Monoblokk soojuspumba ühendamine

[rye]

Palun lahketelt kaasfoorumlastelt häid soovitusi ja nippe 12kW monoblokk soojuspumba paigalduse kohta.
Torutöid oskan teha, kuid soojuspumpa varem paigaldanud pole.
Pumba installation manual on olemas ja läbi töötatud. Eriti keerukas ei paista, ühendus on enam-vähem selline:

Lisaks tuleb veel 24l paisupaak ja kogu süsteemi peab täitma korraliku -30 antifriisiga, kuna see on viimane koht Eestimaal kus kadunud elekter taastatakse, ca nädalaga peab arvestama.
Torustik tuleb DN25, ehk 32mm alupex, kollektoril on 7 ringi.

1) Kuidas täidetakse pumpa etüleenglükooliga? Ilmselt toon etüleenglükooli vaadiga kohale. Vaja on siis mingit täitmise pumpa? Kuhu võiks panna täitmiskraani? Mis võiks olla täitmisrõhk? Youtubes paar videot on aga ehk saab foorumist ka häid soovitusi.

2) kuhu panna kuulkraanid? kollektori ette, paisupaagi ette, puhverpaagi kõigile neljale torule? Ühesõnaga igale poole

3) Kas manomeeter võiks olla vist tsirkulatsioonipumba ja kollektori pealevoolu vahel? Kas puhverpaagil ka?

4) Ultrasonic soojusarvesti tuleb ka, aga see ei mõjuta süsteeemi toimivust, kuna sealt jookseb takistamatult läbi.

5) Olen lugenud, et paisupaak pannakse tagasivoolu peale. Olen näinud neid mõlemat pidi - täitetoru all ja täitetoru üleval? kas on vahet? Tegelikult tahaks hoopis horisontaalse panna

Kas on veel midagi mille peale ei tulnud?

[ping]

...
1) Kuidas täidetakse pumpa etüleenglükooliga? Ilmselt toon etüleenglükooli vaadiga kohale. Vaja on siis mingit täitmise pumpa? Kuhu võiks panna täitmiskraani? Mis võiks olla täitmisrõhk? Youtubes paar videot on aga ehk saab foorumist ka häid soovitusi. ...

Kõigepealt uuri täpselt seadme juhendist järgi, et millist külmakandevedelikku ja millise kontsentratsiooniga tohib selles seadmes kasutada ja kas seda vedelikku eraisikule üldse müüakse ning millistel tingimustel.

Siis uuri, kas küttesüsteemi komponentidel (torustik, liitmikud, klapid, pumbad, paisupaak, jne.) on lubatud sama soojuskandevedelikuga töötada ja kust vajalikke komponente (mis võivad veest erineva seguga töötada) üldse osta saab ja millise hinnaga.

[rye]

Tänud, soojuspumba juhendist uurisin ja seal on OK.
Alupex toru ja liitmikke kohta ei suuda uskuda, et ei tohi.
Puhverpaak on roostevaba.
Paisupaagi specki võiks vaadata küll.

[ping]

Tänud, soojuspumba juhendist uurisin ja seal on OK.
Alupex toru ja liitmikke kohta ei suuda uskuda, et ei tohi. ...

"Usuga" kaugele ei jõua.
Torustiku töökindluse tagavad liitmike tihendid.
Ja kui tihendavad O rõngad ei sobi sellele keemiale, siis ei toimi terve süsteem nii kaua kui usutakse.

(Minul jookseb monoploki välisosast vesi läbi, sest seadme juhendis ei olnud lubatud muid vedelikke kasutada. Lahendasin külmumise vältimise probleemi konstruktsioonoliselt.)

[rye]

Kuidas sa selle konstruktsiooniliselt lahendasid?

Samas võib ka vedeliku tootja poolelt läheneda, kes ütleb nii: "Etüleenglükool ei tekita tekstiilist, plastikust, kummist, metallist valmistatud toodete suhtes agressiivset mõju, kuid selle kasutamine tsingitud torudega süsteemides pole soovitatav. "

[ping]

Omaette teema on, et millist kogust ja millise kontsentratsiooniga kemikaali tohib Tehnilise Järelvalve Ameti nõuete kohaselt eluhoones hoida.
Isegi sooja vee mahutil (akupaak) on lubatava kasutuse piirid.
Ehk kindlustusjuhtumi puhul ei pruugi kindlustus kahjunõuet aktsepteerida.

[Kalvis]

Valdavalt on kõigil soojuspumpadel olemas otse põrandakütte automaatika - st. SP taha ühendatakse põrandaküte otse - kahe toru ühendamisega põrandakütte kollektorisse peaksid hakkama saama küll.

