Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[ht99]

EVS-HD 60364-4-41:2017.
411.3.3 Lisanõuded pistikupesadele ja väljas kasutatavate liikuvate seadmete toitele
Lisakaitse rikkevoolukaitseaparaadi abil tunnus-rakendumis-rikkevooluga mitte üle 30 mA tuleb ette
näha:
— vahelduvvoolu-pistikupesadele tunnusvooluga kuni 32 A, mida saavad kasutada tavaisikud ja on ette
nähtud üldiseks kasutamiseks, ning
— väljas kasutatavatele liikuvatele seadmetele tunnusvooluga kuni 32 A.
See jaotis ei kehti IT-süsteemide kohta, milles esimesel rikkel tekkiv vool ei ole üle 15 mA.
MÄRKUS Alalisvoolusüsteemide lisakaitse on arutusel.
411.3.4 Lisanõuded valgusteid sisaldavatele ahelatele TN- ja TT-süsteemides
Eluruumide projekteerimisel tuleb valgusteid toitvates vahelduvvoolu-lõppahelates ette näha lisakaitse
rikkevoolukaitseaparaadi abil tunnus-rakendumis-rikkevooluga mitte üle 30 mA.

[aero]

Dibiil = eriti debiilne debiil?

[pikk88]

Paar päeva tagasi sai valmis hoone fassaadipoolne tuulekast. Tagumine külg ootab veel oma järge.


Peale seda tekkis kohe kiusatus paika kruvida ka vihmaveerenn, et saaks saju ajal rahulikumalt räästa all seista. Kuivõrd tegemist on vana, tinutatud liidetega renniga siis mõtlesin, et prooviks asja ka vanaviisi tagasi paigaldada. Kui raske see tsingi tinutamine ikka olla saab? Käisin tuttava plekksepa juurest läbi, kes laenas mulle suurt vaskkolbi mida peab leeklambiga soojendama. Andis ka väikese pudelitäie saltserit ning õhtul vahtisin veel lisaks eneseharimise huvides netist videosid. Pool päeva sai katsetatud ning tulemus ei kannata mitte mingit kriitikat
Mõtlesin siis, et ehk on viga saltseris. See tundus säärane hägune ja "aegunud" olevat. Avastasin, et Oomipood müüb ka mingit multifunktsionaalset jootevedelikku mis sobib tsingi jootmiseks. Järgmine päev tõin siis selle ära ja katsetasin uuesti. Tulemus täpselt sama. Ühe plekitüki külge jääb tina isegi suurte tükkidena kinni, kuid teise külge mitte. Ja kokku joota ei õnnestu neid ammugi mitte. Mõtlesin siis, et ilmselt viga rokases plekis. Võtsin nurgast täiesti uue tsinkpleki tüki, et ehk õnnestub sellega. No ei tule see kosmoseteadus kohe mitte kuidagi välja. Lisaks sai otsa leeklambist gaas. Selle peale viskasin kolvi nurka ning ajasin muid asju. Hiljem tüütasin veel ka ühte tuttavat keda asi huvitama hakkas. Käisin ka tema juures ning raiskasime koos kõva tunnikese tema kallist tööaega kuid tulemus oli sama mis minul. Vähemasti enesehinnag tõusis mul selle tulemusel tagasi natukene kõrgemale, sest ilmselgelt polegi mina ainus saamatu siin ilmas.
Õhtul viisin kolvi plekksepale tagasi ning too lohutas mind, et tegelikult oleks ta pidanud mulle saltseri asemel hoopis puhast soolhapet (HCL) andma. Ning ka tolle abivahendiga olevat see väga raske ettevõtmine ja igavesti tüütu tegevus. See aga ei tähenda veel sugugi, et ma oleks alla andnud. Vaja ainult natuke soolhapet ning siis saab ju kohe uuesti proovida...
Lisaks sellele jõudsid vahepeal mulle õuepeale kohale sauna tarbeks ostetud katusekivid. Sedapuhku küll LaFarge toodang, kes peaks olema Est-steini järeltulija. Kuid kivid peaksid omavahel mõõtudelt sobima. Saunakivid on punast tooni ja kogus peaks olema 630tk. Lisaks sain juurde ka sama firma toodetud halli kivi 181tk ja ka harjakive tuli juurde 70tk. Kogu see komplekt maksis sedapuhku 400 raha pluss transport Kuusalust 300.-
Nüüd peaks olemas olema kogu majaehituseks vajalik kividekogus ning ka sauna enda saaks katusealla ära panna, kui teha vaid saun. Kuna hetkel on küll plaanis teha saunale T-kujuline katus ja risti ette ehitada varjualune mis on kahest küljest avatavate rõduklaasidega ümbritsetud siis on küll kive ilmselt juurde vaja kuid viimases hädas saab neid ka poest, sest need ei pea enam vana kiviga mõõtude poolest klappima. Põhiline on see, et maja katuse jaoks on nüüd olemas kõik vajalik peale räästakivide. Need tuleb ilmselt asendada plekiga või siis osta poest tänapäevast kraami. Kuna ilm on sellel kevadel jätkuvalt väga külm ja tuuline siis polegi hetkel millegi targemaga võimalik oma aega sisustada kui ainult lollustega tegeleda, sest loomulikult kasutaks tänapäeval iga täie mõstuse juures olev inimene oma vihmaveerennide paigaldamisel tõmbeneete ja silikooni mitte tina.

