Päikeseküte

[AHV]

Vaatan, et kombi küttena juba soovitatakse päikese küttet.
Kas kellegil on kogemusi päikeseküttega?
Kas ta tasub ja õigustab ennast ära või on mingi jama? Loogiline, et november/detsember ei tasu ära aga ülejäänud kuud kütab ikka maja soojaks?
Plaan paigaldada 100 ruudusesse majja selline lahendus, et katel ja päikse lahendus.

[ifffff]

Võta gloobus, vaata kus Eesti asub ja mõtle uuesti.

Päiksega kannatab meie laiuskraadil maja kütta ainult nendel kuudel kui maja kütmist ei vaja. Nendel kuudel kui kütta vaja oleks, päikest ei paista piisavalt.

[ping]

Sõna "päikseküte" on nii lai mõiste, et antud mõtet täpsustamata muutub edasine tekst mölaks.

[ping]

Võta gloobus, vaata kus Eesti asub ja mõtle uuesti.

Päiksega kannatab meie laiuskraadil maja kütta ainult nendel kuudel kui maja kütmist ei vaja. Nendel kuudel kui kütta vaja oleks, päikest ei paista piisavalt.

Saaks öelda, et keskmise Eestlase hetke teadmiste, tehnilise võimekuse ja rahakoti paksuse juures ei ole "puhas päikseküte" majanduslikult VEEL tasuv aga on olemas erinevaid võimalusi.


Näiteks: Kui teha akupaak kahest raudtee tsisternvagunist (120 000 liitrit) ja soojendada see suve lõpuks päiksega +80Cni ja kui see kevadeks on jahtunud 50C võrra, on sellest akupaagist lahkunud energiat 7000kWh, millest jagub hästisoojustatud maja kütteks ja sooja vee tegemiseks.
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html

[Kalvis]

Eestis täiesti tasuv on päikesest otse sooja tarbevett teha. vajalik kahesüsteemne boiler ja soovitavalt diferentsiaalse temp.anduriga käitada paneeli ja boileri vahel tsirk.pump. Saab ka ilma kui boiler oleks paneelist kõrgemal.
Paneeli saab igaüks ise kah teha _(mitte küll nii hea kasuteguriga aga seeest odav) - tavaline õhuke mustaks värvitud plekkradiaator, tagakülg villas ja veel vingematel esiküljel ca 1 cm kaugusel klaas.

[pikk88]

Eestis täiesti tasuv on päikesest otse sooja tarbevett teha. vajalik kahesüsteemne boiler ja soovitavalt diferentsiaalse temp.anduriga käitada paneeli ja boileri vahel tsirk.pump. Saab ka ilma kui boiler oleks paneelist kõrgemal.
Paneeli saab igaüks ise kah teha _(mitte küll nii hea kasuteguriga aga seeest odav) - tavaline õhuke mustaks värvitud plekkradiaator, tagakülg villas ja veel vingematel esiküljel ca 1 cm kaugusel klaas.

Oskad sa öelda, kas sellel vaimusünnitusel on ka mingi optimaalne suurus, et näiteks 80l boileri vett soojas hoida? Piisab ühest radikast või tasub panna kohe kolm? Või on kolm mõttetu priiskamine?

[Ac457765]

Tarbeveele kulub kokkuvõttes nii vähe, et ei tasu ka see jama.

[ifffff]

Eestis täiesti tasuv on päikesest otse sooja tarbevett teha. vajalik kahesüsteemne boiler ja soovitavalt diferentsiaalse temp.anduriga käitada paneeli ja boileri vahel tsirk.pump. Saab ka ilma kui boiler oleks paneelist kõrgemal.
Paneeli saab igaüks ise kah teha _(mitte küll nii hea kasuteguriga aga seeest odav) - tavaline õhuke mustaks värvitud plekkradiaator, tagakülg villas ja veel vingematel esiküljel ca 1 cm kaugusel klaas.

Üks pisiasi jäi sul kirja panemata. Seda saab teha umbes täpselt kolmel kuul aastas. Ja seda ka siis kui ei ole just jälle mingi kehva suusailmaga suvi.

[tabarabarap]

Tarbeveele kulub kokkuvõttes nii vähe, et ei tasu ka see jama.

Ma ei ütleks , et vähe. Inimestel võib olla tarbimiskohti mitmeid , tarbijaid rohkem, kui ruumi seadmete jaoks on, siis tasub uurida. Eelisseisus on need inimesed, kes suudavad ise paigaldada.

