Konditsioneer ~130m2 jahutamiseks?

[spezwend]

Palun jagage kogemusi hästi soojustatud maja, 3x paketiga, suurte akendega (katuse serv varjab päikese ära) maja jahutamiseks. Jahutamist vajav pind on umbes 130-140m2 ehk ~300m3. Erinevad toad, seinamooduli paneks koridori keskele. Enamus kondimüüjad pakuvad väga võimsaid seinamooduleid nii 7-8kW. Tundub kuidagi väga palju võimsust 5-6 kraadi langetamiseks. Samas mul on 8kW Õ/V pump, mis suudab 190m2 -20 juures hoida toas ilusti 22-23 kraadi, või pole need omavahel võrreldavad?

Kohati jääb mulje, et kontide jahutuse pindala antakse Hispaania "papimajade" jahutamiseks. Netis kalkulaatorid pakuvad, et kondi võimsus võiks olla "mitte väga kuumas kliimas" ja 300m3 soojustatud ruumala puhul 4-5kW, samas osad pakuvad ka 13-14kW.

Kui võimast konti siin keegi kasutab/soovitab?

[ping]

Palun jagage kogemusi hästi soojustatud maja, 3x paketiga, suurte akendega (katuse serv varjab päikese ära) maja jahutamiseks. Jahutamist vajav pind on umbes 130-140m2 ehk ~300m3. Erinevad toad, seinamooduli paneks koridori keskele. Enamus kondimüüjad pakuvad väga võimsaid seinamooduleid nii 7-8kW. Tundub kuidagi väga palju võimsust 5-6 kraadi langetamiseks. Samas mul on 8kW Õ/V pump, mis suudab 190m2 -20 juures hoida toas ilusti 22-23 kraadi, või pole need omavahel võrreldavad?

Kohati jääb mulje, et kontide jahutuse pindala antakse Hispaania "papimajade" jahutamiseks. Netis kalkulaatorid pakuvad, et kondi võimsus võiks olla "mitte väga kuumas kliimas" ja 300m3 soojustatud ruumala puhul 4-5kW, samas osad pakuvad ka 13-14kW.

Kui võimast konti siin keegi kasutab/soovitab?

Iga aknast sissepaistev päikesevalguse ruutmeeter toob jooksvalt tuppa ca 1kW energiat.

Liida kokku akende pindala kust päike sisse paistab ja saabki umbes teada kui võimast seadet jahutuseks on vaja, päikse poolt tuppa tuleva energia kompenseerimiseks.
Kui on tegu pikema kuumaperioodiga, kus ka hoone seinad soojenevad +30Cni, siis on vaja lisavõimsust.

[spezwend]

Igas maja päiksepoolses küljes maast laeni aken ~2x2m, ida-lõuna-lääs. Sisse paistab alt mingi pool meetrit päeval, õhtupäiksega natuke rohkem ja lõpuks terve aken enne loojumist. Ehk siis mingi 4-5kW võiks piisav olla? Eelmine suvi sai max seina temp mõõdetud 26 kraadi ja lae oma 27 kraadi. Õhk 28-29. Päeval aknad kinni, öösel lahti.

[ping]

Igas maja päiksepoolses küljes maast laeni aken ~2x2m, ida-lõuna-lääs. Sisse paistab alt mingi pool meetrit päeval, õhtupäiksega natuke rohkem ja lõpuks terve aken enne loojumist. Ehk siis mingi 4-5kW võiks piisav olla? Eelmine suvi sai max seina temp mõõdetud 26 kraadi ja lae oma 27 kraadi. Õhk 28-29. Päeval aknad kinni, öösel lahti.

5kW seadmest tekkib abi kindlasti.

Aga vaadates näiteks tänaseid elektrihindu (ja teadmata järgnevaid suvesid) , ca 30senti/kWh+võrgutasu+taastuvenergia tasu, siis päevakulu võib tulla 3 eur ja kuu kuku ca 100eur.

