Palun lahendust niiske keldri ja suvila puidust põrandatalade vahelt soojustamiseks

[liiva]

Tere
Oskab keegi nõu anda kuidas lahendada sõlm niiske ja kevadeti veelompi kujutava keldri(pinnas on paene ja kevadveed leiavad tee keldrisse veetase a 10 -15 cm ca 3 nädalat) ja puitkarkass maja põranda soojustamisel?
Tegemist 80-ndatel ehitatud suvilaga, postvundamendile on valatud lintvundament millel puitkarkass. Keldri ülemine serv(maja põranda poolne) on 4 küljest avatud a 1-2cm, samuti on vent ava 100mm ühes keldri seinas ja sama suur viik korstnajalga, et toimuks loomulik ventileerimine. Siiski on tunda niiskuse ja kopituse lõhna. Maja puitosa seetõttu mädanenud ega seenestunud pole. Vähemalt mitte nähtavatest osadest.
Plaan on kelder edaspidi teha veekindlaks tehes olemasoleva betoonkehale hüdroisolatsioon ja valada uus ring põrandat ja seinu.
Põrandatalad on Lignoga töödeldud, keldri poolt ülesse liikudes on paigaldatud 5x3cm latt millel must põrand ja klaasvill 10 cm. selle peal paber ja servamata lauast aluspõrand ning kõige peal siis saepuruplaat. Keldri vajadust otseselt ei ole aga kinni ajada ei taheta seega ongi küsimus kuidas põrand kaasaegselt soojustada, et ei tekiks probleeme sellest niiskest keldrist? Samuti on probleemiks närilised, kelle liikumist on vaja takistada. Seni olen põrandaaluse osa võrguga katnud, et nad tuuletõkke kallale maiustama ei pääseks.
Tuuletõkkeplaati ilmselt ei oleks mõistlik panna keldri poolsele osale ja selle peale vill ning siis põrandalauad ?
Kui kasutada näiteks tsementkiudplaati kas see oleks lahendus? Samas selle plaadi kasutamisel jääks siis tuuletõkkeplaat ummuksisse, sest siis see plaat läheks keldriseinte vahele ehk ei teki nagu fassaadil on nõutav tuulutusvahet. Või jätaksin tsementplaadi servadest a 8 mm vahed, et jääksõhutusvahe? Kas siis aga ei teki keldriniiskuse kogunemist tsementplaadi ja tuuletõkkevahele?
Või oleks mõistlik kasutada hoopis PUR balloonivahtu ja puittalade vahele paigaldada EPS plaat? KAs see puidu paisumine/ kuivamine pur balloonivahuga mängib kaasa või peaksin keldri poolt panema mingi 15mm OBS plaadi ja EPS plaadid sinna külge kinnitama ja kogu moos?
Pole profiehitaja seepärast niipalju küsimusi ja olen oma hobiehitusega kaks aastat pausil olnud ning teadmised vahepealsest materjalide arengust puudulikud. Loodan, et keegi oskab head nõu anda ja mind õigele rajale juhtida.

[tabarabarap]

Palju cm põranda ja pinnase vahel , kui sügav on vundament , kui kõrgel väljas pinnas?

[Kalvis]

Kõigepealt niiskus keldris miinimumi. Kui seintest siis saab pintseldada veetõkke vahenditega. Oluline on, et seinad ei oleks märjad. Kui sein on kuiv siis pilgud põrandale. Tõhustada drenaazi või mis iganes keldri kuivendussüsteem on kasutusel.
Niiske õhu vähedamiseks tõhustada keldris ventilatsiooni. Kui pole siis tasuks elle rajamisele mõelda.
Näriliste vastu aitab tegus kass, püüab nädalaga kahjurid kinni. Miinuseks on püüab ka igasuguseid linde. Aga tegus kassi polegi nii lihtne leida - mõni on dekoratiivkiisu surmani.
Kui nüüd keldri osas on niiskust vähendatud siis laeks puittalade korrral alla aurukkepaber (tõrvapapp või muu analoogne) ja soojustuseks talade vahele vahtplast (EPS). Pealpoole ei tohi mingeid tõkkekihte olla. Põrandalauad tavalisel moel (altpoolt siiski mingi kruntvärvi või immutusega pole paha. Pealtpoolt nii nagu sulle meeldib.

[liiva]

Palju cm põranda ja pinnase vahel , kui sügav on vundament , kui kõrgel väljas pinnas?

