Päikesepaneelide hinnapakkumised

[vtl]

Täpsusta, mida sa PFC all mõtlesid. Impulsstoitekates võrguahela juures on filtrid (tavalised konded, poolid) ikka EMC pärast, sest miski muu kõrgemaid harmoonilisi enam kinni ei pea. Trafo peaks aga see on valel pool.
Veelkord - enamus tarbijatel on siinusest suva aga kõrgemaid harmoonilisi kardavad küll. Eriti need transistoridega hakkijad. Kusjuures filter võib kahesuunaline olla - kaitseb võrgust tulevate EMC eest ja piirab võrku saadetavaid harmoonilisi.

Kalvis, Sa loodetavasti inglist loed. Filter on üks asi ja PFC on hoopis teine asi.
https://www.sunpower-uk.com/glossary/wh ... orrection/

[vtl]

üle kW*A muunduritel/toiteplokkidel

Mida see tähendab?

PFC lahendust nägin oli elektrooniline ballast 258 luminofoorlambil

Seda nimetatakse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks.

Ja jah ja ei. Lühidalt, tavaline impulsstoiteplokk alaldab vahelduva dioodsillaga ära ja saab kondeka peal võrgupinge tippväärtuse (ruutjuur 2 korda kõrgem efektiivväärtusest). Kui nüüd hakkad sealt kondeka pealt võimsust tarbima, siis tekib olukord, kus enamus energiat võetakse siinuse tipust (kus pinge ja järelikult ka vool on kõige kõrgem) ning siinuse alguse ja lõpu jooksul ei saa kondekat laadida. Seega (ilma PFC korrektsioonita) impulsstoitekas tarbib energiat üksikute suurte piikidena. See EI ole sama asi, mis reaktiivkoormusega tarbija, mis lihtsalt nihutab mahtuvusliku või induktiivse koormuse tõttu voolu ja pinge faasi.

Seniks, kuni energiat on võrgus piisavalt ja impulsstoiteplokke vähe, ei olnud see probleem, lihtsalt ploki kasutegur oli veidi väiksem ja plokk disainiti selle arvestusega võimsam ja kedagi ei huvitanud. Tänasel päeval, kus kogu maailm elabki suuresti impulsstoitekate peal, on sellest tekkinud probleem, kuna energiatootjalt tahetakse nende piikide arvelt rohkem energiat, aga arvestatav osa jääb siinuse algusest ja lõpust tarvitamata.

[vtl]

Sa palun tee kõigepealt selgeks (omale), et PFC meetodeid on erinevaid, 1. ja põhiline on ikkagi kondedega (nn passiivne). Selles mõttes on vale su kirjeldus, kus sa tõstad need 3 maagilist tähte vaid 1-e konteksti.

Väikese võimsusega ja odavate toiteplokkide korral kasutatakse passiivseid lahendusi, suure võimsusega plokkides ei ole see enam otstarbekas ega võimalik. Oluliselt mõistlikum on panna sinna üks aktiivselt juhitav FET kui hakata drosselite-kondedega resonantsi tekitama.

Kordan - EMC filter (mis sisaldab samuti kondekaid ja drosseleid) on absoluutselt teine asi.

[new1]

üle kW*A muunduritel/toiteplokkidel

Mida see tähendab?

PFC lahendust nägin oli elektrooniline ballast 258 luminofoorlambil

Seda nimetatakse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks.

Ja jah ja ei. Lühidalt, tavaline impulsstoiteplokk alaldab vahelduva dioodsillaga ära ja saab kondeka peal võrgupinge tippväärtuse (ruutjuur 2 korda kõrgem efektiivväärtusest). Kui nüüd hakkad sealt kondeka pealt võimsust tarbima, siis tekib olukord, kus enamus energiat võetakse siinuse tipust (kus pinge ja järelikult ka vool on kõige kõrgem) ning siinuse alguse ja lõpu jooksul ei saa kondekat laadida. Seega (ilma PFC korrektsioonita) impulsstoitekas tarbib energiat üksikute suurte piikidena. See EI ole sama asi, mis reaktiivkoormusega tarbija, mis lihtsalt nihutab mahtuvusliku või induktiivse koormuse tõttu voolu ja pinge faasi.