[Urmas]

..., et saaks saju ajal rahulikumalt räästa all seista.

Ei saanud aru sinu masohismist? Miks sa peaksid saju ajal rahulikumalt(?) räästa all seisma? Ei suuda vihma ajal rahulikumalt toas istuda? Või, kas uues töökojas koos direktoriga buržuika ees elava tule nautimine teeb sind närviliseks? Ei kadesta su kodukorda kui pead minema ennast rahustama räästa alla.

Ühe plekitüki külge jääb tina isegi suurte tükkidena kinni, kuid teise külge mitte. Ja kokku joota ei õnnestu neid ammugi mitte.

Kas selle kirjeldatu põhjuseks ei võiks olla joodetavate materjalide ebaühtlane temperatuur?

[ping]

... Kuna ilm on sellel kevadel jätkuvalt väga külm ja tuuline siis polegi hetkel millegi targemaga võimalik oma aega sisustada kui ainult lollustega tegeleda, ...

Külma ja tuule käes kolviga jootmine ei pruugigi õnnestuda, sest tuul jahutab joodetava detaili (pleki) maha.
Vanasti, kui oli vaja tinakestaga kaableid ja nende terasbronni talvel väljas joota, siis selleks kasutasin võimast, umbes 7kW võimsusega gaasipõletit.

[pikk88]

Kui väljas sajab ladinal vihma ning tuul on ka "õigelt" poolt siis on üsna tüütu seal räästa all seista ja ukse avamiseks võtit otsida. Eriti veel siis kui käed on täis väärt kraami mis peaks vihmast puutumata jääma. Kui räästasse saab renn paigaldatud siis see leevendab antud probleemi hüppeliselt.
Muus osas on mul majapidamises jätkuvalt demokraatlik kord ning see on niivõrd suur ja võimas, et kui tuleb tuju siis võin minna ka räästa alla vihmasadu ning päikeseloojangut nautima ning keegi ei saa seda keelata, sest hetkel olen ma ise see überdirektori asemik maa peal.
Ping sellega olin küll omast arust arvestanud, et väljas puhub tuul mis jahutab kogu seda protsessi ja esialgseteks katsetusteks ronisin ikka ruumi sisse.
Väidetavalt olevat esmapõhjus protsessi ebaõnnestumises olnudki ebapuhtad pinnad ning peale selle vähene temperatuur, sest selle õigsust oli niiviisi silmajärgi väga raske hinnata. Eile ostsin laada pealt suure nõukaaegse 200W tinutuskolvi. See võiks nagu lahendada temperatuuriprobleemid. Puhtuse tagamiseks ongi veel vaja natuke soolhapet ning siis saab minna uuele katsele, sest vabalt võis viga olla ka poolpiduses saltseris. Teostamata jäi pindade tinatamise katsetamine, sest ei pidanud seda vajalikuks kuid seda videot nägin küll netist kuidas spetsialistid joodavad gaasipitsiga ja ilma kolvita. Otsisin eile laada pealt ka endale jootepitsi, kuid see kraam on kõik ära Emexisse rännanud. Terve laada peale nägin ainult kahte atsetüleenipitsi. Ja need olid ka mõlemad poolpidused lõikepitsid mitte jootmiseks mõeldud kaup.

