Löökmutrikeeraja küsimus

[ping]

Auto keredetailide kaitseks kasutatakse spetsiaalseid magnetiga "vakstust" katteid aga vooliku vedamine võib selle serva alla ikkagi pugeda.

No kuulge, nagu te isegi aru saate, siis ma ei ela tsivilisatsioonist eraldatud saarel. Vaatan peale ETV, Kanal2 ja TV3 muid programme. Ja need täitsa näitavad meie telekates! Nendel muudel programmidel näidatakse nii igatsugu tehastes valmistatavaid luksmasinaid kui ka erinevates töökodades autode ümberehitamist. Seal nähtu põhjal nad saavad linad või mis iganes kriipimisvastased katted peale panna ja meie töökodades ei suudeta seda teha. Miks? Aga vähemalt autot töökotta ajades võetakse meil juba istmekate küll kaasa.

Ilusas kõrgete lagedega välismaa töökojas võetakse auto remonti ainult läbi pesula.
Tolmusele autole ei tohi katet peale panna, sest see võib matistada ilusa auto värvi.

[ping]

... Lisan juurde viite momentvõtmetele, seal on ka torsioonvardad, mida kasutatakse löökvõtme ja kinnitusdetaili vahel, kui vaja tagada enam vähem täpset momenti https://www.tooriistamaailm.ee/kasitoor ... mentvotmed

Probleem ei ole mitte "kinnikeeramise väändemomendis" vaid metallist "keerme kokkupuutepindade vaheliset kiiruse erinevusest löögi impulsiga keerates", millel hakkab toimuma metalli lõiketöötluse protsess, mis muudab keermeniidi kuju millega kinnikeeratud keerme väändemoment ei vasta enam uue poldi kinnikeeramise väändemomendile.
Samal põhjusel ei tohi rattapolte määrida enne sissekeeramist.

[Urmas]

Samal põhjusel ei tohi rattapolte määrida enne sissekeeramist.

Mes jutt see nüüd oli??? Ah, et keerame roostes poldid tagasi? Ei mäletagi, et mis aastast(igatahes eelmisel sajandil kohe kindlasti) olen käinud rehve vahetamas ja niipalju kui olen sattunud nägema oma autode rehvivahetusi, siis iga kord on midagi pihustatud rattapoldi auku. Kellele ma peaksin nüüd kaebama? Kuigi nüüd on see kaebamine on hambutu, sest mul ei ole tõestust videomaterjali näol isegi sügisest rehvivahetusest. Mida peavad tegema need autoomanikud, keda rehvivahetuse juurde ei lubata, kuid kellede poldiaukudesse ikkagi lastakse vaseliini?
Kas sa veidi liiale ei lähe selliste väidetega? Põhjendust paluks!

[Ajuragistaja]

Trügin korra veel vestluse sisse Poleks ausalt ütelda kunagi uskunud, et mina, kelle tööriistade-alased tavateadmised ning käsitsusoskused on piirdunud ürgse tasandiga: haamer, nael, reha, saag ja kivikirves loen nüüd siinset vestlusvoogu löökmutrikeerajate ja -narrede kohta põnevusest silmi pungitades ja vahetpidamata ahhaa-elamusi saades. Üliäge! Sügav imetlus teile: targad, osavad, asjalikud ja abivalmid

Tahtsin lihtsalt mainida, et lähtusin pingi nõuandest ja hankisin sellise: https://www.verkter.ee/lookmutrikeeraja ... -0-ah.html

Tänud teile veelkord

[Ajuragistaja]

...Näeb välja nagu ülesöönud narre. [/img] ...


Väga illustratiivselt ja tabavalt öeldud

[Walter2]

Samal põhjusel ei tohi rattapolte määrida enne sissekeeramist.

Mes jutt see nüüd oli??? Ah, et keerame roostes poldid tagasi? Ei mäletagi, et mis aastast(igatahes eelmisel sajandil kohe kindlasti) olen käinud rehve vahetamas ja niipalju kui olen sattunud nägema oma autode rehvivahetusi, siis iga kord on midagi pihustatud rattapoldi auku. Kellele ma peaksin nüüd kaebama? Kuigi nüüd on see kaebamine on hambutu, sest mul ei ole tõestust videomaterjali näol isegi sügisest rehvivahetusest. Mida peavad tegema need autoomanikud, keda rehvivahetuse juurde ei lubata, kuid kellede poldiaukudesse ikkagi lastakse vaseliini?
Kas sa veidi liiale ei lähe selliste väidetega? Põhjendust paluks!

