Konteiner-tüüpi kioski põranda ja seinte soojustamine

[murueit]

Alustuseks hoiatan, et pole päris ehitusinimene, seega ehk andestatakse kui midagi valesti/ebatäpselt nimetan

On siis selline projekt käsil, et vana kiosk ümber ehitada elamiskõlbulikuks majakeseks. Põrandapind on 24m2. Kioskil on teraskarkass ja karkassi vahed (välja arvatud lagi) kaetud u 1-2mm paksuse plekiga (keevitatud) ja seespool 50mm peno plaadid. Kioskil on 7 suurt akent ja klaasiga uks, seega umbes pool seinapinnast on klaas ja kinnist seinapinda on umbes 40m2, peale tuleb puitlaudis. Küsimus siis praegu soojustamises. (Vahemärkusena, et kogu asi on low budget, PUR vahuga soojustamise hinnapakkumine võetud - kahjuks liiga kulukas.)

Seinte soojustamiseks anti nõu, et sissepoole 30mm PIR plaadid ja välja 100mm PIR (see teeks U arvuks 0,13. Ise mõtlesin, kas võiks ka peno olla, U arv tuleks siis 0,18... aga üsna palju soodsam). Suurem mure ja teadmatus on, et mis põrandaga teha. Majake seisab 10 fibo ploki peal, seega alt lahtine. Põhjaplekk on küllalt roostes, ühe koha pealt lausa läbi roostetanud. See auk tuleks ilmselt lappida? Aga siis peamine küsimus - kuidas oleks kõige mõistlikum selle putka põrand lahendada? Kas põranda talad või mitte? Kas põhi pleki peal peaks olema täiesti tihe (mingi tuule-vee tõke?) PIR plaadid? Vill? Peno? Kas kuhugi ka tuuletõkkeplaat? Keegi soovitas hoopis alt soojustada, et maapinnale kile vm ja see õhuvahe toppida villa täis ja ääred kinni ehitada. Mingi õhuvahetus peaks siiski toimima ju?

Panen pildid ka.

Tänan kõiki, kes viitsivad kaasa mõelda ("ehita normaalne maja" stiilis kommentaare pole vaja teen seda kindlasti, aga niikaua on ka vaja kuskil elada ja see projekt on juba alustatud ning putka oli poolmuidu käes.)

[Kalvis]

Olemasolev põrand - kuidas lahendatud? Plekk peab ju millelegi toetuma?
Ma eemaldaks selle roostes pleki ja asendaksin OSB Aga oluline on ikkagi mis pleki alt edasi välja ilmub.

[murueit]

Olemasolev põrand - kuidas lahendatud? Plekk peab ju millelegi toetuma?
Ma eemaldaks selle roostes pleki ja asendaksin OSB Aga oluline on ikkagi mis pleki alt edasi välja ilmub.

Plekk toetub terastaladele.

[Prill]

See roostes plekk iseenesest seal ei sega kedagi, küll on küsimus plekialustes talades ja nende seisukorras, kui talad on samuti roostes ja roostetamine jätkub, võib tulevikus kandevõime probleem tekkida.
Plekk tuleks eemaldada ja talade seisukorda hinnata ning vajadusel roostest puhastada ja töödelda edasise roostetamise pidurdamiseks.
Soojustamisel jälgida-vältida võimalike külmasildade kohti, nt akende uste ääred, kus metall võib jääda napi soojustuse või sootuks soojustuseta.
Soojustuse osas tõepoolest sissepoole, kus nappi ruumi kaotada ei taha, kasutada võimalusel õhemaid-soojapidavamaid-kallimaid soojustusmaterjale, väljaspoolt soojustades saab ka odavamalt hakkama.
Kuna konteiner tuleb suht hermeetiline, tuleb mõelda ka ventilatsioonile ja küttesüsteemile, kui kasutada algelist ventileerimist - avad seinas, kaotab ka soojustusega pungestamine mõtte, sest soe lahkub läbi ventilatsiooni.

[ping]

... Suurem mure ja teadmatus on, et mis põrandaga teha. Majake seisab 10 fibo ploki peal, seega alt lahtine. Põhjaplekk on küllalt roostes, ühe koha pealt lausa läbi roostetanud. ...

Valad maha putkast 0,5m laiema ja pikema betoonplaadi. (Kui raha vähe, siis silu liivaga samasuur plats ja kata näriliste kaitseks võrguga või laota alla (kuskilt saadud) kasutatud katuseplekk.)

