korsten maja otsaseinas

[aero]

Kas keegi teab, miks Belgias, Hollandis (vist olen Prantsusmaal ka märganud) - oli varem levinud liigendatud (?) korsten maja otsaseinas?

Belgia:
https://image.shutterstock.com/image-ph ... 582882.jpg
Korstnapits on katuse harja joonel aga alumine osa ilmselt mitte.

Näide Hollandist. Välis- ja sisevaated: https://www.desiretoinspire.net/2018/05 ... therlands/
1. krs kamin on kahe identse akna vahel: https://www.desiretoinspire.net/wp-cont ... 4_2160.jpg
Väljast vaadates on korstnapits keskmise akna kohal. https://www.desiretoinspire.net/wp-cont ... 2_2160.jpg

Ehitamine ja puhastamine keerulisem. Mille nimel? Kindlam tõmme iga tuulesuunaga?

[rein113]

Üks vastus võiks olla, et katust läbistavat kortnapinda on sel moel vähem. Teiseks on ehk ka telliste kokkuhoid, osa korstna pinnast on samas ka välissein, samuti on neil sama vundament. Neil on mahe kliima ja ei ole selliseid muresid korstna jahtumise teemal, nagu on meil Eestis.

[motamees]

Sealtkandist miskit eeskuju ei maksa otsida. Nad kütavad ainult uhkuse pärast ja sedagi ei tee. Jalutasin Dundees ringi ja otsisin suitsevat korstent. Leidsin kaks tükki. Ühes polnud kedagi kodus ja teises sain nati rääkida. Nad kütavad gaasiga või muude alternatiividega. Uued majad on üldse ilma korstendeta.
Nende korstnad on nagu venemaal on aknad. Mida rohkem seda uhkem. Vaja neid niipalju kindlasti pole.

Ühe pildi peal nii palju korstnaid ja kõik töötud.

[951]

Soojades maades tavaline nähtus.

[Joosep Toots]

Enamus korstendega majadest on ikka pärit 100+ aasta tagusest ajast, kui köeti puu ja kivisöega. Igale ahjule oma lõõr ja polegi korstnaid palju. Šotimaa ei kuulu kohe kindlasti soojade maade hulka.

Miks otsaseinas? Võin ainult oletada: kuna sealkandis on ajalooliselt pigem kaminad ja sooja andis elav tuli või hõõguv süsi ning seda ei salvestatud, polnud oluline, et küttekeha oleks keset ruumi. Ja nagu ülal juba öeldud, oli seda ilmselt ehituslikult lihtsam maja otsaseina teha koos seinaga + puuduvad ebakindlad läbiviigud jms.

[ping]

Kas keegi teab, miks Belgias, Hollandis (vist olen Prantsusmaal ka märganud) - oli varem levinud liigendatud (?) korsten maja otsaseinas? ...

Ka Musta mere kandis on ka korstnad välisseinas ja ka Vahemere kandis olen vanemate majade juures sama asja märganud.
Eesti filmis Gruusia sõjast "Mandariinid", oli sealses talumajas ka pliit ja korsten välisseinas.

Mina arvan, et see on sajandite jooksul (kui piksekaitsest veel ei teatud midagi) kogunenud "ajalooline mälu", et paljud majad, millel oli korsten keset katust on aja jooksul lihtsalt ära põlenud ja lõpuks on inimesed harjunud, et korsten peab välisseinas olema.

Põlenud selle pärast, et lõuna pool on pikseoht palju suurem kui meil, ja kui välgunool tabab kõige suurema tõenäosusega hoone kõige kõrgemat kohta, mis on korsten, siis kõige ohutumalt hoonele jookseks välk mööda märga kivist seina välispinda maasse.
Kui "korstnajala seina" ehitusel kasutatakse suure rauasisaldusega kive ja hügroskoopset savi, siis peaks selline konstruktsioon vihmaga märgudes piisavalt hea kõrgepinge juht olema, et välk jookseks mööda välispinda.

Kui korsten on majas sees, siis jookseks välk pikki korstna välispinda, läbi vahelagede maasse ja süütab suure tõenäosusega ümbritsevad süttivad materjalid.

Viletsal (lõunamaisel) pinnasel ei kasva puud ruttu ja suureks.
Meie kandis istutati puud talumaja ümber ja ka need suureks kasvades toimisid piksekaitsena.
Äikest püüavad rohkem lehtpuud.
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike ... t%C3%B5ttu.

[Prill]

Ise puusalt pakuks, et soojemas kliimas see korsten esmasena ei kangastu mitte küttelahenduse osana vaid ajast kui toidutegemine käis tulel ehk süüa taheti ikka majas sees teha aga rohkem nii, et maja kuumaks ei küta - ja nii see küttekolle ja korsten kuskile võimalikult välisperimeetrisse mõistlik tundub.