Kõige soodsam kütteliik eramajale

[valaskalakene]

Kõige soodsam kütteliik eramajale on jätkuvalt elekter!

Energia hinnad kütteliigiti – ainult kütuses sisalduva energia hind, kütteseadme hinda arvestamata (senti/kWh):

Elekter keskmine 21
Gaas 20
Diisel (1,55 eur/l) 16
Pellet (0,5eur/kg) 11
Õ-V pump (coop 3) 7
Elekter miinimumhinnaga 6
Segapuit (20% niiskus, 70.-/rm) 5
Maapump (coop 4) 5


Tabelist on näha, et tehniliselt on puude ja soojuspumpade energia tiba odavam, kui miinimumhinnaga otseelekter aga selle rohkem kui lülitab tasa esimesel juhul ebamugavus ja mõlemal juhul kütteseadmete (kõrge) hind.

Milliseid järeldusi võiks ülaltoodust teha juba olemasoleva küttesüsteemi puhul?

1. Kõigisse küttesüsteemidesse, mis sisaldavad akupaaki, on mõistlik lisada elektriküttekeha (kui seda seal veel ei ole) ja nutividin, mis kütab akupaaki elektriga neil tundidel, kui põhikütte hind on kõrgem, kui elektri hind.
Sellise lisa hinnanumber jääb tõenäolisest kolmekohaliseks ja peale paigaldamist ei nõua sekkumist. Seadistusi saab vajadusel muuta telefonist ja elektrihinna hangib vidin ise.

2. Vett soojuskandjana kasutavates küttesüsteemides, kus akupaaki pole (gaasikatlad, on/off maasoojuspump) tasuks kaaluda akumulatsioonipaagi paigaldamist koos elektrilise küttekeha ja eelmises punktis nimetatud nutividinaga. Lisaks nutividina hinnale lisandub siin akupaagi maksumus, mis sõltub süsteemi suurusest, soojuskadudest ja sellest tulenevast salvestusvajadusest. Ka see investeering võib ennast kiiresti (vähem, kui ühe kütteperioodiga ära tasuda.)

3. Elektrilistele tarbeveeboileritele tasuks kindlasti lisada nutividin, mis boilerit kütab võimalikult odava elektriga. Boileri maht võiks olla nii suur, et katab ööpäeva sooja vee vajaduse – siis saaks kütteks kasutada ööpäeva kõige odavamate tundide elektrit, mis on keskmisest hinnast tavapäraselt 4-5 korda odavam ja kõige kallimate tundide hinnast enamasti 10 korda odavam.
Seega ka juhul kui ei ole võimalik kogu ööpäeva sooja vett boilerisse varuda, aitab kütmise tipptunnilt ära nihutamine oluliselt säästa.


Uue maja küttesüsteemi valikust kirjutasin juba seitsme aasta eest siin: viewtopic.php?p=294327#p294327.
Kusjuures vahepeal pole midagi muutunud, õ-õ pumpa saab rakendust vast kümnekonna tunni jooksul aastas, jahutuseks ja elektrikatla küttekeha olen oluliselt võimsama vastu vahetanud, et kogu kütmine teha keskmiselt 1 tunni jooksul ööpäevas võimalikult odava elektriga.
Uut maja on ökonoomseim kütta otseelektriga, välja arvatud juhul, kui soojuspump (koos majaga) õnnestub osta laenuga, mille intress on inflatsioonist väiksem.
Aga see pole enam kütteliigi valiku teema.


Rehkendusi kõigi eelnimetatud meetmete tasuvuse-tõhususe kohta igaks konkreetseks olen rõõmuga nõus mõõduka tasu eest tegema, samuti pakun valmis lahendusi ja nende paigaldust.

[trebla]

Teiseks ei ole minu arvates mingit mõtet küttesüsteemi ülejäänud majast ja tegelikult kogu majanduslikust ja isegi poliitiliselt süsteemist lahus vaadata.

Hästi öeldud.

