Ventilatsiooniga kütmine

[ehitusehuviline]

Tere

Küsimus siis selline. Ahiküttega maja alumine korrus ca 100 ruutmeetrit köetavat pinda ja pööning kus ca 50-60 ruutmeetrit. Majas ahiküte. Maja päris hästi ära soojustatud aga ülemisel korrusel pole kütet veel. Kas oleks reaalne see ülemine korrus alumise korruse õhuga ära kütta? Ühendada ventilatsiooniga, üks toru millel sundvent õhk üles ja teisega tuleb õhk vabalt alla.

[Ac457765]

Oleneb ahjust (võimsusest, salvestusvõimest).

[ehitusehuviline]

Ahjuga on nii, et maja peale on üks ahi ca 1x1 meetrit, sellega üksi kütab enamasti ära aga kõige külmematel päevadel jääb ilmselgelt puudu, ahjule on abiks pliit 2 soojamüüriga (3,6 meetrit pikk) ning sellega võib ka 25 kraadise külmaga ruumid vägagi soojaks kütta. Talvel puhkus akende vahelt veits sisse ja nüüd suvel sai sealset makrofleksi veidike uuendatud nii, et peaks veidike soojem olema. Iseenesest kui -20 kraadiga ei jõua ülemist korrust ära kütta polekski mulle just kõige suurem probleem, sest tegu poleks nö püsiasustuseta toaga vaid pigem päeval magamiseks ja külaliste toaks. Nii võib suure külmaga ka ülemise korruse üldse kütmata jätta, et all ikka soe oleks aga 95% ajast sooviks ikka vähemalt 22 kraadi sees hoida.

Aga kui suur peaks olema ventilatsiooni võimsus, kui kiiresti peaks ülemisel korrusel õhu ära vahetama? Ma vaatasin ühte venti mis liigutas õhku 62 liitrit minutis ja selle mahuga peaks õhk vahetuma ca 2 korda tunni jooksul. Kui vent on liiga lahja kas siis ei või tekkida niiskuse probleeme?

Sellel talvel mõõtsin all korrusel õhuniiskust ja õhk oli päris kuiv, ca 30-35%.

[ping]

... Ma vaatasin ühte venti mis liigutas õhku 62 liitrit minutis ja selle mahuga peaks õhk vahetuma ca 2 korda tunni jooksul. ...

62L/min x 60min = 3720L/h = 3,72m3/h
Kui teise korruse ruumala on 1,86m3, siis kui suur selle ruumi põrandapindala?
Niisuure ruumi võiks see väike tuuleke kinldlasti soojemaks suutma teha.

[ifffff]

Katsetamise värk ja oleneb suuresti maja planeeringust. Mul jäigi teise korruse küttesüsteem välja ehitamata, sest alumiselt korruselt mööda trepiava üles liikuvast soojast õhust piisab, et teisel korrusel oleks soe.

[ehitusehuviline]

... Ma vaatasin ühte venti mis liigutas õhku 62 liitrit minutis ja selle mahuga peaks õhk vahetuma ca 2 korda tunni jooksul. ...

62L/min x 60min = 3720L/h = 3,72m3/h
Kui teise korruse ruumala on 1,86m3, siis kui suur selle ruumi põrandapindala?
Niisuure ruumi võiks see väike tuuleke kinldlasti soojemaks suutma teha.

Vabandust, trükiviga. 62 liitrit sekundis ikka mitte minutis

[Prill]

Ventilatsiooni teema veidi eksitab, ventilatsiooni eesmärk on tavaliselt saastunud õhu asendamine puhtaga, tänapäeva soojustagastusega jm moodsamad ventseadmed võimaldavad energiat säästa saastunud õhus oleva soojusenergia ülekandmisega puhtasse õhku.
Teemaalgataja kirjeldus viitab rohkem õhkkütte lahendamisele, mitte niivõrd venitlatsioonile, kuigi lõpuni selge ei ole, sest võimalik, et võtab ventilatsiooniga värsket õhku õuest ja tahab sama toru mööda ka esimese korruse soojust pööningukorrusele saada.
Muidu õhkküte on laialt levinud õhksoojuspumpade puhul, kus soovitatakse avatud planeeringut, et õhuga kantav soojus saaks ruumide vahel hästi liikuda. Ka ahiküttega majades tihti kütteperioodil mõnel juhul aitab uste lahti hoidmine, tavaliselt sügis-kevad perioodil ei ole vajadust kõiki koldeid kütta, kütetakse ühte ja uste lahtihoidmisel piisab ühe küttekolde soojusest kogu elamisele.
Samuti on endal kogetud, kus trepikojas läheb pööningukorrusele (soe õhk teadupärast trügib ülespoole) väga hästi sooja aga vastupidi mitte, näiteks kui kevadel kütab päike pööningukorrust soojemaks aga esimesel korrusel varbad külmetavad ja ei taha see soe õhk sealt pööningult allapoole kuidagi tulla

Antud teema õhkkütte puhul tuleks küsida, kas õhuga sooja tarniva toru asukohta saab valida, kui suva kohast tuua võib olla vaja jämedamat toru ja kiiremat ventilaatorit (müra) aga kui saaks tuua otse kütteallika kohalt (nt ahju, soemüüri, kamina) saab sealt koguda soojemat õhku ja piisavalt jämeda toru korral ei tarvitse ventilaatorit vajagi olla.

