Pikk kaabel

[Kalvis]

Pingelang on A&O esimese valikuna (ja see on sul täidetud). Sul ajab kaabli jämedaks nõutav tagumise otsa 9 kordne lühisvool. Mina panin peaaegu 1 km selles olukorras vaid 16 mm2 AXPK koos RVK ja siis pole vaja maalühisel (1f lühis aga seda on) 9 kordset lühisvoolu. Sul on distantsi poole vähem, et ise tead kuhu raha loobid.
Lisaks paned tagumises otsas kõik kaitsed B karakteristikuga ja soovitavalt max 16 A, siis ei tekigi olukorda kus vaja oleks rohkem kui 3 kordset lühisvoolu.

[Hiid]

ma ei saa mitte tuhkagi aru. ega keda uskuda.
On siis vaja jämedamat või mitte? Üks räägib ühte teine teist.
Mis viga neil RVKdel ja B karakteriga kaitsetel siis minu puhul on, et ma ei või neid kasutada ja pean min. 70mm2 kabla panema?

[ping]

ma ei saa mitte tuhkagi aru. ega keda uskuda.
On siis vaja jämedamat või mitte? Üks räägib ühte teine teist.
Mis viga neil RVKdel ja B karakteriga kaitsetel siis minu puhul on, et ma ei või neid kasutada ja pean min. 70mm2 kabla panema?

"Usuga" pole siin midagi teha, vaid tuleb tugineda arvutustele, et kui suur koormus hetkel ja tulevikus on plaanis.

Ühe 5W led lambi ja telo laadimiseks saab ka 2,5mm2 juhtmega hakkama aga suure tõenäosusega on 10 aasta pärast vaja elektriautot ja elektritraktorit laadida ning siis tuleb ikka uus kaabel vedada.

(Mul on 16mm2 kaabel pikkusega ca 30m ja PV inverterist läheb välja 16A voolu juures 240V.
Ehk 16mm2 kaabliga üle 50m liini ei ole mõistlik teha, kui arvestada tulevikku.)

[Hiid]

"Usuga" pole siin midagi teha, vaid tuleb tugineda arvutustele,

Seda kindlasti.
Seda nad kõike mulle ka ju teevad. Arvutavad. Aga vastused on erinevad. Milline neist mulle päriselt piisav on? Kas 35mm2 veab ka välja või piisab ka 50mm2 või alla 70mm2 ei kõlba ka kuidagi...
Hind erineb kordades.

[Kalvis]

ma ei saa mitte tuhkagi aru. ega keda uskuda.
On siis vaja jämedamat või mitte? Üks räägib ühte teine teist.
Mis viga neil RVKdel ja B karakteriga kaitsetel siis minu puhul on, et ma ei või neid kasutada ja pean min. 70mm2 kabla panema?

Õige vastuse ja usaldusväärse vastuse ütleb sulle elektri projekteerija. Tegelikkuses peadki projekti võtma kui peakaitset suurendad.
Kuna mu üks töö ongi elektrit projekteerida siis mõlemad vastused on õiged. Standardlahendus ongi jämedamat kaablit kasutada. Minu väljaöeldud on erilahendus, mis tuleb mängu siis kui loed raha. See on kõik OK, asi toimib.
Ka on õieti öeldud - kui oskad siis arvuta. Sul tuleb teha lühisvoolude arvutus, see on tüüpülesanne elektri projekteerijatele. Kuna sa ise ei oska teha siis pead pöörduma elektri projekteerija poole.

[trebla]

Kõik õige. Pakutakse sulle välja optimaalsete kuludega sinu poolt viidatud tarbimise tagamist.
Tegelikkuses ju ka ei lange ka kolme hoone pliitide (küpsetusahjude võimsus on väiksem) tarbimised eriti kokku?
Aga kuna oled vihjanud ka tootmisele, siis siin veelkord kunni nõuanne :

...
..Ja kuna nüüd hakkab PV seadmetega läbutootmine massiliseks hulluseks muutuma, tuleb pingekvaliteedi tagamiseks kaablite ristlõige veel 2-ga korrutada.
Pakun välja, et alustage oma mõtteid nii 4x120 mm2-st.

Mul enesel on üks 120 mm2 kaabliga probleemivaba paigaldis ja teisal jändan 1,1 km liini lõpus paikneva 15 kWp jamadega.
See ei tähenda, et sa peaksid tingimata 120 mm2 ostma aga kui on valida, siis ikka jämedam.
Tarbimiseks pole vaja, sest selle eest sa pead ise maksma ja üritad hiljem elektrit pigem kokku hoida.
Tootmisel on vastupidi... vaatad kuidas saaks rohkem müüa...

