Pelletikatla üledimensioneerimine

[vtl]

Objekt: 50-te aastate lõpul ehitatud eramaja. Kahekordne viilkatusega, kiviseinad, sees krohvitud puitvooder nagu tollel ajal kombeks. Soojustuseks saepuru, aknad vahetamata. Köetavat pinda suurusjärk 120m2

Praegune küte: õhk-õhk soojuspump, elektripõrandaküte vannitoas, külmaga toetab elektriradiaatoriga. Tarbevesi elektriboileriga. 2021 detsembrikuu energiakulu ca 4000kWh, 2022 jaanuaris 3200kWh

Plaanis välja ehitada radiaatoritega keskküttesüsteem ja paigaldada pelletikatel. Praegusel hetkel on sõelale jäänud Centrometal PelTec E Lambda seeria katlad. Tootjal on võimsusevalikus 12, 18 ja 24kW.

12kW katel võib külmade ilmadega jääda isegi piiri peale, arvestades rusikareeglina 40W/m2 x lagede kõrgus 2.5m = 100W/m3.

Suurem probleem on aga selles, et tulevane katlaruum on 180cm kõrgusega. 12kW katel on aga kitsas ja kõrge ning tahab turbulaatorite eemaldamiseks minimaalset ruumi kõrgust 190cm.
Võimsamad katlad on laiemad ja madalamad ning neile piisab ka 170cm kõrgusest katlaruumist.

Järgmine loogiline valik oleks 18kW, aga sellega on tarneraskused. Kui nüüd ka ootama jääda, siis järgmisel partiil on väidetavalt kallinenud nii metalli hind kui ka transport. Ja millal üldse saab, seda ei tea.

Kohe võtta oleks 24kW, aga see jääb juba ligi 2x võimsamaks, kui esialgne hinnang köetava pinna järgi eeldaks.
Katel moduleerib võimsust vahemikus 7.2-24kW ja süsteemi on plaanitud ka 475l paisupaak. Parafraseerides Clarksonit, mis võib siin valesti minna? Katel kütab lihtsalt kiiremini paisupaagi soojaks ja lülitab ennast välja.

Kas liiga sagedane sisse-välja plõksimine võib veel midagi halba teha peale süütamiseks kuluva pelletikulu?

PS. Idee poolest võiks süsteemi lülitada ka külgneva abihoone 30m2 kodukontori, mis praegu eraldi õhk-õhk soojuspumbaga köetav. No ja siis veel võiks välja vahetada tarbevee boileri kahesüsteemse vastu. Rusikareegli järgi lisanduks olemasolevale veel ca 5...6kW küttekoormust.

[Kalvis]

Sul ei teki liiga sagedast plõksimist. Kui ka kõige võimsamal astmel on vaid 7 kW siis isegi selles astmes kulub tunde, et vesi soojaks kütta. Ma ikkagi vaataks kasutegurit 7,5 kW astmes - sisetunne ütleb, et see on lahja. Ja siis juba eelistaksin seda keskmist.
Kas müüjaga ei saa lepingut teha - kui ostad ära kokkuleppe hinnaga siis ei tohi müüja enam hinda muuta sest ka tema saab tarnijalt osta sama hinnaga. Sellega, et tuleb 3 kuud pole ju probleeme.

[Coolhouse]

Kiviseinad ja puitvooder .....
Tellis on serviti, õhuvahe (tuulutus), laudis, saepuru 15 cm. laudis = Nõmme sein
Välimine tellis tuleb maha lammutada, laudis maha, saepuru välja ja korralik soojustus asemele ning tuuletõke ja kasvõi laudadega vooderdus.

Vastasel juhul on võimalus tulevikus ennast vaeseks kütta. Need esitatud elektri tarbimise numbrid millele lisandub ka soojuspumba poolt toodetud soojus on 2,5...3 korda suuremad kui olla võiks.

Suurema katla ost seda kulu ei vähenda.
Kangesti tuleb meelde Forrest Gump kes aina jooksis ja jooksis ...