N: tavaline kastmistünn , pumpad jõest vett täis annab sellise 30* vee pesemiseks päiksepaistelise ilmaga ilma mingeid lisatrikke tegemata. Ja seda juunist - sept/okt sõltuvalt sügisest. Maainimese jaosk selline 40 - 50€ kuus kokkuhoidu , kui peaksid selleks kasutama boilerit

[tabarabarap]

Üks pisiasi jäi sul kirja panemata. Seda saab teha umbes täpselt kolmel kuul aastas. Ja seda ka siis kui ei ole just jälle mingi kehva suusailmaga suvi.

Kui on korralikud kollektorid , siis 7 kuul aastas

[ifffff]

Üks pisiasi jäi sul kirja panemata. Seda saab teha umbes täpselt kolmel kuul aastas. Ja seda ka siis kui ei ole just jälle mingi kehva suusailmaga suvi.

Kui on korralikud kollektorid , siis 7 kuul aastas

Jutuks hea küll. Täna on juba aprill käes. Vaatan aknast välja - ei näe küll, et mingitki võimalust kollektoriga mingitki eramaja jaoks arvestatavat soojakogust oleks võimalik toota. Kui siis ainult põllutäie päikesepaneelidega.

[Alexy]

Tarbeveele kulub kokkuvõttes nii vähe, et ei tasu ka see jama.

Viimati, kui mõned aastad tagasi mõõtsin, siis kahele inimesele kulus kuus 100l boilerit kasutades 140-150 kw kuus.Korrutame selle 12-ga ja näiteks viimase aasta keskmise kw hinnaga. Eks igaüks teeb ise enda jaoks järeldused...minul kulub tarbevee soojendamiseks näiteks veerand elektri tarbimisest.

[ifffff]

Tarbeveele kulub kokkuvõttes nii vähe, et ei tasu ka see jama.

Viimati, kui mõned aastad tagasi mõõtsin, siis kahele inimesele kulus kuus 100l boilerit kasutades 140-150 kw kuus.Korrutame selle 12-ga ja näiteks viimase aasta keskmise kw hinnaga. Eks igaüks teeb ise enda jaoks järeldused...minul kulub tarbevee soojendamiseks näiteks veerand elektri tarbimisest.

150kwh kuus on rahas mõõdetuna ca 25-35 eurot. Sellise harju keskmise eesti mehe - kel pöial keset peopesa pole kasvanud - mõne tunni palk. Ei näe küll põhjust miks see väljaminek peaks ülemäärast siblimist esile kutsuma ja tekitama mõtteid maja tehnosüsteemide ümberehitusest.

[Kalvis]

Eestis täiesti tasuv on päikesest otse sooja tarbevett teha. vajalik kahesüsteemne boiler ja soovitavalt diferentsiaalse temp.anduriga käitada paneeli ja boileri vahel tsirk.pump. Saab ka ilma kui boiler oleks paneelist kõrgemal.
Paneeli saab igaüks ise kah teha _(mitte küll nii hea kasuteguriga aga seeest odav) - tavaline õhuke mustaks värvitud plekkradiaator, tagakülg villas ja veel vingematel esiküljel ca 1 cm kaugusel klaas.

Oskad sa öelda, kas sellel vaimusünnitusel on ka mingi optimaalne suurus, et näiteks 80l boileri vett soojas hoida? Piisab ühest radikast või tasub panna kohe kolm? Või on kolm mõttetu priiskamine?

Üldiselt pannakse max 1m2 kollektor püsti ja sellest jätkub isegi rohkem kui kogu majapidamise tarbeveele.
See päikeseküte on rohkem fanaatikute eralõbu. Kui nüüd asja hoolikalt kalkuleerida siis saab asja tasuvaks - st kulutatud raha saab tagasi võrreldes elektriküttega. Aga jah 3 kuud aastas garanteeritud, mõned poolkuud lisaks kus midagi isegi aeg ajalt saab ja 3 kuud ei tule midagi.

[tabarabarap]

150kwh kuus on rahas mõõdetuna ca 25-35 eurot. Sellise harju keskmise eesti mehe - kel pöial keset peopesa pole kasvanud - mõne tunni palk. Ei näe küll põhjust miks see väljaminek peaks ülemäärast siblimist esile kutsuma ja tekitama mõtteid maja tehnosüsteemide ümberehitusest.

