Avatud elektriturg - minu esimene leping

[jaguar3]

Ikka ei saa aru.
Kui lõpptarbija on võõras isik (kas siis üüriline, või kes iganes, kellele see elekter läheb), siis 135 on ju lihtsalt summa, mida sa saad ja kohe annad EE-le ära, ehk 135-135=0. Kuidas see siis tulu saab olla?
Kui lõpptarbija oled sina ise, siis see ei ole ju muud kui teenuse sisseost EE-lt läbi OÜ või mis iganes, ehk siis sama 135-135=0. Müünud siis juba iseendale kolm korda kallimalt näiteks, saaks jaama paari aastaga tasa.
Aga omatarve, noh, kui see on marginaalne (mõni kWh), siis hea küll. Paljudel see aga moodustab märkimisväärse osa (minul näiteks u. 30%), niiet seda ignoreerida ei saa. Rahaks ümber arvestamine on aga jah, suht võimatu.

[Kalvis]

Palju ise tarbisid saab kätte - PV inverteri kuu toodang miinus elektrilevi toodang. Või paned lisaarvesti (kui saad)
Oma tarbimine on kõige kasumlikum, sest võidad lisaks ostetud elektrihinnale võrgutasu, taastuvenergiatasu ja käibemaksu!!! Seega tasub automaatikaga jännata - et maksimumis kõige odavama müügihinna ajal enam-vähem kell 12) oleksid siis kodutarbijad taga.

[rannamees]

Ikka ei saa aru.
Kui lõpptarbija on võõras isik (kas siis üüriline, või kes iganes, kellele see elekter läheb), siis 135 on ju lihtsalt summa, mida sa saad ja kohe annad EE-le ära, ehk 135-135=0. Kuidas see siis tulu saab olla?
Kui lõpptarbija oled sina ise, siis see ei ole ju muud kui teenuse sisseost EE-lt läbi OÜ või mis iganes, ehk siis sama 135-135=0. Müünud siis juba iseendale kolm korda kallimalt näiteks, saaks jaama paari aastaga tasa.
Aga omatarve, noh, kui see on marginaalne (mõni kWh), siis hea küll. Paljudel see aga moodustab märkimisväärse osa (minul näiteks u. 30%), niiet seda ignoreerida ei saa. Rahaks ümber arvestamine on aga jah, suht võimatu.

Panin selguse mõttes kõik numbrid, mis mul selles konkreetses kohas arvestusest mingilgi moel läbi jooksevad aga tundub, et ajas asja veel segasemaks.

Kui nüüd simuleerida olukorda, kus samas kohas, samadel tingimustel, oleks otse eraisikust(!) lõpptarbija, siis oleks kasum teistmoodi arvutatav: 189+76-135 = 130eur. Siia tuleks nüüd lisada omatarve, mille võrra vähenes võrgust ostetav elektriarve. Oletuslikult näiteks 30%, siis võiks tuluks lugeda 130+ oletatav vähemtarbimine 45...50eur?
180eur plussi märtsikuus. Pole samuti paha

[rannamees]

Palju ise tarbisid saab kätte - PV inverteri kuu toodang miinus elektrilevi toodang. Või paned lisaarvesti (kui saad)
Oma tarbimine on kõige kasumlikum, sest võidad lisaks ostetud elektrihinnale võrgutasu, taastuvenergiatasu ja käibemaksu!!! Seega tasub automaatikaga jännata - et maksimumis kõige odavama müügihinna ajal enam-vähem kell 12) oleksid siis kodutarbijad taga.

Nõus.
Niiviisi ma toimetan teises kohas, teise pargiga. Kahjuks alles liiga lühikest aega, et saaks mingeid korralikke numbreid vaadata/näidata. Omatarbe arvutamine on selline hüpoteetiline teema. Parem kui liiga üle ei mõtle, uni sügavam
A-la jätan bensukas kohvi ostmata ja teen ise kodus. Puhas võit.
Jätan sikliga paar lõbusõitu tegemata, puhas võit.
Aga nõus, et vähenenud kulu arvel taskusse jääv lisaraha ei tee halba mitte mingil juhul.