[vtl]

Sul ei teki liiga sagedast plõksimist. Kui ka kõige võimsamal astmel on vaid 7 kW siis isegi selles astmes kulub tunde, et vesi soojaks kütta. Ma ikkagi vaataks kasutegurit 7,5 kW astmes - sisetunne ütleb, et see on lahja. Ja siis juba eelistaksin seda keskmist.

Mis värk selle lugemisoskusega tänapäeval on? Ma omaarust kirjutasin selgelt - pakutavate katelde võimsused on 12kW, 18kW ja 24kW. Viimase võimsus on 7.2 kuni 24kW. Kustkohast tuli sõnastus "kui ka kõige võimsamal astmel on vaid 7kW"?

Kordame üle.
PelTec-lambda 12 - nominaalvõimsus 12kW, võimsusevahemik 3.6-12kW
PelTec-lambda 18 - nominaalvõimsus 18kW, võimsusevahemik 5.4-18kW
PelTec-lambda 24 - nominaalvõimsus 24kW, võimsusevahemik 7.2-24kW

12 ei mahu ära, 18 ei ole saada ja 24 oleks kohapealt võtta.

Kas müüjaga ei saa lepingut teha - kui ostad ära kokkuleppe hinnaga siis ei tohi müüja enam hinda muuta sest ka tema saab tarnijalt osta sama hinnaga. Sellega, et tuleb 3 kuud pole ju probleeme.

Ei, müüja ei tea ise ka seda, millal, mis hinnaga järgmine partii tuleb ning milliseks kujuneb transport.
Ja inimlikult ma saan täiesti aru, et mingit lepingut ei hakka keegi oraste pealt tegema kui hinda ei tea.

Kiviseinad ja puitvooder .....
Tellis on serviti, õhuvahe (tuulutus), laudis, saepuru 15 cm. laudis = Nõmme sein
Välimine tellis tuleb maha lammutada, laudis maha, saepuru välja ja korralik soojustus asemele ning tuuletõke ja kasvõi laudadega vooderdus.

EI, ei ole Nõmme sein. Ma kirjutasin kiviseinad, mitte serviti õhuke kivivooder.
Kahekordne kandev kivisein on, lapiti kivid loomulikult. Väljapool pritskrohv. Maha lammutada pole seal midagi, siis peaks uue maja ehitama. Jah, fassaadi võiks kunagi soojustada, aga küttelahendust oleks ikkagi vaja ma ma olen õhk-õhk soojuspumbast väsinud ja tüdinud. Seega äkki keskenduks minu küsimusele (pelletikatla üledimensioneerimine), mitte sellele, et hakkaks hoopis maja lammutama.

[jakim]

12 ei mahu ära, 18 ei ole saada ja 24 oleks kohapealt võtta.

Seadistad nii, et max võimsus on piiratud ning toatermostaadi hüsterees piisav, et tsüklid piisavalt pikaks saaksid.

[Kalvis]

Sain suurepäraselt aru võimsama katlast. Probleemiks arvasid tiheda plõkimise ON/OFF. Katel peaks reguleeritaval olema automaatse võimsuse piiramisega, st. - miinimumreziimis peab soojatarve olema suurem katla miinimumvõimsusest siis ei plõksi.
Teadmata su maja soojapidavust ja kasutades mõeldavaid analooge siis keskmine individuaalmaja on küll >8 kW tarbimisega. Seega südatalvel töötab katel kindlasti pidevreziimis. Soojemate ilmadega oleks siis ehk lülitus tunnis.
Nüüd jõuame teise asja juurde - see on kasutegur. Katla kasutegur antakse nimireziimis - st. täisvõimsuse juures. Kuid miinimumreziimis on see väiksem. Kuipalju - pead katlamüüjalt küsima. Et sa rahakotile liiga ei teeks siis ei tasu ikkagi liiga võimast katelt osta - kuigi plõksib normi piires, on ebaefektiivses tööreziimis enamus ajast. Seepärast panustaks rohkem keskmisele katlale, isegi kui tarneaeg oleks 3 kuud.

