Pelletikatla üledimensioneerimine

[Kalvis]

.... 30% liigub suurem protsent otse korstnasse kohtamata kordagi küttepindu.

Ma tahaks väga teada, kuidas väiksema tulega see soojus "küttepindu kordagi puudutamata" otse korstnasse liigub ja miks sellisel juhul on suitsugaaside hulk ja temperatuur madalam kui täisvõimsusel?

Suuremal katlal on suurem kolle ja laiem suitsukäik. Kuumad gaasid kaugemal küttepinnast. Veelkord - küsi oma katla pakkujalt 7 kW juures kasutegurit. Kui see on vaid mõni % erinevus siis võid julgelt võimsama katla ära osta. Kui aga juba 10% siis ma pigem ei ostaks - sul just see katel põhiosa ajast tiksubki 7 kW reziimis.
Miks ma seda soovitan. Tahkekütuse kateldel on just söekateldel nimivõimsuse juures kasutegur 80%. Pole ju paha. Aga puude küttes vaid 70%. See on juba halb, sest puudega kateldel on se ikka 80%. Aga poole võimsuse juures vaid 50%. See on juba nii halb, et mõttekas oleks kiiremas korras õige katel osta.

Akupaaki soovitati ka 12kW katlale, et radikatesse mineva küttevee temperatuur oleks ühtlasem. Põhjenduseks toodi maaletooja-paigaldaja poolt just argument, et antud tüüpi katelde veemaht on suhteliselt väike. Jutuks tuli, et mingid teise tootja katlad on suurema veesärgiga ja ei vaja akupaaki. Kas Sa arvad, et see jutt on just antud katla klientide kiusamiseks ja/või rahakoorimiseks välja mõeldud või tuleb pigem paigaldaja kogemustest?

See et oleks ühtlasem radikatesse näitab mingit segase jutu peksmist. Kui tahad veel raha küttefirmale annetada siis tuleb sul kohe kindlasti osta kolmiksegisti. koos kalli juhtautomaatikaga. Siis saad rinna ette lüüa ja öelda - nüüd läheb mul radikatesse soe ühtlane vesi.
Akupaak pannakse katlast suurema küttevõimsuse vahepealseks puhverdamiseks kui majal on väiksem soojatarbimine.

[vtl]

Akupaagi vajalikkusest või mittevajalikkusest veel.
Kui keegi viitsis antud katla andmelehte vaadata (millele ma ülalpool viitasin), siis seal oli üks tähelepanuväärne rida:

Nõutav minimaalne akupaagi maht: vastavalt EN 303:2012 - p. 4.4.6

Kas keegi omab vastavat standardit ja oskab öelda, mis seal punkt 4.4.6-s siis kirjas on?

[Küülaline]

EVS lehel saab seda 2,4 € eest lugeda. 2012 a oma oli ingliskeelne, 15. aprillist hakkab kehtima uus versioon on eestikeelne ja saadaval.

[vtl]

EVS lehel saab seda 2,4 € eest lugeda. 2012 a oma oli ingliskeelne, 15. aprillist hakkab kehtima uus versioon on eestikeelne ja saadaval.

Ma tean, et raha eest saab kõiki standardeid osta ja lugeda.

Kas selle ostuga kaasneb mingi vaikimisvanne ja -kohustus või ei ole mitte kellelgi siinsetest foorumlastest olnud põhjust seda lugeda ja teada saada, mis seal punktis kirjas on? Tegu ei ole ju ometigi ametisaladusega, mis garanteerib ainult asjassepühendatutele leiva lauale.

[Küülaline]

Vaevalt, et seda uut kellelgi on, aga minuarust ei ole ju 2,4 € nii suur summa maksta, kui endale vaja.
Vaikimisvannet loomulikult ei ole, aga avalikult üles riputada ei ole viisakas.

[vtl]

Ei tahagi avalikku ülesriputamist kellelegi. Võib ka vabas vormis tsiteerida või privas rääkida.

[ping]

Akupaagi vajalikkusest või mittevajalikkusest veel.
Kui keegi viitsis antud katla andmelehte vaadata (millele ma ülalpool viitasin), siis seal oli üks tähelepanuväärne rida:

Nõutav minimaalne akupaagi maht: vastavalt EN 303:2012 - p. 4.4.6

Kas keegi omab vastavat standardit ja oskab öelda, mis seal punkt 4.4.6-s siis kirjas on?

