Paneelika juhtmestiku välja vahetamine

[Asynergy]

Tere.

Plaanin paneelmajas välja vahetada vana al. juhtemestiku vase vastu + kilbi ümber teha (rvk, liigpingepiirik).
Probleem selles, et olen elektritöid teinud ainult uusehitistes ja hrutšovkade ehitusega ei ole hästi kursis.
Saan aru, et peab kaabliteid freesima hakkama kuid küsimus ongi kuidas?
Uusehitistes on kerge, freesid üles, paned kaabliredelile ja tuleb sinna mingisugune ripplagi, paneelikas nii ei ole.
Võimalus on vedada vuugi vahelt kuid see tundub suhteliselt õnne peale minek olevat.
Paigaldada kaabliredel, tuua lagi allapoole ja panna kipslagi?

Tööde jaoks on erialased teadmised, pädevused ja allkirja õigused olemas, lihtsalt puudub kokkupuude vanemate ehitistega. Kogenumad spetsialistid võibolla on nõus mind harima selle kohapealt.

[Ac457765]

Uued kaablid saad ju vanadesse soontesse pana, mis algselt on juba freesitud? Kui on soov kuhugi pistikupesasid lisaks panna vms, siis ise olen Hrustšovkas kunagi teinud seda- ketaslõikuri otsa teemantketas ja lõigata u. 1 cm vahega 2 soont ning pärast meisliga see vahe välja lüüa (niimoodi lõigates tuleb megapalju peent tolmu). Pärast kaabel kipsiga kinni sinna, aga ilmselt saab ka "tavalisi" naelaga klambreid kasutada kui soon klambrite kohalt natuke laiemaks toksida. See käis välimiste seinte kohta, need on paksemast ja kõvemast materjalist. Korterisisesed vaheseinad on teisest meterjalist (puitlaastud ja mingi pehme segu vms) selle jaoks teemantketast võibolla pole vaja (ma ise nendesse seintesse lisakaableid ei pannud).

[Cass]

Midagi nagu ei sobi selles kirjelduses. Kas pädevus ja allkirjaõigus on koolist õpitud ja praktikat ei olegi näinud-teinud?
Uusehitistes veetakse ju samuti vajadusel freesituna igale poole.
Vanas paneelikas oleks loogiline kas alt servast või põranda alt/seest äkki?
Kas kortermajas piiriku vajadus on tõepoolest põhjendatud?

[Asynergy]

Kust mujalt kui siis koolist.
Esialgu omandasin sisetööde elektrik tase 4 kus sain ka kutsetunnistuse, järgmisena omandasin elektriinsener tase 6 koos A pädevuseksamiga.
Olen tööd teinud paigalduses, projekteerimises ja viimased aastad kõrgepingega, kõik praktikad olen edukalt läbinud.
Nagu ma ka seletasin siis ei ole kogemust vanade paneelikatega ja renoveerimistöödega.
Uusehitistes luuakse enamasti kaabliredel, viid kaablid kilbist mööda redelit, freesid ja tood kaabli alla.
Kui põrand ei ole veel valatud siis saab ka põranda alt tuua.
Liigpingepiirik paneku põhjuseks on elektroonikaseadmete kaitse.

Ehk siis nagu ma aru saan kasutan vanu kaabliteid ja kui on vaja lisada siis lihtsalt freesin juurde ja valgustite kaablid peaksid vuugi vahelt jooksma.

[Ac457765]

ja valgustite kaablid peaksid vuugi vahelt jooksma.

Lae betoonpaneeli seest jooksevad (mul vähemalt olid), nendes on sees õõnsused. Kaabel läheb lae ja seina vahelisest äärest paneeli sisse ja siis valgusti kohalt tuleb välja. Reeglina peaks uue kaabli saama niimoodi panna, et kinnitada vana kaabli külge ning siis vana kaablit välja tõmmates tõmmata uus asemele.

[aero]

Olen sama soovitust kuulnud, vanaga uus sisse. Kui vana tundub väga pude siis vanaga nöör v tross sisse ja sellega uus kaabel. Vuugi vahelt vedamine on poolik lahendus kui valgustit soovitakse keset paneeli.