[ping]

Põletiga jootmiseks ja kolviga jootmiseks on vaja erineva koostisega jootetinasid.
Üks painutades praksub aga teine mitte.

Enne kolviga jootmist soojenda joodetava koha ümbrust fööniga kasvõi 100 kraadini:
https://www.bauhaus.ee/kuumaohupuhur-ei ... 000-1.html

(Nõukaaegse, treiali tehtud ja nüüdseks ammu roostetanud põleti asemele ostsin omale sellise põleti:
https://www.bauhaus.ee/propaan-jootekom ... rprop.html
Mis koos 4bar 8kg/h reduktoriga suudab arvestatava (isetehtud põletiga võrreldava) koguse sooja toota:
https://www.bauhaus.ee/rohuregulaator-r ... 4-bar.html )

[pikk88]

Paistab, et probleem on lahendatud ja hetkeliselt on uudishimu rahuldatud. Eile ostsin Mayeri tehasepoest 5 liitrit 33% soolhapet. Nii suur kanister sai soetatud seepärast, et väiksemat pole Tartu kaubandusvõrgust võimalik lihtsalt saada. Ja tõttöelda oligi see üleüldse ainus valikuvariant. Alternatiiv oleks olnud neti teel tellimine pealinnast. See on natuke kvaliteetsem kraam kui oomipoes pakutud jootevedelik ja tuttavalt saadud saltser, mis ilmselt oligi aja jooksul lahtunud, sest kui seda uut kraami pleki peale tõmbasin siis hakkas reaktsioon kohe peale ja pärast lõppu jäi ka tina sinna pleki külge kinni. Pikemalt esialgu katsetama ei hakanud, sest veepump on veel sisse lülitamata ning ei tahtnud sellega riskida, et ühel hetkel vaja kiiresti ennast loputada kuid pole võimalik seda teha ning lõpuks põlevad lihtsalt püksid jalga ära.

[pikk88]

Viimased paar päeva olen saanud ennast lõbustada aialippide transpordiga. Leidsin netist pakkumise kus keegi vanamees müüs Tartu küje all kuuseroikaid.

Hunnik peaks sisaldama umbkaudu 700 kuuseroigast pikkusega 1,7m ja need on ligikaudu kümme aastat hunnikus kuivanud. Samuti ostsin tema käest kolme meetri pikkust 10cm jämedust peenpalki mis on keskelt pikuti pooleks lõigatud. Seda siis aiale ristipõõnadeks. Kuna peenpalk on küll osaliselt kasutatud (lammutatud aed) aga omal ajal täies mahus immutatud ilmselt Tanalith E-ga siis maksis see 78x3m materjalihunnik 300€ Nüüd veel vaja poldid-mutrid ning naelad ja umbes 40 kotitäit segu ja siis on aiaehituse materjal täies mahus olemas. Plaan on teha analoogne roigasaed:
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/71707 ... roigasaeda Lihtsalt selle vahega, et postidena kasutan rauda ja roikad kinnitan täies mahus maapinna suhtes 45 kraadise nurga alla.
Lisaks sellele pidin endale ostma Ropka betoonist auguga kaevukaane, sest hiljuti valmisid krundile kaks immutuskaevu. Üks sauna tarbeks 3m sügav ja teine maja jaoks 3,5m sügavune. Kuna maja kaev on pealtpoolt natuke jämedam, sest sinna sai ära kasutatud ka üks kaevu kaevamisest üle jäänud rake, siis tuli sinna kaane installeerimiseks üks lisajupp vahele paigaldada ja selle saingi Ropka betoonist 40€ eest. Kaevude kaevamine läks tänapäeval maksma kokku ümmarguse 1100 raha mis võttis küll lõppsummas silme ees virvendama, kuid veel hullem oleks olnud nende kaevude kaevamine ise käsitööna. Selles osas taaskord müts maha Aivari ja Toomase ees, kes selle ropu töö ära tegid.

