Seda ma ju ülalpool AKF ping-ile üritasingi selgitada, et a) igale juhtumile eraldi trükkplaadi tegemine on kallim; b) kui tegu oleks ainult 1F seadmega, siis ei tuleks kaks paari F ja N juhtmeid, vaid lihtsalt üks komplekt jämedaid juhtmeid.dumbuser kirjutas: 03 Sept 2022, 00:24...Ja kui see valmis pliit oleks juba sünnist saati kõik ühe faasi otsas siis ei oleks seda hülsiteemat üleüldse olemaski. Aga kuna see hülsiteema on olemas siis ta on tehtud erinevatest ühefaasilistest vidinatest. Tootjal on sedasi palju lihtsam, kuna nendest moodulitest valmis lahendusi kokku ehitada on odavam kui igale juhtumile omaette trükiplaat koos juhtimisega valmis nikerdada...
See oli arvatavasti Atlantiku boiler, millest Sa räägid.dumbuser kirjutas: 03 Sept 2022, 00:2410+ aastat tagasi sattus mulle lappida üks boiler kus polnud nulljuhet mitte kuskile ühendada. Lappimisel selgus, et juhtelektroonika jaoks oli toitetrafo mille primaarmähis oligi 400V, ilma igasugu väljavõtete ja muude asjadeta. Kuna seda trafot väga kiirelt leida ei õnnestunud siis läks asemele 230V isend ja siis tekkis ka koht kuhu nulljuhe ühendada. Ehk siis valmis asja puhul hoiti isegi nulljuhtme ühendamise klemmi pealt kokku.
Tennid olid ikka 230V pingele, aga 3F tähte ühendatud ja neutraal lahti. Kuna sümmeetrilise koormuse korral on neutraali vool null, siis tehniliselt polegi neutraaliühendust vaja. Seda ära kasutades oli üks relee kokku hoitud ja juhtelektroonika kommuteeris ainult kahte faasi(*. Kolmas faas oli pidevalt peal. Kuna tähe keskpunkt oli neutraaliga ühendamata, siis sellest ühest faasist vooluringi ei tekkinud. Seetõttu pidi aga juhtelektroonika toite võtma faaside vahelt 400V pealt.
*) tegelikult oli seal plaadil 4 releed, 2 lülitasid termostaati ja 2 lülitasid termo- ja kuivkäivituskaitset. Aga mõlemad ainult kahte faasi korraga.
Loodan väga, et said mu viitest aru! 