Lugesin tolle viidatud teema algust ja lõppu. Mul mitte eriti hästi aastal 2000 renoveeritud maja elektrikütte peal. Elektrikulu on olnud vahemikus 20-10 MWh aastas. Vahepeal sai ka ise gaasitoru vedamise mõtteid mõlgutatud.. mul on lahke naabri aia alt selleks isegi hülss (~20 m) läbi pandud. Vaja oleks vaid oma aeda 60 m toru maha panna. Aga gaasitarbijad ongi jäänud geopoliitika hammasrataste vahele.

Sõjaajal pead nii oma puid kui ahju ja sooja tuba kaitsma nende eest kellel midagi pole ja kes kah sooja tahavad.

Ka see risk on äkki käegakatsutavamaks muutunud....

Aga kas sinu elekter miinimumhinnaga 6 senti siiski tänaseid Nordpooli hindu vaadates liiga optimistlik ei ole... ?
Võimalik, et hakkab esinema talvel vaid kord kuus , kui sedagi... ? Isegi see 21 senti tundub juba vägagi optimistlik. ..sellel kütteperioodil ?

Kui palju aga minu kaheosaline elektriküttesüsteem sel talvel sisse toob, selgub märtsis.

[Prill]

Täpsustav küsimus, kas elektrihind on arvestatud võrgutasudega või ilma. Teadupärast pelletit, halupuud, diislit saab ka seljas või oma järelkäruga "tasuta" transportida küttekolde juurde, elektriga seda varianti ei ole ja võrgutasu tuleks sellistes võrdlustes elektrihinna sisse arvutada.

Lisaks seoses universaalteenuse tulekuga elektriturule, on riigi nägemus eratarbijatest börsipakettide omanikud üle viia soodsamale rohkem fikspaketi moodi paketile, ehk need kes universaalteenuse valivad, muutub see nuti-pluti investeering elektrihinna jälgimisse küsitavaks.

[vtl]

Elekter keskmine 21
Elekter miinimumhinnaga 6

21 senti/kWh keskmise hinnaga oli elekter juulikuus. Augusti keskmine oli 28.5 senti/kWh. Mis talv toob, ei tea keegi. Juhin tähelepanu, et sellele hinnale lisandub käibemaks pluss veel ca 5.2 senti võrgutasu+aktsiis+taastuvenergiatasu (käibega)

Kustkohast seda miinimumhinnaga elektrit osta saab? See on siis suurusjärk 1 sent/kWh + eelpoolmainitud maksud?

Börsihind on heal juhul nädalas korra alla 5 sendi ja sedagi 3...4 tundi öisel ajal. Kui ka kogu peakaitsme saadaolev võimsus sellel ajal akupaaki suruda, siis heal juhul jätkub selleks järgmiseks päevaks, mitte nädalaks.

Elektrilistele tarbeveeboileritele tasuks kindlasti lisada nutividin, mis boilerit kütab võimalikult odava elektriga. Boileri maht võiks olla nii suur, et katab ööpäeva sooja vee vajaduse – siis saaks kütteks kasutada ööpäeva kõige odavamate tundide elektrit, mis on keskmisest hinnast tavapäraselt 4-5 korda odavam ja kõige kallimate tundide hinnast enamasti 10 korda odavam.

Ootame kõigepealt universaalteenuse hinna ära. Karta on, et börsihinnaga ka ainult odavaimaid tunde jahtides tuleb keskmine ikkagi kõrgem, sest neid odavaid tunde on praegu lihtsalt niivõrd vähe ja harva. Seega ajatamine võib kaotada oma mõtte.

Rehkendusi kõigi eelnimetatud meetmete tasuvuse-tõhususe kohta igaks konkreetseks olen rõõmuga nõus mõõduka tasu eest tegema, samuti pakun valmis lahendusi ja nende paigaldust.