[rye]

Jah aga millegipärast kõik soovitavad kasutada puhverpaaki. Aitab vähendada on-off tsükleid ja on kust võtta välisosa sulatusenergiat, muidu sulatab puhtalt elektriga. Soojuspumba manualis ka kaks varianti, üks otse ja teine advanced lâbi puhverpaagi. Aga kuna puhverpaak on juba olemas siis jääb advanced variant.

[rye]

Sai ostetud ka soojusarvesti ja elektriarvesti, et reaalset COP-i näha, lihtsalt üks hobiprojekt.
https://hit.sbt.siemens.com/RWD/app.asp ... eSupport=1
https://www.feb.ee/elektriarvesti-em340 ... collection

Selle panen ilmselt tagasivoolule soojuspumba ja puhverpaagi vahele, kuigi pump vist ise ka mõõdab soojust.
Kas keegi oskab kommenteerida mida selline soojusrvesti pumba sulatusreziimis näitab?
Ehk kas see oskab miinust näidata?

[ping]

... Kas keegi oskab kommenteerida mida selline soojusrvesti pumba sulatusreziimis näitab?
Ehk kas see oskab miinust näidata?

Kuna link ei avane, siis saan kommenteerida neid soojamõõtjaid mida pidevalt näpin.
Hetke reaalandmed (temperatuurid ja vooluhulk) sulatusel on õiged aga hetkevõimsust näitab nulli ja seega soojusmõõtja kWh loenduri näit sulatuse ajal ei muutu.

[bladerunner]

FYI: eelneva soojusarvesti link: https://hit.sbt.siemens.com/RWD/app.asp ... 55561-F251

[Urmas]

Sai ostetud ka soojusarvesti ja elektriarvesti, et reaalset COP-i näha, lihtsalt üks hobiprojekt.

Küsiks lihtsalt huvi pärast, et annab sulle teadmine, et pumba tegelik COP on suurem või väiksem? Selle tegeliku numbriga ei ole ju kuhugi minna. Maksta selle numbri teadasaamise eest 300+ eurot? Aga noh, eks hobid ole erinevad.

[ping]

Sai ostetud ka soojusarvesti ja elektriarvesti, et reaalset COP-i näha, lihtsalt üks hobiprojekt.

Küsiks lihtsalt huvi pärast, et annab sulle teadmine, et pumba tegelik COP on suurem või väiksem? Selle tegeliku numbriga ei ole ju kuhugi minna. Maksta selle numbri teadasaamise eest 300+ eurot? Aga noh, eks hobid ole erinevad.

Mina ostsin ca 3 korda odavama soojamõõtja. https://online.depo-diy.ee/search/sontex
See on ainuke moodus hinnata seadme korrasolekut ja vastavust tootja andmetele, kui garantiivaidluseks läheb ning hinnata ligikaudselt seadme järelejäänud ressurssi.
Mina nägin esimese mõõteperioodiga ära, et energiahinna tõusu jätkudes tuleb võtta kasutusele lisasäästumeetmeid.
Kui soojamõõtjat poleks lisanud, siis ma poleks teadnudki, milline on Õ/Õ seadme tegelik kasutegur külma ilmaga ja kuidas kasutegur sõltub paagi temperatuurist.
(Näiteks Panasoniku Õ/Õ pumbal on remondijuhendis täpselt kirjas, et kuidas seadme tööd kontrollida ja väga lihtne on garantiipretensiooni esitada või hakata uut masinat otsima.)

[Coolhouse]

See Sontex Supercal 739 on hea odav kulumõõtja küll kuid läbi aegade on kasutatud ca 10 kW soojuspumba toodetud soojuse mõõtmiseks 1" diameetriga 2,5 m3 kulumõõtjaid. 6 kW soojuspumbale võib Supercal 739 olla hea küll.
Iga vidin mille torustikule lisate moodustab veevoolule takistuse. Ehk lisades tarbevee mõõtmiseks sobiva soojuskulu mõõtja takistate veeringlust ja muudate COP halvemas suunas.

Vaevalt et sellise taatlemata riista lisamine mingit edu õiguslikus vaidluses tagab. Ja seda polegi vaja.
Ükski müüja pole huvitatud vigase toote müümisest kuna see oleks hetkega kõigile teada. Seega kui garantii ajal midagi juhtub siis see ka parandatakse.
Siin on jällegi suur erinevus garantiikohustuse ja tootjavastutuse osas.

Soovitan lisada soojuspump hoone kindlustuslepingusse ja küllaltki paljudel juhtudel on kindlustusettevõtted lahendanud probleemi tarbija kasuks.

