Klaaspaketi liimimine puidust avasse

[rye]

Maja fassaad tuleb umbes selline:

Paketid ise võiks avasse tõsta sellise seadmega: http://www.skyland.ee/uudised/klaasiimu ... c-adk-v600

Kuidas ja mis liimiga võiks liimida klaaspaketid liimpuidust avasse? Tavaline silikoon? Või on miskit spetsiaalset ja kallist nt Würthilt?

[praktik]

Neutraalne silikoon. Happeline pidi klaaspaketi liimi sulatama hakkama ja siis kaob paketi hermeetrilisus ära.

[Prill]

https://www.klaasissepa.ee/tooted/kitid ... id-liimid/

Samas arvestades avade mõõte, tekiks ennem mure, kui suured vuugid jätta klaasi ja puidu vahele, et ehituse vajudes, puidu paisudes-kahanedes õhuniiskuse toimel, ei hakkaks "raamid" klaaspakette "murdma".
Sama mure tekib hermeetikuga, kui liiga hea silikoon-liim valida, võib see paketi liiga hästi konstruktsiooni külge liimida ja kui mõni raamipruss hakkab ühte nurka serva kiskuma, kas ei teki sama mure, et paketis ületavad pinged tugevust ja pakett praguneb.
Kas paketi-aknatootja ei oska paigaldusjuhised anda, enamus aknatootjaid pakub ka paigaldust ja tõenäoliselt teavad kuidas suuri pakette sellistes oludes paigaldada.

Üritan meenutada aga ei meenu, et oleks näinud suuri pakkette puitraamides, valdavalt alumiinium raamistus, kummitihendid. See ei tähenda, et ei oleks olemas või puiduga ei oleks võimalik, aga seal võivad olla omad "agad", mille pärast alumiiniumprofiile eelistatakse.

[rye]

Liimpuidust taladele tuleb juba tehasest sissepoole serv, mis seestpoolt paketti toetama jääb.
Välja tuleb nagunii liist. Liimi võiks siis sissepoole vertikaalsele pinnale kanda ja välja liistule ka.
Ise jätaks umbes sentimeetri mängimisruumi, mida liimiga ei täidaks.
Katus astub 3 meetrit klaasiga seinast üle (terrass), ehk siis liimpuit ei tohiks eriti märjaks saada.

[Urmas]

Välja tuleb nagunii liist. Liimi võiks siis sissepoole vertikaalsele pinnale kanda ja välja liistule ka.

Ja mida hakkavad tegema horisontaalsed vahed? Jäävad loomulikuks tuulutuseks nagu vanasti?

[kkalev]

Liimpuidust taladele tuleb juba tehasest sissepoole serv, mis seestpoolt paketti toetama jääb.
Välja tuleb nagunii liist. Liimi võiks siis sissepoole vertikaalsele pinnale kanda ja välja liistule ka.
Ise jätaks umbes sentimeetri mängimisruumi, mida liimiga ei täidaks.
Katus astub 3 meetrit klaasiga seinast üle (terrass), ehk siis liimpuit ei tohiks eriti märjaks saada.

Kas taladesse freesitav klaasiala jääb väljaspoole ja siis ka liist väljaspoole?
Liimpuit mängib küll natuke vähem, aga küsimus pole otseselt märjaks saamises vaid selles, et erinevatel aastaaegadel on üldine õhuniiskus erinev

[rye]

Välja tuleb nagunii liist. Liimi võiks siis sissepoole vertikaalsele pinnale kanda ja välja liistule ka.

Ja mida hakkavad tegema horisontaalsed vahed? Jäävad loomulikuks tuulutuseks nagu vanasti?

Päris läbi ei tohiks ju puhuda, kui klaasi vertikaalsed servad mõlemal pool klaasi liimitud on.

[rye]

Kas taladesse freesitav klaasiala jääb väljaspoole ja siis ka liist väljaspoole?
Liimpuit mängib küll natuke vähem, aga küsimus pole otseselt märjaks saamises vaid selles, et erinevatel aastaaegadel on üldine õhuniiskus erinev

Jah plaan oli liist väljapoole panna, kuna paketi peab väljast avasse tõstma.