Mõõduka tasu eest oleme me kõik nõus rehkendusi tegema, aga antud juhul näen ma juba selles reklaampostituses ebakompetentsust. Ei midagi isiklikku, aga soovitusest "küta aga julgelt odava otseelektriga edasi" ei ole praegu just kuigipalju kasu.

[Ac457765]

Mida rohkem neil "odavatel" tundidel tarbima hakatakse, seda kallimaks need tunnid lähevad ja seda väiksemaks muutuvad hindade erinevused ööpäeva lõikes.

[valaskalakene]

Aga kas sinu elekter miinimumhinnaga 6 senti siiski tänaseid Nordpooli hindu vaadates liiga optimistlik ei ole... ?

Ei tea. Minu arvates see polegi väga oluline. Kui me võrdleme erinevaid energiakandjaid, siis on oluline nende omavaheline suhe. Kui üks tõuseb, siis tõusevad ka teised aga energiat on ju vaja.
Kõigi energiakandjate hind tõuseb koos, säilitades enam vähem praeguse suhte sellepärast, et:
a) energiakandjad on suuremal või vähemal määral omavahel asendatavad.
b) suur osa sellest, mida me tunnetame energia hinna tõusuna on tegelikult suures osas raha odavnemine e. inflatsioon. Inflatsioon tõstab kõigi kaupade hinda suures plaanis võrdselt (aga osa kaupu tõuseb kiiremini).


Mõttekäik põhineb sellel, et järjest rohkemate juhitamatute elektrienergia allikate võrku ühendamisel hinna volatiilsus vältimatult suureneb. (samas keskmine liigub koos teiste energiaallikatega pigem üles)

Odava elektri püüdmine on odav. Minu arvates tasub mõelda.
Seda trummi keegi väga taguma niikuinii ei hakka sellel lihtsal põhjusel, et müüa pole selle pealt suurt midagi, eriti võrreldes soojapumpade, katelde ja päikesepaneelidega.

Kui elektri keskmise- ja miinimumhinna vahe on suurem, kui soojapumba coop, siis pole (mõningase salvestusvõime olemasolul) väga mõtet pumbata.

Viimase 19 päeva jooksul on kõige odavam tund olnud päeva keskmisest hinnast keskmiselt 3,9 korda odavam. Kui aga kaks kõrgema miinimumiga päeva välja visata, siis 4,2 korda.

[Coolhouse]

Kui elektri keskmise- ja miinimumhinna vahe on suurem, kui soojapumba coop, siis pole (mõningase salvestusvõime olemasolul) väga mõtet pumbata.

Viimase 19 päeva jooksul on kõige odavam tund olnud päeva keskmisest hinnast keskmiselt 3,9 korda odavam. Kui aga kaks kõrgema miinimumiga päeva välja visata, siis 4,2 korda.

Just siis tulebki pumbata kui odavam (ka kõige odavam) elektri hind on. Eriti kui olemas mõningane salvestusvõimalus.

[valaskalakene]

Kui elektri keskmise- ja miinimumhinna vahe on suurem, kui soojapumba coop, siis pole (mõningase salvestusvõime olemasolul) väga mõtet pumbata.

Viimase 19 päeva jooksul on kõige odavam tund olnud päeva keskmisest hinnast keskmiselt 3,9 korda odavam. Kui aga kaks kõrgema miinimumiga päeva välja visata, siis 4,2 korda.

Just siis tulebki pumbata kui odavam (ka kõige odavam) elektri hind on. Eriti kui olemas mõningane salvestusvõimalus.

Seda siis, kui pump on olemas. Aga kui pumpa pole?

[tabarabarap]

Seda siis, kui pump on olemas. Aga kui pumpa pole?

Mis siis, kui talve enam ei näegi, kas suva või ikka vaja pump

[Coolhouse]

Pole.... Kunagi nõuka ajal käis üks Eesti tehase direktor Ameerikas ja talle näidati indiaanlasi. Ühes indiaanlases tundis ta ära pakku läinud Riia tehase direktori. Elu võib ola veider kuid mingi variant leidub alati.

