katel + boiler ja elektrikulu

[Tyy]

Mul on Atmos katel(17a)ja uus el.boiler(1,5a)
Elektrikulu on NÜÜD väga kuum ja oluline teema. ARVE SEL KUUL 184€
Olen igasugu ootel sedmad, mis võimalik vooluvõrgust eemaldanud.
Ma küll ei näe oma elus eelmise ja selle kuu tarbimises erinevust , ometi arve seda näitab. 200kWh enam.
Juba eelmine arve oli mulle müstiliselt suur 150€ ja nüüd veel rohkem.
Elan pojaga 2-kesi ,kuu jooksul kütnud 2x, Pesu pesnud 2x, praeahju kasutanud 2x, maja ümber tulesid ei põle, toas niisama ka mitte, Teler mängib max 6 h, netis sama palju. Õhksoojuspumpa ei kasuta.
Voolu tarbivad, veekeetja, pliit, kubu, mikrouun,külmik(17a), tolmuimeja 1x nädalas, vannitoas ventilaator, ruuter, digibox ja katlamaja kraam. Vot see katlamaja st. ATMOSKATEL+ boiler on tundmatu maa ja tahaks targemaks saada.
KATLAL on 2 soojusringi st 2 pumpa. Põrndaküttering ja II korruse radikate ring. Kus juures radikate ringi pump ei tööta, on rikkis. Nüüd kui boiler on töös ja (kütet ei tomu, sest on soe) kas AKUMULATSIOONIPAAGI ja boileri vahelt tulev kraan hoida kini või avatuna, kuidas see mõjutab elektri kulu. ( olen hoidnud selle suletuna siis)
Kas on kedagi, kes asju selgitaks või kohta, kust nõu saada. Kust ja kuidas kokkuhoida. Kas mitte töötaval õhksoojuspumbal on ka ootereziim ja seega kulu ? Tulukesi ei põle, seega eeldan et see ei tarbi voolu.

[Ac457765]

Elektriarve summa ei ütle midagi, kWh on oluline. Boiler ise võib võtta u. 200 kWh juba (mul võtab umbes nii), oleneb kui palju sooja vett kasutada.

[Küülaline]

ei näe oma elus eelmise ja selle kuu tarbimises erinevust , ometi arve seda näitab. 200kWh enam ... Juba eelmine arve oli mulle müstiliselt suur 150€ ja nüüd veel rohkem

Vaata arvete pealt eelmise kuu tarbimine (kWh) ja arve summa (€) ning pane siia üles, siis saab midagi arvata ja arvutada. Ja kas on (oli) fix- või börsipakett?

kas AKUMULATSIOONIPAAGI ja boileri vahelt tulev kraan hoida kini või avatuna

Mis kraan see üldse on? Ega siis küttesüsteemi vett tarbeveeboilerisse ei lasta?

Kas mitte töötaval õhksoojuspumbal on ka ootereziim ja seega kulu

Mingi väike kulu on ikka ooterežiimis ka. Kuigi siin ühes teises teemas väideti, et mõnedel pumpadel pidi tänase välistemperatuuriga põhja jäätumisvastane küttekaabel olema sisse lülitatud ka ooterežiimis?

[Ac457765]

kas AKUMULATSIOONIPAAGI ja boileri vahelt tulev kraan hoida kini või avatuna

Mis kraan see üldse on? Ega siis küttesüsteemi vett tarbeveeboilerisse ei lasta?

Ilmselt on kahesüsteemne boiler ja boileri kütmine toimub akumulatsioonipaagis oleva veega. Sel juhul elektriga küttes tasub see kraan tõesti kinni hoida, muidu hakkab boiler paaki kütma.

[valaskalakene]

https://www.ledvalgustid.ee/et/a/voolum ... -230v-emos

võta miski selline vidin ligi ja saad oma seadmete voolu/energiatarbed teada.

[Küülaline]

võta miski selline vidin

Kui soojuspump, boiler ja midagi veel ei ole pistikühendusega, siis neid ei saa sellega mõõta.

[Ac457765]

Igale asjale ju ei topi seda mõõtjat vahele ja ei vaata kui palju kuu jooksul tarbib. Võimsuse teadmisega aga pole midagi teha, seda näed ka boileri pealt, et küttekeha on "X" kW võimsusega ja elektripliidil on kirjas, et on "Y" kW võimsusega, triikraud...

[valaskalakene]

Igale asjale ju ei topi seda mõõtjat vahele ja ei vaata kui palju kuu jooksul tarbib. Võimsuse teadmisega aga pole midagi teha, seda näed ka boileri pealt, et küttekeha on "X" kW võimsusega ja elektripliidil on kirjas, et on "Y" kW võimsusega, triikraud...

