Keskkütte toru katlamajast majja

[Toivo72]

Tere, teen garaaži katlamaja ja soovin sealt hakata kütma maja. Maja suurus ca 145 m2 (põrand küte 60m2, radikaid 85m2).
Garaaži teen see suvi Rondo Pluss moodulkorstna. 180/180 lõõridega. Korstna järgi lähevad puugaasikatel ja sauna keris.
Minu küsimus on mis läbimõõduga ja mis toru kasutada maja ja katla vaheliseks soojavee kandjaks? Trassi pikkus ca 20 m katlast kollektorini. Kas on võimalik kasutada mingit toru ja ise soojustada see. Või peaks kasutama eelsoojustatud toru, mida on küll lihtsam kasutada aga kallis. Oleksin nõus ise vaeva nägema,kui saab odavama lahendus.

[Kalvis]

Läbimõõtu vaata oma kütteseadme projektist aga üldiselt sama mis katlal (kui sul pole projekti).
Küttetorud peavad olema soojustusega. seejuures, paksem on parem.
Kui nüüd plaanid mitte pidevkasutust - näiteks talvel mitte kütta siis kas külmumispiirist allapoole, igaks juhuks tühjendamisvõimalus. Pidevküttel pane kasvõi 10 cm sügavusele maapinnast - kuigi sügavam on parem. Teine variant on kasutada mittekülmuvat vedelikke (etüleenglükool jne.) Mittekülmuv vedelik ikka siis kui vahest harva talvel kasutatakse, nende vedelikega kah omad jamad - kallis, kiiksud pumpadega jne.

Toru puhul on puhas rahakotiga läbirääkimine - kas ostad eelsoojustatud toru või mähid soojustuse toru ümber ise. Viimane võib kordades odavam tulla - laiskus maksab...

[Ac457765]

Toru puhul on puhas rahakotiga läbirääkimine - kas ostad eelsoojustatud toru või mähid soojustuse toru ümber ise.

Mida sa sinna mähiksid? Maa sees olevale torule villa ei pane ju kui väliselt hermeetiliseks ei tee, et niiskus sisse ei läheks.

[Coolhouse]

Trassi pikkus ca 20 m katlast kollektorini.

Puugaasikatel kütab akupaaki ja akupaagist võtab maja ringluspump (põranda) kollektorisse soojust.

Sa soovid ehitada skeemi mida nt Soomes ja ka meil on juba aastakümneid ehitatud.
Ehk siis katel+ akupaak on garaazis ja majja läheb küttevesi akupaagist.
1. Trass peaks olema võimalikult hästi isoleeritud ehk eelsoojustatud (pur vaht on kõige parem isolaator, kui ta just pinnavees ei ligune)
2. Trassi kadu on antud torustiku passis kuid tegelikkuses osutub kadu passistatust suuremaks. Ehk jutt ei ole 1..2 % soojusest vaid pigem 10..15% suurusjärgus.
3. Kuidas sa siis tarbevee teed? Majja läheb akupaagist ka sooja tarbevee toru?
4. Pärast on suur teema kuidas puude kulu vähendada ehk soojuspump lisada.
Kokkuvõtteks ei ole selline küttesüsteem väikese maja jaoks parim võimalik. Soojusta parem maja korralikult ära ja mõtle midagi muud välja.
Ka seda et väikesel majal võiks igale poole põrandakütte ehitada. Küttevee jagamine põrandaküttele ja radiaatoritele põhjustab keerukama ja miite just parema kütteskeemi.

Ehk siis katlast väljuv toru ei lähe mitte garaazist maja poole.

[Kalvis]

Toru puhul on puhas rahakotiga läbirääkimine - kas ostad eelsoojustatud toru või mähid soojustuse toru ümber ise.

Mida sa sinna mähiksid? Maa sees olevale torule villa ei pane ju kui väliselt hermeetiliseks ei tee, et niiskus sisse ei läheks.