Võta paber ja pastaks ning praeguste energia hindadega võrreldes nt pellet või mingi suvaline kättesaadav kütus on soojuspumba tasuvusaeg vast 2-3 aastat.

Kõige soodsam kütteliik on ikkagi see kui võimalik mitut kütteliiki kasutada.


Tuleva talve kõik kaardid ei ole meie meedias esitatud.
Saksamaal oli 40% maagaasi müüjaks Uniper. Uniper oli Fortumi tütarettevõte.
Uniper oli sunnitud ostma kallimat gaasi ja kevadel toetas Fortum (omanik valdavalt Soome riik) Uniperi 8 miljardi euroga. Kuid Uniperi lepinguid Saksa riik muuta ei lubanud ning Uniper toodab päevas 100 miljonit eurot kahjumit ( Tytti Tuppurainen , Soome Euroopa asjade minister, yle.fi a-stuudio 22.09.22 15.00)
Saksamaa võttis aktsiad omanikult üle. Fortumi häving ca 6 miljardit eurot, Soome riik saab 8 miljardit eurot tagasi.

Kuid Uniper müüb energiat ikka edasi vanade hindadega ehk -100 milj eur päevas.
Kuidas peaks Eesti ettevõtjad konkureerima Saksamaa ettevõtjatega???

[aero]

...
Õ-V pump (coop 3) 7
Elekter miinimumhinnaga 6
Segapuit (20% niiskus, 70.-/rm) 5
Maapump (coop 4) 5
...
Uue maja küttesüsteemi valikust kirjutasin juba seitsme aasta eest

Kas kõik need 7 aastat oled kasutanud soojuspumpade jõudluskoefitsiendi asemel poeketi nime? https://en.wikipedia.org/wiki/Coefficie ... erformance

[võhik]

Seni on kõige soodsam kütteliik olnud omatoodetud elekter. Tuleb ainult toota rohkem kui tarbid...

[rst]

Ma sooviks seda täna pakutavat elektripaketti näha, kus koos kõikide maksudega on elektri hind 21s/kWh eraisikule.
Nagu näha siis teemaalgataja suudab nr väänata täpselt selles suunas kuidas tal endal vaja on, et saaks öösel rahulikult magada.

[ping]

... Nagu näha siis teemaalgataja suudab nr väänata täpselt selles suunas kuidas tal endal vaja on, et saaks öösel rahulikult magada.

Kuna elame hetkel kiirelt muutuvas maailmas, siis pealkiri oleks pidanud sisaldama ka kuupäeva.

Elektriautode müüjad seletasid laupäevasel Tikupoisi laadal ka ausa näoga, et "kodus laadides on ju 13s/kwh ja vaata kui odav", unustades et mõned juba ostavad 50s/kwh ja rohkem.
(Kusjuures teemakohase täpsustava repliigi peale öeldi otse, et "kui sul kodus laadimise võimalust pole, siis pole see auto sinu jaoks ning "sina rott" ära sega meie müügitööd".)

[trebla]

... et "kodus laadides on ju 13s/kwh ja vaata kui odav", unustades et mõned juba ostavad 50s/kwh ja rohkem.

hm..
millist elektrihinda ennustate järgmiseks suveks ?

[ping]

... et "kodus laadides on ju 13s/kwh ja vaata kui odav", unustades et mõned juba ostavad 50s/kwh ja rohkem.

hm..
millist elektrihinda ennustate järgmiseks suveks ?

Suvel paistab päike, aga mis hind tuleb kolmel kõige pimedamal kuul on põletavam teema ja kas elektrit võrgus üldse on igal talvepäeval?

[Walter2]

Miks peaks elekter otsa saama? Kas megahindade juures eelistatakse seda lätti ja leetu müüa ning samal ajal kodutarbijaid välja lülitada - julgen kahelda.. Kui hind on kõrge siis tarbitakse seda vähem nagu iga teist kaupa, seda tendentsi on juba nähtud.