[jaguar3]

Ikka ei saa aru.
Kui lõpptarbija on võõras isik (kas siis üüriline, või kes iganes, kellele see elekter läheb), siis 135 on ju lihtsalt summa, mida sa saad ja kohe annad EE-le ära, ehk 135-135=0. Kuidas see siis tulu saab olla?
Kui lõpptarbija oled sina ise, siis see ei ole ju muud kui teenuse sisseost EE-lt läbi OÜ või mis iganes, ehk siis sama 135-135=0. Müünud siis juba iseendale kolm korda kallimalt näiteks, saaks jaama paari aastaga tasa.
Aga omatarve, noh, kui see on marginaalne (mõni kWh), siis hea küll. Paljudel see aga moodustab märkimisväärse osa (minul näiteks u. 30%), niiet seda ignoreerida ei saa. Rahaks ümber arvestamine on aga jah, suht võimatu.

Kui nüüd simuleerida olukorda, kus samas kohas, samadel tingimustel, oleks otse eraisikust(!) lõpptarbija, siis oleks kasum teistmoodi arvutatav: 189+76-135 = 130eur. Siia tuleks nüüd lisada omatarve, mille võrra vähenes võrgust ostetav elektriarve. Oletuslikult näiteks 30%, siis võiks tuluks lugeda 130+ oletatav vähemtarbimine 45...50eur?
180eur plussi märtsikuus. Pole samuti paha

Ei. See 135 ei puutu asjasse üldse, seda ei ole vaja ei kuskile liita ei ka lahutada. See on ju ostetava elektri arve, nagu näiteks bensiiniarve. See ju oleks olnud niikuinii, sõltumata päikesejaamast. Seda ju tekitas lõpptarbija muudeks otstarveteks, mitte päikesejaamaga seotud.
Seega päikesejaama tulususe arvestus ikka selliselt: 189+KM+76+u.50.
Aga see 50, see on selline hüpoteetiline arv. Kui seda arvestada puhtalt kWh pealt ja korrutada keskmise hinnaga mille eest osteti, siis see on vale. Osteti ju põhiliselt öösiti, kus hind tunduvalt madalam. Seega see 50 on pigem alahinnatud number.

[rannamees]

Ikka ei saa aru.
Kui lõpptarbija on võõras isik (kas siis üüriline, või kes iganes, kellele see elekter läheb), siis 135 on ju lihtsalt summa, mida sa saad ja kohe annad EE-le ära, ehk 135-135=0. Kuidas see siis tulu saab olla?
Kui lõpptarbija oled sina ise, siis see ei ole ju muud kui teenuse sisseost EE-lt läbi OÜ või mis iganes, ehk siis sama 135-135=0. Müünud siis juba iseendale kolm korda kallimalt näiteks, saaks jaama paari aastaga tasa.
Aga omatarve, noh, kui see on marginaalne (mõni kWh), siis hea küll. Paljudel see aga moodustab märkimisväärse osa (minul näiteks u. 30%), niiet seda ignoreerida ei saa. Rahaks ümber arvestamine on aga jah, suht võimatu.

Kui nüüd simuleerida olukorda, kus samas kohas, samadel tingimustel, oleks otse eraisikust(!) lõpptarbija, siis oleks kasum teistmoodi arvutatav: 189+76-135 = 130eur. Siia tuleks nüüd lisada omatarve, mille võrra vähenes võrgust ostetav elektriarve. Oletuslikult näiteks 30%, siis võiks tuluks lugeda 130+ oletatav vähemtarbimine 45...50eur?
180eur plussi märtsikuus. Pole samuti paha

Ei. See 135 ei puutu asjasse üldse, seda ei ole vaja ei kuskile liita ei ka lahutada. See on ju ostetava elektri arve, nagu näiteks bensiiniarve. See ju oleks olnud niikuinii, sõltumata päikesejaamast. Seda ju tekitas lõpptarbija muudeks otstarveteks, mitte päikesejaamaga seotud.
Seega päikesejaama tulususe arvestus ikka selliselt: 189+KM+76+u.50.
Aga see 50, see on selline hüpoteetiline arv. Kui seda arvestada puhtalt kWh pealt ja korrutada keskmise hinnaga mille eest osteti, siis see on vale. Osteti ju põhiliselt öösiti, kus hind tunduvalt madalam. Seega see 50 on pigem alahinnatud number.

See omatarbe 50.- on hüpoteetiline ja seda ei saa tulususeks raamatupidamises mitte mingi trikiga arvestada.
See ei ole reaalne raha ja kontole seda ei laeku.

