitte kõigest ei jää selge ja otsitav "history" maha.
Ehk praegu jääb mulje, et me ei räägi enam asja sisust, vaid jälle käib mingi üksteisele ärategemine, "tõestamine" ja ümberlükamine, kellele jääb õigus.

Konkreetne teema, kus oli jutuks keeratava rulliga terastoru lõikamine ja see probleem, et faasilõikur tekitab järjest pakseneva "krae" oli ühes saksa foorumis, mida Marie mulle tõlkis.
https://www.haustechnikdialog.de/Forum/ ... -entgraten

Toortõlge on umbes selline:

K: "Mul on praktiline küsimus torude faasimise teemal. Kuigi praegu on tegemist roostevabast terasest torudega , kehtib see põhimõtteliselt ka Cu kohta. Pärast torulõikuriga lõikamist näeb toru välja umbes nagu siin "A" all visandatud. (Loomulikult on siin näidatud ainult üks torusein, st pool torust)
Kui te seda ehitusmeeste juures nähtud kraadieemaldajaga üle käia, näeb see kõige rohkem välja nagu "B". Vasktorudega on võimalik suure kannatlikkusega saavutada ka selline seisund nagu "C".
Kas "B" oleks ka professionaalne ja piisav korrosiooni suhtes?
Roostevabast terasest "C" variandi saavutamist käsifaasijaga pean pea võimatuks. Ma kujutan ette, et roostevaba teras ei ole nii vastuvõtlik korrosioonile ja võib olla on piisav, kui liidese välispind on töödeldud nii palju, et ei pea enam muretsema pressliitmike tihendusrõnga rikkumise pärast.
Aga voolumüra osas ei ole tulemus sugugi ideaalne?
Kardan, et ehitusmees ei hakka üldse selle üle pead vaevama. Aga mida ütleb juhend?"

V1: "Teie (visandil olev) C on õige.
Toru saab ka saega lõigata. Siis saab käsi-faasieemaldaja kenasti viimistleda.
Arvake ära, miks keegi ei kasuta torulõikurit eksamitel, kus tulemust hinnatakse."

V2: "Hmm, käsisaega peaksite olema väga ettevaatlik, et teha lõige toru telje suhtes täisnurga all. Lisaks teeb saeketas lõikepinnale ka sooned..."

V3: Kaasaskantav roostevabast terasest saelindiga lintsaag on tegelikult õige tööriist roostevabast terasest torude professionaalseks lõikamiseks. Sael on püsivalt kinnitatud kruustangid ja seega on täisnurkne lõige alati garanteeritud. Kruustangide töövahemik peaks olema kuni 110 mm. Kuna saelindid ei jäta peaaegu mingit kraadi, saab toru tavalise faasijaga ette valmistada. Selline lintsaag maksab tööriistakaubanduses olenevalt tootjast ca 500 - 800 €

V...: Tere, seisin sama küsimuse ees.
Oma rakenduste jaoks olen kasutanud ka roostevabast terasest torude jaoks mõeldud torulõikurit. Ma tean teie visandit A väga hästi. Tol ajal oli mul juba Remsi tihedahambaline faasilõikur aga ilma juhikuta. Roostevabast terase korral ei ole see tõesti jätkusuutlik lahendus.
Kuna pean lähiajal palju roostevaba terasega tegelema, siis nüüd otsustasin saagi kasutada...

...

Edit: Jah, foorumiteemas on juttu roostevabast vs vask, aga ka tavaline teraspress toru on piisavalt tummine, et läheb faasitöötlemise poolest pigem roostevaba poole.

[vtl]

Üks history-st leitud viide veel: https://www.haustec.de/sanitaer/install ... -vermeiden

[Ac457765]

Käsilõikuriga tekib väike faas vist ainult sissepoole. Sellest on tegelikult täiesti suva kuna tihenduspind on väljaspool.