[ping]

Miks peaks elekter otsa saama? Kas megahindade juures eelistatakse seda lätti ja leetu müüa ning samal ajal kodutarbijaid välja lülitada - julgen kahelda.. Kui hind on kõrge siis tarbitakse seda vähem nagu iga teist kaupa, seda tendentsi on juba nähtud.

Tasuks mõnikord ka uudiskanaleid jälgida, sest seda infot on edastatud juba pikemat aega.
Näiteks tänahommikune artikkel:

Saar selgitas ka, et elamute elektrivõrgust väljalülitamine toimuks üldjuhul rotatsiooni korras, paari tunni kaupa – nii, et ükski elupiirkond ei jääks pikemaks ajaks ilma vooluta.

"Kui võimsust on vähem puudu, mõned kümned megavatid, siis Elering annab sellest teada Elektrilevile, et kuskil piirkonnas on sel ajaperioodil tekkinud võimsuse defitsiit ja siis Elektrilevi vaatab oma infrastruktuurikaardi peale ja lülitaks välja neid tarbijaid, mis kõige vähem puudutavad erinevaid ühiskondlikke teenuseid. See toimuks eelkõige roteerumise raames, et kaheks tunniks kaob elekter ära, kahe tunni pärast tuleb elekter tagasi. Just nimelt, et ei oleks nii, et lülitatakse täiesti välja pikaks perioodiks, vaid toimuks lühiajalised väljalülitamised," rääkis ta.

https://www.err.ee/1608728929/elektrina ... uta-elamud

[Urmas]

hm..
millist elektrihinda ennustate järgmiseks suveks ?

Ega ei tahaks järgmise aasta augustis üle 10-15 eurosendi + karvad, eriti maksta fixlepingu eest. Võib-olla jääb fixlepingu tähtaeg lühemaks? Täpselt ei tea, ei ole Kerro ega Metsavana isegi mitte kaugelt sugulane.

[Walter2]

Tasuks mõnikord ka uudiskanaleid jälgida, sest seda infot on edastatud juba pikemat aega.

See info on ammu teada ja tuttav - küsimuse mõte oli mitte selles, et elektri puudujäägi tulemusena tekitatakse administratiivselt otsustajate poolt roteeruvaid el.katkestusi vaid selles, MIKS elektri puudujääk peaks üldse tekkima olukorras, kus Veskimägi käiab 24/7 mantrat et Eestis on varustuskindlus igal hetkel tagatud:
a) piisava arvu välisühendustega ?
b) Eestis olevate vajalike juhitavate võimsustega ?
vägisi jääb mulje et halval ajal on äri ja kasum tähtsam kui eesti inimeste heaolu ning ma ei tahaks hästi uskuda, et kriisiolukorras jäävad välisühendused solidaarselt avatuks, kui ka mujal on elektri defitsiit.
See kuidas "ühtne ja solidaarne" Euroopa kriisi korral tekki igaüks enda poole sikutas nägime hästi covid kriisi ja kaitsevahendite defitsiidi korral aasta paar tagasi.

[ping]

Tasuks mõnikord ka uudiskanaleid jälgida, sest seda infot on edastatud juba pikemat aega.

See info on ammu teada ja tuttav - küsimuse mõte oli mitte selles, et elektri puudujäägi tulemusena tekitatakse administratiivselt otsustajate poolt roteeruvaid el.katkestusi vaid selles, MIKS elektri puudujääk peaks üldse tekkima olukorras, kus Veskimägi käiab 24/7 mantrat et Eestis on varustuskindlus igal hetkel tagatud:
a) piisava arvu välisühendustega ?
b) Eestis olevate vajalike juhitavate võimsustega ? ...

Populistlikud poliitilised mantrad on lihtsameelsetele aga tehnikaga kursis olijad teavad, et võitja pole kindel enne kui finiž lipp on langenud.