Seniks, kuni energiat on võrgus piisavalt ja impulsstoiteplokke vähe, ei olnud see probleem, lihtsalt ploki kasutegur oli veidi väiksem ja plokk disainiti selle arvestusega võimsam ja kedagi ei huvitanud. Tänasel päeval, kus kogu maailm elabki suuresti impulsstoitekate peal, on sellest tekkinud probleem, kuna energiatootjalt tahetakse nende piikide arvelt rohkem energiat, aga arvestatav osa jääb siinuse algusest ja lõpust tarvitamata.

(Y) super, mõni saab õnneks õigesti aru millest jutt ja millega tegu. Nüüd olekski huvitav teada, kas mõnedele päikeseinverteritele miski sarnane funktsioon ka tekkinud/tekkimas on. Idee poolest riistvaraliselt poleks sinna justkui midagi juurde vaja, puhas tarkvara poolne juhtimise küsimus tundub ainult olema. Või siis ehk lihtsalt mingi selline seadetest muudetav funktsioon, kus lihtsalt siinuse tippudesse saadetaks veidi rohkem energiat kui muul ajal. Võimalik muidugi tegelikult, et selleks peaks inverteril endal alalisvoolu poolel sisendis olema vähe suurem kondensaator, mis siinuse tippude vahelisel ajal veidi rohkem energiat enesesse koguda suudaks.

[vtl]

...Nüüd olekski huvitav teada, kas mõnedele päikeseinverteritele miski sarnane funktsioon ka tekkinud/tekkimas on. Idee poolest riistvaraliselt poleks sinna justkui midagi juurde vaja, puhas tarkvara poolne juhtimise küsimus tundub ainult olema. Või siis ehk lihtsalt mingi selline seadetest muudetav funktsioon, kus lihtsalt siinuse tippudesse saadetaks veidi rohkem energiat kui muul ajal.

Kuidas Sa seda siinuse tippudesse rohkem energiat saad? Voolu tuleb ikka niipalju kui inverterist tuleb ja pinget sa siinuse tippudes suvaliselt tõsta ja/või siinuse kuju muuta ei saa, muidu hakkavad kõik muud tarbijad harmooniliste ning ülepinge tõttu karjuma.

Isegi kui seda saaks teha, tekib mul kui tootjal kohe küsimus, kuidas seda lisaenergiat arveldama peaks.

[Kalvis]

Kalvis, Sa loodetavasti inglist loed. Filter on üks asi ja PFC on hoopis teine asi.
https://www.sunpower-uk.com/glossary/wh ... orrection/

Asi ongi selles, et hakati rääkima aiast ja siis mindi aiaaugu juurde.
Jutt käis algselt vaid millised tarbijad tahavad siinust ja nüüd räägitakse ei tea millest.

[ping]

... (Y) super, mõni saab õnneks õigesti aru millest jutt ja millega tegu. Nüüd olekski huvitav teada, kas mõnedele päikeseinverteritele miski sarnane funktsioon ka tekkinud/tekkimas on. Idee poolest riistvaraliselt poleks sinna justkui midagi juurde vaja, puhas tarkvara poolne juhtimise küsimus tundub ainult olema. Või siis ehk lihtsalt mingi selline seadetest muudetav funktsioon, kus lihtsalt siinuse tippudesse saadetaks veidi rohkem energiat kui muul ajal. Võimalik muidugi tegelikult, et selleks peaks inverteril endal alalisvoolu poolel sisendis olema vähe suurem kondensaator, mis siinuse tippude vahelisel ajal veidi rohkem energiat enesesse koguda suudaks.

Pole hetkel aega tõe selgitamisele kulutada aga tahtsin märkida, et "ilma trahvota PV inverterid" millel paneelidest tulev sisendpinge on madalam võrgupinge max väärtusest ei saagi siinuse tipus energiat võrku saata, kuna paneelidest tulev pinge on madalam võrgupinge max väärtusest.
Saab tekkida olukord, kus PV seadmest tulev vool müüakse võrku siinuse madalamal nivool ja suure impulsskoormuse (induktsioonpliidi) tarbitav vool võetakse võrgust, sama poolperioodi tipust.
Tekkib olukord, kus tootmise müük ja tarbimine saavad olla ühe poolperioodi jooksul aga oma toodetud elektrit ise kasutada ei saa.