Autoõpetuse õpikutes räägivad korüfeed üldse sellest, et peale lahtivõtmist tuleb rattapoldid alati uued panna.. (viited võin anda PS).
See et rattapolte ei tohi määrdega kokku teha on/oli sees paljudes auto kasutajajuhendites (VW, Opel, Ford nt. -vähemalt vanemates eelmise sajandi omades, tänapäeva juhendite suhtes sõna ei võta kuna praegu peavad lillelapsed helistama rattavahetuseks autoabisse ja pakiruumi neil asja pole.. ).
Rattapoltide määrimine (nii keerme kui hoidepinna) ei pruugi tagada enam poldi kinnihoidmist kui see tehasest antud kinnitusmomendiga kinni keeratakse. Oma kogemustest võin öelda, et olen olnud autoteeninduses tööl kui kliendi auto tuli treilapeal tagasi ning hilisem ekspertiis tuvastas, et alt äratulnud ratta eemaldumise põhjus oli vahetaja poolt määritud rattapoldid - veel auto küljes olnud rataste poltide kinnitusmoment ei vastanud tehase nõuetele. See et rattavahetajad keermetele roosteõli lasevad on isetegevus, ilmselt tingitud sellest et rattapolt tuli väga raskelt lahti (keermed roostes) ning vanad poldid üritatakse ikkagi probleemivabalt tagasi kinni keerata ning keegi ei viitsi kiirel rehvivahetushooajal hakata jaurama mingite keermete puhastusega keermelõikuriga või selgitama kliendile uute rattapoltide vajadust või veel hullem - oma kulul vigase keerme pärast rattarummu vahetama.

[pikk88]

Trügin korra veel vestluse sisse Poleks ausalt ütelda kunagi uskunud, et mina, kelle tööriistade-alased tavateadmised ning käsitsusoskused on piirdunud ürgse tasandiga: haamer, nael, reha, saag ja kivikirves loen nüüd siinset vestlusvoogu löökmutrikeerajate ja -narrede kohta põnevusest silmi pungitades ja vahetpidamata ahhaa-elamusi saades. Üliäge! Sügav imetlus teile: targad, osavad, asjalikud ja abivalmid

Tahtsin lihtsalt mainida, et lähtusin pingi nõuandest ja hankisin sellise: https://www.verkter.ee/lookmutrikeeraja ... -0-ah.html

Tänud teile veelkord

Julgen arvata, et kingitusega jäädakse kindlasti rahule. Olen ise juba pikemat aega pidanud plaani analoogse aparaadi soetamiseks. Masin leiaks ka minul põhilist kasutust oma auto juures, et lihtsustada mutrite lahtikeeramist. Siiani ongi see töövahend ostmata peamiselt sellepärast, et ei ole suutnud otsustada, kas osta akuriist või suruõhuaparaat. Olemas on nii akud, kui ka voolik õhuga, kuid selline teema kindlasti leevendab natuke otsustamist. Samas julgen arvata, et koduses garaazis enda tarbeks pole väga vahet. Kellele ema, kellele tütar.

[pikk88]

Samal põhjusel ei tohi rattapolte määrida enne sissekeeramist.

Mes jutt see nüüd oli??? Ah, et keerame roostes poldid tagasi? Ei mäletagi, et mis aastast(igatahes eelmisel sajandil kohe kindlasti) olen käinud rehve vahetamas ja niipalju kui olen sattunud nägema oma autode rehvivahetusi, siis iga kord on midagi pihustatud rattapoldi auku. Kellele ma peaksin nüüd kaebama? Kuigi nüüd on see kaebamine on hambutu, sest mul ei ole tõestust videomaterjali näol isegi sügisest rehvivahetusest. Mida peavad tegema need autoomanikud, keda rehvivahetuse juurde ei lubata, kuid kellede poldiaukudesse ikkagi lastakse vaseliini?
Kas sa veidi liiale ei lähe selliste väidetega? Põhjendust paluks!

