Vana kilp

[T20]

Pole elektrik, aga mullegi tundub, et seal kilbis olevaid asju oleks vaja natuke kohendada. Esiteks (automaat)korkide asemel tänapäevased seadmed (2 korgi puhul paistab olema ka oht kogemata pingestatud osasid puududata) ja lisaks mõningatel vanadel alumiiniumkaablitel on isolatsioon pragunenud. Peakaabel tuleb sisse vaskult ülevalt ja peakaitse on suur nõukaaegne. Kas oleks vajalik ka see välja vahetada või iseenesest pole sel häda midagi? Ja kilp ise, oleks OK sama kilp jätta või peaks kindlasti uue panema? Õhukaablist tuleb 3 faasi ja null ning tundub, et null on kilbi korpusesse ühendatud ja seega maandus puudub? Tubades on 90-ndatel pandud vaskkaablid (piltidel näha olevad alumiiniumkaablid on vist kõrvalhoone, kilbi küljes olevate pistikupesade ning veepumba ja selle juures oleva valgustuse jaoks), aga pistikupesad on ilma maanduseta, loodetavasti maanduse tekkimisel saab olemasolevaid kaableid kasutada ja lihtsalt pistikupesad välja vahetada kui sinna ikka maanduse soon jookseb?

[Kalvis]

Olen selliseid kilpe ümber teinud. Elekter välja, peakaitse ja arvesti jääb nii nagu on, sularite pesad alustega välja, asemele, kinnitad DIN lati, sinna ostad DIN lati PE ja N ning KL sobivate nominaalidega, KL kokku kammiga ja vajadusel mõni lisab RVK tähtsamatele kaablitele. DIN lati asukoha valid nii, et väljuvad kaablid kenasti ulatuksid olemasolevatena KL-deni

[Küülaline]

vajadusel mõni lisab RVK tähtsamatele kaablitele

Tänaste standardite järgi kummaline suhtumine?

[dumbuser]

Olen selliseid kilpe ümber teinud. Elekter välja, peakaitse ja arvesti jääb nii nagu on, sularite pesad alustega välja, asemele, kinnitad DIN lati, sinna ostad DIN lati PE ja N ning KL sobivate nominaalidega, KL kokku kammiga ja vajadusel mõni lisab RVK tähtsamatele kaablitele. DIN lati asukoha valid nii, et väljuvad kaablid kenasti ulatuksid olemasolevatena KL-deni

Alati saab proovida sitast saia teha. See kilp nüüd nii palju ka ei maksa.

[Kalvis]

Renoveerida võib kilbi ehitusaja nõuete alusel ja siis polnud RVK nõutav ja EI ole kilbi ümberehitajale kohustuslik. Või nägid sa pildil nõuka aegset RVK?
Siiski, kui renoveerid, pole keelatud asja paremaks teha. ma olen tungivalt soovitanud RVK panna pistikupesadele, seal on tolku kah.
Sedasi tehtud kilp on igati tipp topp. Seejuures nõukaaegne peakaitse on parema kaitselahutuse ja ülepinge võimega kui tänased MCB-d. Rauast kilp võib sajandeid vastu pidada.

[T20]

Huvitav, et seal päris mitmed korgid (3 tk) on 6,3 A. Kas tõesti on kaabel nii peenike, et selle järgi on valitud või on korgid pandud sellised, mida hetkel võtta oli või on lihtsalt nö. igaks juhuks natuke väiksemad pandud- puumaja, harukarpides on kaablid ühendatud kokku keeramisega (ei mäleta täpselt, äkki olid otsad kokku joodetud ka)... võibolla veel mingi põhjus. Kaablid on kõik seina peal (pindpaigaldus).

[dumbuser]

Üldiselt tuli sinna garaazi 1×10A, sest ehitamise ajal peale lambi, raadio ja akulaadija sinna midagi muud ei arvestatud. Üks kaitse oli lambile ja üks pesale. Kõiksugu tegelastele, et "aga see vene asi on ju hea küll ja veel parem kui praegu" oskan soovitada, et ka kondoomi saab ka teist korda kasutada kui see ümber pöörata.

[kalmaarikalmer]

Ikka tuleb RVK panna, kolmesoonelised ka ju kilbis. Aga see soovitus, et peakaitse samaks jätta, ei päde. Hindad ikka toitekaablist alates ja jooksvalt vahetad ka peakaitsme ja lisad KLL. Hinnanguliselt teeb sulle nädalavahetusel elektrik täislaksu, kui kilp jääb samaks 800 eest. Maandus,toitekaabli vahetus ja kilbi komplekteerimine.

[dumbuser]

800 eest vahetada kilbis kümmekond vidinat ja kilp jääb ka samaks ?

[T20]

800 eest vahetada kilbis kümmekond vidinat ja kilp jääb ka samaks ?