Ise panustan passiivjahutusele, et otsese päikesevalguse sissepaistmist oluliselt piirata.
Siin on ideeks mitmed kasulikud asjad:
https://www.bauhaus.ee/ou-ja-aed/markii ... d.html?p=1

Näiteks akna alaserva saab paigaldada sellise kergesti eemaldatava dekoratiivpiirde:
https://www.bauhaus.ee/dekoratiivpiire- ... ehall.html
https://www.bauhaus.ee/dekoratiivpiire- ... valge.html

On ka tehnoloogilisemaid seadmeid:
https://www.bauhaus.ee/rodumarkiis-sunf ... oranz.html

Sammmuti saab aknaklaasile väljapoole (seespoolsel poolikul paigaldusel, võivad tekkida SUURES klaasis sellised termilised sisepinged mis lõhuvad klaasi) paigaldada päiksekaitsekile, vajadusel piisab ka ainult alumise poole katmisest:
https://www.bauhaus.ee/paikesekaitsekile-d-c-fix.html

https://www.google.com/search?q=p%C3%A4 ... EE768EE768

Viidatud tooted on lihtsalt fantaasia turgutamiseks ja kui käed on olemas ning pea paigas, siis saab hulga energiat säästa.
Meist lõunapool on suvel elekter seepärast kallis, et kõik jahutavad suvel ja meie oleme nendega varsti samal turul.

[spezwend]

Jutt jumala õige. Mul ongi õhtupäikse ees markiisid. Aga need kardavat tuult. Ja jamaks läheb siis, kui öösel ka mingi +15...20 kraadi. Siis ei jahtu midagi ja aitab ainult kont või telk kui magada tahad.

[aero]

Pooldan ka passiivjahutust. Markiis kerib tuulega sisse aga väline ribikardin (päikesekaitse lamell) tuult ei karda. Mul lõunasse maani aken selektiivklaasiga ~12 m2. Varem oli igal suvel paariks nädalaks selles toas 27+ ja mind häiris ka päikese liigne valgusjõud. Nüüd lasen suveks välised ribid ette ja hoian need avatuna. Juba see hoiab 95% päikest eemal ja ruum üle 25-26°ei lähe enam. Kõige kuumematel päevadel olen ka 45° keeranud. Saaks lisada igasugu andureid ja tarkust aga ei näe mõtet. Väga rahul, et saan vajadusel luumeneid-lukse maha keerata.

Ideaalis võiks magamistoad ka mõne kraadi jahedamaks saada aga torude vedamine oleks omajagu tülikas. Isegi kui panna üks seade koridori. Ja tõenäoliselt minnakse siis liiale, nohud-köhad keset suve. Plaan on esmalt päikesekaitse kiled ära panna.

[Walter2]

Ideaalis võiks magamistoad ka mõne kraadi jahedamaks saada aga torude vedamine oleks omajagu tülikas. Isegi kui panna üks seade koridori. Ja tõenäoliselt minnakse siis liiale, nohud-köhad keset suve. Plaan on esmalt päikesekaitse kiled ära panna.

Mul on 3 Mitsu konditsioneeri siseseadet magamistubades ja 1 ühine välisseade nende taga - samuti ei näinud mõttekust mingeid õhutorusid vedada. Tänapäeva maasoojuspumbad evivad samuti jahutusfunktsiooni aga see nõuab samuti majasisest torustikku mida on mõttekas paigaldada juba majehituse või renoveerimise käigus.

[ping]

Jutt jumala õige. Mul ongi õhtupäikse ees markiisid. Aga need kardavat tuult. Ja jamaks läheb siis, kui öösel ka mingi +15...20 kraadi. Siis ei jahtu midagi ja aitab ainult kont või telk kui magada tahad.

Ise olen senini kasutanud tuuletutel suveöödel ventilatsiooniga jahutamiseks, täiendavat väljatõmmet pliidikubu ventilaatori (600m3/h) näol, mis nagunii on juba olemas ja enamus aega seisab tühja.

Magamistoa aknad tuulutusasendisse ja vaheuksed paar sentimeetrit poikvele, et õhk liiguks ainult ühes suunas.
Senini on piisanud, õhtuti paariks tunniks kubu töölelülitamisest.