Laota maha vähemalt 10cm peno (vähemalt 2 kihis) nii et see jääks igalt poolt putka alt välja ja tõsta putka selle peale ning ongi soojustusega põrand olemas. Ainult talade vahesid soojustades jäävad külmasillad, mis mädandavad peale tuleva põranda.

Välisseintele on mõtet panna soojustus ainult väljapoole ja laepeale, siis ei tekki põranda ja lae äärtesse hallitavaid külmasildu.
Seina peno toeta otse põrandasoojustuse väljaulatuva serva peale ja liimi vahed kleepvahuga, vastavalt kleepvahu tootja juhendile.

[Kalvis]

Olemasolev põrand - kuidas lahendatud? Plekk peab ju millelegi toetuma?
Ma eemaldaks selle roostes pleki ja asendaksin OSB Aga oluline on ikkagi mis pleki alt edasi välja ilmub.

Plekk toetub terastaladele.

Terastalade vahel on mis?

[murueit]

Olemasolev põrand - kuidas lahendatud? Plekk peab ju millelegi toetuma?
Ma eemaldaks selle roostes pleki ja asendaksin OSB Aga oluline on ikkagi mis pleki alt edasi välja ilmub.

Plekk toetub terastaladele.

Terastalade vahel on mis?

Seal vahel pole midagi.

[Urmas]

Seal vahel pole midagi.

Oeh, ma olen väga-väga optimistliku suhtumise poolt, kuid hetkel ei ole teisi ideid talve üle elamiseks kui osta midagi sellest valikust https://www.google.ee/search?sxsrf=ALiC ... =657&dpr=1 + laamavillast sokid https://www.google.ee/search?sxsrf=ALiC ... =657&dpr=1 Mingi aeg tagasi Venemaal lubjavilte veel toodeti ja oli üpris hea kvaliteediga kaup, kuid nüüd on sealtmailt tellimisega ka vist kõõga.
Kas mingigi kodutöö selle kioski renoveerimise elamiskõlblikuks muutmise maksumuse osas enne ostmist oli tehtud? Tundub, et ei.
Ei oska isegi tänaste erinevate küttevariantide hindade juures korra ette kujutada nii suurte aknapindade olemasolul selle 24m2 kioski küttekulusid. Kas hoiad low budget-ga raha tulevasteks küttekuludeks?
Ei midagi isiklikku, lihtsalt minu arvamus asjast.

[Kalvis]

Siis plekk kas ajutiselt või alaliselt eemaldada, vahele vahtplast ja siis mingi õhuke ja kõvem põrandaplaat või see plekk tagasi.
Ühtlasi vea enne mitmed kommunikatsioonid põrandasse ära (vesi, elekter, kanal, side)-

[ping]

Igasugused "talavahe soojustamise jutlustajad" pole arvutanud, et kui suur on külmasildade (nurgad ja talakohad) pindala suhe putka põrandapindalasse.
Tehke arvutus ja näete, et ainuke kulupõhine variant on asetada putka kõige täiega soojustuskihile.

Energiaökonoomsusest häirivam on, et külmasildade kohalt lähevad sellised konteinerid seest, nurkadest ja talakohtadest hallitama/seenetama.
(Vaadake autoelamute niiskuskahjustusi ja remonte.)

[Kalvis]

Küsijal polegi plaanis, et see konteiner 100 aastat kestaks. Kui hallitus puudub täna, loodetavasti ei teki ka homme. Soojustamine klassikalisel põhimõttel vähendab niiskuse kondenseerumist - (kui sees on aurutihe ja väljas auruhõredam soojustus) - seente vohamist.
Põrandaga on keerulisem juhtum. Seal hakkavad määrama väga suurt rolli emissiooni konstandid ja kasvõi seegi kas põrandaplaat on mingi soojem materjal (N:puit). See katkestab rahvakeeli külmasilla. Teiseks - põrandal on tegelikkuses alati ruumiõhust madalam temperatuur - koos emissiooni takistuse ja loodetavale puitplaadile - polegi väga suurt soojusjuhtivust.
samas - kui tehakse odav kiirremont siis tulemus pole küll parim ja õige aga on odav ja tagab miinuskraadidega elamise. Ehitusel ajutised soojakud ja ka pagulastele selliseid merekonteineriga plekkelamuid ju pakutakse palju ja see saab samasugune olema.