Selge see , et kõik on kökimöki ja kõik tunnid on igavesti tasustatud

[AHV]

Lihtsalt targutamisel pole vast pointi. Mõistlik on kuulata ikka neid kellel päriselt ka kogemused on.
Tänapäeval on areng nii kiire, et ka uued päiksepaneelid kerge lumega juba toodavad elektrit, miks siis ei peaks ka küte toimima.
Realsuses on meil MAX 3 väga pimedat kuud, kus tõesti ei usu, et midagi nii väga toimiks.

[Ac457765]

Tarbeveele kulub kokkuvõttes nii vähe, et ei tasu ka see jama.

Viimati, kui mõned aastad tagasi mõõtsin, siis kahele inimesele kulus kuus 100l boilerit kasutades 140-150 kw kuus.Korrutame selle 12-ga ja näiteks viimase aasta keskmise kw hinnaga. Eks igaüks teeb ise enda jaoks järeldused...minul kulub tarbevee soojendamiseks näiteks veerand elektri tarbimisest.

150kwh kuus on rahas mõõdetuna ca 25-35 eurot. Sellise harju keskmise eesti mehe - kel pöial keset peopesa pole kasvanud - mõne tunni palk. Ei näe küll põhjust miks see väljaminek peaks ülemäärast siblimist esile kutsuma ja tekitama mõtteid maja tehnosüsteemide ümberehitusest.

Täpselt nii. Minul 4-liimelise perega kulub boileriga enam-vähem täpselt 20 eur/kuus kuna on veel hea hinnaga elektripakett.
Mõttetu mingi jura aretama hakata, mis aastas ainult mõnel kuul end täielikult õigustaks.

[ping]

Lihtsalt targutamisel pole vast pointi. Mõistlik on kuulata ikka neid kellel päriselt ka kogemused on.
Tänapäeval on areng nii kiire, et ka uued päiksepaneelid kerge lumega juba toodavad elektrit, miks siis ei peaks ka küte toimima.
Realsuses on meil MAX 3 väga pimedat kuud, kus tõesti ei usu, et midagi nii väga toimiks.

Kuigi mõistlik on kuulata neid, kellel on kogemusi, siis mispärast võtavad tulihingeliselt sõna igasugused arvajad ja usukuulutajad, kes numbritest ei tea ega räägi midagi?
(Paistab, et korterielanike võimalused iseseisvaks energiaplaneerimiseks on nagunii piiratud, nagu nende kogemuslik mõttemaailm. Neil ei jäägi muud üle kui tarbida ja maksta.)

Senimaani on siin teemas ainult 1 (ÜKS) inimene mingi kulunumbri välja toonud.

Lisan ka enda eelmise kuu numbri, kus boilerisse läks elektrimõõtja järgi 96kWh ja paneelidest tuli Märtsi kuu tootluseks ca 950kWh, millest võrku müüsin ca 850kWh.
Samal kuul ostsin võrgust kokku 370kWh, millest 112kWh päevatariifiga ja 255kWh öötariifiga.
Nendes numbrites on kogu majas kulunud energia (+ küte, soe vesi) ja ei kasuta lisaks ei vedel-, tahke- ega gaasikütet.

[vtl]

Võta gloobus, vaata kus Eesti asub ja mõtle uuesti.

Päiksega kannatab meie laiuskraadil maja kütta ainult nendel kuudel kui maja kütmist ei vaja. Nendel kuudel kui kütta vaja oleks, päikest ei paista piisavalt.

Eksid siinkohal. Päikesetunde on Eestis samapalju kui Saksamaal, kuna suvepäevad on siin pikemad.
Põhimõtteliselt hakkavad päikesepaneelid tootma juba märtsikuus ja toodavad oktoobrini.

Eestis täiesti tasuv on päikesest otse sooja tarbevett teha. vajalik kahesüsteemne boiler ja soovitavalt diferentsiaalse temp.anduriga käitada paneeli ja boileri vahel tsirk.pump. Saab ka ilma kui boiler oleks paneelist kõrgemal.
Paneeli saab igaüks ise kah teha _(mitte küll nii hea kasuteguriga aga seeest odav) - tavaline õhuke mustaks värvitud plekkradiaator, tagakülg villas ja veel vingematel esiküljel ca 1 cm kaugusel klaas.

