Õhk-vesi + põrandaküte jahutuseks?

[IvoT]

Osadel õhk-vesi pumpadel on ka cool-funktsioon olemas. Kui efektiivne ja toimiv see praktikas koos põrandaküttetorustikuga on? Kas suudab anda tajutava efekti toatemperatuuri osas ja kuidas on elektrikulu võrreldes nt talvel kütmisega?
Kellelgi isiklikke kogemusi, mida jagada?

[Cass]

Lihtsalt infoks, et kui seda kontuuri hakkad jahutama/külma vett ringi ajama siis on kõik torud märjad ja higistavad

[trebla]

meil renoveeritud uues kontoriosas laejahutus.. midagi ei tilgu kaela.

Aga kuidas talvel kütta kavatsetakse - pidin uurima, kuid läks meelest ära..

[ping]

Lihtsalt infoks, et kui seda kontuuri hakkad jahutama/külma vett ringi ajama siis on kõik torud märjad ja higistavad

Jah, nii ongi, kui jahutavate pindade temperatuur langetatakse alla õhu kastepunkti temperatuuri.
Et vältida kondentsi teket, peab automaatika hoidma jahutavate pindade pinnatemperatuuri kõrgemal kastepunktist.

Kui soovida jahutada parketi all oleva betoonpõrandaga, siis peab jälgima, et betooni pinnatemperatuur ei oleks alla kastepunkti, sest muidu hakkab parketi alla betoonile kondents vesi kogunema.
Mida väiksem on põrandakattematerjali soojusjuhtivus, seda väiksem on põranda efektiivsus nii jahutamisel kui ka kütmisel.

[Coolhouse]

Põranda jahutamine on selline hädavariant kui on nii palav et toas enam olla ei saa.
Ei soovita.
Õhk-vesi soojuspumpade jahutus on tehaseseades +7C väljuv vesi ja +12C tagastuv. Keegi neid seadeid ei muuda ning järgmisel päeval on põrandal kondensaat.
Muidugi võiks mõelda et reguleerime temperatuuri, proovime, sätime kuid reaalses elus see nii ei käi.
Seetõttu ei ole ka mõtet veidraid kütte või jahutuse võimalusi välja mõelda.
Jahutamiseks on vesi/õhk konvektorid. Välimus on sarnane radiaatoriga kuid võimaldab nii kütta kui ka jahutada.


Energia kulu kütmisel ja jahutamisel:
Vaja soojendada pliidil potitäis vett siis poti jahtumisel see sama energia kogus siirdub tagasi toasoojuseks.
Kui nüüd vägisi soojuspumbaga mingit mahutit jne jahutada siis kulub samas suurusjärgus energiat kui soojendamiseks. Kui õues on 28C ja tahaks tuppa 22C siis temp vahe on 6C. Talvel on õues nt -10C ja temp vahe 32C ehk arvata võib et talvel kulub ikka palju rohkem energiat kütmiseks kui suvel jahutamiseks.
Seda ka et soojuspumba kompressor ei tea kus kohast ta külmaainet pumpab. Kompressor on elektrimootor mille otsas "pump". Mootoril on max tarbitav elektrivõimsus ja elektrikulu saab mõõta.

[Walter2]

Põranda jahutamise teemas saaks ju tubasid ideaalis sobivate temp. leidmisega ka jahutada aga niisked ruumid/vannituba mida ikkagi eeldaks/sooviks et põrand võiks soe olla - kuidas see küsimus lahendada? Ei saa ju sama kolle otsas rippuvaid kontuure jahutada ning kütta.

[Coolhouse]

Kui õhk-vesi soojuspump võimaldab vee jahutamist siis käib torustikule elektriline ümberlüliv ventiil. Ehk kütmise ajal köetakse põrandat ja jahutamise ajal jahutatakse konvektoreid.
Seda saaks teha siis vaheldumisi ehk vahepeal kütta ja seejärel jahutada. Pealegi peaks siis ka soojuspumba mõistuse kuidagi ära petma sest tavaliselt seade kas kütab mingi välisõhu temperatuurini või soojema ilmaga jahutab kui soovi on.
Üldiselt ei soovita igasuguseid ise väljamõeldud küttelahendusi.

[uusrand]

Tere. Mina ei soovita torude (ventilatsioon, küttering) jahutamist. Kui ventilatsioonis kasutatud UPONORi isoleeritud plast toru on natuke kindlam. Aga ikkagi termodünaamika seadusest tulenevalt liigub niiskus soojalt külmemale ja kui temperatuuride vahe on suurem kui 15kraadi C, tekib kondensaat. Siiani ei ole ühtegi sellist Eesti müüdavat seadet, mis hoiab seda temperatuuride vahet. Parim lahendus on ikkagi õhk-õhk konditsioneer. Hoiad maja niiskuse 50% juures läbi aasta. Ei lõhu konstruktsiooni ja ei halvenda ka soojusjuhtivust.

[macintosh]

Ma uurisin mingil hetkel seda jahutamise teemat üsna aktiivselt, vestlesin spetsialistidega ja lugesin internetist. Kokkuvõte nii loetust, ku ka konsultatsioonidest kõlaks nii: läbi vent süsteemi jahtus pole otstarbekas, sest toob kaasa hunniku probleeme alates mittepiisvast õhuvoost jahutusel, kuni kondensvee tekkeni torude välis ja siseküljel.
Põrandat saab jahutada aga külm põrand on ebamugav ja eksiteerivad samad kondensatsiooni probleemid. Kusjuures põranda puhul peab tähelepanu pöörama eelkõige kondenstile, mis tekib küttetoru pinnal (ka sellel, mis on benooni maetud).
Ainuke mõistlik viis ruumide jahutuseks, kuhu konditsioneeri paigaldamine pole võimalik või otstarbekas on lae- või seinajahutus. Kondensatsioonile pead ka antud juhul puhul jätkuvalt tähelepanu pöörama ja süsteemi juhtautomaatika peab tagama kondensatsiooni mittetekkimise.
Teemal "kuidas kondensatsion sellises süsteemides tekib" on kirjutatud põhjalikke teadustöid, mis näitab antud lahenduse/probeemi keerukust.

[Äärenurk]

Kusjuures põranda puhul peab tähelepanu pöörama eelkõige kondenstile, mis tekib küttetoru pinnal (ka sellel, mis on benooni maetud).

Kust see veeaur võetakse?

[aero]

...Kokkuvõte nii loetust, ku ka konsultatsioonidest kõlaks nii: läbi vent süsteemi jahtus pole otstarbekas, sest toob kaasa hunniku probleeme alates mittepiisvast õhuvoost jahutusel, kuni kondensvee tekkeni torude välis ja siseküljel.

Kas ebapiisav õhuhulk on probleem selles mõttes, et jahutus jääb loodetust nõrgemaks või on seal lisaks veel midagi? Selle lahendaks võimsam ventseade. Teatud olukorras (ventseade amortiseerunud) täiesti mõeldav.

Kas saaks palun sellest probleemihunnikust natuke pikemalt? On seal veel midagi peale seadme võimsusvaru ja torustiku kondentsiohu? Need 2 on teatud tingimustel lahendatavad. Ma olen ka natuke uurinud-vestelnud ja hetkel küll ei meenu midagi muud. Täiendaksin oma lugemust nt venttorudel kondenseerumise osas. Projekteerides (või ka ehituse käigus) on aktiivjahutuse lisamine üsna odav. Hiljem on siseviimistluse lammutamine-taastamine tüütu ja kallis.