[rst]

Kas seda katelt oled ka uurinud?
https://pelltech.eu/product/pelltech-pk15-combi/

Vähe sellest, et Eesti toode ning varuosasid saada siit samast kohapealt, siis tundub suht uhke ja tark katel.
Ainuke, mis võiks võibolla suurem olla on pelletite mahuti.

[vtl]

Kas seda katelt oled ka uurinud?
https://pelltech.eu/product/pelltech-pk15-combi/

Vähe sellest, et Eesti toode ning varuosasid saada siit samast kohapealt, siis tundub suht uhke ja tark katel.
Ainuke, mis võiks võibolla suurem olla on pelletite mahuti.

Miski paar kuud tagasi kui katlaid uurisin, siis ei jäänud see PK15-t silma. Vaatasin küll Everclean PK30 katelt ja PV20 põletit, aga nende tase tundus kuidagi...90-dad. Ei meeldinud see, et põletis on veel üks liikuv osa - sisemine etteandetigu koos kõigi võimalike kaasnevate hädadega, siis kompressorivajadus puhastamiseks (üks klapp, mis võib aja jooksul lekkima hakata) ja katla puhastamiseks tuleb põleti eest ära tõsta koos kogu kolaga. Kogu asi jättis pisut ebakindla mulje. Tagasipõlemise kaitseks on miski eraldi ventilaator koos pisikese akuga (veel üks süsteemikriitiline kuluosa) ja kui kompressor ei toimi mingi põhjusel, siis hakkab põletiserva šlakki koguma.
Elektroonika, menüüd ja seadistamine näeb ka välja nagu eelmisest sajandist, aga noh, see on kõige väiksem probleem...
Iseenesest kõik need probleemid ei ole probleemid senikaua kuni katel töötab. Aga külastasin just sõpra, kes ostis maja, kus selline katel oli hulk aastaid töötanud. Probleeme jagus igatahes. Osadest kirjutasin ülalpool.

See PK15 tundub vähe moodsama konstruktsiooniga olema, samas paistab hoolduse kohapealt veelgi tihedamalt (loe: tülikamalt) kokku pakitud. Ja punker on ikka väga väikene.

PS. "Eestis toodetud" tähendab antud juhul Hiinas valmistatud osade kohapeal kokkukruvimist.

[aero]

Kui ma õigesti aru sain, siis ideaalis sa paneksid 12kW katla aga ruumi kōrgusest tuleb 10cm puudu. Selle tulevase katlaruumi põrandaga ja/või laega ei õnnestu midagi ette võtta?

[vtl]

Kui ma õigesti aru sain, siis ideaalis sa paneksid 12kW katla aga ruumi kōrgusest tuleb 10cm puudu. Selle tulevase katlaruumi põrandaga ja/või laega ei õnnestu midagi ette võtta?

Lage kõrgemaks lõhkuda ei saa, muidu tuleks esimese korruse tuppa. Ja maa sisse ka minna ei saa, muidu tuleb pinnavesi vastu. Isegi valan katla alla 5cm kõrgenduse, et kindlalt kuiv oleks.

[vtl]

Sain suurepäraselt aru võimsama katlast. Probleemiks arvasid tiheda plõkimise ON/OFF. Katel peaks reguleeritaval olema automaatse võimsuse piiramisega, st. - miinimumreziimis peab soojatarve olema suurem katla miinimumvõimsusest siis ei plõksi.
Teadmata su maja soojapidavust ja kasutades mõeldavaid analooge siis keskmine individuaalmaja on küll >8 kW tarbimisega. Seega südatalvel töötab katel kindlasti pidevreziimis. Soojemate ilmadega oleks siis ehk lülitus tunnis.
Nüüd jõuame teise asja juurde - see on kasutegur. Katla kasutegur antakse nimireziimis - st. täisvõimsuse juures. Kuid miinimumreziimis on see väiksem.