[Hiid]

Ka on õieti öeldud - kui oskad siis arvuta. Sul tuleb teha lühisvoolude arvutus, see on tüüpülesanne elektri projekteerijatele. Kuna sa ise ei oska teha siis pead pöörduma elektri projekteerija poole.

Mul on 5 arvutajat, kellest 3 ütlevad, et piisab 35mm2, siit foorumist lugedes min.70, aga parem 120 ja üles.
Kõik aga arvutavad. Aga millist arvutust uskuda?
Lahmida ja osta jämedaim? Nii ei tehta ju. Milleks üldse siis need arvutajad, kui lõpuks teed ikka ise oma kõhutunde järgi?

[Kalvis]

Ka on õieti öeldud - kui oskad siis arvuta. Sul tuleb teha lühisvoolude arvutus, see on tüüpülesanne elektri projekteerijatele. Kuna sa ise ei oska teha siis pead pöörduma elektri projekteerija poole.

Mul on 5 arvutajat, kellest 3 ütlevad, et piisab 35mm2, siit foorumist lugedes min.70, aga parem 120 ja üles.
Kõik aga arvutavad. Aga millist arvutust uskuda?
Lahmida ja osta jämedaim? Nii ei tehta ju. Milleks üldse siis need arvutajad, kui lõpuks teed ikka ise oma kõhutunde järgi?

Mul piisas poole pikemale distantsile 16 mm2 AXPK peakaitsega 20 A. Pinge on normis, võimsad elektrimootorid käivituvad probleemideta, kaitsed lühisest kenasti välja läinud. 16 mm2 on pool sellest mis plaanid ja sul on poole lühem distants.... Ma sinu asemel läheks poodi ja ostaks julgelt peenema kaabli ära.

[rannamees]

pärast arvestit lähevad kõik kaablikaod oma rahakoti arvelt.

AMEN

[trebla]

pärast arvestit lähevad kõik kaablikaod oma rahakoti arvelt.

AMEN

Kõik õige, aga te räägite ikka tarbimisest,.
Millisel eraisikul on 12kW mootorid, mida ta iga päev muudkui käivitab...?
Kui ka aastas ühe korra sellise kohale tarib siis saab sellel hetkel8 hoiduda saunakeriste ja pliitide/boilerite sisselülitamisest.

Tehke nüüd Hiiule ka vahelduseks mõni tootmise arvutus...?

15 kW näiteks ?

tglt sellisel maatükil tasuks mõelda kohe rohkem... 50 kW?

[Hiid]

Tehke nüüd Hiiule ka vahelduseks mõni tootmise arvutus...?

15 kW näiteks ?

tglt sellisel maatükil tasuks mõelda kohe rohkem... 50 kW?

Ei taha rohkem, kui viisakalt ära suudab paigutada. Ei meeldi tegelikult see looduses võõrkehana silma risustav rämps.
Max, mis panna saaks, oleks katusele, kus see silma nii ei riivaks. Kuna onn tuleb väike, siis ühele poole mahuks ehk 10kw, kahele poole 15...

[trebla]

Katus on tegelikult üks äärmiselt ebamugav koht paigaldamiseks.
Ainus eelis on vähem varjutavaid asju.
Maa peale ei pea tingimata kaherealist kolakat panema.
Ja erisuunalised stringid võivad üksteisest ka suht kaugel olla.
Alalisvoolukaablite pinge on 700 V kandis, pingekaod neis pole suured...
või vähemalt ei tea ega oska kohe hoobilt sinna kadunud energiat ja selle maksumust rehkendada.
samuti ei maksa selle eest võrgutasu.

Ma ise heietan mõtet oma küünikatuse paigaldise maa peale kolimist... saaks kolm-neli postivahet alajaamale lähemale (ikkagi 1,1 km praegu) ja lageda põllu serva.

[Hiid]

Kohe küsimus, kas need jäävad 1, 2 või 3 faasi peale?

Miks peaks midagi 1F peal ainult olema, kui kasutusel on 3F süsteem?
Harige mind, kui rumalat.
Majapidimistarbijad on enamalt jaolt jahh 1f 220v, aga need on ju hajutatud eri faaside peale.
3F ma ei tea ühtegi seadet, mis mul oleks, peale maasoojuspumba.

[trebla]

paneelid peavad tootma samasse faasi, kus samaaegselt tarbitakse, siis välditakse topelt transpordi tasu. Ülejääva või riigile saata teiste faaside kaudu. Lisaks on 3-f inverterid kallimad, kui 1-f.