[ping]

...Nüüd olekski huvitav teada, kas mõnedele päikeseinverteritele miski sarnane funktsioon ka tekkinud/tekkimas on. Idee poolest riistvaraliselt poleks sinna justkui midagi juurde vaja, puhas tarkvara poolne juhtimise küsimus tundub ainult olema. Või siis ehk lihtsalt mingi selline seadetest muudetav funktsioon, kus lihtsalt siinuse tippudesse saadetaks veidi rohkem energiat kui muul ajal.

Kuidas Sa seda siinuse tippudesse rohkem energiat saad? Voolu tuleb ikka niipalju kui inverterist tuleb ja pinget sa siinuse tippudes suvaliselt tõsta ja/või siinuse kuju muuta ei saa, muidu hakkavad kõik muud tarbijad harmooniliste ning ülepinge tõttu karjuma.

Isegi kui seda saaks teha, tekib mul kui tootjal kohe küsimus, kuidas seda lisaenergiat arveldama peaks.

Voolu tuleb niipalju ikka, kui paneelidest tuleb ja inverter määrab ajahetke, et millisel hetkel ja kui palju paneelidest toodetud energiat võrku saadab.
PV inverteri väljundist võrku minev pinge pole mitte 50Hz siinuse kujuline vaid ühe poolperioodi jooksul toimuvate impulsside jada, millede vahel mõõdetakse võrgupinge parameetreid järgmise impulsi võrkusaatmise parameetrite juhtimiseks.

Kui PV seadme poolt võrku toodetava elektri piirväärtus on näiteks 16A, siis vool saatmise impulsi hetkel võib seda numbrit tunduvalt ületada.

[vtl]

Pole hetkel aega tõe selgitamisele kulutada aga tahtsin märkida, et "ilma trahvota PV inverterid" millel paneelidest tulev sisendpinge on madalam võrgupinge max väärtusest ei saagi siinuse tipus energiat võrku saata, kuna paneelidest tulev pinge on madalam võrgupinge max väärtusest.

Ma ei tea, kuidas minu (trafota) Froniusel see tehniliselt lahendatud on, aga selle masina "feed in starting voltage" on 200V ja madalamal pingel ta tootma ei hakkagi. See oleks umbes 6...7 paneeli stringis.

Saab tekkida olukord, kus PV seadmest tulev vool müüakse võrku siinuse madalamal nivool ja suure impulsskoormuse (induktsioonpliidi) tarbitav vool võetakse võrgust, sama poolperioodi tipust.
Tekkib olukord, kus tootmise müük ja tarbimine saavad olla ühe poolperioodi jooksul aga oma toodetud elektrit ise kasutada ei saa.

Ikkagi ma ei kujuta ette seda, kuidas Elektrilevi poolt see siinuse poolperioodi fragmentide kaupa arveldamine peaks käima. Oletan, et mõõdik teeb seda ikkagi efektiivväärtuse, mitte hetkeväärtuse järgi ja madalal nivool müük jääks lihtsalt arvestamata.

[ping]

Pole hetkel aega tõe selgitamisele kulutada aga tahtsin märkida, et "ilma trahvota PV inverterid" millel paneelidest tulev sisendpinge on madalam võrgupinge max väärtusest ei saagi siinuse tipus energiat võrku saata, kuna paneelidest tulev pinge on madalam võrgupinge max väärtusest.

Ma ei tea, kuidas minu (trafota) Froniusel see tehniliselt lahendatud on, aga selle masina "feed in starting voltage" on 200V ja madalamal pingel ta tootma ei hakkagi. See oleks umbes 6...7 paneeli stringis.

Saab tekkida olukord, kus PV seadmest tulev vool müüakse võrku siinuse madalamal nivool ja suure impulsskoormuse (induktsioonpliidi) tarbitav vool võetakse võrgust, sama poolperioodi tipust.
Tekkib olukord, kus tootmise müük ja tarbimine saavad olla ühe poolperioodi jooksul aga oma toodetud elektrit ise kasutada ei saa.

Ikkagi ma ei kujuta ette seda, kuidas Elektrilevi poolt see siinuse poolperioodi fragmentide kaupa arveldamine peaks käima. Oletan, et mõõdik teeb seda ikkagi efektiivväärtuse, mitte hetkeväärtuse järgi ja madalal nivool müük jääks lihtsalt arvestamata.

Min pinge on millel inverter veel tööd ei lõpeta (hommikuvalguses võib inverter teha järjestikku üle kümne sünkroniseerimise ja väljalülimise, pinge kõikumise tagajärjel) aga ei pruugi veel võrku toota, sest paneelidest tulev energia katab ainult inverteri omatarbe.
See oli juba päris ammu, kui inverteri paigaldusjuhendis oli tekst: "Seadme kasuteguri tagamiseks on soovitav valida sisendpinge kõrgem kui faasipinge efektiivväärtus."

