Kindlustus hiilib hüvitamisest kõrvale, kui hoones ei elata

[praanik]

Selle mitte elamise suurendatud riskist saan ma aru. Ka minu kindlustusselts küsib kas ma elan sees v hoone on tühi v ehitusjärgus, vastavalt sellele siis väänavad kuu makset suuremaks.
Dokumenti lugedes üks vend väidab et sealt elati teine väidab et ei elatud.

Arusaamatu on minu jaoks väide, et hoones olev õhksoojuspump
Mis tundub olevat antud kohtulahendis võtme kohal, tarbib kuus minimaalselt 700 kuni 900 kwh elektrit ja seda märtsis. Kust selline info saab küll pärineda?

[suvaline]

Riigikohtu otsuste puhul tuleb osata puude taga metsa näha ja metsa taha näha.
Väga huvitav on: "13.6. Kohtute seisukohtadest hageja vastuoluliste tõendite kohta ning eksperdiarvamuse (osaliselt väärast) kokkuvõttest tekib arusaam, et ..."
Võimalik, et tõlgendan valesti, aga kas tõesti Riigikohus võttis nõuks ja tõlgendas kellegi eksperdi pädevust ("osaliselt väärast") ehk sisuliselt ka kutsetunnistust? Sellisel juhul lendab vastu taevast kogu kutsetunnistuste süsteem ja ka kohtute poolt tunnustatud ekspertide süsteem.

[Äärenurk]

Ei saa täpselt aru, kas väär oli eksperdiarvamus või eksperdiarvamuse kokkuvõte, mille võis koostada hoopis madalama astme kohus ning lause käis just nende pihta.

Aga kutsetunnistuste süsteem ei ole mitte kuidagi seotud riiklikult tunnustatud ekspertide süsteemiga. Ehk eksperdiks võid saada ilma kutsetunnistuse ja heal juhul isegi erihariduseta.

[val]

RK on kassatsioonikohus ja hindab vaid õiguslikku värki, st ei tuvastata ega kontrolli sisulisi (elulisi) asju. Need peavad madalates astmetes tehtud olema ja kui ei ole tehtud, siis saadab tagasi, et tehke palun ära nagu ka antud juhtumis.
Tõenäoliselt oli madalamas astmes ekspertarvamus osaliselt vääraks tunnistatud ja RK lihtsalt mainib seda fakti. Selle punkti mõte on madalma astme kohtu pihta: "...kohtud heidavad hagejale ette riski suurendamist".

Kas kellelgi PZU-ga (AB „Lietuvos draudimas“) positiivseid kogemusi kah on või saab nende käest hüvitist vaid pika ja kuluka vaidluse kaudu ?

[Coolhouse]

Ei saa täpselt aru, kas väär oli eksperdiarvamus või eksperdiarvamuse kokkuvõte, mille võis koostada hoopis madalama astme kohus ning lause käis just nende pihta.

Aga kutsetunnistuste süsteem ei ole mitte kuidagi seotud riiklikult tunnustatud ekspertide süsteemiga. Ehk eksperdiks võid saada ilma kutsetunnistuse ja heal juhul isegi erihariduseta.

Osaliselt väär on ekspertarvamuse kokkuvõte.

Otseselt ei öelda välja kuid kostja (kindlustus) arvab et tegemist võis olla lahtise tulega ?????. Hageja toob tõendeid et maja süttis soojuspumbast.Täpset põhjust ei tuvastatud ning osapooled hakkavad kohtus vaidlema. Riigikohus ütleb et ei näe selles midagi erilist kui majas vahepeal elatakse ja vahepeal ei elata. Selline asjaolu ei tohiks anda kindlustusele alust esitada lepingus pidevalt elamise nõuet ning õigust selle lepingu punkti alusel tasu maksta või keelduda maksmisest. St Riigikohus ei näe et kindlustusel oleks õigus täielikult keelduda maksmisest.

Iga kohtuasi on eraldi asi ja seetõttu ei saa ka asjaolusid meelevaldselt oma toimetustesse üle kanda. Sarnastel asjaoludel võib tulla väga erinev kohtulahend. Selge on see et pahauskselt ei tohi käituda.

Antud kindlustusfirmaga on isiklikult positiivseid kogemusi ja kliendi soojuspumba avarii lahendati lepingu kohaselt ning kulud kanti vastuväideteta.
PS: Nt kui majal on pangalaen ja kindlustusleping siis tasub alati lepingusse lisada ka seadmed st mida konkreetsem leping seda vähem vaidlemist.