Kasulik on toota kogu energia samasse faasi, Eriti kui tootmine on väikesemahuline.
Ja PV tootmine on seda alati...vähemalt õhtul ja hommikul. Ja ka pilves ilmaga ja talvel.
Seega kolme faasi vahel tootmise jaotamisel on sul igas faasis vaid natukene tootmist ning iga vähegi asjalikum tarbija tarbib sellest rohkem, ning võrgust võetakse juurde. makstes selle eest nii võrgutasu kui käibemaksu ja samal ajal kaks ülejäänud faasi saadavad odava hinna eest sinu enese toodetud energiat võrku tagasi.

Tegelikult töötab arvatavasti ka sinu maasoojuspump peamiselt ühefaasilisena - kolmefaasiline on vaid lisaküttekeha seal ?

Inverterite hinnavahe on selle juures pikas perspektiivis tühine.

Prantsusmaal pidavat ka talud olema tihti ühefaasiliste toidete taga. Peakaitse 80 A ja keskpingeliini post maja ees, selle otsas 1-faasiline trafo.

[trebla]

Arvutused on toredad asjad, aga need käsitlevad paremal juhul stabiilseid olukordi.

Täna on puhkepäev, päike pleegib täiega ning viimase tunni aja jooksul on 15 kW muundur end 5 korda välja lülitanud sest faasis L2 on pinge tõusnud üle 252 V.
Alati on aga sellele tõusule eelnenud pinge languspiik kas L1 või L3 faasis. St, et mõni naabritest on midagi vägevamat käivitanud... see toob kaasa neutraalpunkti nihkumise vastava faasi suunas ning tootmise tõttu niigi piiri peal (249 V) olevas faasis L2 pinge ületabki väljalülitussätte. Seda esineb ka L3 puhul aga harvemini. L1 pinge on olnud pidevalt 10 V (käivituspiikide korral 15-20 V) teistest madalam.
Iga väljalülitumisega kaasneb muunduri uus käivitus (kestab vast 5-10 min ?) ning toodetava energia kadu päeva jooksul on ehk u .20 kWh.?
Max. päeva tootlus, kus probleeme pole olnud, on seni 117 kWh.
Ilmselt kestab see jama ka järgmised 3 puhkepäeva, kui päike ikka ägedasti edasi paistab.

Aastaga läheb nii äkki terve MWh rahvamajandusele kaduma ?

Oma väljanuputatud releeregulaatorit (et liig kõrge pinge puhul lülitavad pingerelee ja aegrelee korraks põrandaküttekaabli saunas sisse) pole ma laiskusest veel järgi katsetanud...

Äkki oleks abi ka maanduse tugevdamisest ?

Enim, mida ise teha saaks, oleks liitumispunkt 3 postivahet alajaamale lähemale kolida ja muundur liitumispunkti paigutada...

PS
õhtul sai selgeks, et maksimumist jäigi täpselt 20 kWh puudu..
Samas õhtul oli siiski miskeid pilvi pisut kah...

[Hiid]

mina lugesin seda osa,

Enim, mida ise teha saaks, oleks liitumispunkt 3 postivahet alajaamale lähemale kolida ja muundur liitumispunkti paigutada...

see on mul ise enesest täidetud

[trebla]

mina lugesin seda osa,

Enim, mida ise teha saaks, oleks liitumispunkt 3 postivahet alajaamale lähemale kolida ja muundur liitumispunkti paigutada...

see on mul ise enesest täidetud

Just.
Seega tee maapaigaldis liitumispunkti juurde , jääb majast 320 m kaugusele, ei riiva silma ja võid oma majani vedada kõige peenema niidi, mis sul siin soovitatud on...
Eeliseks, et saad igal ajal seda võimsust veel suurendada.

Kas seal on vaba vaade nii itta kui läände?

[Küülaline]

võid oma maja(d) teha enamusosas 1-f paigaldisena, on kõige lihtsam seda kompotti hallata

Minuteada meil kahjuks suuremaid, kui 25 A 1F liitumislepinguid ei sõlmita, kui sedagi.

[Hiid]

Kas seal on vaba vaade nii itta kui läände?

kas tänapäeval on moes panna ida-lääne suunal, kuna siis on hind kõrgem?
Kui pikalt see vaba vaade peab olema? Risti paneeliga, piisab?

[trebla]

,,,
kas tänapäeval on moes panna ida-lääne suunal, kuna siis on hind kõrgem?
Kui pikalt see vaba vaade peab olema? Risti paneeliga, piisab?

nii on.. https://www.nordpoolgroup.com/en/Market ... view=table

Kui päike tõuseb, siis peab saama paneelile peale paista..

kui ilm pilves või päike puu taga, siis on kasuluikum kui paneel vaatab taevasse..

siin on näide ühe sirge lõunasuunalise paigaldise toodangust
https://www.suntrol-portal.com/en/page/ ... maal/total
graafikule klõpsides avanevad need postid edasi..

ja siin on kahes suunas olev paigaldis..

ehh..see Hara küla mees on oma keldrikatuse paigaldise vaatamise kinni keeranud..