See sõltub kuidas trassi ehitatakse ja kui leidlik soovib olla ehitaja.
ISE vaataks PUR vahu poole - kõige odavam toru mis saada oleks (vent toru?), küttetorud sisse ja PUR vahuga laseks täis. Vahtu peaks ca 10 cm ümber toru olema. (200 mm venttoru)
Vill on kõige lihtsam ümber mähkida aga see nõuab miskit kanali laadset ja ohud pinnaseveega. Pigem ei üritaks

Veelgi lihtsam oleks kaevis kaevata täpselt õiget mõõtu, toru kuidagi kaevise keskele ja siis lased püstolist PUR vahtu sobivalt. See lahendus oleks lihtne, odav ja toimiv.

[Toivo72]

Aitäh kõigile kaasa mõtlejatele.
Küttesüsteem oleks kogu aeg töös. Ja seega üritan teha vee baasil süsteemi.
Tarbevett võtan ka akupaagist ja siis peaks panema ühe toru lisaks?
Kas oleks mõistlik radikatele ja põrandaküttele eraldi trass peale ja üks ühine trass tagasivooluks+ tarbevesi. Kokku neli toru kraavi.
Teie juhendamisest idee edasiarendus.
Panna 100mm kanalitorusse 4 toru. 100mm kanalitoru hoiab neid veetorusid koos. Laseks selle 100 mm vahtu täis ja siis sätiks selle 100 mm 200mm toru sisse ja samuti vahtu täis.
Aga ikkagi mis toru kasutada. Kas alupex 32mm on ok või sobib ka 25 mm alupex, sest peale minevaid on 2 tk? Ja kas neli toru ühte 100mm torusse peale radikaid, peale põrandakütte ja mõlemad kokku ühte torusse ja tagasi ning tarbevesi on ok?
Maja peaks olema üle keskmise soojustatud. Algselt see sügis plaanis liisingusse võtta õhk-vesi aga elektri hind on hirmutav. Kui puitu osta ei jõua, siis olemas ka väike mets endal.
Soovin ise teha sellised tööd kus jõud ja mõistus(koos abiga) peale hakkab ning sügisel tellida katel koos paigaldusega.

[Metsakraav]

Kasutada tuleks ikka ainult eelisoleeritud toru, saab oluliselt parem.
Miski käki tegemine pole lahendus, seda enam et asi peab töötama aastaid.
Endal kasutusel Uponor Quattro toru.

[Kalvis]

Tarbevett võtan ka akupaagist ja siis peaks panema ühe toru lisaks?
Kas oleks mõistlik radikatele ja põrandaküttele eraldi trass peale ja üks ühine trass tagasivooluks+ tarbevesi. Kokku neli toru kraavi.
Aga ikkagi mis toru kasutada. Kas alupex 32mm on ok või sobib ka 25 mm alupex, sest peale minevaid on 2 tk? Ja kas neli toru ühte 100mm torusse peale radikaid, peale põrandakütte ja mõlemad kokku ühte torusse ja tagasi ning tarbevesi on ok?
Maja peaks olema üle keskmise soojustatud. Algselt see sügis plaanis liisingusse võtta õhk-vesi aga elektri hind on hirmutav. Kui puitu osta ei jõua, siis olemas ka väike mets endal.
Soovin ise teha sellised tööd kus jõud ja mõistus(koos abiga) peale hakkab ning sügisel tellida katel koos paigaldusega.

Tarbevee teed kahesüsteemse boileriga tarbimiskohas. Ei mingit pika trassi jama. See nõuab ka majas torude isoleerimist. Kuid pika trassi õnnetusest pääsed.
Magistraaltoruks sobib alupex hästi. Kannatab kuuma. 25 mm peaks sobiv olema.
Mul omal on väike mets endal. Soojuspump olemas aga see hooaeg seisis 100%. Lahendasin elektriprobleemi väikese veesärgiga kaminaga. JAH, tuli käsitsi kütta ja kord tunnis puid alla visata ning andureid jälgida aga kuskil keskpäevast õhtuni küttes oli süsteem soe kuni järgmise päeva lõunani.
Kui kütmiseks aega pole siis peale pelletikatla jah muid variante pole. Ainus alternatiiv on need altpõlemise puukatlad - seal laod katla kurguni puid täis ja tiksub 8 h põlemist. Eeliseks - saad oma metsa kasutada. Puudus - käsikütmine.
Tavainimesele soovitaks siiski soojuspumpa (kasvõi õhk-õhk) aga teed majja lisaks tavalise õhkkamina. Trikk selles - kui kütad kaminaga - kiirelt soojaks, ei salvesta aga see vidin on odav - on elutoas . kütad päevas 4h. Muu ajal hoiab SP toas miinimumtemperatuuri. Selle trikiga on mõlemad väga väikse rahakuluga aga ka väikse küttekuluga. Kamina sokutad kuhugi maja keskele - võtab vähe ruumi. Korstna teed korstnaplekist (ikka õigest, mitte venttorust).
Mul paljud tuttavad lisavad nüüd veesärgiga kaminaid/pliite õhk-vesi küttesüsteemi. Puid ostavad kah.