Seadme paigaldusjuhendis peaks kõik vajalik olema kirjas.

Otsingus esimene sama nõudekohustusele vastava suvalise akupaagiga katla paigaldusjuhendis on öeldud, et min akupaagi maht iga katla 1kW kohta peab olema 50 liitrit. (Lk.9)

The connection of the boiler to the central heating system is obligatory with the one or more CAS water accumulator buffer tanks, depending of the boiler's power. It is recommended to connect
minimum 50 liters water accumulation to each 1 kW boiler power (i.e. for the 45 kW boiler
minimal water accumulation should be 2.250 liters).

https://www.centrometal.de/public/downl ... ec-ENG.pdf
https://www.google.com/search?q=EN+303% ... e&ie=UTF-8

[Metsakraav]

Akupaagi vajalikkusest või mittevajalikkusest veel.
Kui keegi viitsis antud katla andmelehte vaadata (millele ma ülalpool viitasin), siis seal oli üks tähelepanuväärne rida:

Nõutav minimaalne akupaagi maht: vastavalt EN 303:2012 - p. 4.4.6

Kas keegi omab vastavat standardit ja oskab öelda, mis seal punkt 4.4.6-s siis kirjas on?

Seadme paigaldusjuhendis peaks kõik vajalik olema kirjas.

Otsingus esimene sama nõudekohustusele vastava suvalise akupaagiga katla paigaldusjuhendis on öeldud, et min akupaagi maht iga katla 1kW kohta peab olema 50 liitrit. (Lk.9)

The connection of the boiler to the central heating system is obligatory with the one or more CAS water accumulator buffer tanks, depending of the boiler's power. It is recommended to connect
minimum 50 liters water accumulation to each 1 kW boiler power (i.e. for the 45 kW boiler
minimal water accumulation should be 2.250 liters).

https://www.centrometal.de/public/downl ... ec-ENG.pdf
https://www.google.com/search?q=EN+303% ... e&ie=UTF-8

See on halupuu katel.
Akupaagist siis tõesti pääsu pole.

[Kalvis]

Akupaagi vajalikkusest või mittevajalikkusest veel.
Kui keegi viitsis antud katla andmelehte vaadata (millele ma ülalpool viitasin), siis seal oli üks tähelepanuväärne rida:

Nõutav minimaalne akupaagi maht: vastavalt EN 303:2012 - p. 4.4.6

Kas keegi omab vastavat standardit ja oskab öelda, mis seal punkt 4.4.6-s siis kirjas on?

Standardit saad EVS tasuta lugeda ja kui hea telefon, tädi selja keerab siis teed pildi arvuti ekraanilt. Või paber ja pliiats. Olen viimast varianti kasutanud. Tavaraamatukogudes saad rahumeeli kohapeal paljundada.
(arvan, et standardi järele puudub sul vajadus). Iga korralik küttesüsteemi projekteerija arvutab vajaliku akupaagi su juhtumil ise - see on natuke keerulisem kui põhikooli füüsika aga valemid leiad füssa ja mata õpikust. Standardi endaga pole rohkem peale hakata kui kasutada pehmes kabinetis äraspidisel moel.
Akupaaki on tõesti just sel juhtumil vaja kui on suure võimsusega katel ja pisem küttesüsteem. Ühes kohas oli 40 kW naftaga automaatkatel ja tarbevesi + radikad. Tuleb juba tuttav ette? Katel hakkaski plõksima 5 min kütet, 5 min pausi. Lisasime paarsada liitrit tarbevee värki juurde ja see hakkas nüüd ca poole tunniga plõksima. See põleti töötas ainult ON/OFF. Siiski sai ostetud teine düüs, katel kukkus nüüd 20 kW peale ja nüüd töötab kenasti mitme tunniste välpadega. Järeldused tee ise (st. akupaagi ost) aga see juhtum peaks kõik kahtlused sul kõrvaldama.

[vtl]

... Iga korralik küttesüsteemi projekteerija arvutab vajaliku akupaagi su juhtumil ise - see on natuke keerulisem kui põhikooli füüsika aga valemid leiad füssa ja mata õpikust.