Maanduse tegemine vist ka mõeldud kuna tundub, et maandust hetkel ei ole. Kui sügavale see oligi vaja panna? Pinnas on selline, et meetri peal paekivi vastas.

[Kalvis]

Maanduse juurde tegemine on soovitav, mitte kohustuslik. Seega lööd maa sisse niipalju ja nii sügavale kui viitsid.
Üldiselt tuleks põhjaveeni lüüa. Kui sügaval see on, tead ise.

[T20]

Maanduse juurde tegemine on soovitav, mitte kohustuslik. Seega lööd maa sisse niipalju ja nii sügavale kui viitsid.
Üldiselt tuleks põhjaveeni lüüa. Kui sügaval see on, tead ise.

Alajaam on paarisaja meetri kaugusel ja eks alajaamas vist null ongi maandatud? Samas aga kui puu kukub liini peale ja nulli ära katkestab, see oleks halb ja oma maandus oleks kindlam.

Põhjavesi asub ikka paekivi all.

[pikk88]

Mul asub põhjavesi umbes 12+m sügavusel. Maandus sai tehtud kolme vardaga, igaüks neist 2m pikk. Tähtis on ikka see. et saad megeriga mõõtmisel piisava takistuse (vist oli max 20 oomi, eks targemad täiendavad kui vale number sai?) mitte see. et maandusvarda ots märjaks läheb. See, mitu varrast maasse peksma paigaldama pead sõltub esmajärjekorras pinnasest. Olen lugenud, et mõni inimene on pidanud endale ümber hoone üle 20 varda maasse peksma, et õiget takistust kätte saada.

[Kalvis]

See põhjaveeni löömine on soovitus, mis tagab vertikaalkontuuril väga hea maanduse. Kui ikka pole siis lööd niipalju kui viitsid. Aga jah, mida viletsam on maandus, seda kehvemini ta töötab just nulli katkemise korral.
Tark mees hoolitseb maja ehitamise ajal - kaevab vundamendi põhja kontuuri. Veel on hea igasuguste kaablite vedamise ajal - saab pika horisontaalkontuuri.
Siin pole muud teha kui kõikvõimalikud nipid kasutusele võtta kuidas lihtsamini toimiv kontuur saada.
Hea lohutus on see - kui senimaani on vastu pidanud, ehk veab veel poolsajandit välja.

[kalmaarikalmer]

Maanduse juurde tegemine on soovitav, mitte kohustuslik. Seega lööd maa sisse niipalju ja nii sügavale kui viitsid.
Üldiselt tuleks põhjaveeni lüüa. Kui sügaval see on, tead ise.

Huvitav miks inspektor esimese asjana kilbist maandust otsima hakkab?

[Kalvis]

See kes sellist juttu ajab, pole õigust isegi inspektori tiitlile. Parimal juhul külaelektrikt või posija. Tõsiselt.
Isiklikult on mul arvamus, et keegi ostis kuskilt pädevuseksami tunnistuse jne. Teadmiseks - liitumispunktis pole maandus kohustuslik, kui võrguettevõtjal on kõik nõuded normis ja Võrguettevõtjal PEAVAD need olema normis.

JAH, maanduse küsimused on keerulisemad . teinekord võib rajamine kahjulikum olla kui ära jätmine - äikese seisukohast aga nulli katkemise seisukohast parem vilets maandus kui puudub üldse.
Aga teadmiseks - ju olid kõik nõuded täidetud, kui omal ajal liitumispunkt vastu võeti. Veelkord - täiendav maandus on abistav element igaks juhuks kui miskit juhtub võrguettevõtja poole pealt ja sellele ei rakendu peamaanduri nõuded.

[ping]

Olen lugenud, et mõni inimene on pidanud endale ümber hoone üle 20 varda maasse peksma, et õiget takistust kätte saada.

Mingi 20 oomine maandus ei päästa elektrivarustuse mõttes mitte midagi. Need 20 varrast pidanuks sellele pullivennale 1-e kohta pistma, kes sellist jama nõudis.

Maanduse tegemine on tulus äri.
Lööd paar varrast, mõõdad, vähe on, juurde vaja ja lööd juurde ning jälle mõõdad.
Senikaua kui näha, et tellijal enam raha üldse pole, siis teatad, et: "Saigi täpselt normi kätte".

[Küülaline]

Maanduse tegemine on tulus äri

Kusjuures maandustakistuse väärtust TN-S süsteemis ei normita.

[ping]

Maanduse tegemine on tulus äri

Kusjuures maandustakistuse väärtust TN-S süsteemis ei normita.

Selline pisiasi ei sega sugugi "keerulise riistaga" (milleks sobib kasvõi vanakraamipoest ostetud vändaga meger) mõõtmisi tegemast ja nukra näoga seletamast, et "Ei anna veel mõõtu välja, siin on niiii vilets pinnas".