[Kalvis]

Siiski - PP omanikul enda tarvitatud elekter on palju kasumlikum võit on iga kWh peal puhtalt 3 tasus - käibemaks, taastuvenergiatasu ja võrgutasu ja need 3 kokku on üsnagi tuntav kasu. Eelnevalt oli öeldud kuidas teada saada oma tarbitud elektrit.

[tabarabarap]

See ei ole reaalne raha ja kontole seda ei laeku.

See on raha mis kontolt/taskust ei lahku

[Kalvis]

Tehing ise on virtuaalne, kuid taskusse jääb alles rohkem reaalset raha. Kusjuures suurema tarbimise korral on täiesti head summat puhast võitu ja võidad tasuvusajas

[trebla]

Aga see 50, see on selline hüpoteetiline arv. Kui seda arvestada puhtalt kWh pealt ja korrutada keskmise hinnaga mille eest osteti, siis see on vale. Osteti ju põhiliselt öösiti, kus hind tunduvalt madalam. Seega see 50 on pigem alahinnatud number.

.
Ei saa väita, et öösel on hind tunduvalt madalam. Oleks aeg see kinnisidee unustada. Nädalavahetusel oli hind just päeval kordades madalam kui öösel.

Märtsi arve käes, päikest oli palju.

müüki läks elekter hinnaga 12,10 senti/kWh
tagasi osta tuli hinnaga 19,06 senti/kWh (14,40 + 4,66).

minu näitel õnnestus mul müüa 12 ,1 sendise keskmise hinnaga aga tarbida tuli 19 sendise keskmise hinnaga, siis ka keskmise tootluse ajal oleks tulnud osta võrgust 12 s + km +4,66 senti võrgutasu (sisaldab juba käibemaksu) =19,18 senti.

Nii, et antud juhul oli tulemus sama.

Seega omatarbe hinnaks võtta keskmine ostuhind oli justkui õigustatud.

Omaette teema tekib paneelide üledimensioneerimise puhul sellega, et mõnedele muunduritele saab lisada targa arvesti, mis juhib muunduri toodangut nii, et võrku antakse ikka maksimaalselt lubatud liitumisvõimsus ja omatarbeks saab sellega kasutada elektrit mis muidu oleks jäänud tootmata...

Teisalt jälle on omatarve üldse üks segane asi selle poolest, et mul on muunduri toodetud ja võrgu poolt ostetud energiakogustel kuus kohati 40 kWh vahe , ehkki mingit tarbimist mul seal pole.
Ühes kuus aga jälle oskas võrk minu käest osta rohkem kui minu muundur oli tootnud..

[Kalvis]

Omatarbe elektri tarbimine on kõige kasumlikum üldse ja kõige kahjulikum on müüa PV toodangut elektrit (müügil teenib vaid elektri hinna). Paremad programmeerijad saavad muidugi sellise asjaga hakkama - vaatavad NPS hinda ja PV paneeli toodangut ning lisaandmetest oma majapidamise tarbimisvõimekust (boileri vee temperatuur) ning valivad kõige paremad tunnid tarbimiseks. Tarbijaks võivad olla ka akud (seal saab akupinge mõõtmisega hinnata palju veel akudesse annab laadida). Paraku sellist head lihtsat valmistükki ei ole saadaval, peab ise tegema Raspberry baasil. Akude pinge mõõtmine on paras väljakutse.
Kui on aga tarbimise juhtimja tihend klaviatuuri ja tooli vahel siis selles osas on varasem üleskutse parim - tarbige kui PV toodangut on üle päikesevalguse ajal siis kui on kõige odavam NPS müügi hinna aaeg. Tavaliselt kell 12.00

[trebla]

- tarbige kui PV toodangut on üle päikesevalguse ajal siis kui on kõige odavam NPS müügi hinna aaeg. Tavaliselt kell 12.00

Minu äsjane märtsikuu statistika näitab siiski, et odavaim hind oli 14-15 vahel ja mullu juunis oli see näiteks hoopis 16-17 vahel.
See on siis kuu jooksul sellel tunnil saadud raha jagatud sellel tunnil võrku müüdud kogustega....
Tootmismaksimum on pigem 13-14 vahel.

Tundub, nagu mõjutaks meie hinda Saksamaa päikeseelektri tootmiskõver...

[rst]

Viimasel ajal on just sellise kujuga need hinna graafikud olnud.