[aero]

Ideaalis võiks magamistoad ka mõne kraadi jahedamaks saada aga torude vedamine oleks omajagu tülikas. Isegi kui panna üks seade koridori. Ja tõenäoliselt minnakse siis liiale, nohud-köhad keset suve. Plaan on esmalt päikesekaitse kiled ära panna.

Mul on 3 Mitsu konditsioneeri siseseadet magamistubades ja 1 ühine välisseade nende taga - samuti ei näinud mõttekust mingeid õhutorusid vedada.

Ei pidanud silmas õhutorusid. Ikka neid, kus külmaaine liigub.

Tänapäeva maasoojuspumbad evivad samuti jahutusfunktsiooni aga see nõuab samuti majasisest torustikku mida on mõttekas paigaldada juba majehituse või renoveerimise käigus.

Mis torustikku? Pead silmas põrandakontuuride kaudu jahutamist? Minu teada see ei ole kuigi tõhus.

[aero]

Ise olen senini kasutanud tuuletutel suveöödel ventilatsiooniga jahutamiseks, täiendavat väljatõmmet pliidikubu ventilaatori (600m3/h) näol, mis nagunii on juba olemas ja enamus aega seisab tühja.

Magamistoa aknad tuulutusasendisse ja vaheuksed paar sentimeetrit poikvele, et õhk liiguks ainult ühes suunas.
Senini on piisanud, õhtuti paariks tunniks kubu töölelülitamisest.

Itta/põhja avanevate akendega magamistoad - jah. Aga kui need aknad on nt edelasse siis kuumadel õhtutel ma ei tõmbaks akna tagant soojemat õhku, kui toas juba on. Kui tuul põhjakaarest, olen teinud põhja-lõuna aknad ööks tuulutusse.

[Urmas]

Pooldan ka passiivjahutust. Markiis kerib tuulega sisse aga väline ribikardin (päikesekaitse lamell) tuult ei karda.

Austrias ja Šveitsis on enamustel akendel väljaspool alumiiniumist tugevad ribikardinad(lamellid olid mälu järgi ca 5cm laiused). Nende liigutamine käis toa poolt nupuga.

[ping]

... Aga kui need aknad on nt edelasse siis kuumadel õhtutel ma ei tõmbaks akna tagant soojemat õhku, kui toas juba on. Kui tuul põhjakaarest, olen teinud põhja-lõuna aknad ööks tuulutusse.

Siinkohal peaks täpsustama, et milline on soovitav toatemperatuur?
Ehk, millise temperatuurini see kerkib ja millisele temperatuurile soovitakse jahutada?
Sellised päevad, kui pärast päikseloojangut on õues veel +25C on meiemail vist vägagi haruldased.

[ping]

Pooldan ka passiivjahutust. Markiis kerib tuulega sisse aga väline ribikardin (päikesekaitse lamell) tuult ei karda.

Austrias ja Šveitsis on enamustel akendel väljaspool alumiiniumist tugevad ribikardinad(lamellid olid mälu järgi ca 5cm laiused). Nende liigutamine käis toa poolt nupuga.

Lõunapool on passiivjahutus tavaline elu osa ja on saada (odavamat) laiatarbekaubana. Mehaaniliselt juhitavad varjutid on oluliselt odavamad kui elektriga juhitavad.

Meie põhjamaistes oludes (külm ja niiskus) loetakse sellist kraami (aastaläbi välistingimustes olevaid) luksuskaubaks ja kui ta varustatakse lisaks elektroonikaga, siis seadme hind tõuseb oluliselt.
Näiteks markiisi "elektrooniline juhtimine" paistab maksma ca 500eur ühe varju kohta ja see ületab paljudel valuläve. (Ja lisana tuuleandur maksab 165eur.)