Kas ja kuidas seda voolumõõtjad registreerivad hetkel ei hakka spekuleerima.

[new1]

Korralik inverter peaks olema väljundis silutud ja puhas ning mingeid otseseid PWM piike sinna ei jõua ja siinus mis sinna tagasi lastakse peaks/võiks ka olla tagasisidega nii hästi kontrollitud, et ülepinget või muud säärast mida siin kardeti ei tohiks sinna ka mingi nipiga sattuda, kui satub, siis järelikult pole asi nii hästi tehtud kui võiks. Väljund peaks olema samasugune põhimõtteliselt nagu D-klassi helivõimendi väljundis(Nende inverterite tööpõhimõte sarnane), peale transse läheb sinna helivõimendi väljundisse näiteks +-50V pingel erineva täituvusega piikide sigrimigri, peale filtrit (mis samamoodi eeldatavasti on ka kõigil neil päikeseinverteritel vahel ikka) saad nii puhta siinuse, et ka kõrvaga kuuldava 15+ kHz sagedusel on tänapäeval juba päris hea kvaliteediga signaal mis sealt heli tekitamiseks välja lastakse, lihtlabasel 50Hz võrgusagedusel veel eriti ilus see siinus, mis sealt väljundist saad, lahjem oss ei suudagi tuvastada seal mingisugust erinevust, et kõrgsageduslikust PWM signaalist genereeritud siinus seal, hea tagasiside kaudu võiks sealt saada mis iganes siinuse puudujääkidesse kenasti paranduseks energiat juurde sööta.

[Kalvis]

Ikkagi ma ei kujuta ette seda, kuidas Elektrilevi poolt see siinuse poolperioodi fragmentide kaupa arveldamine peaks käima. Oletan, et mõõdik teeb seda ikkagi efektiivväärtuse, mitte hetkeväärtuse järgi ja madalal nivool müük jääks lihtsalt arvestamata.

Arvesti mõõdab minu teada täisperioodis 2000 mõõtepunkti ja leiab perioodi efektiivväärtuse. See peaks piisav olema üsna kurjade kujude leidmisel.

[ping]

Korralik inverter peaks olema väljundis silutud ja puhas ning mingeid otseseid PWM piike sinna ei jõua ja siinus mis sinna tagasi lastakse peaks/võiks ka olla tagasisidega nii hästi kontrollitud, et ülepinget või muud säärast mida siin kardeti ei tohiks sinna ka mingi nipiga sattuda, kui satub, siis järelikult pole asi nii hästi tehtud kui võiks. ...

Kena unistus aga vaatame kehtivaid nõudeid.
"Korralik A-tüüpi inverter" peab vastama võrguühenduse ühtlustatud nõuetele ja ettenähtud ajaühiku jooksul suutma reageerida võrguparameetrite muutusele, vajadusel oma tööd korrigeerima või hoopis katkestama töö.

Kuna inverter kasutab energia võrku saatmiseks ja võrguparameetrite mõõtmiseks samu juhte, siis võrguparameetrite mõõtmise hetkeks peab inverter katkestama energia võrku tootmise.

Vahelduvvoolu parameetrite mõõtmiseks peab "korralik ja nõuetekohane" inverter pidevalt poolperioodi jooksul teostama võrguparameetrite mõõtmisi ja kuna nendel mõõtmishetkedel ta võrku energiat saata ei saa, siis on ka "korralikku võrkutootva" inverteri väljundvoolu tegelik kuju mitte siinuseline.

Kui tegu on "mitte võrkutootva" inverteriga, siis selle saab kindlasti väga ilusat siinusekujulist väljundvoolu väljastama panna.

[trebla]

Seletage mulle palun ära, kuidas töötavad kolmefaasilised hübriidinverterid, mida pidavat saama panna tööle rezhiimis "võrku tagasiantav energia = 0 " kui inverter ise toodab sümmeetriliselt aga paigaldises on sisse lülitatud 1-faasiline tarbija - näiteks kilovatine veekeedukann...