Tegelikult nägin eelmisel aastal Soome elamumessil Finnlamelli majadel selliselt puidu sisse liimitud ilma raamita klaaspakette. Kusjuures see ei olnud isegi mitte liimpuit, vaid tavaline pruss.

[rye]

Talvel ja suvel on õhuniiskus erinev ning talad talvel paksemad.
Pikisuunas ei tohiks palju mängida?
Kas keegi oskab kommenteerida, kas ja kui palju on liimpuidul õhuniiskusest tulenevat pikisuunalist mahumuutust?

[elektron]

Talvel ja suvel on õhuniiskus erinev ning talad talvel paksemad.
Pikisuunas ei tohiks palju mängida?
Kas keegi oskab kommenteerida, kas ja kui palju on liimpuidul õhuniiskusest tulenevat pikisuunalist mahumuutust?

Talad on suvel paksemad, mitte talvel.

[Prill]

Liimpuitmaterjali infot leida on keeruline küll, alates sellest, kus suur osa infost käsitleb liimpuitmaterjali peamiselt mööblitööstusega seoses, koos vastavate keskkonnatingimustega mööblile. Samas leiab väiteid, et liimpuit materjal on "praktiliselt paisumise-kahanemise" vaba, aga seda võrdlust kohtab rohkem liimpuit vs saematerjal võrdlustekstides.
Paljud kirjutised viitvtavad ka erinevatele standarditele nii toomise, kui olenevalt toote sihtotsarbest (nt välitingimused, sillad jm) või sisetingimused, samas standardite endi kohta info enam vabalt leitav ei ole.
Samas leidub vihjeid, kus liimpuittalastiku kasutamisel on olulised just talade omavahelised kinnitussõlmed, mis peavad arvestama puidust kui materjalist tulenevaid tegureid.

Nii, et kahjuks ei oska vastata, kuidas käitub liimpuit, kui osa liimprussist on avatud välistingimustele ja teine osa jääb sisetingimustesse.
Teisalt võib antud ülesannet vaadelda ka, kus tegemist on lihtsalt suurema puidust aknaraamiga, kus kehtivad samad põhimõtted, mis puitakende puhul, lihtsalt tolerantsid ja skaalad on vastavalt suuremad, või liimpuidu puhul ka mitte

Ise küsiksin kuskilt paketi-aknafirmast nõu, stiilis, et tahaks selliseid suuri ilma raamita aknaid, kas on võimalik.. usun, et enamik aknatootjatel on teadmised, kogemused ja täpsustavate küsimustega võivad õige suuna kätte näidata.

[Urmas]

Tegelikult nägin eelmisel aastal Soome elamumessil Finnlamelli majadel selliselt puidu sisse liimitud ilma raamita klaaspakette. Kusjuures see ei olnud isegi mitte liimpuit, vaid tavaline pruss.

Kõik, mis hiilgab, pole veel kuld ja eriti ühekordse näituseväljapaneku jaoks. Lihtsalt minu arvamus ja esialgu oleks veidi skeptiline nähtu suhtes. Skeptiline mitte selles suhtes, et idee ei oleks teostatav.

[elektron]

Samas leiab väiteid, et liimpuit materjal on "praktiliselt paisumise-kahanemise" vaba, aga seda võrdlust kohtab rohkem liimpuit vs saematerjal võrdlustekstides.

Ei tea küll, miks liimpuit peaks vähem paisuma kui saematerjal, millest see liimpuit kokku on pandud? Mul paisusid kapi-usteks olnud liimpuitplaadid nii palju, et tuli servadest 4mm maha hööveldada. Kvaliteetne tisleripuit oleks ilmselt vähem paisunud. Sõltub ikka väga millest seda liimpuitu kokku pannakse.
Ilmselt tuleks vaadata termotöödeldud liimpuidu poole. Liimpuidu eelis on hoopis see, et talade puhul mängib vähem, kuna pingeid ei ole sees. Otse palgist välja saetud tala võib väga suure tõenäosusega propellerisse keerata. Lisaks saab liimpuit-talasid peenematest lamellidest kokku lapata.

