Kas see on Eesti energia tunnipõhise arvestusega leping

[orgaanik]

Olen säästnud elektrit aastaid teadmises et minu elektriarved on börsi tunnihinnal. Selleks on paigaldatud ka kaugloetav tunnipõhine voolumõõtja ning tunni energiakulu näen oma EE kontolt.

Paraku arvet vaadates on tekkinud kahtlusi, kas tasumine on ikka tunnipõhine.
Kuidas peaks see arvel välja nägema?
Allpool väljavõte minu juulikuu EE arvest. Kas see võiks olla tunnipõhise arvestusel?
EE tugiteenuse agendid räägivad nii segast juttu, et ei ole võimalik aru saada.

So. Ilmselt ülekande teenus
xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Nõmme linnaosa Tallinn Harju maakond
Arveldatud 31.07.2022 näiduni Arvesti nr. xxxxx
Elekter 135619,647
Periood 01.07.2022 - 31.07.2022 Kogus Ühik
Elekter 656,416 kWh
Elekter, päev 281,444 kWh
Elekter, öö 374,972 kWh


SiinSelles arve osas peaks olema siis tunnipõhine arvestus:
Elektrienergia Leping nr. xxxxxxx Hinnapakett Muutuv, 2 ajatsooni
Periood 01.07.2022 - 31.07.2022 Maksumus
Elektrienergia börsihinnaga: päev 0,2796€/kWh, kogus 281,444 kWh 78,69 €
Elektrienergia börsihinnaga: öö 0,2035€/kWh, kogus 374,972 kWh 76,31 €

[Küülaline]

Ei ole tunnihinnaga, see on päeva ja öö keskmise börsihinnaga. Tarbimise ajastamine odavatele tundidele ei oma erilist mõtet, kui ainult siis öö ja päeva vahe.
Tunnihinnaga arve lõpuosa näeb välja selline:

Elektrienergia börsihinnaga, päev, kogus 35,998 kWh 0,00 €
Elektrienergia börsihinnaga, öö, kogus 34,300 kWh 0,00 €
Elektrienergia maksumus tunnipõhiste hindade alusel 24,11 €
Kuutasu 1,66€/kuus 1,66 €

[Urmas]

Suhteliselt hiljuti oli meedia kisa täis, et EE petab tunnipõhiste hindadega.

Eesti Energia viib septembrist viimaks kõik vanemat tüüpi börsipaketi kliendid üle tunnipõhisele hinnastamisele. Alles mais selgus tuhandetele tarbijatele üllatusena, et niinimetatud börsipaketti kasutavatel klientidel arvestatakse elektri hinda päeva keskmise alusel, mitte tunnipõhiselt.

Allikas https://majandus.postimees.ee/7576521/e ... susteemile

[pikk88]

No kui arvestus käib päeva keskmise alusel siis on ju isegi mingi mõte sellel sees, et iga päev pesu ei pese vaid vaatad eelmisel õhtul AK-st järele, kuna odavamat hinda lubatakse Samas sellel küll mõtet pole, kas kasutad oma pesumasinat hommikul või õhtul kui kogu päev on ühe harju keskmise järgi arvestatud.

[rannamees]

No kui arvestus käib päeva keskmise alusel siis on ju isegi mingi mõte sellel sees, et iga päev pesu ei pese vaid vaatad eelmisel õhtul AK-st järele, kuna odavamat hinda lubatakse Samas sellel küll mõtet pole, kas kasutad oma pesumasinat hommikul või õhtul kui kogu päev on ühe harju keskmise järgi arvestatud.

Kogu ööpäev ei ole keskmine.
Keskmise päevase ja keskmise öise arvestus. Sh nädalavahetus läheb neil pakettidel keskmise öise arvestuse järgi.

[Küülaline]

kui arvestus käib päeva keskmise alusel siis on ju isegi mingi mõte sellel sees, et iga päev pesu ei pese

See efekt on väga väike. Kui tunnihindasid (automaatselt) jälgida saab ikka palju võitu.