Alguses oli jutt, et jäta see akupaak üldse välja, nüüd oleme jõudnud sinnani, et akupaagi suuruse arvutamine on keeruline matemaatika. Ilmselt uue maja korral, kui seinte-akende-jms soojapidavused jms. on teada, on materjali, mida arvutada, aga vana maja korral on kõik need lähteandmed teadmata ja sisuliselt saab ainult katse-eksituse meetodil teada energiatarbe.

[vtl]

Kõigepealt tuleb panna paika kriteerium, kui sage on/off on aktsepteeritav? Kas päev; tund; 0,5 tundi; 0,15 tundi jne. Igale vastusele tuleb lisada ka tehniline põhjendus, mitte emotsionaalne a la katel teeb korra klõpsu, krooksu jne.

Käisin mõnda aega tagasi sõbra juures uurimas, kuidas tema nn. eestimaine Pelltec-i katel toimib. Väljas oli suurusjärk -10 kraadi.
Mälu järgi toimis asi nii: katel lülitus sisse ja süütas oma 5...10 minutit, mille jooksul loobiti suhteliselt intensiivselt pelleteid peale. Ventikad uhasid ja süütepulk tarbis vist suurusjärk 400W. Seejärel läks katel tööreziimi ja toimetas ca pool tundi. Selle ajaga saavutati ilmselt piisav temperatuur, sest katel läks järgmiseks 10-ks minutiks väljalülitamisreziimi. Pelletite pealevool katkes, jällegi ventikad uhasid, et tagasipõlemist ei toimuks. Kui leek kustu, siis anti kompressorist törs õhku peale, et tuhk põleti eest ära puhuda.
Ühesõnaga, iga kolmveerand tunni tagant tehti uus käivitamine, mis ise võttis kümmekond minutit ja tarbis hulk elektrit. Ütle sina, kas see tundub mõistlik sagedus või mitte?

[ping]

Ping, kas on lahe olla i.. ja tõlkida soovituslik ( It is recommended)>> peab?

Ei võta tõlkimise au endale ja tõlkeküsimuste korral palun pöörduda otse doktor Kuugli poole, kes selle tsitaadi tõlkis.
Ja sõnatähenduste osas, kaasaegse liberaalse maailmakäsitluse valguses, võib mõistete tähendusi uurida poliitfiloloogidelt.
(Seoses viimaste aastate maskiteemaga on ohtralt erinevatel tasanditel arutatud sõna "soovituslik" tähenduse üle kaasaegses mõistes.)

[vtl]

Ping, kas on lahe olla i.. ja tõlkida soovituslik ( It is recommended)>> peab?

Ei võta tõlkimise au endale ja tõlkeküsimuste korral palun pöörduda otse doktor Kuugli poole, kes selle tsitaadi tõlkis.

Kuigi sõna-sõnalt tõlgitakse "recommended" kui "soovituslik", olen ka mina seda tehasejuhiste kontekstis (enda jaoks loominguliselt) tõlkinud stiilis "nähakse (nii) ette".

Selline "kohustusliku" leebem vorm. Jah, kohustuslik on "mandatory", "obligatory" või "required".

Ja sõnatähenduste osas, kaasaegse liberaalse maailmakäsitluse valguses, võib mõistete tähendusi uurida poliitfiloloogidelt.

Keele- ja kultuuriruumist sõltub palju. Üks huumoriga pooleks lugu: eestlasest ülemus annab venelasest alluvale mingi töö ja viimane vastab "сейчас". Eestlane teab, et see tähendab "nüüd" või "kohe" ja imestab, miks tööline ei kiirustagi tegevuse ettevõtmisega. Oluline on aga aru saada, kustkohast "сейчас" tuleneb - "через час" ehk "tunni jooksul". Seega venelasel on aega küll, eks ta võtab kunagi selle asja ette.
Sõna "kohe" kontekstis tuleb aga öelda "немедленно", mida sõna-sõnalt võiks ka tõlkida "mitte-aeglaselt".

