Fermide kandevõime

[rye]

Maja ise on selline: https://sketchfab.com/3d-models/2178603 ... daa17ca5e9

Fermidel oli peal kleeps, mis on näha fotol.
Dead Load BC = Dead Load Bottom Chord
Dead Load TC = Dead Load Top Chord

Saan sellest aru nii, et iga ruutmeetri kohta võin koormata katust pealt 50 kg ja lisaks riputada iga ruutmeetri kohta 30kg alumise prussi külge ? Kokku 80 kg /m2 ?

Kuna katuse kalle on 40 kraadi, siis ruutmeetrid arvestame ilmselt projektsioonina maapinnale, mitte katuse pindala järgi?

Lisan veel foto kohapealt, et oleks selgem pilt, millest jutt käib.
(fermide vahel olevad prussid on voodrilaua sõrestik)

[Äärenurk]

Saan sellest aru nii, et iga ruutmeetri kohta võin koormata katust pealt 50 kg ja lisaks riputada iga ruutmeetri kohta 30kg alumise prussi külge ? Kokku 80 kg /m2 ?

Ikka vastupidi: 50kg/m2 alumisele prussile ja 30kg/m2 ülemisele prussile.

[rye]

jah valepidi läks.

[rye]

Aga miks see teemaks tuli, on see, et selline 4m pikkune ferm on ainuüksi katuse roovituse ja pleki raskuse all keskelt 5-10mm läbi paindunud ???

Roovitus = 7 kg/m2
Plekk = 7 kg/m2
Vahekarkass= 4 kg/m2
Kokku Dead Load TC = 18 kg, ehk ca poole vähem lubatust.

Lisaks tuleb alumise prussi peale toetuma:
vill = 26 kg/m2
katuslae alumine voodrilaud = 9 kg/m2

Kokku Dead load BC = 35kg/m2, mis on ka tublisti vähem kui lubatud.

Kas sellised fermid paenduvadki natuke läbi ?

[Äärenurk]

Mis tootejoonisel läbipaindeks maksimaalse koormuse korral antud on?

[rye]

Ei ole sellist parameetrit antud.

[Äärenurk]

Esita tootjale päring, neil kindlasti on see väärtus kusagil olemas. Kui see teada, siis saad teoreetilist väärtust ja mõõdetud väärtust võrrelda ja midagi järeldama hakata.

[Coolhouse]

Pildil üleval paistab metsikult suur liimpuittala. Kui nt tala otsib tuge fermidelt siis võibki asi huvitavaks minna.
Pole küll asjatundja aga vist peaks päris korralikult arvutama enne kui elevant ämblikuvõrgu peale upitada.

Seda ka et palkmajadel tehti sellised sarikakonstruktsioonid liuguritega ehk kui lumi vajutas siis liugur müürilati peal liikus. Praegu tundub et "ferm" läheb raskuse all pingesse ja ükskord võib selline vibu katkeda.
Minul on karkassmajal fermid ning need ikka fermi kujulised ehk ühest välisseinast teise. Kui nüüd tahta teist korrust teha siis peaks (minul) selle 8,2 m pika fermi selliselt tegema et suure fermi sees ka vastav vaba ruum on.
Pildil olev katuse konstruktsioon tundub mingi segu kõigist headest ning sobiva hinnaga asjadest.
Küsi arhitekti(??) või mõne teise sarnase isiku käest kuidas see katus püsima peab.

Pakun et katuse harjas olev tala peaks toetuma otsaseintele. Kui tala otstes on vajumine siis jääbki tala keskelt kandma.

[rein113]

Coolhouse, räägi neist liuguritest lähemalt. Kas nad võimaldasid sarikatel laiali vajuda nagu tallejalad? Seda sarikad aga ei tohi teha ja selle vastu kinnitati nad kobadega pärlini külge. Katus peab olema kujupüsiv, on mõeldamatu, et ta peaks olema deformeeruv ja koormuse kadudes oma esialgset kuju taastav.

[ping]

Coolhouse, räägi neist liuguritest lähemalt. Kas nad võimaldasid sarikatel laiali vajuda nagu tallejalad? Seda sarikad aga ei tohi teha ja selle vastu kinnitati nad kobadega pärlini külge. Katus peab olema kujupüsiv, on mõeldamatu, et ta peaks olema deformeeruv ja koormuse kadudes oma esialgset kuju taastav.

Sarikaliugur: https://www.google.com/search?q=sarika+ ... 2&dpr=1.25

[T25]

Silma järgi vaadates 4meetrit taolist fermi küll läbi painduda ei tohiks. Sa vist mõtled fermi läbipainet harjast kuni alumise otsani, et siis keskelt, sealt kus ematalale toetub, on väike läbipaine. Ainuke asi, mis pähe tuleb, on see, et ematalad on miskipärast üksteisele lähenenud koormuse all ja siis paindubki kogu ferm ematala toetuspunktis läbi. Võiksid ära mõõta, kas ematalade vahekaugus on ikka nagu olema peab.