[Alexy]

Njahh...olen ka üks "lammastest" kes nii arvas... kevadel hakkas treening peale, et tegelikult ka tunnipõhisest kasu oleks. Augusti algul tuli siis teade, et septembrist on tunnipõhine...elame-näeme, trenni on nüüd tehtud küll. Juunis maksis kilovatt 29 senti, juulis 36 senti ja täna selgus, et augustis juba 51 senti(koos kõigi naha ja karvadega).Tarbimist on ka poole aasta jooksul vähendatud 40%, hakkab juba täitsa spordiks kujunema....aga on veel "mugavusreserve"

[Urmas]

Njahh...olen ka üks "lammastest" kes nii arvas... kevadel hakkas treening peale, et tegelikult ka tunnipõhisest kasu oleks. Augusti algul tuli siis teade, et septembrist on tunnipõhine...elame-näeme, trenni on nüüd tehtud küll. Juunis maksis kilovatt 29 senti, juulis 36 senti ja täna selgus, et augustis juba 51 senti(koos kõigi naha ja karvadega).Tarbimist on ka poole aasta jooksul vähendatud 40%, hakkab juba täitsa spordiks kujunema....aga on veel "mugavusreserve"

Lugedes siin osade kilovati hindasid, siis hakkan juba kahtlema, et kas need, kes alguses tegid ja on siiani börsipaketil, said mingit suuremat rahalist efekti börsipaketist või ei, võrreldes fixpaketiga. See vahe oli algusaastatel vist suhteliselt väike ja summad olid samuti väiksed, kuid nüüd on börsi ja meie pere fixpaketi näitel vahe juba kordades juba kordades. Alexey augusti numbrit vaadates lausa 5x. Direktor mainis, et juuni-juuli-august olid sel aastal praktiliselt samade tarbimisnumbritega, mis eelmisel aastal.

[ping]

Njahh...olen ka üks "lammastest" kes nii arvas... kevadel hakkas treening peale, ....

Lugedes siin osade kilovati hindasid, siis hakkan juba kahtlema, et kas need, kes alguses tegid ja on siiani börsipaketil, said mingit suuremat rahalist efekti börsipaketist või ei, võrreldes fixpaketiga. See vahe oli algusaastatel vist suhteliselt väike ja summad olid samuti väiksed, kuid nüüd on börsi ja meie pere fixpaketi näitel vahe juba kordades juba kordades. Alexey augusti numbrit vaadates lausa 5x. Direktor mainis, et juuni-juuli-august olid sel aastal praktiliselt samade tarbimisnumbritega, mis eelmisel aastal.

Sina oled veel varumängijate pingil ja paras aeg on õppida proffide käest.
Muidu kui ükskord mänguväljakule saad oled trenniga lootusetult hilinenud.

[vtl]

Lugedes siin osade kilovati hindasid, siis hakkan juba kahtlema, et kas need, kes alguses tegid ja on siiani börsipaketil, said mingit suuremat rahalist efekti börsipaketist või ei, võrreldes fixpaketiga. See vahe oli algusaastatel vist suhteliselt väike ja summad olid samuti väiksed, kuid nüüd on börsi ja meie pere fixpaketi näitel vahe juba kordades juba kordades.

Mina läksin börsipaketile üle kusagil 2016. aastal. Põhjus oli selles, et keskmine börsihind oli pidevalt madalam kui fixhind. Päevane pakutav fixhind oli siis suurusjärk 4...5 senti, öine fixhind 3...4 senti. Peale vahetust oli keskmine börsihind pidevalt seal öise fixhinna kandis. Jah, vahe oli siis suhteliselt väike, aga põhimõtteline. Fixhind PEAB pikas perspektiivis olema kallim, kui börsihind, vastasel korral läheks elektrimüüja pankrotti, sest lõputult ei saa ju peale maksta klientidele. Seega tarbija (l)ootus, et äkki börsihind tõuseb üle tema lepingus oleva fixhinna, on sisuliselt energiamüüja kaalutletud äririsk ja selle pealt kasu lõigata saab ajutiselt, aga mitte pidevalt. Jah, kui hinnad hakkavad tõusma, siis fixleping lükkab mõnevõrra hinnatõusu edasi, aga ühel hetkel hakkavad nad ikkagi kehtivat hinda maksma.

[Ac457765]

Fixhind PEAB pikas perspektiivis olema kallim, kui börsihind, vastasel korral läheks elektrimüüja pankrotti, sest lõputult ei saa ju peale maksta klientidele.