Põranda ja pinnase vahe on varieeruvat 10 - 20 cm. Pinnaseks kruus ja see on tolmukuiv ning see aeg, mis mul põrand ka lahti olnud on ikka kuiv aasta läbi ehk niiskust ega märgumist pole.
Vundament on postidele toetuv lintvundament.
Väljas pinnas on samal kõrgusel, mis maja alla jääb kruus, ühel pool maja a 10cm allpool põrandatalasid ja teisel pool a 20 cm . Vundamendi äärest siis vastavalt,0cm ja 10 cm aga kaldega majast eemale.

[liiva]

Kõigepealt niiskus keldris miinimumi. Kui seintest siis saab pintseldada veetõkke vahenditega. Oluline on, et seinad ei oleks märjad. Kui sein on kuiv siis pilgud põrandale. Tõhustada drenaazi või mis iganes keldri kuivendussüsteem on kasutusel.
Niiske õhu vähedamiseks tõhustada keldris ventilatsiooni. Kui pole siis tasuks elle rajamisele mõelda.
Näriliste vastu aitab tegus kass, püüab nädalaga kahjurid kinni. Miinuseks on püüab ka igasuguseid linde. Aga tegus kassi polegi nii lihtne leida - mõni on dekoratiivkiisu surmani.
Kui nüüd keldri osas on niiskust vähendatud siis laeks puittalade korrral alla aurukkepaber (tõrvapapp või muu analoogne) ja soojustuseks talade vahele vahtplast (EPS). Pealpoole ei tohi mingeid tõkkekihte olla. Põrandalauad tavalisel moel (altpoolt siiski mingi kruntvärvi või immutusega pole paha. Pealtpoolt nii nagu sulle meeldib.

Hetkel oleks soov siiski leida lahendus, et kelder on niiske. Miinimum mis teha jõuaksin on panna ventilaatorid sisse ja välja puhuma. Keldri niiskus puidule otseselt seni ohtu ei ole kujutanud. Keldri kohal talad on täiesti korraliku välimusega.
Drenaaziga saan aega tegeleda ehk 3-4 aasta pärast. Seal pinnas paene ja kui tellida traktor siis läheb megalt maksma.
Kui paigaldan kaasaegse soojustuse ja alla aurutõkke kas siis toapoolselt küljelt olmeniiskus ei hakka põrandataladele halvasti mõjuma? Toimub mingi veeavarii vms ja vesi satub soojustuse ja põrandatalade juurde. Kui kindel saab olla siis niiskuse eraldumisele ruumi ja põrandaaluse kuivamises? Või siis peab arvestama põranda lahtivõtmisega ja kontrollimisega?
Või oleks mõistlik keldri kohal olevatele taladele keldri poolt panema mingi 15mm OBS plaadi ja EPS plaadid sinna külge kinnitama? Siis jääks need põrandatalad ka EPS plaadiga kaetud ja saaksin talade vahele paigaldada hoopis villa ja põrandalauad?

[ifffff]

Hetkel oleks soov siiski leida lahendus, et kelder on niiske. Miinimum mis teha jõuaksin on panna ventilaatorid sisse ja välja puhuma. Keldri niiskus puidule otseselt seni ohtu ei ole kujutanud. Keldri kohal talad on täiesti korraliku välimusega.

Mnjaaa. Põhikooli füüsika tunnis nokkisid nina? Arva ära mis juhtub kui jahedasse ruumi sisse ventileerida sooja välisõhku?

[tabarabarap]

Sittagi ei saa aru kas 10-20cm kelder ja samas kuiv kruus kus 15cm vett. Kui kelder on veel mingi eraldi auk siis aja liiva täis ja mure murtud

[liiva]

Hetkel oleks soov siiski leida lahendus, et kelder on niiske. Miinimum mis teha jõuaksin on panna ventilaatorid sisse ja välja puhuma. Keldri niiskus puidule otseselt seni ohtu ei ole kujutanud. Keldri kohal talad on täiesti korraliku välimusega.

Mnjaaa. Põhikooli füüsika tunnis nokkisid nina? Arva ära mis juhtub kui jahedasse ruumi sisse ventileerida sooja välisõhku?