[pikk88]

Ilmselgelt sai natuke liiga vara hõisatud, sest täna tehti mulle vallast ootamatu telefonikõne ning tunti huvi, et nendeni on jõudnud info nagu ma rajaksin endale mingeid imbkaevusid. Tunduski hämmastav, et naabri katlakütja poolt ei järgnenud kaevetöödele mitte mingit reageeringut ning mõtlesin juba, et jõuan ka pinnase ennem krundi pealt eemaldada kui mingi kuri kõne tuleb. Paraku jäind omadega natuke hiljaks, kuid kuna mul pole krundil veel isegi mitte hooneid millest sinna kaevudesse vett immutada siis polnud vallaametnik ka väga verine ning leebus peale seda kui lubasin, et tegelen ka bürokraatliku poolega ning katsun naabri käest kaevude rajamisega nõusoleku allkirja saada. Arvasin küll, et seda ma ilmselgelt ei saa, kuid vallast väideti, et päris nii lihtsalt see asi ikkagi ka ei käi, et naaber keeldub ning ongi kogu lugu ja pean kaevud täis ajama. Eks saab näha mis kino nüüd lahti läheb.

[Hiid]

need roikad on üldse väärt püstipanemist?
Mu saetud kuuselauast aed pidas vastu 10knd aastat....

[pikk88]

Mulle jätsid roikad küll igati asise mulje. Kuivõrd tegemist on saagimata/töötlemata puiduga mis on olnud kogu aeg korralikult tuulutatuna ja kuivana ladustatud siis pole see kusagilt otsast pehkinud. Pildi taustal paistev aed on 10+aastat juba püsti olnud ning nägi igati töökorras välja. Põõnade tarbeks ostetud ristipuude osas olin ise natuke skeptilisem, kuid nael jäi sinna sisse kinni korralikult ja ega noodki pehkinud polnud. Pealt küll millimeeter-kaks oli pehastunud, kuid mitte midagi katastroofilist. Lähtusin loogikast, et ega 5x10 prussi ostmine ja töötlemine odavam ei tuleks ja töötlemata kestaks pruss kindlasti vähem, kui see rohelise lägaga immutatud peenpalk. Ilmselt tõmban selle paigaldamise käigus tõrva või tõrvaõliga kokku ning kestab küll.

[aero]

...katsun naabri käest kaevude rajamisega nõusoleku allkirja saada. Arvasin küll, et seda ma ilmselgelt ei saa, kuid vallast väideti, et päris nii lihtsalt see asi ikkagi ka ei käi, et naaber keeldub ning ongi kogu lugu ja pean kaevud täis ajama. Eks saab näha mis kino nüüd lahti läheb.

Päris nii ei ole jah, et "mulle su nägu ei meeldi". Nõusolekust keeldumisel peab ka konkreetne, loogiline põhjendus olema.

[ping]

... katsun naabri käest kaevude rajamisega nõusoleku allkirja saada. ... Eks saab näha mis kino nüüd lahti läheb.

Naabrile ütle, et kaevasid pommivarjendit.

[Urmas]

Ilmselgelt sai natuke liiga vara hõisatud, sest täna tehti mulle vallast ootamatu telefonikõne ning tunti huvi, et nendeni on jõudnud info nagu ma rajaksin endale mingeid imbkaevusid. Tunduski hämmastav, et naabri katlakütja poolt ei järgnenud kaevetöödele mitte mingit reageeringut ning mõtlesin juba, et jõuan ka pinnase ennem krundi pealt eemaldada kui mingi kuri kõne tuleb. Paraku jäind omadega natuke hiljaks, kuid kuna mul pole krundil veel isegi mitte hooneid millest sinna kaevudesse vett immutada siis polnud vallaametnik ka väga verine ning leebus peale seda kui lubasin, et tegelen ka bürokraatliku poolega ning katsun naabri käest kaevude rajamisega nõusoleku allkirja saada. Arvasin küll, et seda ma ilmselgelt ei saa, kuid vallast väideti, et päris nii lihtsalt see asi ikkagi ka ei käi, et naaber keeldub ning ongi kogu lugu ja pean kaevud täis ajama. Eks saab näha mis kino nüüd lahti läheb.

Tundub, et sinu selles teemas on sul palju fänne ja nendeks võivad olla nii kade naabrimees kui ka ussitavad valla tegelinskid. Vaata oma postituste kronoloogiat lausa kellaajaliselt, kus räägid imbkaevude aukude kaevamisest. Väga kiiresti reageeriti. Ja ega sa vallaametnike ja Päästeametnike suhtes ka just eriti leebe ei ole olnud. Mõtlen seda veevõtutiigi jama. Lase samas vaimus edasi ja ära lase ametnikel endale pähe istuda.