[ping]

Üks on selge, et kui katel pole optimaalses temperatuurirežiimis on tema kasutegur madalam ja kui iga 0,5h töötunni kohta tuleb 0,25h süütamiseaega siis selle 0,25h jooksul on kasutegur veel madalam kui optimaalses režiimis.
Ehk iga vahend, mis aitab suurendada süütamiste tsüklite intervalli, aitab suurendada kütteseadme kasutegurit.

Aga tuleb pöörata tähelepanu ka akupaagi soojuskaole, läbi akupaagi soojustuse, kui akupaak asub kütmata (soojustamata) ruumis, näiteks soojustamata keldris.

Kui eeldada näiteks, et läbi 1000L akupaagi soojustuse lekib ümbritsevasse ruumi 10kWh energiat igas ööpäevas, siis ühes kalendrikuus kulub sellise soojakao kompenseerimiseks ca 100kg pelletit ja kui sama katla ja akupaagiga tehakse terve aasta jooksul ka sooja vett, siis võib lisa pelleti vajadus olla üle tonni pelletit aastas.
Sest soe akupaak jahtub ka suvel samamoodi (sama energiakaoga) jahedasse keldriruumi.

(Netist on leitavad kalkulaatorid akupaakide soojuskao arvutamiseks läbi paagisoojustuse väliskeskkonda ja tasub arvutada.)

[Metsakraav]

Üks on selge, et kui katel pole optimaalses temperatuurirežiimis on tema kasutegur madalam ja kui iga 0,5h töötunni kohta tuleb 0,25h süütamiseaega siis selle 0,25h jooksul on kasutegur veel madalam kui optimaalses režiimis.
Ehk iga vahend, mis aitab suurendada süütamiste tsüklite intervalli, aitab suurendada kütteseadme kasutegurit.

Siit saab siis teha järelduse, et ökonoomsem katel on see, kus põleb igavene tuli.
Katel on valitud selline, et maja soojusvajadus mahub reguleerimisulatuse vahemikku.
Kui katel on temperatuuri saavutanud ja seisab, siis soojus liigub ikka korstnasse.
Kuidas see kasutegurit tõstab?

[TannPann]

Siit saab siis teha järelduse, et ökonoomsem katel on see, kus põleb igavene tuli......

Tere

Igavese tule saab teoreetiliselt Hold flame funktsiooniga pelltechi pv20 põleti näitel https://www.cerbos.ee/img/cms/poletid/p ... manual.pdf ja KIPI põletil https://www.cerbos.ee/img/cms/poletid/k ... eldele.pdf
See funktsioon lahendaks ära liigse sisse/välja lülitamise.

Kui palju see pelletikulu mõjutab, ei oska öelda.
Ka ei tea, kas teiste tootjate põletitel on sarnane funktsioon.

Terv
TannPann

[vtl]

Igavese tule saab teoreetiliselt Hold flame funktsiooniga pelltechi pv20 põleti näitel

Tjah. See paljukiidetud PV20 on 20kW nominaal- ja 10kW miinimumvõimsusega ning Pelltech ise komplekteerib seda 28kW nomineeritud katlaga PK30

[vtl]

Kui eeldada näiteks, et läbi 1000L akupaagi soojustuse lekib ümbritsevasse ruumi 10kWh energiat igas ööpäevas, siis ühes kalendrikuus kulub sellise soojakao kompenseerimiseks ca 100kg pelletit...

200 l soojaveeboiler, kulutab 65 kraadise vee hoidmiseks andmete järgi 1.88 kWh ööpäevas. 1000 l silindrilise paagi välispindala on suurusjärk 3 korda suurem, seega ca 5.6 kWh / 24h.
Tegelikult ei saa neid numbreid nii 1:1 võtta, kuna akupaagi temperatuur võib olla kõrgem, aga soojustus on reeglina jällegi paksem. Samuti sõltub soojakadu keldriruumi õhutemperatuurist, torude soojustusest jms. Ja kuhu see soojus läheb - kas läbi keldriseinte välja või soojendab hoopiski esimese korruse põrandat.

Aga pakutud 10 kWh 24/7 = 300 kWh kuus. Pelleti kütteväärtus on ca 4.8 kWh/kg. Võttes katla kasuteguriks 92%, kuluks 300 kWh tootmiseks siiski 68 kg, mitte 100

[Kalvis]

... Iga korralik küttesüsteemi projekteerija arvutab vajaliku akupaagi su juhtumil ise - see on natuke keerulisem kui põhikooli füüsika aga valemid leiad füssa ja mata õpikust.