[rye]

Jagan tagasisidet.
Jätsin umbes 2 cm pilu ümber perimeetri, toetasin alt kahele klotsile, igalpool mujal ainult vaht.
Iminapaga kraanaga sai umbes 2 tunniga 11 paketti ette pandud, kaasa arvatud kaks 500 kilost.
Vaht vahele ja liistud peale. Hetkel 3 kuud ilma erroriteta, eks siis kajastan uuesti kui talv ka üle elatud saab

[kaidi87]

Mind huvitaks selle suure klaasfassaadi reaalne pilt hoopis kui saladus pole ja aega on, siis võiks pilti jagada valmis klaasfassaadist

[valaskalakene]

Jagan tagasisidet.
Jätsin umbes 2 cm pilu ümber perimeetri, toetasin alt kahele klotsile, igalpool mujal ainult vaht.
Iminapaga kraanaga sai umbes 2 tunniga 11 paketti ette pandud, kaasa arvatud kaks 500 kilost.
Vaht vahele ja liistud peale. Hetkel 3 kuud ilma erroriteta, eks siis kajastan uuesti kui talv ka üle elatud saab

Nii ongi. All 2 klotsi, ümber elastne! vaht (Flexifoam).
Alumine äär tahab natuke nuputamist - isegi kui vihm peale ei saja, tekib normaalsel paketil sügiseti väljaspool kondents ja see ei tohiks kuhugi vahele pääseda. Ka seespool ei saa kondensi tekkimist välistada.
Akna- ja fassaadisüsteemidel on seal kanalid, mida kaudu vesi välja pääseb ja seda vett võib seal tekkida üksjagu.
Ma ei pannud isegi liiste kuhugi väljapoole vaid kasutasin vahu peal spetsiaalset mastiksit vuugi moodustamiseks. Seda kasutatakse ka suures ehituses klaaspakettide omavaheliste ja pakett-metall ühenduste hermetiseerimiseks. (Ehituskeemia areneb kiiresti.)

Liistudega variandi kohta on soomlastel isegi mingi norm olemas.

Omal ajal sai see lahendus läbi töötatud ja toimib juba aastaid. Kui kellelgi tulevikus huvi on, võin pakkuda sellist lahendust ka kommertskorras.

Tänapäeva soojapidavas, soojatagastusega vendiga majas ei näe mingit põhjust avatavate akende järgi. Tuleb soojem, kordades odavam, ühesõnaga parem.
6+18+4+18+6=54mm - nii paksule paketile vist väga raame ei saagi, liiatigi siis suuri avatavaid raame aga avasse monteerib vabalt.


päikest,

Hannes

[aero]

Tänapäeva soojapidavas, soojatagastusega vendiga majas ei näe mingit põhjust avatavate akende järgi. Tuleb soojem, kordades odavam, ühesõnaga parem.

Mina väga rahul, et saan aknaid avada. Vahel vaja suhelda, vahel "läbi maja" ventileerida, vahel tahan kuulata kas niiduk teeb tööd või sõidab laadima, vahel linnulaul, vahel vaja kuulda kui kass sisse küsib (ok, see läheb suhtluse alla) jne. Ühesõnaga minul oleks ebamugav. Maast-laeni akendel on omad plussid aga vaimustuses ma küll ei ole. Kogu see pind tahab ka pesu, päikese varjutamist (palaval ajal), müra- ja soojusisolatsioon jäävad tugevalt "päris" seinale alla jne.

Mis mastiksit liistu asemel kasutasid ja kuidas see lõunakaares vastu peab? Mul hakkas originaalne mastiks ühes päikesepoolses vuugis vist 3 aastaga lagunema, pandi garantiikorras uus.

[valaskalakene]

Tänapäeva soojapidavas, soojatagastusega vendiga majas ei näe mingit põhjust avatavate akende järgi. Tuleb soojem, kordades odavam, ühesõnaga parem.

Mina väga rahul, et saan aknaid avada. Vahel vaja suhelda, vahel "läbi maja" ventileerida, vahel tahan kuulata kas niiduk teeb tööd või sõidab laadima, vahel linnulaul, vahel vaja kuulda kui kass sisse küsib (ok, see läheb suhtluse alla) jne. Ühesõnaga minul oleks ebamugav. Maast-laeni akendel on omad plussid aga vaimustuses ma küll ei ole. Kogu see pind tahab ka pesu, päikese varjutamist (palaval ajal), müra- ja soojusisolatsioon jäävad tugevalt "päris" seinale alla jne.