[Ac457765]

- tarbige kui PV toodangut on üle päikesevalguse ajal siis kui on kõige odavam NPS müügi hinna aaeg. Tavaliselt kell 12.00

Mida sa tarbid kui kedagi kodus pole sel ajal, keegi kohvi ei tee, süüa ei valmista, tubades tulesid põlema ei pane, arvutit ei kasuta... Tarbitakse ikka siis kui vaja on ja niimoodi, et ei pea mingeid kellaaegasid vahtima ja tarbima siis kui börs seda "lubab".

[jaguar3]

No vot, jõuamegi ringiga kas trackeri või erisuundadesse pööratud paneelideni. Siis ei pea midagi jälgima või seadistama, tarbime siis kui meile vaja.
Aga miskit kontrollerit teha, mis jagaks päikeseenergiat tarbimise ja võrkku laskmise vahel, suht raske teha. Peab arvesse võtma liiga palju andmeid mis ei ole saadaval: ööpäeva hind, tarbimise vajadus (vee temp. boilerist näiteks), ilmateade.
Öö hinda näiteks ei tea enne kui õhtupoole. Aga äkki öösel tuleb suht tasuta elekter? Ja päeval kallis, oleks võinud ju müüa ja hoopis öösel asemele osta.
Vajadus, noh seda saab veel kuidagi mõõta, või soetada suurem akupaak (või siis pank, kellel millised vajadused) näiteks, sinna mahub alati. Kuigi, kogu suve elekter ei mahu ühtegi paaki kui seda eriti ei tarbita.
Ilm...see ka teadmatus. Hommikul müüd kallima hinnaga, lootes lõuna ajal odava hinnaga ajal enda tarbeks ära kasutada, aga näe, tuli pilvisus. Nüüd pead hoopis ostma, mis lõppkokkuvõttes kallim kui hommikul enda elekter.
Keeruline.
SolarEdgel, mis mul on, on pakkuda tehase süsteem, mis arvutab tootmist, ja hetkel majapidamise poolt tarbivat elektrit. Vahet (mis muidu läheks võrkku) saab kasutada suvalises soojenduselemendis, läbi konverteri viimase vatini.
Endale, seni kuni toetust saab, ei ole soetanud. Kui aeg käes, eks siis vaatab.
Maja alla täiskelder suureks basseiniks teha ja seda suvel soojendada. Talvel kütta maja otse sealt, kui temp. aga ükskord langeb, läbi soojuspumba. Idee uusarendajatele. Kuigi peab arvutusi tegema, kui palju sinna üldse energiat mahub ja kui palju läheb kaduma. Võimalik et utoopia, puusalt pakkusin.

[Kalvis]

Mida sa tarbid kui kedagi kodus pole sel ajal, keegi kohvi ei tee, süüa ei valmista, tubades tulesid põlema ei pane, arvutit ei kasuta... Tarbitakse ikka siis kui vaja on ja niimoodi, et ei pea mingeid kellaaegasid vahtima ja tarbima siis kui börs seda "lubab".

Kui oskad siis programmeerid, kui mitte vaatad kellaaegu. NPS ja börsihind ju stimuleeribki - tarbi odaval kellaajal.
Sügisel ju öeldi - kui tahad soodsamat elektrit - ärkad kell 3.00 öösel ülesse ja tarbid - teed endale ja perele süüa näiteks. Või kui passida ei soovinud siis tarbisid kenasti 1000 € MWh tunnihinna ajal, pärast muidugi tuli kiirlaen võtta elektriarve maksmiseks...
PP olemasolul aga tuleb mängu ka tootmise kõver - öösel võib ju soodne hind olla aga PP ei tule muhvigi välja. Päeval tuleb PP rohkem välja kui tarbida jäksad ja parima rahakotis hinna saamiseks on siis kui elekter maksab vähe, toodangust jätkub elektri tarbimiseks.
teised kenasti leidsid, et üks hea hinnakoht on just kell 15.00 ümbruses.

Loomulikult on tracker veelparem - PP toodab koguaeg maksimumis. Kuid jällegi - rahakoti omatarbimine on parima hinnaga ikka seesama - kui päikesevalguse ajal on elektri hind odavaim.

[Urmas]

Aga miskit kontrollerit teha, mis jagaks päikeseenergiat tarbimise ja võrkku laskmise vahel, suht raske teha. ... jnejne.

Mille eest tööandja teile palka maksab? Olen aru saanud, et peate pidevalt jälgima ja jälgima, et saaks aga odavamalt. Töö tegemiseks ju aega niimoodi ei jäägi.