Miks mitte? Kui (mind näiteks) reaalne kulu huvitaks, siis ikka topiks küll. Kuud aega pole vaja hoida iga seadme taga - pildi saab tunduvalt kiiremini ette - paari päevaga enamasti ...

On sul mõni parem viis reaalse kulu teada saamiseks külmkapil, boileril, ... ?

[valaskalakene]

võta miski selline vidin

Kui soojuspump, boiler ja midagi veel ei ole pistikühendusega, siis neid ei saa sellega mõõta.

No shit, Sherlock!

[Ac457765]

Miks mitte? Kui (mind näiteks) reaalne kulu huvitaks, siis ikka topiks küll. Kuud aega pole vaja hoida iga seadme taga - pildi saab tunduvalt kiiremini ette - paari päevaga enamasti ...

On sul mõni parem viis reaalse kulu teada saamiseks külmkapil, boileril, ... ?

Mida see annab kui saan teada, et külmkapp võttis 2 päevaga 1 kWh, boiler võtab 13 kWh, veekeedukann 0,5 kWh...? Hakkan sooja vett pigem boileri asemel veekeedukannuga tegema? Kui kasutad kõiki asju täpselt nii palju kui vaja on, siis põhimõtteliselt ei saa millegi arvelt kokku hoida. Ei hakka ju külmkapis temperatuuri soojemaks keerama ega külmema veega dušši all käima või vähem kohvi jooma. Külmkapid, pesumasinad, veekeedukannud, boilerid jms ei ole ka sellised asjad nagu valgustid, et paned hõõglambi asemel LED-i ja hakkab oluliselt vähem elektrit tarbima.

[ping]

Miks mitte? Kui (mind näiteks) reaalne kulu huvitaks, siis ikka topiks küll. Kuud aega pole vaja hoida iga seadme taga - pildi saab tunduvalt kiiremini ette - paari päevaga enamasti ...

On sul mõni parem viis reaalse kulu teada saamiseks külmkapil, boileril, ... ?

Mida see annab kui saan teada, et külmkapp võttis 2 päevaga 1 kWh, boiler võtab 13 kWh, veekeedukann 0,5 kWh...? ...

Kui küsitakse, et "mida annab teadmine", siis selline teadmine pole selle küsija jaoks.

[Prill]

Kõrge elektrihinna tingimustes tasub seadmete elektrikulu uurida kindlasti, alles uurimise järel on mõistlik hinnata mida ette võtta. Säästmise võimalusi on ju erinevaid, alates tarbimisharjumuste muutmisest kuni uue säästlikuma seadme ostuni.
Mõned suunad näiteks, mõned aastad tagasi uurisid teadlased külmikute edasisi säästuvõimalusi ja avastati, kuidas kõige suurem säästusuund tuleneb hoopis tarbija külmiku kasutusharjumusest. Avastati kuidas inimesed ei ava külmiku ust vaid sinna midagi pannes-võttes vaid märgatav osa külmikuukse avamisest oli lihtsalt vaadata külmikusse mis seal on. Ja see on tõsi ka meie peres, kus teismeline laps jõlgub külmiku vahet, "ei leia sealt midagi söödavat" ja kui mujalt ka ei leia, siis lõpuks külmikus midagi ikka leiab.
Nii olevat külmikute puhul kõige tõhusaim energiasäästu uuendus läbipaistev külmiku uks, kus külmiku sisu on ilma ust avamata näha. Selle näite illustreerimiseks võiks seda võrrelda majaga, kus keegi päevas x korda teeb ilmaasjata ühe seina lahti, et vaadata mis majas on, võime vaid ette kujutada kuipalju sooja ilma seinata elamisest sedasi lahkub ja kuipalju energiat-aega kulub elamise taas sobiliku temperatuurini küttes. Külmiku puhul kulub siis elektrit külmiku taas jahutamiseks.
Kui majapidamine suudab toota sooja vett odavamalt (nt soojuspumbad, katlaga jm), tasub uurida kas sinu pesumasin/nõudepesumasin suudab tarbida sinu toodetud sooja vett.
Minul näiteks selgus, kus minu mõni aasta vana LG pesumasinal on olemas ka soojavee sisend, ning veel vanemal Siemensi nõudepesumasina juhendis on kirjas, et tohib masinasse lasta kuni 60C vett

Samuti boileri temperatuur tasub üle vaadata, liiga kuuma vee tootmisega kaasneb lisaks kulukusele ka katlakivi kiirem teke. Ideaalis tasuks boileri temperatuur viia nii madalale, et sooja vett tipptunnil jaguks, samas jälgida soovitusi, et temperatuur oleks piisavalt kõrge vältimaks kahjuliku-ohtliku orgaanika teket soojas vees. Moodsamad soojuspumpadega ühendatud boilerid oskavad seda ise, kus enamus aega hoitakse tarbevee temperatuuri võimalikult madalal (efektiivsem/odavam toota) ja aegajalt boileris "elu tekke" ärahoidmiseks/hävitamiseks köetakse vesi kuumemaks.