[Urmas]

Meie põhjamaistes oludes (külm ja niiskus) loetakse sellist kraami (aastaläbi välistingimustes olevaid) luksuskaubaks ja kui ta varustatakse lisaks elektroonikaga, siis seadme hind tõuseb oluliselt.
Näiteks markiisi "elektrooniline juhtimine" paistab maksma ca 500eur ühe varju kohta ja see ületab paljudel valuläve. (Ja lisana tuuleandur maksab 165eur.)

Mägede vahel, kus olen ööbinud sealkandis tööl olles, ei ole talvel teps mitte vähem külma kui meie kandis. 5-6 aastat tagasi Šveitsis olles oli terve maikuu tapvalt palav ja niiske. Päeval ligi 25+* sooja ja õhuniiskus vist 100%, sest iga liigutus pani higistama ja iga õhtu oli äike koos padukaga. Palju maksab konditsioneer, selle püsikulu ja hooldused vs üks kord paigaldatud välitingimustesse mõeldud korralik ribikardin? No nii 10 aasta perspektiivis.
Nendel ribikardinatele ei ole vaja mingeid tuuleandureid, jooksid kindlalt kahel pool akent asuvate siinide sees.
Midagi sarnast https://www.aknakate.ee/aknakatted/vali ... -lamellid/

[spezwend]

Ise olen senini kasutanud tuuletutel suveöödel ventilatsiooniga jahutamiseks, täiendavat väljatõmmet pliidikubu ventilaatori (600m3/h) näol, mis nagunii on juba olemas ja enamus aega seisab tühja.

Magamistoa aknad tuulutusasendisse ja vaheuksed paar sentimeetrit poikvele, et õhk liiguks ainult ühes suunas.
Senini on piisanud, õhtuti paariks tunniks kubu töölelülitamisest.

Sama siin. Mul on öösiti käind 800m3 150mm toruga Falmec, natuke nagu aitab, aga imeb niiskust ka sisse. Temp küll langeb, aga niiskus läheb üles, isegi üle RH60%, ehk tajutav temp on suht sama ja hingata pole midagi. Lisaks hakkab veel nahk "mõnusalt" kleepuma. Siis aitab ikkagi ainult kont.

Loomulikult on passiivne jahutus alati nr 1. Kui sellest enam ei piisa, paneks aktiivse sisse. Mõte on ka mõned PV paneelid panna, mis siis toidaks otse tarbebvett ja konti, kahjuks aint päeval.

[ping]

... Palju maksab konditsioneer, selle püsikulu ja hooldused vs üks kord paigaldatud välitingimustesse mõeldud korralik ribikardin? No nii 10 aasta perspektiivis.
Nendel ribikardinatele ei ole vaja mingeid tuuleandureid, jooksid kindlalt kahel pool akent asuvate siinide sees.
Midagi sarnast https://www.aknakate.ee/aknakatted/vali ... -lamellid/

Mobiilse kondi võib saada mõnesaja eurikuga.

Kui palju varjuti koos paigaldusega, ühele aknale maksab, võid ise järgnevast arvata.
Välise varjuti hinna teadasaamiseks peab kõigepealt hakkama mõne pakkuja firma kirjasõbraks, see tehakse rätsepatööna üksiktellimuse korras ja selle mõõdud peab võtma spetsialist.
Aga kuna välised aknakatted on hoone fassaadi osad, siis nende paigaldamiseks on vaja arhitektuurilisi kooskõlastamisi (KOV) ja kortermaja kaasomanike nõusolekut nagu fassaadimuutmise puhul ikka.
Seda "merede ja mägede tagant", "jalgsi toodud" materjalist eritellimusel valmistatud varjutit peavad paigaldama mitu erikoolitusega spetsialisti (garantii) koos tõstukiga ja kõik need töötunnid tuleb ka kliendil kinni maksta.

Tean mitut inimest, kes on proovinud korterisse varjuteid panna ja nad on sellest üritusest eelnimetatud põhjustel loobunud ning otsustanud muude lahenduste kasuks.

[Urmas]

Aga kuna välised aknakatted on hoone fassaadi osad, siis nende paigaldamiseks on vaja arhitektuurilisi kooskõlastamisi (KOV) ja kortermaja kaasomanike nõusolekut nagu fassaadimuutmise puhul ikka.