[ping]

... Vaevalt et sellise taatlemata riista lisamine mingit edu õiguslikus vaidluses tagab. Ja seda polegi vaja.
Ükski müüja pole huvitatud vigase toote müümisest kuna see oleks hetkega kõigile teada. Seega kui garantii ajal midagi juhtub siis see ka parandatakse.
Siin on jällegi suur erinevus garantiikohustuse ja tootjavastutuse osas. ...

Mõõteriista kasutusjuhendis on antud mõõteseadme ekspluatatsioonitingimused ja kui need on sobivad süsteemi, siis pole probleemi.
Minul on seadme garantii läbi aga soojamõõtja abil saan hinnata seadme töövõimet ja võimaldab teada saada, et kuna tema kasutegur langeb ebamõistlikult madalale.

[ping]

... Soovitan lisada soojuspump hoone kindlustuslepingusse ja küllaltki paljudel juhtudel on kindlustusettevõtted lahendanud probleemi tarbija kasuks.

Kui soojuspump on projekti järgne "hoone tehnosüsteemi osa", siis pole vaja eraldi midagi lisada.
Ehk hoone projektis ja ehitisregistris peab olema kütteseadmeks märgitud soojuspump.

[Kalvis]

Jah aga millegipärast kõik soovitavad kasutada puhverpaaki. Aitab vähendada on-off tsükleid ja on kust võtta välisosa sulatusenergiat, muidu sulatab puhtalt elektriga. Soojuspumba manualis ka kaks varianti, üks otse ja teine advanced lâbi puhverpaagi. Aga kuna puhverpaak on juba olemas siis jääb advanced variant.

Ja kes soovitab? Puhverpaagi müüja? Järgmine kord ära lase läkiläkit kandadeni tõmmata.

[ping]

Jah aga millegipärast kõik soovitavad kasutada puhverpaaki. Aitab vähendada on-off tsükleid ja on kust võtta välisosa sulatusenergiat, muidu sulatab puhtalt elektriga. Soojuspumba manualis ka kaks varianti, üks otse ja teine advanced lâbi puhverpaagi. Aga kuna puhverpaak on juba olemas siis jääb advanced variant.

Kui puhverpaaki panna lisaks tarbevee soojusvaheti, siis saab külma trassivee eelsoojendamisega (+5 - +25C) elektriboilerile ja pesumasinale kokku hoida veesoojendmise energiakulu.
https://www.ostakatel.ee/et/roostevaba- ... mikutega-1

Sellist toru müüakse ka jooksva meetriga ja saab ise sobiva soojusvaheti kokku kruvida.
https://www.google.com/search?q=kofreer ... 2&dpr=1.25

[rye]

Jah aga millegipärast kõik soovitavad kasutada puhverpaaki. Aitab vähendada on-off tsükleid ja on kust võtta välisosa sulatusenergiat, muidu sulatab puhtalt elektriga. Soojuspumba manualis ka kaks varianti, üks otse ja teine advanced lâbi puhverpaagi. Aga kuna puhverpaak on juba olemas siis jääb advanced variant.

Ja kes soovitab? Puhverpaagi müüja? Järgmine kord ära lase läkiläkit kandadeni tõmmata.

Tootja paigaldusjuhend, ka service manual, pumba müüja, ka paigaldajad kes paigaldavad erinevate tootjate pumpasid. Ülalnimetatud argumendid (on-off tsüklid ja sulatusenergia) tundusid loogilised ja seetõttu sai seda teed mindud. Hetkel puhverpaak olemas ja seda maha kruvima ei hakka, aga kas ilma selleta oleks siis sama hea saanud?

[rye]

Kui puhverpaaki panna lisaks tarbevee soojusvaheti, siis saab külma trassivee eelsoojendamisega (+5 - +25C) elektriboilerile ja pesumasinale kokku hoida veesoojendmise energiakulu.
https://www.ostakatel.ee/et/roostevaba- ... mikutega-1

Sellist toru müüakse ka jooksva meetriga ja saab ise sobiva soojusvaheti kokku kruvida.
https://www.google.com/search?q=kofreer ... 2&dpr=1.25

Üheks põhjusekls miks tarbevee täiesti eraldi hoian on see, et küttesüsteem on täidetud antifriisiga. Kui tarbevett ka soojuspumbaga soojendama hakata, siis lekete korral võib antifriis sattuda joogivette. Ehk minu puhul saadav kasu ei korva riski ja teadmist, et las need kaks asja olla eraldi.

[Kalvis]

Jah aga millegipärast kõik soovitavad kasutada puhverpaaki. Aitab vähendada on-off tsükleid ja on kust võtta välisosa sulatusenergiat, muidu sulatab puhtalt elektriga. Soojuspumba manualis ka kaks varianti, üks otse ja teine advanced lâbi puhverpaagi. Aga kuna puhverpaak on juba olemas siis jääb advanced variant.