Mis mastiksit liistu asemel kasutasid ja kuidas see lõunakaares vastu peab? Mul hakkas originaalne mastiks ühes päikesepoolses vuugis vist 3 aastaga lagunema, pandi garantiikorras uus.

Ma ei mäleta, mis mastiks see oli. Küsisin materjali tegelastelt, kes sellega igapäevaselt tegelevad. See materjal peab aastakümneid ilma probleemideta.

[aero]

Tänapäeva soojapidavas, soojatagastusega vendiga majas ei näe mingit põhjust avatavate akende järgi. Tuleb soojem, kordades odavam, ühesõnaga parem.

Mina väga rahul, et saan aknaid avada. Vahel vaja suhelda, vahel "läbi maja" ventileerida, vahel tahan kuulata kas niiduk teeb tööd või sõidab laadima, vahel linnulaul, vahel vaja kuulda kui kass sisse küsib (ok, see läheb suhtluse alla) jne. Ühesõnaga minul oleks ebamugav. Maast-laeni akendel on omad plussid aga vaimustuses ma küll ei ole. Kogu see pind tahab ka pesu, päikese varjutamist (palaval ajal), müra- ja soojusisolatsioon jäävad tugevalt "päris" seinale alla jne.

Mis mastiksit liistu asemel kasutasid ja kuidas see lõunakaares vastu peab? Mul hakkas originaalne mastiks ühes päikesepoolses vuugis vist 3 aastaga lagunema, pandi garantiikorras uus.

Ma ei mäleta, mis mastiks see oli. Küsisin materjali tegelastelt, kes sellega igapäevaselt tegelevad. See materjal peab aastakümneid ilma probleemideta.

See "aastakümneid" on liialdus. Üldreeglina tuleb tihedamalt uuendada.

[rye]

Jagan tagasisidet.
Jätsin umbes 2 cm pilu ümber perimeetri, toetasin alt kahele klotsile, igalpool mujal ainult vaht.
Iminapaga kraanaga sai umbes 2 tunniga 11 paketti ette pandud, kaasa arvatud kaks 500 kilost.
Vaht vahele ja liistud peale. Hetkel 3 kuud ilma erroriteta, eks siis kajastan uuesti kui talv ka üle elatud saab

Nii nagu lubatud, kajastan uuesti, kui talv on üle elatud. Kõik toimis, mingit kondensaati, ega probleeme ei tekkinud (majas on ka ventilatsiooniseade)
Täpsustan veel, et liistude alla sai sissepoole aurutõkke teip pandud ja väljapoole niiskust läbilaskev tuuletõkketeip.

Naaber ehitab enam-vähem samasugust fassaadi suurte raamitud akendega. Minu maitsemeele jaoks paksud raamid visuaalselt isegi segavad ja nii suuri ei saa ka ühe raami sisse. Ei oskagi mõelda, miks ehitajad/projekteerijad paljaid pakette puidust avades kardavad. OK, liistude tegemisele ja paigaldamisele kulus päevi... See selline pigem puusepa töö.

[Hiid]

lammutasin sel nädalal ära taolise viguri.
Ei paistnud ka muud häda olema, kui mõningane läbivajumine.
Mille peale sul ülemised klaasid toetuvad? Mingid spetstallad?

[rye]

Mille peale sul ülemised klaasid toetuvad? Mingid spetstallad?

Tegin paksust vineerist klotsid, millele liimisin igaks juhuks 3mm paksuse kummi peale.

[Hiid]

sul siis toetuvad ülemised klaasid alumiste peale?

[rye]

Ei, vahel on 20 cm paksune liimpuit tala.
Ülemiste klaaside klotsid toetuvad liimpuit tala peale.
Liimpuit tala saab kogu ülemiste klaaside raskuse.
Vaata esimest postitust.

[timmuat]

Kuidas aasta hiljem lood ?