Alguses oli jutt, et jäta see akupaak üldse välja, nüüd oleme jõudnud sinnani, et akupaagi suuruse arvutamine on keeruline matemaatika. Ilmselt uue maja korral, kui seinte-akende-jms soojapidavused jms. on teada, on materjali, mida arvutada, aga vana maja korral on kõik need lähteandmed teadmata ja sisuliselt saab ainult katse-eksituse meetodil teada energiatarbe.

Lõpetaks selle akupaagi ümber mõttetu jauramise. Millal teda vaja on ja millal mitte olen korduvalt seletanud. Õigesti dimensioneeritud pelletikatla süsteem ei vaja akupaaki. Ja jään selle arvamuse juurde. Sa soovid mitte õigesti dimensioneeritud pelletikatalga küttesüsteemi ehitada. Et see sul normaalselt toimiks siis on sinu erijuhtumil vajalik akupaak. seejuures tuleb akupaagi suurus mitte standardite alusel valida vaid määrata konkreetse katla ja sinu maja soojusarvutustest. Õnneks kehtib akupaagi arvutuses lihtne asi - kui ei oska arvutada osta suurem.

[ping]

Kui eeldada näiteks, et läbi 1000L akupaagi soojustuse lekib ümbritsevasse ruumi 10kWh energiat igas ööpäevas, siis ühes kalendrikuus kulub sellise soojakao kompenseerimiseks ca 100kg pelletit...

200 l soojaveeboiler, kulutab 65 kraadise vee hoidmiseks andmete järgi 1.88 kWh ööpäevas. 1000 l silindrilise paagi välispindala on suurusjärk 3 korda suurem, seega ca 5.6 kWh / 24h.
Tegelikult ei saa neid numbreid nii 1:1 võtta, kuna akupaagi temperatuur võib olla kõrgem, aga soojustus on reeglina jällegi paksem. Samuti sõltub soojakadu keldriruumi õhutemperatuurist, torude soojustusest jms. Ja kuhu see soojus läheb - kas läbi keldriseinte välja või soojendab hoopiski esimese korruse põrandat.

Aga pakutud 10 kWh 24/7 = 300 kWh kuus. Pelleti kütteväärtus on ca 4.8 kWh/kg. Võttes katla kasuteguriks 92%, kuluks 300 kWh tootmiseks siiski 68 kg, mitte 100

Enne usupõhiste arvamuste avaldamist tasuks mõtteid arvutuslikult kontrollida.
Elektriboileris hoitakse tavaliselt vee temperatuuri +60C.
(Temperatuuride vahe elektriboileris arvutuslikult 60C-20C=40C.)
Aga kuna akupaagi max. temperatuur on katla töötemperatuuri arvestades mõistlik kuni +90Cni, siis akupaagist eralduv soojus pinnaühiku kohta on oluliselt kõrgem kui elektriboileril.
(Temp. vahe akupaagis 90C-20C=70C.)
Kui elektriboilerid on tehases tehtud vahtsoojustusega, siis akupaagile isekeritud villakiht võib olla oluliselt viletsam soojustus.
Tahkekütte katla kasutegur 92% saab olla ainult optimaalsel töövõimsusel ja testrežiimis, aga kui katel töötab alla min võimsuse, 10%- 20% koormusrežiimil nominaalsest, siis võib tema kasutegur olla isegi üle poole väiksem.
Ka katla enda soojustuse kaudu on soojusvoog ümbritsevasse keskkonda ja ka läbi kolde korstnasse, kui koldes tuld pole.

Seadmetest (katel, akupaak, torustik) lekkinud soojust keldri lakke saab suunata ainult keldri põranda ja seinte soojustamisega seestpoolt, sest vundamendi taldmiku külmasilda ei õnnestu väljastpoolt lihtsate lahendustega likvideerida.

[vtl]

Jõuame jälle sinna kohta, et odavam oleks põrandasse või lakke auk lõhata/ lõhkuda, panna sinna õige katel ja pole vaja lisada muud nänni ning raisata energiat jama kompenseerimiseks...