[jaguar3]

Aga miskit kontrollerit teha, mis jagaks päikeseenergiat tarbimise ja võrkku laskmise vahel, suht raske teha. ... jnejne.

Mille eest tööandja teile palka maksab? Olen aru saanud, et peate pidevalt jälgima ja jälgima, et saaks aga odavamalt. Töö tegemiseks ju aega niimoodi ei jäägi.

No mina ei jälgi ju, mul tracker. Üks "jälgimisseade" mul siiski on - paarierone programmkell boileri jaoks. Öösel 1-6ni ainult kütab. Aga siin jah, pöörati juba tähelepanu sellele et vahel on keskpäeval isegi odavam kui öösel. Aga see ka koguaeg erinev, küll nii küll naa. Veel on point olemas öösel kütta ja päeval müüa (teeb enam-vähem sama välja), aga kõik muutub tasapisi, varsti võib olla ei enam ole. Võtan operaatori tööle, hakkab rubilnikuid kangutama. Pilves selgimistega ilma korral tööd kui palju.

[trebla]

Pilves selgimistega ilma korral tööd kui palju.

Naljaks hea küll. Aga esimese asjana jõuab kätte olukord , kus eeskätt EE klientidel ei kata elektri võrku tagasimüügi hind mõningatel tundidel enam ära EE poolt vahelt võetavat komisjonitasu. Seega müük viib hoopis raha välja... Ja toimuma hakkab see ilmselt pigem suht suurema toodanguga tundidel... ehk siis müük viib palju raha välja...

Millal see juhtuma saab?....
Pakun, et lähinädalatel...

[xxx111]

Aga esimese asjana jõuab kätte olukord , kus eeskätt EE klientidel ei kata elektri võrku tagasimüügi hind mõningatel tundidel enam ära EE poolt vahelt võetavat komisjonitasu. Seega müük viib hoopis raha välja... Ja toimuma hakkab see ilmselt pigem suht suurema toodanguga tundidel... ehk siis müük viib palju raha välja...

Ette ennustatav situatsioon...
Suure PV "tasuvuse" reklaami tagajärg...

[jaguar3]

Pilves selgimistega ilma korral tööd kui palju.

Naljaks hea küll. Aga esimese asjana jõuab kätte olukord , kus eeskätt EE klientidel ei kata elektri võrku tagasimüügi hind mõningatel tundidel enam ära EE poolt vahelt võetavat komisjonitasu. Seega müük viib hoopis raha välja... Ja toimuma hakkab see ilmselt pigem suht suurema toodanguga tundidel... ehk siis müük viib palju raha välja...

Millal see juhtuma saab?....
Pakun, et lähinädalatel...

See on marginaal, see on summa põhine. Kui müüd 0€-ga siis on 0.

[trebla]

See ei ole summa põhine, see on koguse põhine. Maksad 0,49 senti kWh pealt, hoolimata sellest, kas kWh hind on 20 senti 0,2 senti või miinus 2 senti...

Tarbijale aga peaks ju olema hea uudis..

[jaguar3]

See ei ole summa põhine, see on koguse põhine. Maksad 0,49 senti kWh pealt, hoolimata sellest, kas kWh hind on 20 senti 0,2 senti või miinus 2 senti...

Kui palju? 0,5 senti? Mul on 0,08 senti. See nii marginaalne, miks sellele üldse tähelepanu pöörata? Kui hind on niigi nullilähedane, see 0,08s enam seal mingit rolli mängi. Aga kui hind juba märkimisväärselt miinusesse hakkab tihti minema, siis peab küll midagi ette võtma, kasvõi lombivett soojendada. Aga sellist stsenaariumi veel silmapiiril näha küll pole.

[trebla]

kas keegi praegu veel sõlmib 0,08 sendise marginaaliga ostulepingut?..

[jaguar3]

kas keegi praegu veel sõlmib 0,08 sendise marginaaliga ostulepingut?..

Ma ei tea praegu, mul vana leping, aastast 2016. Nad võivad muidugi seda ühepoolselt muuta mingi hetk, aga ikkagi nutma ei hakka. See on nii marginaalne, 10kWh pealt 5 senti. Kui mõned üksikud tunnid kuus tuleb hind 0, no ok läheb 100kWh, 50 senti kuus. Mis on 50s 500€ arve kõrval?