[pikk88]

Kusjuures mõtlesin ka ise sellepeale, et vabalt on küll võimalik väga hea asjade kokkulangevus, kuid täiesti vabalt võib olla, et minust on saanud igati popp poiss nii külavahel kui ka vallas. Ei pole nagu senimaani olnud põhjust mitte midagi varjata ja kõike on toimetatud täiesti avalikult ja omateada ka seaduslikult. Kui nüüd on tekkinud mingisugune elus fännklubi siis ütleb minu mõistus, et järelikult on toimetatud ka igati õigesti.

[pikk88]

Edasi sai astutud suur samm majaplaneerimise osas. Ostsin ära kaheksa kasutatud puitakent mõõtudega 1500x1400. Reklaamkuulutusest ja vahendaja(isa parseldas poja toodud kraami) jutust jäi küll mulje, et tegemist on pakkettakendega kuid Põlvamaale kohale sõites selgus, et tegu siiski vaid kolmekordse klaasiga akendega. Kuna siiamaani olen ainsa alternatiivina suutnud leida vaid hruštsovkade eest kruvitud valge raamiga PVC-sid siis sedapuhku langes minu valik nendele Soomest toodud akendele. Aknad olevat meie maale toodud eelmisel sügisel ning nüüd paisati turule hinnaga 40€ tükk. Transpordi käigus on küll kriimud peale saanud ja tänu transameeste lollusele on tuulutusakna lingid umbes pooltel akendel mõlki vajutanud ka tuulutusresti. Kuid minu arusaamist mööda pole midagi katastroofilist juhtunud. Kõik aknad käisid kinni ja lahti ning oli terved. Vett pole saanud ja mädanikku kusagilt silma ei hakanud. Kuigi akende enda vanuse kohta ei osatud midagi kosta. Tihendid välja vahetada ning "kerge" hooldus teha siis täidavad vast oma funktsiooni ära küll ja parandavad oluliselt väljavaateid maja valmimisele. Keegi targem inimene oskab siin kindlasti kommenteerida kas see raha sai mõistusepäraselt kulutatud või mitte? Ise lähtusin sellest loogikast, et nüüd võimalik projekteerimisel paika panna akna suurus ja asukoht ning juhul kui need raamid sooja ei pea siis saab neid hakata uute PVC akende vastu välja vahetama isegi ükshaaval, kui pole suuremat summat võimalik korraga taganttaskust välja käia. Need aknad võib tulevikus kasvõi ahju ajada, sest tolleks ajaks kui asi peaks teoreetiliselt nii kaugele jõudma, et neid enam tarvis ei ole siis pole tehtud investeering küll enam märkimisväärne.
Akna välimine külg

Akna sisemine külg

Akna sulused

Avatud aken

Avatud tuulutusauk


Lubade ja keeldude edenemisest niipalju, et lõppudelõpuks sai ära täidetud see müstiline ehituspäevik ning kogu paberimajandus koos tööprojektiga sai EHRi üles laetud. Nüüd ootame vastust.
Kogumiskaevude ehitamisele õnnestus ka naabritädi allkiri hankida ilma suuremate jamadeta. Imesid vahest ikka juhtub See sai vallatibile kätte antud ja kui uurisin kas nüüd on asi omadega klaar siis selgus, et muidugi on veel tarvis ka geoalusele märgitud kaevude asukohti ning projekti! Ei viitsinud küll uurida, et miks need lambad seda mulle kohe ei öelnud vaid rääkisid, et piisab vaid naabri nõusolekust? Arvata võib, et mingit mõistlikku vastust sealt tulnud poleks. Jõudsime ühisele kokkuleppele, et kuna kõrgemalt poolt on luba olemas siis võin selle kanalkaprojekti esitada koos majaprojektiga või siis kõik selle sinna sisse kokku kirjutada.

[Küülaline]

tegu siiski vaid kolmekordse klaasiga akendega ...

... ja need 3 klaasi on kõik eraldi avanevad? Sel juhul edu ja õnne akende pesemisel. Mul on umbes samasugused tuulutusluugiga aknad, mille klaasiosa ei ole avanev. Pesta on 2 pinda sinu 6 asemel.