Sa nagu tõsiselt tahad teise inimese majja auke lõhata või lõbustad ennast niisama trollimisega?

Teema võib nüüd laualt maha võtta. Eile jõudsid 24kW katel ja akupaak minu keldrisse ning järgnevad nädalad on mul nüüd sisustatud selle ülespanekuga. Eks järgmisel kevadel võin siia kokkuvõtteid postitada, kuidas see tööle hakkas, milline on kasutegur ja kui palju kütet kulus. Tänan kõiki, kes kaasa mõtlesid.

[vtl]

Vahekokkuvõte. Katel ja akupaak on paigas (ise tegin ja ehitasin) ja volitatud maaletooja on üle vaadanud ning esmakäivituse teinud (garantii toimimiseks vajalik nõue).
Rääkisin meistriga (kes neid katlaid igapäevaselt paigaldab) pikalt üledimensioneerimise ja kasutegurite teemal ning tagantjäreletarkus on see, et akupaak oli antud kontekstis ainuõige ja vajalik otsus. Kuigi katel on võimeline oma võimsust vähendama kuni ca 25..30%-ni nominaalist (ja seda saab seadetest ette anda), siis reaalselt akupaagi konfis mingit moduleerimist ei toimu. Katel <-> akupaak toimetavad omasoodu ehk katel kütab akupaagi etteantud temperatuurini / temperatuuride vaheni kuumaks ja lülitab ennast siis välja. Suurem katel teeb seda lihtsalt veidi kiiremini, muud ei midagi.
Akupaak ja küttekontuuride segamissõlm toimetab omaette ning otsustab, millise temperatuuriga vett parasjagu radiaatoritesse anda. Katla ja segamissõlme vahel on kommunikatsioon ehk juhtimine on siiski ühine ehk mõlemad teavad nii välistemperatuurist kui katla- ja akupaagi erinevate tsoonide temperatuurist.

[vtl]

Vahekokkuvõte vol2. Katel on nüüd mõned head nädalad kütnud ja aeg vaadata, milline on siis minu 24kW katla ja 470 liitrit akupaagi reaalne töötsükkel praeguste ilmadega (õues paar-kolm miinuskraadi).

Temperatuurid on seadistatud nii, et kui 470l akupaagi ülemine temperatuuriandur langeb alla 60 kraadi, siis hakkab katel kütma. Paagi alumine temperatuur on selleks ajaks 46...48 kraadi. Paaki köetakse seni, kuni alumine temperatuuriandur saavutab 60 kraadi. Ülemine temperatuur jõuab selle ajaga 67...68 kraadi juurde. Kütmistsükli pikkus on ca 19 minutit täisvõimsusel, millele järgneb ca 2h... 2:20 pikkune puhketsükkel. Radiaatoritesse antakse ca 50 kraadist vett ja ruumi temperatuuri reguleerivad individuaalselt elektroonilised termostaadid radiaatoritel.

Üks töö- ja puhketsükkel täispikkuses ja temperatuuride graafik

24h töögraafik:

Kui kedagi huvitab see eelmistel graafikutel näha olev peenike kribu, mis eelneb kütmistüklile, siis katla käivitamine on detailselt näha järgmisel graafikul:

Stardifaas S2 - 2 minutit, mille jooksul puhutakse põlemiskamber tühjaks ja söödetakse pellet kambrisse,
Süütamine S4 - 1 minut, sellele järgnevad 5 leegi stabiliseerimisfaasi SP1...SP5 - 2 + 2 + 1 + 1 + 1 minutit
S6 on leegi arengufaas - 2 min, millele järgneb "D6 - Power" 24kW täisvõimsusega kütmisfaas - 19 minutit.

[vtl]

Lihtsalt info mõttes veidi statistikat veel juurde.
Radiaatoritesse mineva segamissõlme (peamiselt ringluspump ja elektroonikamoodul) voolutarve ~8W

Katla voolutarbe puhkeolekus ~5W.
Käivitamise hetkel viskab hetkeks elektrikulu ca 1kW peale, siis mõned minutid 400...500W ja töötsükli ajal kõigub 85...110W vahel.

[macintosh]

On sul ülevaadet pelletikulu kohta? Näiteks viimane nädal.