Ei PEA, sest leidub piisavalt palju kirikus peksa saajaid, kelle arvelt saab selle mõningase fikspakettide kaotuse kuhjaga tasa teenida.

[Küülaline]

fixleping lükkab mõnevõrra hinnatõusu edasi, aga ühel hetkel hakkavad nad ikkagi kehtivat hinda maksma

Mina olen täpselt samal arvamusel, eriti veel kui suuremad püsitarbijad, mis omavad soojusmahtuvust (boiler, märgade ruumide põrandaküte jms) automatiseerida börsihinda jälgima ja ise ka võimaluse korral jälgida - näiteks kui kell 2 on hind 60 s ja kell 4 on hind 20 s, siis võib ju pesumasinale panna 2 tundi viivitust.
Sedaviisi oma tarbimist natuke muutes peaks börsihind siiski põhimõtteliselt kasulikum olema.

[orgaanik]

Kas antud kasutaja ühes kuus kulutatud energiahulga põhiselt või Nordpooli kuu keskmine?
Teisel juhul oleks ilmselt õiglasem ning tarbija sõbralikum.

Väljavõte arvelt:

"Hinnapakett Muutuv, 2 ajatsooni
Periood 01.03.2022 - 31.03.2022 Maksumus
Elektrienergia börsihinnaga: päev 0,1868€/kWh, kogus 970,042 kWh 181,20 €
Elektrienergia börsihinnaga: öö 0,1249€/kWh, kogus 1 141,413 kWh 142,56 €"

[Ac457765]

fixleping lükkab mõnevõrra hinnatõusu edasi, aga ühel hetkel hakkavad nad ikkagi kehtivat hinda maksma

Mina olen täpselt samal arvamusel, eriti veel kui suuremad püsitarbijad, mis omavad soojusmahtuvust (boiler, märgade ruumide põrandaküte jms) automatiseerida börsihinda jälgima ja ise ka võimaluse korral jälgida - näiteks kui kell 2 on hind 60 s ja kell 4 on hind 20 s, siis võib ju pesumasinale panna 2 tundi viivitust.
Sedaviisi oma tarbimist natuke muutes peaks börsihind siiski põhimõtteliselt kasulikum olema.

Loota võid. Küll seda korrigeerida osatakse ja kokkuvõttes su käest ikka see raha kätte saadakse, mida tahetakse. Mida rohkem odavamatel tundidel tarbima hakatakse, seda võrdsemaks hinnad tundide lõikes muutuvad.

[Küülaline]

Kas antud kasutaja ühes kuus kulutatud energiahulga põhiselt või Nordpooli kuu keskmine?
Teisel juhul oleks ilmselt õiglasem ning tarbija sõbralikum

See on samuti mitte tunnihindadega börsipakett, vaid öö ja päeva keskmiste hindadega pakett - "Hinnapakett Muutuv, 2 ajatsooni"
Minu tunnipõhine samal ajavahemikul andis kuu keskmise hinna 0,1287 €/kWh, st sama mis tolle tarbija öine hind.

Hinnapakett Muutuv, tunnipõhine
Periood 01.03.2022 - 31.03.2022 Maksumus
Elektrienergia börsihinnaga, päev, kogus 368,193 kWh 0,00 €
Elektrienergia börsihinnaga, öö, kogus 688,112 kWh 0,00 €
Elektrienergia maksumus tunnipõhiste hindade alusel 135,87 €

[Urmas]

Mina läksin börsipaketile üle kusagil 2016. aastal. Põhjus oli selles, et keskmine börsihind oli pidevalt madalam kui fixhind. Päevane pakutav fixhind oli siis suurusjärk 4...5 senti, öine fixhind 3...4 senti. Peale vahetust oli keskmine börsihind pidevalt seal öise fixhinna kandis. Jah, vahe oli siis suhteliselt väike, aga põhimõtteline.

No meie maksime kuus mõned eurod rohkem ja 5 aasta peale see tegi see ehk 200(?, peast pranglides) eurot, siis selle enammakstud summa kasseerisime sisse juba kevadel 1-2 kuuga kui börs läks lendu.

Jah, kui hinnad hakkavad tõusma, siis fixleping lükkab mõnevõrra hinnatõusu edasi, aga ühel hetkel hakkavad nad ikkagi kehtivat hinda maksma.