[Kalvis]

Miks peaks elekter otsa saama? Kas megahindade juures eelistatakse seda lätti ja leetu müüa ning samal ajal kodutarbijaid välja lülitada - julgen kahelda.. Kui hind on kõrge siis tarbitakse seda vähem nagu iga teist kaupa, seda tendentsi on juba nähtud.

Paraku see siiski nii ei ole. Äri ei saa öelda töölistele - ärge täna tööle tulge, elektri hind on kõrge.
Tööstus ja teenindussfääris tuleb nuttes hind ära maksta. Samamoodi eraomanikud - tõsi neil on valik - lükkad elektri välja - ostad vildi ja puhvaika ja elad asotsiaalina talve üle. Kui lepingud lubavad - tuleb toote hinda tõsta ja seda on hakatud tegema. Osadel ettevõtetel jõutakse üsna varsti olukorda - toote hinna tõstmine on välistatud - ostjad kaovad, sest välismaalt konkurendilt ostes saab odavamalt. Selline olukord on SPAdele nüüd kätte jõudnud ja hakkab suuremas koguses paljudele ettevõtetele kätte jõudma. Vot siis oleme jõudnud kenasti rahvusliku katastroofini ja võime linnukese kenasti seinale tõmmata - meie oma valitsus lasi riigi majanduse põhja.

NPS süsteemi mõte ongi tarnida elekter kõigile elektritarbijatele eestis. võtab arvesse kõiki välismaiseid ühendusi koos kodumaise elektritootmisega. Olgu või hinnaks 4000 € MWh eest. NPS on leitud seni alati tootjad ja tarbijate vahel tasakaal ja ei teki olukorda kus peab hakkama tarbijaid välja lülitama. Igaüks teab päev ette elektrihinda ja teab kas tarbib või ei tarbi. Seni pole NPS olnud juhtu kus tarbimine pole kaetud tootmisega.

See jutt käis tegelikult avariilise situatsiooni kohta - st. kuskil kukub ära äkki elektritootmine. Ka selleks on olemas avariielektrijaamad, kuid nüüd võib tõesti juhtuda, et tuleb hakata osasi piirkondi välja lülitama juhtumil kui tarbimine on suurem kui tootmine.

Paraku on vaid Baltikumil 4 ühendust väljapoole ja neist ei jätku kogu Baltikumi varustamiseks. Tuleb osa toota kohapeal. Paraku - ka kohapeal suleti elektrijaamu mida oleks nüüd väga hädasti vaja. Kes süüdi - ise olime.
Tundub, et California & Texase õppetunnid pole ikka kohale jõudnud.

[xil]

Nüüd elektrihind fikseeritud ja ongi umbes selline, nagu esimeses teates. Aga halupuud on umbes 2x kallimad, kui seal teates ja soojuspubaga kütmine oluliselt odavam, kui muud lahendused.

[trebla]

Sinna saaks veel lisada omatoodetud elektri, näiteks 3 senti kWh (või 2 ? või 4, 5, 6 kuidas keegi tootmisele kulutas või rehkendab?) .
Kui seda elektrit ei toodeta parasjagu kütmise hetkel vaid salvestatakse vahepeal võrku müüduna, siis võrgust ostmishind (ilmselt universaalteenus) miinus toodetud elektri keskmine võrku tagasimüügi kasum (keskm. omatootmishinna ja tagasimüügihinna vahe...augustis sai 32-3 senti, septembris 27 -3 senti jne...) võrku müüdud elektri ulatuses muidugi...

Ehk siis septembris näiteks 40 - (27-3) = 16 s/kWh
?

[xil]

Talvekuudel, kui põhiline kütmine toimub, toodavad päikesepaneelid nii vähe, et see ei korva isegi paneelide lumest puhastamise vaeva. Investeerida võib ka näiteks päikesepaneelide asemel küttepuitu - osta endale metsamaad, aga see on veits teine teema, käesolev tundub olevat energiaallikate turuhindade võrdlus.