Ja kes soovitab? Puhverpaagi müüja? Järgmine kord ära lase läkiläkit kandadeni tõmmata.

Tootja paigaldusjuhend, ka service manual, pumba müüja, ka paigaldajad kes paigaldavad erinevate tootjate pumpasid. Ülalnimetatud argumendid (on-off tsüklid ja sulatusenergia) tundusid loogilised ja seetõttu sai seda teed mindud. Hetkel puhverpaak olemas ja seda maha kruvima ei hakka, aga kas ilma selleta oleks siis sama hea saanud?

Ära pahanda aga tegelikkuses on puhverpaak ju SP tootja müügi nimistus. Ja seepärast topitakse SP manuaali soovitus kaasa - osta. Need põhjendused on pastakast imetud. Tegin katse SP ilma puhvrita ära - mitte midagi olulist ei juhtunud. SP töötas kõige väiksemal mahul - ainult radikatega.
Lohutuseks - kahju ta ei tee - kui tahad kallitel tundidel mitte sP toota (elab puhverpaagiga) siis võid mõne seekli isegi tagasi teenida.

[Coolhouse]

Uppuja päästmisel pead esmalt kindel olema et ennast päästa suudad!

Vanematel õ-v soojuspumba mudelitel ei olnud minimaalse küttevee temperatuuri kaitselülitust. Nt kui küttevesi on vaid 17C (näiteks sellel hetkel kui välisosa sulatatakse) läheb tänapäevane soojuspumba mudel kaitselülitusse ehk lülitab sisse välise kütttekeha et küttevett soojendada. On ka tarbevee paagiga mudeleid mille programm lülib siis tarbevee paagi soojust kasutama. Soojuspump hakkab esmalt iseendale töötingimusi looma.

Vanad mudelid kasutasid sulatuse ajal ka külma küttevett ning mingil juhul võis jääda sulatus poolikuks, välisosa jäässe nig kompressor sattuda selle tulemusel taevariiki.
Kui küttesüsteem on piisavalt hea, majas pidevalt elatakse jne. siis õnnestub erijuhuna ilma puhverpaagita või akupaagita paigaldus.
Lisaks on uutel õ-v soojuspumpadel veeringluse lüliti ning väga primitiivne toruskeem ei pruugi tööle hakata. Nt mingil hetkel lähevad kevadel radiaatorite termostaadid kinni või kollektori mootorid sulguvad.

Ka on varemalt paigaldatud soojuspumpasid mis väiksema võimsusega kui maja küttesüsteem vajaks. Selline masin töötab ilma probleemideta kuid suurema külmaga võib soojust palju puudu jääda.

Ehk kui paned võimsama soojuspumba siis peab ka olema koht kuhu soojust toota- "puhver".

[rye]

Sai ostetud ka soojusarvesti ja elektriarvesti, et reaalset COP-i näha, lihtsalt üks hobiprojekt.

Küsiks lihtsalt huvi pärast, et annab sulle teadmine, et pumba tegelik COP on suurem või väiksem? Selle tegeliku numbriga ei ole ju kuhugi minna. Maksta selle numbri teadasaamise eest 300+ eurot? Aga noh, eks hobid ole erinevad.

Just, hobidele kulutatud raha ei pea olema ratsionaalselt põhjendatav. Enamus hobisid on kulukad.

[Ac457765]

Üheks põhjusekls miks tarbevee täiesti eraldi hoian on see, et küttesüsteem on täidetud antifriisiga. Kui tarbevett ka soojuspumbaga soojendama hakata, siis lekete korral võib antifriis sattuda joogivette.

Kui sul ei ole mingi kõrge korrusmaja, siis küttesüsteemis on rõhk oluliselt väikem kui tarbeveel. Kuidas madalama rõhuga vedelik lekke korral kõrgema rõhuga vedeliku sisse saab?

[rye]

Aga kasutaks sama teemat ja küsiks et kas ühe tüüpilise ÕV pumbaga saab suvilas talvel näiteks 10 kraadi hoida? Õ-Õ pumbaga pidi see väga raske olema, kuigi mõned vist hoiavad kuni +8.
Kuskilt lugesin, et minu ÕV pump ei lase alla 20 kraadi pealevoolu sättida. Kui põrand on 20, siis vist hästi soojustatud maja läheb ikka üle 10 kraadi? Sekundaarset vooluhulka saab muidugi maha regullida ja siis vist ongi puhverpaak jälle hea, et pump saab oma sulatusenergia sealt kätte.
Teine variant on pumpa näiteks igal teisel tunnil 20 kraadiga käitada, mis tegelikult võtab pool võimsust maha