Teema algatajal on eramaja ja ise samas situatsioonis olles küll ei hakkaks KOV ametnikke segama/tüütama nende niigi pingelises töös.

[ping]

Aga kuna välised aknakatted on hoone fassaadi osad, siis nende paigaldamiseks on vaja arhitektuurilisi kooskõlastamisi (KOV) ja kortermaja kaasomanike nõusolekut nagu fassaadimuutmise puhul ikka.

Teema algatajal on eramaja ja ise samas situatsioonis olles küll ei hakkaks KOV ametnikke segama/tüütama nende niigi pingelises töös.

Pole oluline, milline maja ühel potensiaalsel kliendil on, sest kirjeldasin üldisi põhjusi miks salužiid on meie tingimustes eritellimusel valmistatav luksuskaup, mitte laiatarbekaup.
Samal põhjusel pole meil müügil paljusid muid kaupu, mis mujal maailmas on tavalised.

[Urmas]

Pole oluline, milline maja ühel potensiaalsel kliendil on, sest kirjeldasin üldisi põhjusi miks salužiid on meie tingimustes eritellimusel valmistatav luksuskaup, mitte laiatarbekaup.

Mis meie tingimustes? Mis on meie tingimused ja mis on nende(laiatarbe kauba) tingimused? Siis tuleb veidi kalkuleerida ja osta sealt, kus see on laiatarbekaup ehk odavam. Miks peab maksma peale "meie tingimuste" eest? OI, kui paljud tänapäeval ostavad neti teel, sest meite kohalike kauplejate põhjendused 100- ... % hinnalisa põhjendused on "näpust imetud" või pandud nii igaks juhuks "lakke vaadates", et pärast teha 70%-ne hinnasula. Olen näinud Bauhofis mingi asja hinda, kus soodushind kliendikaardi omanikule oli kallim kui põhihind. Jabur vist?
Ei ole olnud nüüd põhjust mitmeid aastaid sattuda arenenud Euroopa riikidesse, kuid omal ajal sai sealkandis olles ikka sai ostetud päris mitmeid asju, millede tavahind oli odavam meiekandi nn. soodushinnast. Asja nimetus on vist avatud e-kaubandus ja keegi ei ole kohustatud ostma meie edasimüüjate käest. Ma tean millest ma räägin, sest on olnud vajadus ekslusiivsema materjali järgi ja tulnud teha veidi kodutööd kohapealsete edasimüüjate otsimiseks ja hinnapäringunte tegemiseks, et sinna sõites mitte koormata autot, selmet osta kohapeal. Hämmastaval kombel on olnud objektile lähemal olevad materjalide edasimüüjate hinnad ALATI odavamad. Ja kohe kindlasti mitte 5-10%, vaid ikka tunduvalt rohkem. Ükskord Šveitsis olles ja suures ehituspoes kolades jäi silma rullis vaskplekk, mis sealmail populaarne katusematerjal. Kuna õhtuti ei olnud midagi nagunii midagi teha, siis sportikust huvist vaatasin sama vaskpleki meie edasimüüjate hindasid. Vahe oli ligi 2x. Huvitusin ka transpordi hindadest ja ikka tuli liiga suur vahe. Kui oleks olnud vajadus vaskvaltspleki järgi, siis oleks tellinud sealt, mitte meie edasimüüjate käest. Kapitalism, noh! Igaüks vaatab, kus kohast ja mille arvelt saab kokku hoida. Muidugi oleneb kõik summadest ja ma ei mõtle oma heietuse all 100€ väärtuses materjalide hindasid. Kuid, kui näiteks vaskplekk näiteks Šveitsi poes maksab 40 000€ ja meie oma müüvad "soodusega" 60 000€-ga ja arvestada materjalide transpordi hinnaks kasvõi 2000€, siis rahaline võit on kui suur? Eelnevas lauses olevad numbrid olid näitlikud.
Kokkuvõtteks- kui teema algataja on huvitud ka passiivsest jahutusest, siis tema asemel hakkaksin tegema kodutööd.