Hiljuti üks Taltechi tegelane raadios vastas küsimustele ja üks küsimus oli toidu soojendamise kohta, kas eelistada elektripliidi praeahju või mikrolaineahju - mikrolaineahi olla isegi kordades säästlikum. Elektrilist praeahju soovitati kasutada suurema koguse toidu soojendamiseks, ja ideaalis nii, kus ülesköetud ahju soojust saaks kasutada mitme toidu valmistamiseks, nt küpsetad liha ja koogi järjest.
Ka meie peres oli paha harjumus toitu praeahjus soojendada, samas kui mikrolaineahi teeb sama ja veel kiiremini.

Paha mõte ei ole ka üle vaadata seadmed mille adapter/laadija istub vooluvõrgus aga mida tarbitakse harva. Näiteks mõni vanem printer või läpaka/telefonilaadija tarbib ka lihtsalt vooluvõrgus olles märgatavalt elektrit. Veel kümmekond aastat tagasi mobiililaadijaid oli lihtne kontrollida, kui laadimisadapter oli ka ilma laadimiseta pidevalt soe, küllap selle soojuse tootmiseks elektrit kulub. Samas kõik uuemad laadimisadapterid on kõik osutunud ilma tarbijata vooluvõrgus olles jahedaks.

[Ac457765]

Kui küsitakse, et "mida annab teadmine", siis selline teadmine pole selle küsija jaoks.

Nii on. Pole selle teadmisega midagi teha kui ei soovi oma mugavuse arvelt midagi kokku tõmbama hakata. Miks peaks see üldse elektri tarbimine olema, mida nii paaniliselt peaks jälgima. Ilmselt on võimalik ka oma internetipakett üle vaadata, äkki saab väiksema kiirusega ja mahuga paketi puhul odavamalt hakkama. Kas poest ikka juba ostetakse kõige odavamat saia, leiba... tubakale ja alkoholile raha ei kulutata? Äkki süüakse üldse liiga palju ja kogunenud rasvakihi vähendamisega kuluks söögile vähem raha? Auto on kõige odavam ja ökonoomsem ja odavaimat kütust kasutav ja seda kasutatakse nii vähe kui võimalik? Telefon ostetakse ka alati kõige odavam ja kasutatakse nii kaua kuni enam ei tööta...

[aero]

Kui küsitakse, et "mida annab teadmine", siis selline teadmine pole selle küsija jaoks.

Nii on. Pole selle teadmisega midagi teha kui ei soovi oma mugavuse arvelt midagi kokku tõmbama hakata. Miks peaks see üldse elektri tarbimine olema, mida nii paaniliselt peaks jälgima.

Kui sa ei soovi, siis keri edasi. See teema on elektrikulust. Mitte kokkuhoiust per se.

[Allan]

Teema algataja jutust jääb mulje, et väikesed ebamugavused on juba käiku lastud ja ikkagi on arve liiga suur (tõsi, kWh ütleks siinkohal rohkem, praegu võib vaid ennustada seda 500-700 kWh piirkonda).
Tema tarbijaid endaga võrreldes tundub nagu tohutu kokkuhoidmine seal juba käiks, aga arve on suurem - uurimiseks oleks siiski alust.
Mõõtmine võib mingi anomaalia avastada või siis vähemasti mingi konkreetse põhjenduse anda.
Kui mõõteseadet pole soovi osta, siis mingid järeldused saab teha ka elektrilevi.ee lehelt tarbimisajalugu uurides (päeva vaade):
*) kas baastarbimine öösel ja sel ajal kui kedagi kodus pole (ruuterid, digiboksid, muud ootereziimis olevad seadmed, küttepumbad, põrandakütted jms) tundub loogiline (endal praegu ~220-300Wh).
*) kas tarbimine, kus inimesed kodus logelevad (ei kokka, ei korista, mõni lamp põleb, TV käib, arvutid käivad), tundub loogiline (endal ~400-450Wh).
*) kas tarbimisse tulevad suuremad piigid tunduvad loogilised (endal boiler kellaga öösel keskmiselt 2,5kW x 2h, teised piigid hommikul ja õhtul ka selgelt eristatavad ja loogilised).
Enda okt arvel 400kWh (~100€), mis sisaldab el-boiler, ringluspumbad, 2 väikest el-põrandakütet kokku ~12m2, 4-5x nädalas pesumasin+kuivati, 7x nädalas nõudepesumasin, ÕSP väljalülitatud aga võrgus, lisaks muud igapäevased tarbimised (kokkamised, TV, arvutid, valgustid), vent-seadet pole.