Üks pisiasi jäi sul kirja panemata. Seda saab teha umbes täpselt kolmel kuul aastas. Ja seda ka siis kui ei ole just jälle mingi kehva suusailmaga suvi.

Siin tuleb vahet teha, kas me räägime elektri- või soojatootmisest. Päikesepaneel toodab (midagi) ka pilves ilmaga,aga päikesekollektor tahab reaalset infrapunakiirgust. Seda on näiteks selle aasta märtsis jagunud palju.

Elektritootmise kohta võin tuua oma tootmisstatistika (14kW paneele, ca 80m2)

[vtl]

Viimati, kui mõned aastad tagasi mõõtsin, siis kahele inimesele kulus kuus 100l boilerit kasutades 140-150 kw kuus.

Lihtsalt võrdluseks - kolm inimest, 200l elektriboiler öise küttega. Sooja veega ei koonerda.

jaanuari elektrikulu 306kWh, veebruaris 279kWh, märtsis 290kWh.

[Alexy]

Tarbeveele kulub kokkuvõttes nii vähe, et ei tasu ka see jama.

Viimati, kui mõned aastad tagasi mõõtsin, siis kahele inimesele kulus kuus 100l boilerit kasutades 140-150 kw kuus.Korrutame selle 12-ga ja näiteks viimase aasta keskmise kw hinnaga. Eks igaüks teeb ise enda jaoks järeldused...minul kulub tarbevee soojendamiseks näiteks veerand elektri tarbimisest.

150kwh kuus on rahas mõõdetuna ca 25-35 eurot. Sellise harju keskmise eesti mehe - kel pöial keset peopesa pole kasvanud - mõne tunni palk. Ei näe küll põhjust miks see väljaminek peaks ülemäärast siblimist esile kutsuma ja tekitama mõtteid maja tehnosüsteemide ümberehitusest.

Täpselt nii. Minul 4-liimelise perega kulub boileriga enam-vähem täpselt 20 eur/kuus kuna on veel hea hinnaga elektripakett.
Mõttetu mingi jura aretama hakata, mis aastas ainult mõnel kuul end täielikult õigustaks.

Et määrate enda järgi, kes on mõttetu? Olen täiega nõus, õige mees laseb kärtsu peeru ja sajaline kukub. Milleks siblida? Mõni rumal on maja ehitanud paarkümmend aastat tagasi, ning jätkuvalt kasutab esimese klassi matemaatikat.

[Ac457765]

Aga proovi siis hakata vähemalt 2. klassi matemaatikat kasutama, äkki õnnestub selle jura ehitamise kulud ka arvesse võtta ja saad teada kas/kui palju aastas midagi säästad.

[tabarabarap]

siin foorumis on sarnane teema juba olemas ka, pmst ei ole see raketiteadus ja seadmed, lisavidinad makavad 1500 - 2000 koos boileriga + paigaldus. Arvutada saad selle pealt ise mitme aasta pärast esimene tasuta lõuna kätte jõuab.

[trebla]

Minul on 140 m² majas samuti päikeseküttesüsteem. Kaheosaline.
Siseosa koosneb põrandaküttekaablitest, termostaatidest, õliliradikatest ja ühest 200 liitrisest boilerist.
Siseosa on juba 22 - 23 aastat vana ning maksis 10 000 krooni.

Hiljem on paigaldatud 2 õ/õ soojuspumpa ning ehitatud veel õ-v pumbaga köetav 60 m² saunahoone.

Välisosaks 40 kWp-ne paneelide maapaigaldis, 1,5 aastat vana. Maksis 21 000 €.
Katab maapinnal u. 200 m² ja vaja ,et naabruses midagi kõrget ei oleks.
(kõrvalteemas gaasikütja rehkendab, et maaküttele peaks eraldama 800 m² pinda)

Sise-ja välisosa vaheline kaugus linnulennult 180 km, maanteed mööda 225 km.

Süsteemi kuulub veel börsipakett.
Täpsemalt 2 börsipaketti - üks välisosale ja teine siseosale.
Ei olnud kahjuks taipu siseosale soodsal ajal fixpaketti teha.

12 kuud - märtsist veebruarini - sai kõik köetud, valgustatud ja küpsetatud ning 1666 € maksis elektrimüüja selle eest veel juurde ka.
Viimase 12 kuu - aprillist märtsini - bilanss on 2241 €.


Komponentide hinnad on viimasel ajal aga muidugi kõvasti tõusnud.