Nagu ühes teises postituses juba kirjutasin, siis meil on õnneks veel aega järgmise aasta augustini. Lõpmatuseni selle börsijama arusaamatult kõrged hinnad ei saa kesta ja küllap selleks ajaks midagi välja mõeldakse, eriti kui talv just ukse ees. Eks aasta pärast paista, mida mu direktor on välja mõelnud.

[maik]

Näen ainsat lahendust, omada kahte kõrvuti asetsevat kinnistut/korteriomandit, ühel fixhind, teisel börsihind.
Sinna vahele automaatika mis börsihinna tõusul lülitab fixile ja vastupidi langusel.
Nii, et Urmas sul on teoreetiliselt võimalus EE-le rehepappi teha.

[ping]

Näen ainsat lahendust, omada kahte kõrvuti asetsevat kinnistut/korteriomandit, ühel fixhind, teisel börsihind.
Sinna vahele automaatika mis börsihinna tõusul lülitab fixile ja vastupidi langusel.
Nii, et Urmas sul on teoreetiliselt võimalus EE-le rehepappi teha.

Saksas tegid "taksojuhid" sama põhimõttega rehepappi, kui ühest voolumõõtjast ostsid ja teise kaudu müüsid nagu päiksepaneelide poolt toodetud energiat ja toetuse ning vaheraha pistsid puhtana taskusse.
Tänapäeval on mitmel pool nõue, et inverterid peavad andmed pidevalt pilve saatma ja ka voolumõõtjad on kaugloetavad, nii et anomaaliaid on lihtne tõendada.

[vtl]

Saksas tegid "taksojuhid" sama põhimõttega rehepappi, kui ühest voolumõõtjast ostsid ja teise kaudu müüsid nagu päiksepaneelide poolt toodetud energiat ja toetuse ning vaheraha pistsid puhtana taskusse.
Tänapäeval on mitmel pool nõue, et inverterid peavad andmed pidevalt pilve saatma ja ka voolumõõtjad on kaugloetavad, nii et anomaaliaid on lihtne tõendada.

No see ei ole nii lihtne, et iga "taksojuht" sellega hakkama saaks. Selleks, et elekter hakkaks ühest voolumõõtjast teise voolama, on ju tarvis pinge( ja/või faasi)ga pisut mängida. Müügilepingu saamiseks peaks mingi võrguettevõtte poolt aktsepteeritud tootmisseade ka olemas olema. Kas nad siis modifitseerisid seda, et teisest otsast võrguelektrit sisse sööta?

[ping]

Saksas tegid "taksojuhid" sama põhimõttega rehepappi, kui ühest voolumõõtjast ostsid ja teise kaudu müüsid nagu päiksepaneelide poolt toodetud energiat ja toetuse ning vaheraha pistsid puhtana taskusse.
Tänapäeval on mitmel pool nõue, et inverterid peavad andmed pidevalt pilve saatma ja ka voolumõõtjad on kaugloetavad, nii et anomaaliaid on lihtne tõendada.

No see ei ole nii lihtne, et iga "taksojuht" sellega hakkama saaks. Selleks, et elekter hakkaks ühest voolumõõtjast teise voolama, on ju tarvis pinge( ja/või faasi)ga pisut mängida. Müügilepingu saamiseks peaks mingi võrguettevõtte poolt aktsepteeritud tootmisseade ka olemas olema. Kas nad siis modifitseerisid seda, et teisest otsast võrguelektrit sisse sööta?

Ega see lihtne ei olegi, aga kui juba on olemas registreeritud PV tootmisseade inverteriga, siis selle sisendisse saab sobiva voolu, oskuste olemasolul, "vajalikust allikast konstrueerida".
Kasvõi oma bensugeneraatorist, ka sellel ajal kui päike ei paista või naabrimehe juurest pikendusjuhtmega.

[Kalvis]

Seda Rehepappi tegid eestis taastuvenergia tootjad ja suured tegijad. Jäid lõpuks vahele aga vist trahve ei tehtudki, otsest lepingu rikkumist ei olnud. Küll aga kiirelt parandati seadust ja ettevõttes käisid maksuametid ning nõuti arvestite panekut sinna kuhu vaja ning arvestite näidud läksid onlines kontrollimisele.