[tabarabarap]

Paned sisemistele ise paketid , teised vahed pesed ära ja liimid kinni siis ei lähe mustaks

[Urmas]

Sel juhul edu ja õnne akende pesemisel. Mul on umbes samasugused tuulutusluugiga aknad, mille klaasiosa ei ole avanev. Pesta on 2 pinda sinu 6 asemel.

Nagu välja lugesin, on akende pesemine sinu kodune kohustus, siis uudishimust küsiks, et mitu korda aastas sa neid pesed? Minu direktor on laisaks läinud ja ostis aknapesu roboti. Katsetas ühe akna ja dušikabiini klaasseinte peal ja täitsa töötas.

[Küülaline]

Meil on võrõiguslikkus - mina pesen väljast ja direktor seest. Aga üle kahe korra aastas vist ei pese.

[Urmas]

Meil on võrõiguslikkus - mina pesen väljast ja direktor seest.

Teil on akendepseu nagu tšuktšil laeva värvimine. Tsuktši sõlmis laevafirmaga lepingu laeva värvimiseks, värvis ühelt poolt ära ja teadustas, et valmis. Firma esindaja õiendama, et ainult ühelt poolt värvitud. Tšuktši ütleb, et lepingus ju oli kirjas, et tšuktši ja firma teiselt poolt on sõlminud lepingu laeva värvimiseks.

[pikk88]

Vot seda ma kuulen küll elus esimest korda, et aknaid valitakse selle järgi kui kerge neid pesta on. Siis õnnitlen mõttes neid tõsiseid tegijaid, kelledel on elutoas 3x3m aknad. Siiani on jäänud mulje, et aken peaks pidama tuult ja sellega koos ka sooja. Võiks viisakas välja näha ja olla piisavalt suur, et valgus sisse paistaks. Samas ei tohiks olla liiga suur, et päike elamist kuumaks ei kütaks. Ja kõigele lisaks võiks ka akendest avanev vaade olla enam-vähem talutav.
Küülaline, ma vaatan, et minu akendel on tuulutusluuk jämedam kui sinu omadel. Endal oli üks murekoht, kas ja kuidas see temperatuurikõikumistele vastu peab. Eeldan, et mul see ikka soojustatud. Kõnele kas too osa on suurte külmadega tuntavalt jahedam või on see samas temperatuuris nagu kõrval asuv pakett? Arvestades seda, et uued aknad tehasest maksavad ümmarguselt kümme korda rohkem siis selle hinnavahe eest olen nõus leppima ka sellega, et neid aknaid on keerulisem pesta. P.S. Sa pole sugugi mitte esimene inimene, kes mind selle eest õnnitlenud on. Ka minu isikliku aknahooldustiimi esinaise esmareageering oli analoogne. Vaikus eetrisse tekkis alles siis, kui meenutasin talle, et mu abihoonel on juba ligi poolteist aastat ees ja ootavad ikka veel seda kohe-kohe saabuvat esmast hooldust...
Kui õnnestub sissepoole pakett paigaldada siis oleks nagu soojapidavuse probleem ka lahendatud ning neid aknaid tulevikus välja vahetama ei peakski ehk hakkama. Keegi soovitas veel, et on võimalik ka tuulutusluugi osa akna küljest ära lõigata ja sellega lahendada ka oletatav teoreetiline? temperatuurikõikumiste probleem. Vähemasti nendel akendel, mida igapäevaselt tuulutuseks avama ei pea.

[tabarabarap]

Talveks lööd tuulutusavad peno või paksu tuuletõket täis. Samas plastaken 8cm raami ja 3x paketiga oleks olnud seda kõrgemat hinda väärt iga kell. Puitaknal ei ole täna enam mingit eelist va see, et saad järelturult tasuta.

[Küülaline]

Talveks lööd tuulutusavad peno või paksu tuuletõket täis

Mis jutt see veel on? See on soojustatud luuk ja ma teen seda ikka talvel ka lahti, kui näiteks ahju kütan vms. Suvel on need kogu aeg lahti.

kas too osa on suurte külmadega tuntavalt jahedam või on see samas temperatuuris nagu kõrval asuv pakett

Ma ei ole kunagi selle peale tulnud, et neid katsuda ja võrrelda. Ma arvan, et klaasist külmem see küll ei ole, pigem vastupidi, aga ei tea tõesti.