[vtl]

Viidatud torude juhendeid ka paluks.

https://www.sanha.com/en/Catalogue/Pipi ... bon-steel/

https://www.sanha.com/en/Planning-and-I ... on-guides/

Onnineni pakutava PCC teraspressi kohta on pikem ja põhjalikum maakeelne juhend. Toru on põhimõtteliselt samasugune.

https://kesko-onninen-pim-resources-pro ... 707222.pdf

Lk. 33: PCC PRESS-INOX, -STEEL, -COPPER
"Soovitatavad lõikeriistad: - torulõikurid, peene hambaga käsisaed, aeglase kiirusega elektroonse reguleerimisega saepingid
Järgmised tööriistad ei ole lubatud: - tööriistad, mis kahjustavad metalli pinda, õlijahutusega saed, nurklihvijad

Pärast lõikamist tuleb torude otsad seest ja väljast viimistleda roostevaba terase jaoks sobiva seadme või viiliga. See on vajalik, et vältida tihendi kahjustumist toru liitmiku sisse lükkamisel.

Teraspressist üldisemat juttu veel:
https://vvs.ee/lahendused/teraspress/

http://ee.kan-therm.com/system_kan_ther ... zenia.html
http://ee.kan-therm.com/kan/upload/poradnik-PiW-est.pdf (keri KAN-therm Steel ja Inox jaotuseni)

Viimasest veel üks copy-paste skeptikutele EPDM kummist tihendite prognoositava eluea kohta:
"KAN-therm Steel ja Inox tihendusrõngaste vastupidavust on katsetatud ja kinnitatud DVGW instituudis. Vastavalt katse tulemustele ei tohiks tihendusrõngaste eluiga olla lühem kui 50 aastat"

Ilmselgelt sa hoiad toru-metallitööriistu suht esimest päeva näppude vahel, kobad mööda foorumeid, ajad mingeid killukesi kokku, siis kapseldud mõnda. Leiad 1 p..ekukkunud tööriista, mis annab negatiivse, sellest järsku kogu maailma selliste töövõtete kõlbmatus jne.

Oehh, postitus vahepeal jälle täiendatud mürgise lisaga... Said jälle ära salvata? Õnnelik nüüd?

Ma olen alupex ja vasktorusid nende rull-lõikuritega lõiganud ikka omajagu. See sinu kirjelduse järgi p...ekukkunud tööriist on majapidamises juba kolmas selline ja soetatud koos torude- ja liitmikega seetõttu, et just spetsiaalselt terastoru lõikamiseks ette nähtud. Pikema-tugevama käepidemega ja veidi teistsuguse lõikerulliga. Et see muljumisjälg niivõrd sügav ja häiriv on, oli omalegi üllatuseks. Küllap siis ongi tegu hädapärase lahendusega, sest selle käsilõikuriga terastorude kruttimine on vähegi suurema lõigete arvu puhul piisavalt vaevaline, et elukutseline ei hakka sellega ennast vaevama. Ja nagu paljude töömeeste suhtumisest näha, siis jäetaksegi see kraad või paksendus sissepoole, kuna "see pole ju tööpind", "tihendit otseselt ei riku" ja "kedagi ei huvita". Ega kunde ei oska sellele reeglina tähelepanu pöörata.

Samas õpetatakse kõikvõimalike kütte- ja veetorude koostamisel seda, et igasugune lisatakistus toru sisepinnal võib põhjustada täiendavat müra, keeriseid ja teatud juhtudel ka kiirenenud korrosiooni selle koha peal. Oih, sorri, mul ei ole kohe viidet käepärast Sulle

[Ac457765]

See väike faas sisepinnal võib teoreetiliselt midagi kasvõi veidikenegi mõjutama hakata siis kui toru on valitud väga piiripealse mõõduga ja vesi voolab seal ülikiiresti. Muul juhul on mõju umbes selline nagu auto kapotil oleva pori tõttu on kiirendus maanteel kehvem kuna kapott ei ole nii voolujooneline/sile nagu tehase poolt ette nähtud.

[vtl]

Müra teema on intrigeeriv, see vajaks laborikatseid. On neile ka viidata? Ilma selleta on see tühi jutt, saad isegi aru

Kui ma väidan, et maakera on ümmargune, mitte lame, siis ilmselt nõuaksid minu käest tõestust ja laborikatseid.
Ei jaksa enam, ei viitsi.

Kogu teemas oli ainukene kasulik viide AKF Urmase postitus esimesel lehel, kes kirjutas, et "Eestist kaugemal(Šveitsis) objektil jäi silma, et terastorusid jupitati lintsaega." Sama järelduseni jõudsin umbes samal ajal ka ise netis kaevates.

Oehh, postitus vahepeal jälle täiendatud mürgise lisaga... Said jälle ära salvata? Õnnelik nüüd?