[trebla]

Et tehnilise küsimuse peale vastust ei tulnud, siis siin uus organisatsiooniline uudis:
https://www.err.ee/1608706546/tallinn-a ... seelektrit

Tüüpilise kuue trepikojaga üheksakorruselise paneelmaja katusele mahub 50 kilovati jagu paneele. Kuna suur osa energiast kulub ära kohapeal, saab piirduda jaotusvõrku müümisel umbes 15-kilovatise liitumisega.

Kas mõni teadja teab kommenteerida - mitme trepikoja kaupa sellistel paneelikatel kaablisisendid ja peakilbid on?

Kui ka kahe trepikoja peale üks ja see siis annaks võrku tagasi max 5 kW ?
ehk sellele 2 trepikojale jäävate paneelide hulk oleks 1/3 ehk 17 kW ning 72 korteri ruuterid ja külmkapid tarbiks pidevalt 12 kW? Võrku antakse siis 118 W pidevat koormust korteri kohta ning korterisse enesesse 236 W ...suvel keskpäeval?
Külmik ikka lülitab end sisse/välja kah...?

[Kalvis]

Seletage mulle palun ära, kuidas töötavad kolmefaasilised hübriidinverterid, mida pidavat saama panna tööle rezhiimis "võrku tagasiantav energia = 0 " kui inverter ise toodab sümmeetriliselt aga paigaldises on sisse lülitatud 1-faasiline tarbija - näiteks kilovatine veekeedukann...

Kahjuks pole ühegi manuaali lugenud kuid tehniliselt peab võrgu või tarbija otsas olema voolutrafod. Inverter annab välja energiat täpselt niipalju, et võrgusuund oleks null või inverteri vool võrdub tarbija vooluga ja selle info saab voolutrafodest. Iga faasi tüürnurk jälgib tarbimisvoolu. Algoritmi selline tegemine on sama kerge kui tavalisel inverteril.

[trebla]

See eeldab, et inverter töötab ebasümmeetriliselt. Et annab energiat ainult sellesse faasi, kus on veekann.
Aga kuuldavasti on inverterid sümmeetrilised.
Jääb ju variant, et faaside võimsuste summa on null, aga sel juhul mittekoormatud faasid annavad võrku energiat ja koormatud faas võtab võrgust energiat - seda aga koos kaasnevate tasude ja käibemaksudega ning võimalusega nanotootja võimsuspiir ületada ja trahvilaks kaela saada....?

[ping]

Et tehnilise küsimuse peale vastust ei tulnud, siis siin uus organisatsiooniline uudis:
https://www.err.ee/1608706546/tallinn-a ... seelektrit

Tüüpilise kuue trepikojaga üheksakorruselise paneelmaja katusele mahub 50 kilovati jagu paneele. Kuna suur osa energiast kulub ära kohapeal, saab piirduda jaotusvõrku müümisel umbes 15-kilovatise liitumisega.

Kas mõni teadja teab kommenteerida - mitme trepikoja kaupa sellistel paneelikatel kaablisisendid ja peakilbid on?

Kui ka kahe trepikoja peale üks ja see siis annaks võrku tagasi max 5 kW ?
ehk sellele 2 trepikojale jäävate paneelide hulk oleks 1/3 ehk 17 kW ning 76 korteri ruuterid ja külmkapid tarbiks pidevalt 12 kW? Võrku antakse siis 130 W pidevat koormust korteri kohta...suvel keskpäeval?
Külmik ikka lülitab end sisse/välja kah...?

Kortermajades on liitumisi kahte varianti.
1) Enamlevinud. Peakaitsme vool jagatakse kõigi korterite vahel võrdselt.
Iga korter on eraldi liitumisega klient + Ühistu on ka üks klient, mis oma liitumise kaudu tarvitab üldelektrit (üldruumide valgustus + küttesüsteemidele/ventilatsioonile/soojuspumpadele kuluv elekter).
Ehk PV tootja on ühistu ja omatoodetud elektriga vähendatakse üldelektri maksumust ning kasumi jagamise üle otsustab ühistu oma koosolekuga.
Kaasaegsetele nõuetele vastavalt renoveeritud hoones, kus on soojuspumbad soojale veele ja kütteks saab vähendada elanike küttekulu aga korteri enda elektrikuluarvestus ja summad ei muutu.