Kahjuks ei aita probleemi lahendusele kaasa. Mis siis juhtub on see, et hakkab niisket õhku äkki ära vedama ma arvan. Teine hakkab õhku väljaviigust välja tõmbama.
Kui ma väga hästi valdaks teemat siis siia poleks põhjust olnud teemat tehagi vaid annaks ehitamisele valu. Loodan, et aruetlus selgub tõde.

[Äärenurk]

Mnjaaa. Põhikooli füüsika tunnis nokkisid nina? Arva ära mis juhtub kui jahedasse ruumi sisse ventileerida sooja välisõhku?

Aga Kalvis käskis…

Niiske õhu vähedamiseks tõhustada keldris ventilatsiooni. Kui pole siis tasuks elle rajamisele mõelda.

[Äärenurk]

Mis siis juhtub on see, et hakkab niisket õhku äkki ära vedama ma arvan.

Lause iseenesest on korrektne, kuid selle juurde käib kindlasti ka teine pool: “…ja veel niiskemat sisse vedama”.

Seega perioodil, kus absoluutne õhuniiskus on väljas suurem kui keldris, ei aita ventileerimine õhku kuivatada.

[Kalvis]

Ma pole käskinud midagi ja ei tasu üle mõelda.
Ventilatsiooni all mõtlesin loomulikku. See vahetab kopitanud õhu välja aga ei too liigniiskust.
Teiseks - põhirõhk oli seinte, põranda veetõketel. Sealt tulebki peamine niiskus.
Kui nüüd sellega ei soovita tegeleda siis küsija valagu keldrile betoonlagi. Puit paratamatult hakkab mädanema keldriniiskuses.

[ifffff]

Kui nüüd sellega ei soovita tegeleda siis küsija valagu keldrile betoonlagi. Puit paratamatult hakkab mädanema keldriniiskuses.

Teemaalgatajal oli kirjas, et talad on töödeldud Lignoga. Mul on siin umbes sama kombo, st puitpõrand niiske keldri kohal. Paarkümmend aastat tagasi ehitatud puitvahelagi, mis on Lignoga töödeldud on nagu üleeile tehtud. Kõrvalruumis on umbes samavana vahelagi mis on tehtud Pinotex Impraga - see on pooltohletanud.

[Kalvis]

See oli küll taladel tuulduv vundament aga 5 aastaga mädanesid talad ja põrandalaud läbi. On samasuguseid põrandaid ja iidamast aastast vastu pidanud. Kõik sõltub kas vahelae laudmaterjal on pidevas niiskuses või mitte.
sama kehtib keldri ja selle puitasjade kohta. Niikui õhuniiskus on suur, mädanevad ka lignoga läbi tõmmatud puitosad ära.

[ifffff]

Niikui õhuniiskus on suur, mädanevad ka lignoga läbi tõmmatud puitosad ära.

Võibolla. Kunagi. Praktika aga väidab nii: mul on siin veel lisaks sellele keldrivahelaele WC kogumiskasti kaan, mis on tehtud omavahel risti kokku löödud tollistest laudadest. Lauad on enne kokkulöömist 3x lignoga võõbatud. See kaan on ka mõnikümmend aastat vana, kuid veel läbimädanemise märke ei ilmuta. ..... niiet, kui selle vahelae-põranda tegemisel Lignoga koonerdatud pole ei mädane ta ühti nii kiirelt kui me oleme harjunud tänapäevaste toredate värviliste vedelike kasutamisel.

[Urmas]

Vabandust, kuid üks vaheküsimus- millega on immutatud omaaegsed või tänapäeval kasutatud raudteeliiprite talad või puidust elektripostid, et need peavad piisavalt kaua vastu mädanemisele? Millega näiteks elektripostide maas olevat osa immutatakse?

[ifffff]

Vabandust, kuid üks vaheküsimus- millega on immutatud omaaegsed või tänapäeval kasutatud raudteeliiprite talad või puidust elektripostid, et need peavad piisavalt kaua vastu mädanemisele? Millega näiteks elektripostide maas olevat osa immutatakse?

Kreosoodiga. Et ehk siis millegiga mis on enamvähem sama mis omaaegne Ligno.
Googel ütles, et isegi Sillamäel müüakse https://hippocampus.ee/product/creosote ... treatment/

Rohelised elektripostid peaks muteada olema immutatud kas Tanalith E või Tanasote nimelise kemikaaliga. Vist uuema aja liiprid ka, sest need ei haise enam kreosoodile iseloomulikult.