Autoõpetuse õpikutes räägivad korüfeed üldse sellest, et peale lahtivõtmist tuleb rattapoldid alati uued panna.. (viited võin anda PS).
See et rattapolte ei tohi määrdega kokku teha on/oli sees paljudes auto kasutajajuhendites (VW, Opel, Ford nt. -vähemalt vanemates eelmise sajandi omades, tänapäeva juhendite suhtes sõna ei võta kuna praegu peavad lillelapsed helistama rattavahetuseks autoabisse ja pakiruumi neil asja pole.. ).
Rattapoltide määrimine (nii keerme kui hoidepinna) ei pruugi tagada enam poldi kinnihoidmist kui see tehasest antud kinnitusmomendiga kinni keeratakse. Oma kogemustest võin öelda, et olen olnud autoteeninduses tööl kui kliendi auto tuli treilapeal tagasi ning hilisem ekspertiis tuvastas, et alt äratulnud ratta eemaldumise põhjus oli vahetaja poolt määritud rattapoldid - veel auto küljes olnud rataste poltide kinnitusmoment ei vastanud tehase nõuetele. See et rattavahetajad keermetele roosteõli lasevad on isetegevus, ilmselt tingitud sellest et rattapolt tuli väga raskelt lahti (keermed roostes) ning vanad poldid üritatakse ikkagi probleemivabalt tagasi kinni keerata ning keegi ei viitsi kiirel rehvivahetushooajal hakata jaurama mingite keermete puhastusega keermelõikuriga või selgitama kliendile uute rattapoltide vajadust või veel hullem - oma kulul vigase keerme pärast rattarummu vahetama.

Mul kunagi läbi käidud etapp. Peale rehvivahetust kummiboxis tulid rattapoldid lahti tagasi ja kui hakkasin uurima miks see nii läks siis selgus, et keere oli enne kinni keeramist üle määritud. Tookord vedas, sest märkasin seda õigeaegselt ning käisin kogu auto üle, kuid ise pole rohkem kordagi katsetanud, kas oli põhjus selles või hoopis kehvas määrdes. Auku pihustatakse ehk brake cleanerit ja/või suruõhku, et keermed puhtaks saada.

[Metsakraav]

BMW kasutusjuhend käsib polte määrida, tilgutades poltidele ÜHE tilga mootoriõli.
Samuti määrida kergelt keskava.
Kontaktpinnad peavad olema õlivabad.
Võite kodus järele teha, olenemata automargist.

[Ajuragistaja]

Trügin korra veel vestluse sisse Poleks ausalt ütelda kunagi uskunud, et mina, kelle tööriistade-alased tavateadmised ning käsitsusoskused on piirdunud ürgse tasandiga: haamer, nael, reha, saag ja kivikirves loen nüüd siinset vestlusvoogu löökmutrikeerajate ja -narrede kohta põnevusest silmi pungitades ja vahetpidamata ahhaa-elamusi saades. Üliäge! Sügav imetlus teile: targad, osavad, asjalikud ja abivalmid

Tahtsin lihtsalt mainida, et lähtusin pingi nõuandest ja hankisin sellise: https://www.verkter.ee/lookmutrikeeraja ... -0-ah.html

Tänud teile veelkord

Julgen arvata, et kingitusega jäädakse kindlasti rahule. Olen ise juba pikemat aega pidanud plaani analoogse aparaadi soetamiseks. Masin leiaks ka minul põhilist kasutust oma auto juures, et lihtsustada mutrite lahtikeeramist. Siiani ongi see töövahend ostmata peamiselt sellepärast, et ei ole suutnud otsustada, kas osta akuriist või suruõhuaparaat. Olemas on nii akud, kui ka voolik õhuga, kuid selline teema kindlasti leevendab natuke otsustamist. Samas julgen arvata, et koduses garaazis enda tarbeks pole väga vahet. Kellele ema, kellele tütar.

Aitäh! Sinu julgustavalt südantsoojendav hinnang annab mulle lisajõudu nüüd õige päevani vastu pidada. Sest nagu arvata võid, olen põnevusest lämbumas...

[Metsakraav]

Kuna akud olemas, siis saab nüüd ilma akuta asju juurde osta, peaaegu tasuta antakse.
https://www.bauhof.ee/et/p/714247/akutr ... -laadijata

[macintosh]

Üldiselt muidugi on see vale foorum mehaanikutöökoja varustuse kohta küsimiseks. Hulgaliselt asjatundmatuid sõnavõtte sh aga mitte ainult teemal, et "polte ei tohi enne momentvõtmega kinni keeramist määrida" või "akumutrikeeraja on mehhaaniku põhiline tööriist". Eelolevast tuleb selgelt välja, et siinse peenmehhaaniku tööriistad on kirves ja suur haamer. Maailm on märkimisväärselt ulatuslikum ja mitmekesisisem, kui nende meeste isiklik kogemus autoratasete vahetamisel. Õige foorum selleks on automoto.ee - need mehed seal on teinud natuke rohkem, kui autodel 2x aastas rattaid vahetanud.