Kui sul oli plaan põrandaküte/radikad siis jah - ehita need valmis mõlema valmidusega. See garaazis katlamaja värk toimib aga samamoodi toimib see süsteem veesärgiga kaminale ja soojuspumbale. seejuures võivad kõik variandid olla. Ma piirduks max kahega.

[valaskalakene]

Akupaak oleks ikka mõistlik tuppa panna, kui vähegi ruumi on. Vähem torusid ja soojakadu ei lähe raisku vaid asja ette.

[toomas]

Tere.

Vaata midagi sealt.

https://www.uponor.com/et-ee/tooted/eel ... ex-quattro

Kindlasti otsaühendused:
https://brandportal.uponor.com/m/4eb14e ... 217-v2.pdf




Toomas.

[ifffff]

Kui toruühendused sättida nii, et nad ei jää võimaliku toru pikkuses kahanemise puhul pingesse ei ole mingit mõtet neid kullahinnaga otsaühendusi osta. Töötavad tavalseid isekahanevad PEX (wirsbo) toruühendused ka väga hästi. Siin majas näiteks juba seitsmendat aastat.

[Metsakraav]

Akupaak oleks ikka mõistlik tuppa panna, kui vähegi ruumi on. Vähem torusid ja soojakadu ei lähe raisku vaid asja ette.

See ei ole mõistlik mõte.

[Kalvis]

Arvatavasti tal majas polegi ruumi - muidu oleks keskküttekatlale majas ruumi leidnud. Akupaak võib katlaruumi jääda.
Kui trass korralikult soojustatud siis pole probleemi. Suurlinnades on ju küttetrassid kilomeetrid pikad, see 10kond meetrit on lumme lasta.

[ping]

Tere, teen garaaži katlamaja ja soovin sealt hakata kütma maja. Maja suurus ca 145 m2 (põrand küte 60m2, radikaid 85m2).
Garaaži teen see suvi Rondo Pluss moodulkorstna. ...

Kui see maja on (tänapäeva mõistes) normaalse soojustusega, siis võiks kütmiseks kuluda päevas sületäis puitu. (1kg=ca 4kWh).
Kui selle trassi, akupaagi, katlamaja torustiku ja katla enda soojusisolatsioon on puudulik, siis võib ainult läbi seadmete isolatsiooni lisanduva soojuskao kompenseerimiseks olla vajalik suurendada küttepuu kulu isegi 2 korda.
( 5cm fooliumigavillaga kaetud, 1m3 akupaak, mis on +25C ruumis ja milles oleva vee temp. on +50C, soojusleke läbi soojustuse on ca 10kWh ööpäevas. Mida jahedamas ruumis asub akupaak ja mida kõrgem on akupaagi sisetemperatuur, seda suurem on soojuskadu läbi isolatsiooni.)

Kui suvel sooja vee tegemiseks kütta katelt, ajada ringi vett läbi 2x20m külma maa sees olevate torude, hoida soojana akupaaki, siis majanduslikult oleks vast väiksemate jooksevkuludega teha soojemal aastaajal, sooja vett majas oleva elektriboileriga.

[ping]

... Kui trass korralikult soojustatud siis pole probleemi. Suurlinnades on ju küttetrassid kilomeetrid pikad, see 10kond meetrit on lumme lasta.