[tabarabarap]

Kui kap remont ja põrand üleval, siis elektrikaablid põrandalt kas seinte äärtest tugeva karbikuga (ka nii saab, et seina ääres parketi vms alla jääbki pealt avatav karp/renn ja ligipääs kaablitele) või kõridesse ja põrandale kinni ja freesiga ainult pistikupesa, lüliti kõrgusele ja paneeli õõnsuseni.

Kui põrand paigas, siis müüakse ka liistusüsteeme kuhu taha kõik kaablid ära mahuvad ja freesid ainult üles.

[Äärenurk]

Kui aga on soov maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid kaabliteid, siis tuleb lae ja seina ühenduskohas üles otsida pesa, mida saab uuristada. Seal võib olla ka harutoos. Tasuks meelde jätta, et laepaneelides jooksevad kaablid tavaliselt täisnurga all, aga seinapaneelides tihtipeale ka diagonaalselt.

[jyrikg]

Kui on paneelseintega maja siis tuleb üles otsida kohad lae servas, kust on juhtmed veetud seinapaneelist laepaneeli sisse. Sinna jooksevad kokku seinapaneeli kaabli torud ja laepaneeli kaabli torud. Ettevaatust, naabripoolses vaheseinas on ka naabri juhtmed samas augus saadaval. N ajal oli see ava kaetud mõnedel majadel plastkattega harutoosina ja lihtsalt leitav. Enamuses aga visati seguga kinni(et naabritel vähe privaatsem oleks).
Muretse esiteks juhtme otsija koos generaatoriga, mingi hiinakas. Teema siit foorumist läbi käinud. Selle abil leiad üles kaablid ja siis ka kanalid kui neid on.

[seen]

Kas kõige lihtsam poleks teha pinnapealne paigaldus ja seejärel 2cm+ krohvikiht peale panna?

[jyrikg]

Kui vaenlasele teha , saab lausa kogu korteri otse tapeedile krohvida. Muudel juhtudel tuleb aluspind krohvimise jaoks puhastada tapeedist, värvist ja pahtlist kogu korteri ulatuses. Ennem freesiks juba betooni või tellisseina sisse 10-12mm sügavad kanalid , pääseks vaid pahteldamise ja tapeetimisega. Kuna olen laisk siis otsin üles vanad kanalid ja vean kaablid sinna. Köögis pliidi ja valamu seinas miskipärast kanaleid ei olnud või polnud neid kasutatud. 16ruutu alu (pliidi toide)juhtmed vast ei mahtunud sinna sisse.

[seen]

16 ruutu Al pliidi toiteks on päris võimas saab stiilipunkte

[rannamees]

ketaslõikuri otsa teemantketas ja lõigata u. 1 cm vahega 2 soont ning pärast meisliga see vahe välja lüüa (niimoodi lõigates tuleb megapalju peent tolmu).

Ühes käes on rellakas, teises käes tolmuimeja otsik.
Või abiline suure tolmuimejaga.

[dumbuser]

Ma olen näinud mõnda freesitud paneelikat. Peale kolmandat ässade ülekäimist ei julge enam väga reipalt siseneda. Osa tüüpe laseb ikka 10 cm vaod sinna. Jumalasta pohlad, et paneelide armatuurist ainult mälestus jääb. Arvestades hetkel igasugu tarbijate hulka ja seda, et neid ilmselt tekib aja jooksul juurde siis on väga maso järjekordselt kõik kuskile seina ära matta ja siis poole aasta pärast halada, et aga siia peaks ka pistiku panema.

[Kalvis]

Äri näpi toimivat asja. Paneelikates saab vedada uued eurojuhtmed põrandaliistude alla. Relakaga paneeli minimaalselt ja kasutada rohkem neid lapikuid juhtmeid - siis ei pea tegema sügavaid lõikeid.

[tcumen]

Paneelika korterisse kaabliredel tundub ka üsna ülemõeldud idee olema.

[kaimagk]

.....miks? Ma paneks ka läbi tubade lae alla kaabliredelid , seintele 2,5mm2 kaablid pinnapealselt ja pärast krohviks ilust kõik seinad mp 75 sirgeks. Kööki muidugi seina peale ikka 6mm2 kaabel!