[Prill]

Ise kasutan aastaid autodel rattavahetusel Makita DTD153Z (170Nm) akulöökruvikeerajat selle https://www.verkter.ee/adapter-makita-b ... 50-mm.html adapteriga. Enamust rattamutritest lahti keerata see ei jõua, nii krutin võtme-toru komboga kõik mutrid alustuseks pingest lahti ja edasi läheb akulöögikaga rataste vahetus ludinal, lõpus pingutan mõõdukalt võtme-toru komboga kõik üle.
Samas kas võimsate löökasjadega tohib üldse velgi kinni lasta, kui sõiduki juhendis on velgede pingutumomendid tagasihoidlikumad, näiteks minu Škoda juhendis on velje pingutusmomendiks näidatud 120Nm ning hoiatus, et kõrgema momendiga pingutamine rikub keeret ja velge. Kia juhendis on 11~13kgf·m, mis vastab vist ca 118Nm-le.
Ühel vanemal Hyndail oli juhendis pingutusmomendiks üldse 95Nm-i.
Suurema pöördemomendiga tööriistaga saaks mugavalt ehk rattapolte lahti lasta aga kinnilaskmisel tuleks nagu muud tööriista kasutada..
Muidu on tekkinud küsimus, kas kõik rehvivahetuspunktid ikka teavad erinevate automarkide juhendites ette nähtud veljemutrite-poltide kinnitusmomente või tegelikult keskmine rehvivahetaja ei tea suurt midagi käristab selle suruõhutööriistaga, mis töökojas kätte antud on.
Samas näiteks CarStopi kaubamärgi alt üks Tartu töökoda oli rehvivahetusest tagasiantud auto roolile kleepinud meeldetuletuse, kuidas 50km järel tuleks rataste kinnitusi kontrollida üle pingutada. Pole hiljem ega varem sellist hoolitsust kohanud, arvatavalt neil oli mõni värske negatiivne kogemus, kus kunde autol ratas irdus ja kahjunõudega nende poolde pöördus.

[Ajuragistaja]

Üldiselt muidugi on see vale foorum mehaanikutöökoja varustuse kohta küsimiseks. Hulgaliselt asjatundmatuid sõnavõtte sh aga mitte ainult teemal, et "polte ei tohi enne momentvõtmega kinni keeramist määrida" või "akumutrikeeraja on mehhaaniku põhiline tööriist". Eelolevast tuleb selgelt välja, et siinse peenmehhaaniku tööriistad on kirves ja suur haamer. Maailm on märkimisväärselt ulatuslikum ja mitmekesisisem, kui nende meeste isiklik kogemus autoratasete vahetamisel. Õige foorum selleks on automoto.ee - need mehed seal on teinud natuke rohkem, kui autodel 2x aastas rattaid vahetanud.

Su tähelepanek on täiesti mõistetav Seega täpsustangi, et mina, teemaalgataja, peenmehhaaniku tiitlile ei pretendeerigi. Ma olen naine, kes algatas siinse teema, leidmaks kingitust oma kallile mehele. Tema on mehhaanikas kibe käpp, aga kahtlemata mõistad, et tema käest ma informatsiooni küsida ei saanud Nagu näed, sain ka asjakohast, pädevat ja ääretult heasoovlikku abi ning olen selle üle väga väga rõõmus

[aero]

BMW kasutusjuhend käsib polte määrida, tilgutades poltidele ÜHE tilga mootoriõli.
Samuti määrida kergelt keskava.
Kontaktpinnad peavad olema õlivabad.
Võite kodus järele teha, olenemata automargist.

Lähtudes ~30 a kogemusest oma pere autodega, tuleb nõustuda bmw inseneridega . Vaatan alati rattapoltide keermed üle ja vajadusel (s.t. kui on täiesti kuivad), lisan umbes õunaseemne jagu mingit liitiumi- või grafiidipõhist "tavotti". Viskoossem määre püsib paremini paigal (kui õli) ja koonuspinnad puhtad. Viimased 25 aastat ei ole ükski polt liikuma hakanud. Kunagi 90-tel Ladaga pidin küll paar korda peatuma imeliku vibra pärast keres ja olidki tagaratta poldid mitu tiiru lahti. Kas ma siis juba määret kasutasin, ei mäleta. Kokkuvõttes - plekkvelgedega on mul paar korda juhtunud, valuvelgedega mitte kunagi. Teenusepakkujatel alati kell tiksub kuklas, pole siis ime, kui määrdega paljuks läheb.

[Lambivend]

Meie oleme tuimalt rattapoldi otsa pistnud määrde sisse ja ei meenu ,et oleks probleeme olnud, seega ei tasu sellepärast muretseda.