[aero]

...teismeline laps jõlgub külmiku vahet, "ei leia sealt midagi söödavat" ja kui mujalt ka ei leia, siis lõpuks külmikus midagi ikka leiab.
Nii olevat külmikute puhul kõige tõhusaim energiasäästu uuendus läbipaistev külmiku uks, kus külmiku sisu on ilma ust avamata näha. Selle näite illustreerimiseks võiks seda võrrelda majaga, kus keegi päevas x korda teeb ilmaasjata ühe seina lahti

Külmiku ja maja mastaabid on liiga erinevad. Teismelised on ka väga erinevad. Mõni suudab niipalju sooja vett kulutada, et külmiku avamisega ei ole üldse mõtet võrrelda .

[Küülaline]

Enda okt arvel 400kWh (~100€)

See tähendab siis 0,25 €/kWh. Võiks lisada, kas see on fix pakett või börsihind? Mina sain börsihinna ja suure jälgimisega 232 € / 859 kWh = 0,27 €/kWh (st kogu arve summa pealt, mitte ainult elektri hind)

[Allan]

Enda okt arvel 400kWh (~100€)

See tähendab siis 0,25 €/kWh. Võiks lisada, kas see on fix pakett või börsihind? Mina sain börsihinna ja suure jälgimisega 232 € / 859 kWh = 0,27 €/kWh (st kogu arve summa pealt, mitte ainult elektri hind)

See ~100€ oli mälu järgi öeldud.
Kontrollisin nüüd üle ja tegelik arve oli 118€ ning 397kWh, keskmiselt seega 0,297€/kWh kogu arve summa pealt, börsipakett mõõduka jälgimisega (boiler öösel kellaga, võimaluse korral pesukuivati või nõudekas taimeriga mõne öise odavama tunni peale).

[Ac457765]

Nii on. Pole selle teadmisega midagi teha kui ei soovi oma mugavuse arvelt midagi kokku tõmbama hakata. Miks peaks see üldse elektri tarbimine olema, mida nii paaniliselt peaks jälgima.

Kui sa ei soovi, siis keri edasi. See teema on elektrikulust. Mitte kokkuhoiust per se.
[/quote]

Ei keri. Mu jutt on ka elektrikulust (selle kulu ületähtustamisest).

[võhik]

Mina saan teemaalgataja küsimusest nii aru, et ta on mures ega äkki seal akupaagi ja elektriboileri vahel miskit iseeneslikku tsirkulatsiooni ei toimu... ?

[Ac457765]

Sellest sai juba ka rääkida, et kui on kahesüsteemne boiler, siis kraan kinni panna (ja jäi mulje, et ta seda teeb).

[pikk88]

Nii on. Pole selle teadmisega midagi teha kui ei soovi oma mugavuse arvelt midagi kokku tõmbama hakata. Miks peaks see üldse elektri tarbimine olema, mida nii paaniliselt peaks jälgima.

Kui sa ei soovi, siis keri edasi. See teema on elektrikulust. Mitte kokkuhoiust per se.

Ei keri. Mu jutt on ka elektrikulust (selle kulu ületähtustamisest).
[/quote]

Kuskohast jookseb see piir, et pole enam üle tähtsustatud? Või kuskohast algab see piir, et vot siitmaalt alates on asi juba asi üle tähtsustatud?

[Ac457765]

Kuskohast jookseb see piir, et pole enam üle tähtsustatud? Või kuskohast algab see piir, et vot siitmaalt alates on asi juba asi üle tähtsustatud?

Piir jookseb X eur/kuus juurest.

[Ac457765]

Katla saab koos pumpadega lülitada mitmeks tunniks välja (soovitav täistunnil). Kellaajad ja kuupäev kirja! Siis logida Elektrilevi või Eleringi veebi ja vaadada tunnitarbimiste realt, kui palju elektritarbimine muutus.

Elektriarvesti pealt saab igal ajal hetkevõimsust vaadata.

[ping]

Katla saab koos pumpadega lülitada mitmeks tunniks välja (soovitav täistunnil). Kellaajad ja kuupäev kirja! Siis logida Elektrilevi või Eleringi veebi ja vaadada tunnitarbimiste realt, kui palju elektritarbimine muutus.

Elektriarvesti pealt saab igal ajal hetkevõimsust vaadata.

Ja siis peab ootama arvesti juures kuni tekkib tarbimise hetk.

Erinevate anomaaliate põhjuste väljaselgitamine on ikkagi omaette teadus ja mõtestatud tegevus, mitte "mütsiga löömine" isiku poolt kellele elektrikulu suurus pole tähtis.