[ping]

Silma järgi vaadates 4meetrit taolist fermi küll läbi painduda ei tohiks. ...

Iga tala paindub koormuse all. (Isegi omaenda raskusest.)
Küsimus on ainult, et kui palju paindub ja millise koormusega koormates.

[Äärenurk]

Naaberteemast loen:

Vahepeal oli üks error, kus tundus, et ferm vajub läbi (see oli ka üks väheseid päris inseneri poolt projekteeritud element), õnneks osutus valehäireks.

Mis siis seal lõpuks selgus?

[xxx111]

Coolhouse, räägi neist liuguritest lähemalt. Kas nad võimaldasid sarikatel laiali vajuda nagu tallejalad? Seda sarikad aga ei tohi teha ja selle vastu kinnitati nad kobadega pärlini külge. Katus peab olema kujupüsiv, on mõeldamatu, et ta peaks olema deformeeruv ja koormuse kadudes oma esialgset kuju taastav.

Sarikaliugur: https://www.google.com/search?q=sarika+ ... 2&dpr=1.25

Sarikatel on võimalikud erinevad arvutusskemid
Nt peab sarikas olema müürilatile kinnitatud horisontaaljõudude vastuvõtmiseks (kobad pole arvutuslik kinnitus)
See on mitte soovitatav arvutusskeem
Teine arvutusskeem on see kus laetalade kinnitus müürilatile võtab vastu horisontaaljõud (laetalad töötavad paindele ja tõmbele)
Veel on variant üldse vältida horisontaaljõudusid müürilatil
Selleks tuleb sarikas toetada vahepeal nt toolvärgile või siis harjas peatalale
Kui horisontaaljõud lastakse müürilatile siis sealt kandub see edasi seinale ja KÕIK kinnitused peavad olema arvutuslikud sh müürilati kinnitus seinale
Ja loomulikult peab siis sein ise ka olema vastav - so olema valmis vastu võtma horisontaaljõududest tulenevat painemomenti

[xxx111]

Maja ise on selline: https://sketchfab.com/3d-models/2178603 ... daa17ca5e9

Fermidel oli peal kleeps, mis on näha fotol.
Dead Load BC = Dead Load Bottom Chord
Dead Load TC = Dead Load Top Chord

Saan sellest aru nii, et iga ruutmeetri kohta võin koormata katust pealt 50 kg ja lisaks riputada iga ruutmeetri kohta 30kg alumise prussi külge ? Kokku 80 kg /m2 ?

Kuna katuse kalle on 40 kraadi, siis ruutmeetrid arvestame ilmselt projektsioonina maapinnale, mitte katuse pindala järgi?

IMG_8372.jpg



Lisan veel foto kohapealt, et oleks selgem pilt, millest jutt käib.
(fermide vahel olevad prussid on voodrilaua sõrestik)

IMG_8373.JPG

Täielikult arusaamatuks jääb mille põhjal siis fermide tootja need arvutanud on
Koormused pidi talle ette andma ju projekti seletuskirja koormuste osa so projekti konstruktor
Praegu tuleb välja aga nii, et fermi tootja on võtnud koormused lambist ja selle järgi tootnud fermi millele on esitanud koormuspiirangud
So kogu protsess on tagurpidi

[xxx111]

Lisaks...
Pole arusaadav mis koormused need on - on see normkoormus või arvutuslik koormus
Esitamata on kõik koormuskombinatsioonid, kombinatsoonitegurid, osavarutegurid jms
ULS (kandepiirseisud) milles omakorda mitmed kombinatsioonid
SLS (kasutuspiirseisund) milles omakorda mitmed kombinatsioonid
Tuulekoormus on ilmselgelt vale sest tuulekoormus on tsooniti erinev so ühel pool suruv ja teisel pool imev ning need omakorda jagunevad veel tsoonideks
Ekpertiisis oleks sellisele joonisele ja koormuse esitusele vastus ühene: koormused on esitatud valesti, puuduvad koormuskombinatsioonid jms. Seetõttu ei saa adekvaatselt hinnata fermide kandevõimet ega läbipainet.
Esitada uus korrigeeritud ja vastavalt täiendatud joonis. Antud joonise järgi tootmine peatada.