[aero]

.....miks? Ma paneks ka läbi tubade lae alla kaabliredelid , seintele 2,5mm2 kaablid pinnapealselt ja pärast krohviks ilust kõik seinad mp 75 sirgeks. Kööki muidugi seina peale ikka 6mm2 kaabel!

Saan aru, et tuleb kipslagi karkassile. Kas siis üle karkassi ei saa kaableid vedada?

[jyrikg]

"16 ruutu Al pliidi toiteks on päris võimas saab stiilipunkte"

Stiilipunkte sai see, kes kunagi need otsad pliidi pistiku pesa külge ühendas (pinnapealne must kolakas.).
Tegelikult kutsuti mind seda peasa "normaalseks likvideerima, et köögimööbel ära mahuks" Lisaks oli omaniku arusaam: "Kuna muudes köögi pesades pole voolu , ühendaks kõik sinna pliidi taha kokku seal ju 40A kaitselüliti ees". Lõpuks sai kõik korteri juhtmed olemasolevatesse kanalitesse välja vahetatud, soonefreesi vaja ei läinudki. Koridori kilbis tegi ühendused ühistu käidulepingu elektrik nagu selles majas kombeks. Eriline vast see ,et naabri poolses toa seinas oli samas torus nii selle korteri kui ka kõrval püstaku naaber korteri pistikupesade juhtmed.

[JannoRa]

Ei hakka uut teemat tegema ja küsin siin. Köögis remont pooleli ja hetkel seal pliidile nö must "pinnapealne kolakas" kuhu jookseb sisse 2 juhet. Samuti on sellel juhtmel eraldi kaitse. Lisaks on kõrval eraldi juhe eraldi kaitsmega. Kuidas nende kahe väljundi vahel jagada ära : Pliit, ahi, nõudepesumasin, pesumasin, lisaks töötasapinna kohale 3 pistikut, kuhu ühte läheb kohviaparaat, teise röster.

Tänades,

[jyrikg]

Pinnapealses mustas kolakas peab olema 3 juhet. kolmas oli neis kaitsejuht. Pistikul ka kolm kontakti ju.
Kui on tõesti vaid kaks juhet (kaablisoont) siis tuleb pliidile ja ühtlasi siis ka muule köögitehnikale uued kaablid vedada. Mitu kaitselülitit kogu korteri kohta on? Pead hakkama köögi koormusi(peale pliidi) nende vahel jagama.

Olen kuulnud ka prioriteedireleega lahendusest, kus kasutati pliidi kaitselülitit 32A 1F kilbis ja köögiseinal olevas alamkilbis olid kaitselülitid ja prioriteedi relee köögi seadmete toitekaablitele. Seal oli veel boiler ka kasutusel.

[JannoRa]

Homme lähen vaatan üle, kuid minu arust tuli sellesse musta kopsikusse kaks alumiinium juhet sisse ja kopsikul endal 4?! kontakti.

[JannoRa]

Pinnapealses mustas kolakas peab olema 3 juhet. kolmas oli neis kaitsejuht. Pistikul ka kolm kontakti ju.
Kui on tõesti vaid kaks juhet (kaablisoont) siis tuleb pliidile ja ühtlasi siis ka muule köögitehnikale uued kaablid vedada. Mitu kaitselülitit kogu korteri kohta on? Pead hakkama köögi koormusi(peale pliidi) nende vahel jagama.

Olen kuulnud ka prioriteedireleega lahendusest, kus kasutati pliidi kaitselülitit 32A 1F kilbis ja köögiseinal olevas alamkilbis olid kaitselülitid ja prioriteedi relee köögi seadmete toitekaablitele. Seal oli veel boiler ka kasutusel.

Nii.."musta kopsikusse" tuleb siiski 3 juhet ja kopsikul endal 4 kontakti. Kilbis 3 kaitset + peakaitse. C25 tähistusega kaitse "mustale kopsikule", lisaks 2 C16 tähiustusega kaitset. Ei olnud aega täpselt uurida täna kuidas täpselt kahetoalisesse need jagunevad.
Seega kuidas edasi?

[systemre]

Pesad põranda alt, valgus lae pealt. Alla- ja ülesviigud freesid. Redeliga kaabeldad, kui ei küüni!