[Prill]

Väljamaa autofanaatikud ja ka kohalikud edevamad kohad kasutavad metall-metall kokkupuutekohtades korrosiooni liite tekkimise vältimiseks vasemääret, saadaval nii potsikus kui aerosoolina. Kuskil telekas soovitati seda isegi veermikus pukside, šarniiride jm poltühendustel kasutada, olevat viisakas, kui järgmine mehhaanik juppi vahetab, ei pea maadlema kinnikorrodeerunud liidete ja keermetega, umbes sama nagu õlifiltri vahetamisel ei pea aga on tungivalt soovitav kummitihend enne paigaldamist õliseks teha, lihtsustab oluliselt järgmine kord filtri eemaldamist.
Kunagi aastaid tagasi Vianoris lasti enne velgede paigaldamist sutsakas vasemääret velje ja veerepuksi kontaktpinnale, ju sama mõju, et metall-metalli külge kinni ei roostetaks kui väike kiht vaske vahel.
Meenub veel vanem kogemus, kus sai naabrimehel abis käidud, ei saanud ratast alt ära, sai kahekesi kuvalda ja prussijupiga "töödeldud" enne kui ratas nõustus lahti tulema - nii kinni oli paakunud.

Muidu vasemäärde eriliseim omadus teiste määrete hulgas on kuumakindlus +1100C ehk veljed, kinnituspoldid-mutrid kuhu võib kanduda piduriketta kuumus või näiteks väljaheite-summutisüsteemi kinnitused mis samuti kuumenevad - määrde vaseosakesed arvatavalt säilivad ka kuumutamise järgselt, mida ei saa öelda enamuse muude määrete-õlide kohta.

[Prill]

https://motip.ee/toode/vasemaare-500-ml/
määrde tootja ise nii resoluutne ei ole, peab toodet kasutatavaks üsna laial skaalal.
Kindlasti on kohti kuhu see ei sobi või toob kaasa negatiivseid mõjusid, aga nii on ka iga muu asjaga..

[Alexy]

Isiklik kogemus vasemäärdega: odavad valud ja ka plekkveljed. Kaks korda kaotanud valu auto alt ja neli korda on poldid lahti olnud plekkveljel(aga ainult ühel rattal, enamasti vasak esimene). Kasutusaeg alates 2015 ja ainult vasakpoolsed rattad. Seitsme aasta jooksul on masin käinud korduvalt ühes teeninduspunktis nii remondis, kui rattavahetuses. Alati(peale vahetust) olen peale rattavahetust ca nädala jooksul kontrollinud. Korra olen(jälle vasak-esimese kaotanud ka 90km/h sõidul, auto teine-remondikoht sama, vasega määritu). Viimane aasta olen kasutanud kõige odavamat hiina löökmutrikeerajat ja ise vahetanud: transporteri, passati, hrv ja automaja velgi. Avab ja sulgeb, käsitsi pingutan-kontrollin üle. Ju on hea riist sattunud, kordagi pole vaja olnud käsitsi avada. Aku on ise koostatud ja sobib Makita 18v riistadele. Aga vaskmääret ma rattapoltidele tõesti ei paneks, pigem juba suusatõrva nagu mu äi 30a tagasi

[Ac457765]

Mõne vanema auto kohta on juhendis öeldud, et rattapoltide keeret ja koonust kergelt määrida.

[-virks-]

Alumiiiniumi ja terase vahele veel vaske toppida?

Kas alumiiniumist on rumm või polt?

[aero]

Muidu vasemäärde eriliseim omadus teiste määrete hulgas on kuumakindlus +1100C ehk veljed, kinnituspoldid-mutrid kuhu võib kanduda piduriketta kuumus

Kui pidurid korras, ei teki seal tavakasutuses sellist kuumust mida velg ei suudaks ümber suunata. Kui aga pidur peale jääb ja rumm tõsiselt kuumaks läheb … ma muretseks pigem laagrimäärde lahkumise, kui rattapoltide pärast.

[aero]

Isiklik kogemus vasemäärdega: odavad valud ja ka plekkveljed. Kaks korda kaotanud valu auto alt ja neli korda on poldid lahti olnud plekkveljel(aga ainult ühel rattal, enamasti vasak esimene). Kasutusaeg alates 2015 ja ainult vasakpoolsed rattad. Seitsme aasta jooksul on masin käinud korduvalt ühes teeninduspunktis nii remondis, kui rattavahetuses. Alati(peale vahetust) olen peale rattavahetust ca nädala jooksul kontrollinud. Korra olen(jälle vasak-esimese kaotanud ka 90km/h sõidul, auto teine-remondikoht sama, vasega määritu).

90 pealt vuras esiratas alt minema? Ei hoiatanud ette, sõiduauto?

[Alexy]

Jep, sajandivahetuse universaal golf.Vanal Haapsalu maanteel.