[pikk88]

Sarikatel on võimalikud erinevad arvutusskemid
Nt peab sarikas olema müürilatile kinnitatud horisontaaljõudude vastuvõtmiseks (kobad pole arvutuslik kinnitus)
See on mitte soovitatav arvutusskeem
Teine arvutusskeem on see kus laetalade kinnitus müürilatile võtab vastu horisontaaljõud (laetalad töötavad paindele ja tõmbele)
Veel on variant üldse vältida horisontaaljõudusid müürilatil
Selleks tuleb sarikas toetada vahepeal nt toolvärgile või siis harjas peatalale
Kui horisontaaljõud lastakse müürilatile siis sealt kandub see edasi seinale ja KÕIK kinnitused peavad olema arvutuslikud sh müürilati kinnitus seinale
Ja loomulikult peab siis sein ise ka olema vastav - so olema valmis vastu võtma horisontaaljõududest tulenevat painemomenti

Ehk viitsid natuke rohkem lahti seletada seda horisontaaljõudude mõistet?

[xxx111]

Ehk viitsid natuke rohkem lahti seletada seda horisontaaljõudude mõistet?

Ehitusmehhaanika ja staatika...
Kui panna mingi tala kalde alla siis vertikaalkoormusest tekib 2 komponenti vastavalt siis vertikaalkoormus ja horisontaalkoormus - need tekivad tugedel (või ühel toel - see sõltub kuidas on arvutusskeemis toed määratud)
Talas endas tekib vertikaalkomponendist paindemoment ja horisontaalkomponendist pikijõud

Arvutusskeeme ja toetingimusi võib määrata insener erinevalt
Igas arvutusskeemis on tala sisejõud ja jõud tugedel erinevad
Inseneri ülesanne on leida optimaalseim arvutusskeem - so et tugede sõlmed oleksid lihsasti teostatavad ning talade ristlõiked oleksid optimaalseimaid
Ja küsimus pole ainult katuse või lae kandurites
Kui nt arvutusskeem on selline, et horisontaalkoormus lastakse toele (so seinale) siis seinas tekib painemoment suurusega seina kõrgus h x horisontaaljõud
Selline seina saab olla vaid täis valatud ja armeeritud õõnesplokkidest või raudbetoonist
Paindemomenti saab vastu võtta vaid sarrusega
So arvutusskeemi ülesanne on kompleksne kogu hoone ulatuses
Ja selle ülesande peakski lahendama insener

Palju tuleb koolist insenere, kel selge arvutusprogrammide nö sisuline kasutamine
Kuid väga tihti tehakse vigu just toetingimuste määramisega
Ja see viib selleni, et tulemuseks on valed sisejõud kandurites - sellest tulenevalt ka valed ristlõiked
Lisaks valed kinnitussõlmed
Samuti on probleeme optimaalseima arvutusskeemi leidmisega

Paremini selgitada ei oska...
Ja ilmselt pole ka võimalik - selleks, et minu jutust aru saada peab vähemalt natuke tundma ehitusmehhaanikat ja staatika põhimõtteid

Kommenteerin korra veel ka neid fermitootjaid ja nende käest fermide tellijaid
Kui tellite katus projekti fermitootjalt siis sellega PEAB kaasas käima kompleksne katuse projekt
So kõik sidemed, kõik KINNITUSSÕLMED jms
Lihtsalt fermi joonis ja ka fermide plaan pole katuse projekt
Ja fermi joonis sellisel kujul nagu siin eespool antud on täielik BS - aga seda juba kommenteerisin...

[Prill]

Ehk viitsid natuke rohkem lahti seletada seda horisontaaljõudude mõistet?

Ma saan nii aru, kus klassikalise viilkatuse sarikad üritavad katusele rakenduva koormusega piltlikult seinu laiali vajutada aga kui harja alla tugi panna (kas toetub otse vundamendile, kandvale seinale või muule kandvale elemendile, siis katusekoormus enam seinu niiväga laiali ei trügi vajutama, sest osa katuse koormusest maandatakse sellele harjatoele.
Või kui sarikaid toetav müürivöö kohal laetalad toimivad tõmmitsatena ja ei lase seintel laiali poole vajuda, või seinad on ehitatud ise piisavalt jäigad (nt raudbetoon).
Ehk pealtnäha samasuguse katuse kandekonstuktsioon ja kinnitussõlmed võivad olla lahendatud täiesti erinevalt.

[xxx111]

Ehk viitsid natuke rohkem lahti seletada seda horisontaaljõudude mõistet?

Ma saan nii aru, kus klassikalise viilkatuse sarikad üritavad katusele rakenduva koormusega piltlikult seinu laiali vajutada aga kui harja alla tugi panna (kas toetub otse vundamendile, kandvale seinale või muule kandvale elemendile, siis katusekoormus enam seinu niiväga laiali ei trügi vajutama, sest osa katuse koormusest maandatakse sellele harjatoele.
Või kui sarikaid toetav müürivöö kohal laetalad toimivad tõmmitsatena ja ei lase seintel laiali poole vajuda, või seinad on ehitatud ise piisavalt jäigad (nt raudbetoon).
Ehk pealtnäha samasuguse katuse kandekonstuktsioon ja kinnitussõlmed võivad olla lahendatud täiesti erinevalt.

Põhimõtteliselt õige arutluskäik...