2) Haruldane. Peakaitsme eest maksab ühistu täismahus ja võrguleping on ainult ühistul.
Võrguliitumise klient on ainult Ühistu, kellel on elektriostu leping ja kes ise arveldab korterielenikega.
PV toodetud elektri ja kasumi jagamine korraldatakse ühistu poolt koosoleku otsusega.
Võimaldab vähendada elanike elektriarveid suvekuudel, sõltuvalt ühistu otsusest.

[trebla]

Kui suur on 2 trepikojaga Õismäe/Lasnamäe elektripliitidega 9-kordse peakaitse?
Kas kortermajad oma piiratud katusepinnaga üldse on võimelised nii palju elektrit tootma, et piirkonna alajaama vastuvõturessurss ammendada?

[Küülaline]

korterite arv juba kahekohaline, siis üldjuhul nii ei tehta

Kuidas siis sel juhul tehakse?

Kui suur on 2 trepikojaga Õismäe/Lasnamäe elektripliitidega 9-kordse peakaitse

Nõuka ajal oli vastavalt SNIP 3420185-le:

Удельная расчетная электрическая нагрузка электроприемников квартир жилых зданий, кВт/квартира:

Квартиры повышенной комфортности с электрическими плитами мощностью до 10,5 кВт
Количество квартир п.п. электроэнергии:
1-3 6 9 12 15 18 24 40 60 100 200 400 600 1000
-------------------------------------------------------------------------------------------
14 8,1 6,7 5,9 5,3 4,9 4,2 3,3 2,8 1,95 1,83 1,72 1,67 1,62

(Arvud lähevad nihkesse, aga vastavalt on järjest - 100 korteriga maja ühe korteri arvutuslik võimsus oli 1,95 kW, peakaitse siis koos üldtarbimisega ilmselt 250 A)

[Küülaline]

Seda küll, aga sa ütlesid et peakaitse suurus jagatakse kuidagi teistmoodi.

[ping]

Loe hoolega. Ping väitis, et sissetulev võimsus (tema kirjapilt: peakaitseme vool) jagatakse korterite vahel võrdselt, ma väitsin vastu, et üldjuhul nii ei tehta.

Mõtlesin kliendi (korteri, kortermajas) liitumispunkti arvestuslikku amperaasi.

Korteri kuutasu sõltub hoone liitumispunkti kaitsme jaotatud osast.
* Korterite kuutasu on valdavalt ühesugune. Korteri kuutasu kehtib kortermajas olevatele
tarbimiskohtadele, kus peakaitsme jaotatud osa on kuni 16 A.
Näide: majas on 72 korterit ja hoone peakaitse on 250 A. 250 A : 72 korteriga = 3,47 A peakaitsme
jaotatud osa.
- Kui peakaitsme jaotatud osa on üle 16 A, rakendatakse kuutasu peakaitsmete
loetelu alusel.

https://www.elektrilevi.ee/-/doc/864414 ... 20_EST.pdf

Variant 2, ühisost:
https://www.elektrilevi.ee/uhisostult-uksikostule

[Urmas]

Kas minnakse ka väiketootjate kallale?

Simson ütles, et raskustes majapidamistele ja ettevõtetele makstavad hüvitised kaetakse maksuga mittegaasielektriettevõtetelt, nagu tuuma-, päikese- või taastuvenergia ettevõtted, kes saavad kõrgete elektrihindade tõttu tulusid.

[vtl]

Kas minnakse ka väiketootjate kallale?

Simson ütles, et raskustes majapidamistele ja ettevõtetele makstavad hüvitised kaetakse maksuga mittegaasielektriettevõtetelt, nagu tuuma-, päikese- või taastuvenergia ettevõtted, kes saavad kõrgete elektrihindade tõttu tulusid.

Kui tõesti peaks leiduma idioote, kes tahavad väiketootmist maksudega maha suretada, siis sellel hetkel tõmban ma oma pistiku võrgust välja, ostan akud ja lähen 9 kuud aastas isemajandamisele üle. Ehk kõik, mis toodan, tarbin ise ära ja olen endiselt nullis endaga.

[Urmas]

Kui tõesti peaks leiduma idioote, kes tahavad väiketootmist maksudega maha suretada, siis sellel hetkel tõmban ma oma pistiku võrgust välja, ostan akud ja lähen 9 kuud aastas isemajandamisele üle. Ehk kõik, mis toodan, tarbin ise ära ja olen endiselt nullis endaga.

Vaat see on sul juba väärt mõte! Ole mureta, idioote leidub ja jätkub iga riigikorra ajaks, nendest puudust ei ole ega ei tule.