[Kalvis]

Üldiselt tasub eemale hoida sedasi käituvatest kindlustusfirmadest. Siit tuleb välja, et teada oli 99% põhjusel kahjutule tegelik põhjus aga kindlustusfirma üritas siiski kohustusest juriidilisi nippe kasutades vabaneda. Minu soovitus on sellistest kindlustusfirmadest eemale hoida - sest kui teil on maja maani maha põlenud ja teil niigi raha vähe, stress laes ja peate veel kohut jooksma, teadmata kas jääte ise lolliks.
Tuttav kes natukene neid asju jagas - soovitas majakindlustusel hoiduda igasugustest kohalikest ja väikse käibega kindlustusfirmadest. Miks - sest kui on hüvitamise tund käes siis just sellised jätavad hüvitise maksmata - suur välismaise taustaga kindlustusfirmal on positiivne maine tähtsam ning ta maksab teinekord hüvitise välja isegi siis kui klient jääks juriidiliste trikkidega alati kohtus kaotajaks.
Teine variant on kasutada neid firmasi mis on kinnisvara laenude kindlustusfirmad. Asi selles, et pank kui nõuab kindlustust kinnisvarale siis pank ei taha teada midagi peenes kirjas trikkidest ning nõuab tema kindlustuslepingutes korrektseid lepinguid.

[Maaks]

Sellel juhul tundub mulle, et kindlustusvõtja teadlikult valetas, et hoones elatakse. Poliisi maksumuse vahe elatakse/ ei elata on päris suur - mul maakodu kindlustus läks >2x kallimaks kui deklareerisin, et enam ei elata
Aga iseenesest naljakas fakt siia juurde veel KOV-ga suhtlemisest elatakse/ ei elata teemadel (soovisin pikendada korraldatud prügiveost vabastamist). Nimelt küsis KOV ametnik mult vabastuse pikendamiseks elektrilevi viimase 2-e aasta el.tarbimise väljavõtte (neil on selleks õigus) ja teatas sellesama soojuspumba tõttu, et "ei vabastata prügiveost", sest näeb tarbimist (pump hoiab talvisel ajal öise elektiga +10°C).
Huvitav, kui nüüd sama väitega minna kindlustusse, kas saan uue poliisi soodsamaks, sest KOV ametnik ju ometi kinnitas, et elatakse alaliselt ja kas pärast "kui juhtub" pean hakkama kohut käima.

[Coolhouse]

Kui ka vallavalitsus tõendab et sa seal elad siis on see asjaolu tõendatud.

Uskuge, ükski kindlustus ei soovi sellist antireklaami et käib kellegagi kohut.
Vastupidi, on olnud ka juhus kus soojuspumba ekspertiisi akt oli valesti koostatud. Väideti et seadmel puudus põhjasoenduskaabel ning seetõttu toimus avarii. Kuna tootel oli see soenduskaabel juba tehase poolt paigaldatud siis kindlustuse võtja vaidlustas akti. Mitu nädalat peale uue soojuspumba paigaldamist tuli kindlustuse jurist ning soovis mahavõetud seadet näha. Fikseeris ka asjaolu et küttekaabel oli olemas.
Kliendil oli kindlustuselt eitav vastus (väära ekspertiisi alusel) ammu käes ja edasikaebamise tähtaeg möödas.
Kui ma hämminguga juristi toimetamist jälgisin siis ta ütles et kaitseb kliendi huve?!. Aga kui nii hakata mõtlema siis kindlustusfirma kaitsebki oma kliendi huve.
Arvatavalt kompenseeriti kliendile osa seadme maksumusesst.
Lugege oma lepingud korralikult läbi ja seal on kindlustustingimused kirjas.

[timmuat]

Kuid kust jookseb piir elatakse /ei elata ?
Mis oleks KW (ruutmeetrile ?) kriteerium ,et valla härra otsustab , et sa seal ei ela? Kuskilt pidi hr. ju näpuga järge ajama ja omale vastuse saama. (või küsis naabri Taimi käest ,et kas ta seal ka elab )

[Coolhouse]

Jätke juba ükskord see asi rahule. Kui Riigikohus on öelnud et selline elatakse/ei elata liigitamine ei oma sisu siis on edaspidi sellise väite esitamine suht mõttetu. Kui kindlustuslepingus on vastav punkt ja sellest tekib vaidlus siis tuleb kahjuks iga vaidlus eraldi lahendada. Väga suure tõenäosusega kindlustusvõtja kasuks.

13.1. Riigikohus on leidnud, et hoone jäämist mõneks nädalaks elaniketa ei saa pidada riski suurenemiseks, kuna on tavapärane, et kindlustatud hoones elavad inimesed võivad viibida mõne nädala mujal, nt suvepuhkuse ajal või reisides (vt Riigikohtu 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12, p 25).

13.2. Seega peab ajutist eemalolekut (mis võib olla ka pikem kui mõni nädal) ja alalist eemalolekut eristama mingi oluline eluline kriteerium, mis võib igal eraldi analüüsitaval juhul suurendada kindlustusjuhtumi (tulekahju) tekkimise riski. Õige ei saa olla abstraktne järeldus, et hoone tühjaksjäämine suurendab tulekahju riski. Ka eespool viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12 leidis Riigikohus, et iga kindlustusjuhtumit tuleb hinnata eraldi.

[Walter2]

Swedbank Insurance. Siiani kõik kahjud kobisemata välja maksnud - erinevalt näit. IF-st..

[aero]

Swedbank Insurance. Siiani kõik kahjud kobisemata välja maksnud - erinevalt näit. IF-st..

Kui küsimuse esitaja senist kaht posti vaadata siis tyyp on pigem tr0ll kui normaalne kasutaja.