OK kasuta System Search menüüvalikut ja kola kogu maailmas ringi ja otsi..
sealt tootmisgraafiku alt inverterite ja MPPT -dele linnukesi pannes saad avaadata stringide tootlusi.. "show" pead kah vajutama...

Lõunasuuna päikese elektri eest peame äkki lähiajal juba hakkama suvel ise peale maksma.. hetkel küll tuleb raha hästi...

[trebla]

võid oma maja(d) teha enamusosas 1-f paigaldisena, on kõige lihtsam seda kompotti hallata

Minuteada meil kahjuks suuremaid, kui 25 A 1F liitumislepinguid ei sõlmita, kui sedagi.

Jutt oli tegemisest, leping võib olla 3-f

mõtlesin siin , et on ju lihtne (aga kas on pointi) panna kilpi miskid lülitid, millega saab 2. ja 3. faasi tarbijad ühefaasilise tootmisega esimese faasi peale kokku keerata.. ja siis vajadusel jälle tagasi..
aga ei oska nagu välja mõelda, milleks siis üldse tagasi keerata.. ?

Et ainult talvel...kui kõvad kütted on taga ja ühefaasiline tootmine üldse puudub ?

[ping]

Kas seal on vaba vaade nii itta kui läände?

kas tänapäeval on moes panna ida-lääne suunal, kuna siis on hind kõrgem?
Kui pikalt see vaba vaade peab olema? Risti paneeliga, piisab?

Asi pole mitte moes, vaid elektri tunnihinnas.
Kuna lõuna ajal on elekter odavam, siis hommikul ja pärast lõunat müües on tulusus suurem.

[rannamees]

,,,
kas tänapäeval on moes panna ida-lääne suunal, kuna siis on hind kõrgem?
Kui pikalt see vaba vaade peab olema? Risti paneeliga, piisab?

nii on.. https://www.nordpoolgroup.com/en/Market ... view=table

Kui päike tõuseb, siis peab saama paneelile peale paista..

kui ilm pilves või päike puu taga, siis on kasuluikum kui paneel vaatab taevasse..

siin on näide ühe sirge lõunasuunalise paigaldise toodangust
https://www.suntrol-portal.com/en/page/ ... maal/total
graafikule klõpsides avanevad need postid edasi..

ja siin on kahes suunas olev paigaldis..

ehh..see Hara küla mees on oma keldrikatuse paigaldise vaatamise kinni keeranud..

OK kasuta System Search menüüvalikut ja kola kogu maailmas ringi ja otsi..
sealt tootmisgraafiku alt inverterite ja MPPT -dele linnukesi pannes saad avaadata stringide tootlusi.. "show" pead kah vajutama...

Lõunasuuna päikese elektri eest peame äkki lähiajal juba hakkama suvel ise peale maksma.. hetkel küll tuleb raha hästi...

Ka Tartu mehel 2021 märts vs 2022 märts +500kwh

[Kalvis]

Kas seal on vaba vaade nii itta kui läände?

kas tänapäeval on moes panna ida-lääne suunal, kuna siis on hind kõrgem?
Kui pikalt see vaba vaade peab olema? Risti paneeliga, piisab?

Seda tasub siis teha kui on paneele natuke rohkem kui peakaitse võrgu suunas läbi laseb. Siis poolte paneelide nihutamisega itta ja teise poole nihutamisega läände madaldab tipu ära ja saad suuremat toodangut just kallimatel tundidel. Kogutoodangus kaotad aga kui paneele on rohkem kui kaitse lubab siis lööb ju kaitse välja! Seega on see sundkäik.

[ping]

Kas seal on vaba vaade nii itta kui läände?

kas tänapäeval on moes panna ida-lääne suunal, kuna siis on hind kõrgem?
Kui pikalt see vaba vaade peab olema? Risti paneeliga, piisab?

Seda tasub siis teha kui on paneele natuke rohkem kui peakaitse võrgu suunas läbi laseb. Siis poolte paneelide nihutamisega itta ja teise poole nihutamisega läände madaldab tipu ära ja saad suuremat toodangut just kallimatel tundidel. Kogutoodangus kaotad aga kui paneele on rohkem kui kaitse lubab siis lööb ju kaitse välja! Seega on see sundkäik.

Selline on "tavaline täislahenduse pakkuja" reklaamtekst, mille põhjuseid siinkohal lahkama ei hakkaks.
Inverterit ei lubatagi peakaitsmest suuremat panna.
Kui toodangut mõõdetakse rahas, tunnihinna alusel, siis ida/lääne suunas paigaldusega kogutoodang ja omatoodetud elektri ise kasutamise protsent suure tõenäosusega tõuseb.