Trassi kasutegurit arvutatakse ülekantava energia ja energiakao suhte järgi.
Kui "suur trass" on arvestatud näiteks 10 000kW energia ülekandmiseks, siis isegi 100kW energiakadu trassis on ainult 1% energiakadu ja pole märkimisväärne.

Aga kui normaalse maja jooksev soojavajadus 0C välistemperatuuri juures on 1kW (24kWh ööpäevas) ja trassi+seadmestiku soojuskadu on ka 1kW, siis moodustub energiakadu juba 50% ehk nii väikese energiakoguse ülekanne suurema vahemaa taha, sellise kasuteguriga on majanduslikult küsitav.

Selle pärast ka linnade "suured majad" katkestavad soojatrassist soojuse tarbimise soojemal aastaajal ja katlamajad langetavad trasside temperatuure, et tagada ainult sooja tarbevee tootmine.

[Joosep Toots]

Nagu ping juba eespool ütles: sooja tarbevee toomise nii kaugelt pead hästi läbi mõtlema. Talvel ok. Aga suvel ainult selle pärast kütta? Mul on u. sama skeem maaküttega e. pump + tarbevesi teises hoones 20 m kaugusel. Maa alt mälu järgi Uponori eelisoleeritud toru. 180l 45 kraadise tarbevee jahutab nii pikk ringlus u. 2-3 tunniga maha. Kui ringlust pole, on 4 päeva pärast ikka veel 30 kraadi tarbevee paagis. Ilma ringluseta on selline süsteem aga üldse kasutu. Vähestel kordadel ja palju vett tarbides, nt. dushi all saad käia, kui tükk aega ootad ja siis tarbid. Käsi ja nõusid pesta - võimatu.

Sai siiski nii tehtud, lootuses, et maasoojuspumba kaugemal, aga efektiivsemalt toodetud soe vesi kaalub üles lähemal, aga kallimalt tavalise el. boileri toodetu. Lisaks vabanes ruumi majas.

Muidu, kui hästi need läbivoolu veesoojendajad töötavad? Miks me üldse boilereid üles riputame, kui ainult kraanist piisab?

[ping]

... Muidu, kui hästi need läbivoolu veesoojendajad töötavad? Miks me üldse boilereid üles riputame, kui ainult kraanist piisab?

Näiteks aasias, kus eramu 1 faasiline peakaitse on 63A ja pesuvesi võetakse hüdroforiga hoovis maapeal seisvast tünnist, seal saab läbivoolu kiirsoojendiga dužži all pesta küll.
Suvilas soojendas sauna boiler trassivee toatemperatuurile ja siis sai poole võimsusega kah häda pärast pesta.
Aga kui lasta läbijooksuboilerisse otse külm trassivesi, siis peab lülitama küttekeha täisvõimsusele.

Ja muidugi selline omapära, et väljuva vee temperatuuri reguleeritakse vee läbivoolu kiirusega, et mida rohkem kraani avada, seda külmemaks vesi läheb ning koomale keerates hakkab kõrvetama.
Selle kasutamist tuleb harjutada ja hüdrofori kõikuva rõhuga on kasutamine praktiliselt võimatu.

[valaskalakene]

Akupaak oleks ikka mõistlik tuppa panna, kui vähegi ruumi on. Vähem torusid ja soojakadu ei lähe raisku vaid asja ette.

See ei ole mõistlik mõte.

Miks ometi?

[Metsakraav]

Akupaak oleks ikka mõistlik tuppa panna, kui vähegi ruumi on. Vähem torusid ja soojakadu ei lähe raisku vaid asja ette.

See ei ole mõistlik mõte.

Miks ometi?

Kõige olulisem põhjus on see, et trassi mineva vee temperatuur võib ületada lubatut.
Ülejäänud põhjuseid pole mõtet kirja pannagi.

[Andrus72]

Tere,sama tee see kevad läbi käidud.kõrvalhoone ja maja vahe 17m.panin 160mm kanali toru sisse 3x25 ja1x20 eelisoleeritud uponori toru.tuli tunduvalt odavam kui 4-1toru.lisaks 1x32pem toru,110mm kanal,5x2,5 kaabel.aga mis katla taha panen ei tea veel.