Improviseeritud õhkküttelahendusega võivad kaasneda ka müra ja helipidavuse probleemid (a'la esimese korruse helid jutt jm) kanduvad hästi ka sinna ruumidesse kuhu torud viivad.

[ehitusehuviline]

Nüüd järgi mõelda siis venti teema on tõesti veidikene vale. Kui mõni moderaator näeb võiks teema ümber tõsta.

Helipidavuse küsimus on jah üks väga tähtis küsimus, sellepärast väga jämedat toru ei tahaks panna. Ise olen mõelnud ca 100mm toru peale või oleks suurem toru parem? Sellise väikese toru puhul peaks kindlasti sundventi panema ja teatavasti mida suurem propeller seda aeglasemalt ta sama õhukoguse liigutamiseks peab käima. Trepiaugust väga palju sooja õhku ei tohiks hakata tulema, sest trepikoda on suhteliselt külm ja ilmselt jääb ka jahedaks. Kui nö esimene versioon on valmis siis vaatab kui palju helisid üles kandub, aga helisummutid tunduvad päris asjalikud asjad olevat.
nt midagi sellist: https://ventilatsioonimaterjalid.ee/d10 ... mmuti.html

Õhuvõtukoha saab teha ahju ja soojamüüri vahele, mis on kütmise ajal päris soe koht ja kui küttevõimsuse osas tõesti ikaldus peaks tulema siis alla peaks saama ka teise ahju juurde ehitada millel mingisugune õhkküttekanal vms. Peaks mainima ka, et laed on suhteliselt kõrged (275 cm) kindlasti on kütteperioodil palju soojem kui diivani kõrgusel.

Siit aga küsimus, et kas teine toru kus õhk tagasi alumisele korusele juhitakse peaks olema ülesse minevast torust kaugemal või võivad nad ka kõrvuti olla? Kõrvuti tundub parem, tekib suurema tsirulatsiooni korral vähem ebameeldivat tuult jne.

[ping]

... Siit aga küsimus, et kas teine toru kus õhk tagasi alumisele korusele juhitakse peaks olema ülesse minevast torust kaugemal või võivad nad ka kõrvuti olla? Kõrvuti tundub parem, tekib suurema tsirulatsiooni korral vähem ebameeldivat tuult jne.

Vähem tuult, väiksem temperatuuride vahe ja väiksem soojusenergia ülekanne.

Kui ikka ülemisele korrusele on vaja näiteks 4kW energiat edasi kanda, siis selle energiakoguse ülekandmiseks on vajalik teatud hulk õhku, mille koguse saab teada õhu erisoojusest, õhu erikaalust, õhu kogusest ja temperatuuride vahest.
Vajalikud numbrid on leitavad teabematerjalitest. Näiteks: https://kytteseadmed.ee/kasulik/
Ainult arvutamise vaev, kui lähteandmed on olemas.

[ehitusehuviline]

No ma jah võin arvutada et 3,6 kW on suurimate normidega vaja küttevõimsuseks ja kui puhtalt nii arvestada on mul vaja ikka meeletut tuuletõmbust sinna üles vaja tekitada. Madalama küttenormi järgi piisab ca 1,6 kW võimsusest Tegelikult on aga seal juba on "kütteseadmeid". Nt korstnajalg, mis küttes päris kenasti soojaks läheb ja ka kogu ülemise korruse põrand soojendab ruumi, kuigi seal on 20 cm villa vahel no ja siis kui keegi viibib seal siis jõudeolekus inimese "küttevõimsus" on ca 85W ning füüsilise koormuse all pea 200W küttevõimsust. Teleka ka peaks veel käima panema siis lisandub veel 100W + ruuterid ja digiboksid. No ja kui veel külmkapp ka ülemisele korrusele vedada siis kisub vist saunaks?

Aga küsimus ongi, et kuidas neid sekundaarseid kütteseadmeid arvestada. Üks tuttav ütles, et nende eelnevas postituses antud valemitega saab teha 19. sajandi arvutusi. Vaja on arvestada ka kõigi lisanduvate teguritega.

Kuidas seda teha?

[ehitusehuviline]

No vot ma nüüd natukene arvutasin...

ca 1600W võiks olla vajalik minimaalne küttevõimsus. Põrandast peaks tulema 263W küttevõimsust 1 kraadise temperatuurierinevuse korral. Aga kui nt lae all on 27 kraadi (mis võib täitsa vabalt ka olla) siis on temperatuuride erinevus 7 kraadi kui tahan üleval 20 kraadist ruumi Aga teate pulli see on 1841W ehk rohkem kui minimaalselt vajalik 1600W. Lisanudub korstnajalg mida on tervelt 5 ruutmeetit, sealt tuleb ca 100W-150W küttevõimsust, st juba on 2 kW koos. Inimene viibib ruumis 85W ja telku paneb käima on 2,2 kW küttejõudu... neid viimast kahte pole aga koguaeg. No tarbijatest saaks ma hädapärast netiruuteri teisele korrusele kolida, et sooja mitte raisku lasta.

Kui eksin siis parandage mind aga tuleb vist lihtsalt talv ära oodata?

[ping]

Mul on ka põhiküte esimesel korrusel ja teise korruse radiaatorite termostadid avanevad vaid siis suurema külmaga, kui vaheuksed on suletud.
Teise korruse soojatarve sõltub katuslae soojustuse tõhususest.