Sulle ju meeldib, muidu jätaksid tuimalt tähelepanuta. Ja infot, mida enne justkui polnud, hakkas järsku koos piuksumisega tulema.

Mismõttes "infot enne ei olnud"? Viidatud Info oli kogu aja netis olemas, lihtsalt sa nõuad selle kandikul ette serveerimist.

Ma nüüd jätangi sinu edasised postitused tuimalt tähelepanuta, sest midagi uut ja põhjapanevat siit teemast ilmselt enam ei tule.

[Alexy]

Mul on soov kõigepealt oma eesmärgipärane töö ära teha, ehk need torud paika lõigata, mille jaoks see saag soetatud sai. Siis võib loomkatseid teha max paksusega detailide lõikamise ja nurkade mõõtmisega. YouTube on selle sae kohta erinevaid ülevaateid massiliselt täis, kus tüübid lõikavad ka nii jämedaid talasid, mis vaevu vahele mahuvad. Ma ei taha rohkem kiita, laita ega reklaami teha ning ei garanteeri, et mõni teine eksemplar kellegi teise käes sama hästi käitub. Minu jaoks teeb see saag täpselt seda, mida vaja.

Tänud, minul edaspidi puudub huvi selle sae vastu.

[ping]

Selle teraspress toru sein on nii õhuke, et mitmel erineval objektil olen näinud, kus keset toru tekkib auk sisse enne 3 aasta möödumist objekti valmimisest. (Telos on mul pildid ka olemas aga ei viitsi hetkel otsida.)
Arvestades, et ega ma vägapalju värskelt paigaldatud torusid pole näinud, siis suhtarvuna on see aukude kogus sellistes uutes torudes minu jaoks hämmastav.
Lähemal uurimisel on näha, et probleem on raua struktuuris (tehtud vist vanarauast), sest augu kõrvalt on materjal normaalne. Ava tekkib seest väljapoole ja tõukab tsingikihi pealt lahti.

See jutt mõistagi teeb murelikuks, aga kui 3 aasta vanusel torul on augud sees, siis on ilmselgelt tegu kas tootjapraagiga või on seal objektil midagi väga valesti - kas torustikus liikuv vesi sisaldab korrodeerivaid lisandeid või on kusagil mingi galvaanika, mis toru sööb. Teoreetiliselt ei tohiks ju ilma hapniku juurdepääsuta terase sisepinnal korrosiooni tekkida?

Konsulteerisin spetsialistidega, kes neid torusid igapäevaselt remondivad, et leida kinnitust oma kahtlustele.
Nõustudes ütlesid, et neidki hämmastas, et lekked on olnud just küttesüsteemi torudes ja katla lähedal.
Samadel objektidel, samal ajal, samasugustest torudest koostatud tarbevee torustikes pole selliseid lekkeid sellises koguses täheldatud.

Kindlat põhjust ei teata.
Võibolla on tegu elektrokeemilise korrosiooniga, erinevate materjalide konflikti või puuduliku torude maandusega.
Näiteks kolmes erinevas kohas on tekkinud lekked küttesüsteemi trassist paisupaaki mineval torul, 1-3m kaugusel paisupaagist.

[Ac457765]

Samadel objektidel, samal ajal, samasugustest torudest koostatud tarbevee torustikes pole selliseid lekkeid sellises koguses täheldatud.

Samast materjalist toru mis enamasti küttesüsteemides kasutatakse (tsingitud terspress) kindlasti ei tohi tarbeveesüsteemis kasutada. Ainult roostevaba võib.

[Kalvis]

Katlasüsteemides toimub ringleva veega elektrokeemiline korrosioon kus süsteemi kaks eriveat metalli vee vahendusel mõlemad korrodeeruvad.

[vtl]

Teraspressi lõikamisest veel: ostetud lintsaag teeb oma tööd suurepäraselt. Täpselt, kiirelt ja kerge vaevaga.

Üks asi, millele ma enne ei osanud tähelepanu pöörata - ümber toru keeratav rullidega lõikur vajab rullidele toetuspinda ehk äralõigatav jääk peab olema vähemalt paari sentimeetri pikkune. Kui olemasolevat torujuppi on vaja sobitamise käigus nt. 5 millimeetri võrra lühemaks teha, siis rull-lõikuriga seda teha ei saa. Saega võid maha võtta ka millimeetri.
Teema on minu jaoks loogilise lõpu saanud. Tänud tähelepanu eest!