Maaletooja väitel kütab katel akupaagi täisvõimsusega soojaks ja siis lülitab ennast välja kuni hüstereesi võrra akupaagi temp langeb. Mis mõte sel moduleerimisel või võimsuse piiramisel üldse sel juhul on, jääb arusaamatuks.

[vtl]

Loe juhendeid ja kuula vähem loba. Reeglina need “toojad” pole tehnikud või insenerid. Leie netist juhend ja viita siia.

Kunn, ära nüüd õpeta isa n******
Tootja juhend ammu läbi tudeeritud, sealt ei leia nomogramme. On ainult üks number - 92% kasutegur.
Tõsi, kuna katel on lambda-anduriga, siis võib loota, et ta oskab oma põlemisprotsessi optimeerida eri koormustel.

[vtl]

Ma ARVAN, et see katel teeb ühte kahest variandist - ta kas õpib välistemperatuuri ja/või vee temperatuuri tõusukiiruse järgi ära oma võimsuskarakteristikud, või siis kütab kõigepealt maksimumvõimsusega ja tempi tõustes hakkab võimsust sujuvalt piirama. Aga täpselt oskan rääkida siis, kui katel käes ja mõnda aega toimimist jälgitud.

Tootja pakub oma juhendis miski kümmekond erinevat ühendusskeemi - sh. paagiga ja paagita. Maaletooja soovitas oma kogemuste põhjal tungivalt paaki, öeldes, et sellel katlal on veemaht ja inerts väike ning paagiga toimib stabiilsemalt. Usaldan maaletooja kogemust siinkohal.

Jah, ma tean Sinu foobiat "üleliigsete" asjade vastu, aga akupaak ei ole miski raketiteadus, mis kohe katki läheb ja oma loogika ütleb ka, et kui tegu pole just gaasikatlaga, mis sisuliselt momentaalselt reageerib, siis akupaak võiks anda sobiva puhvri pelletikatla ja radiaatorite vahele. Ja radiaatoritele tulevad koduautomaatikaga reguleeritavad termopead ka (irw).

PS. Mis see lõhkeaine siia puutub? Ma kirjeldasin juba akf Aero-le, et keldri põrandaga allapoole vundamendi taldmikku ei ole mõistlik minna - sinna koguneb vesi. Soovitused teha drenaaz ja kuivenduskraavid ei kuulu praegu katlavaliku teemasse. Ma olen siin majas 50+ aastat elanud ja tean, kuhumaani on pinna- ja sisseimbuv vihmavesi ulatanud. Saunas tegelesin hüdroisolatsiooniga ja sisuliselt ehitasin kessooni. Ülejäänud ruumid on nagu nad praegu on. Pigem on plaanis põrandale 5cm tugev platvorm katla alla valada.

[Kalvis]

Kui usaldad müügimehe loba siis pole mõtet foorumist midagi küsida. Talita tema õpetuse järgi ja luhvtita sajaseid. Kui keegi sitasti pärast tunneb, on see müügimees pärast sinupoolset tagasiside andmist...

Ma mõnikord lasen agaramatel paagimüüjatel teinekord kena muinasjutu ära rääkida ja siis paari täpsustava küsimusega olen nad oma sõnu sööma pannud. Niipalju lohutuseks - kogu paagi ainus kahju on rahaline - halba ta süsteemile ei tee, va sinu rahakoti kõhnenemine. Pelletisüsteemil on tõesti teatud süütamiste hulga vähenemine positiivne - süütur on kulumaterjal ka normaalsel kasutamisel.

Pelletikatlal põhjustab liiga sage plõksimine süüteseadme enneaegset vananemist aga see on ka kogu jama.

Katlamüüjad annavad kasuteguri täisvõimsusel - siis ongi katel parimas kasuteguris. See poole vinnaga kütmine on igal juhul madalama kasuteguriga, peamiselt liigõhu või madalama põlemisgaaside tõttu kehvem soojusülekanne kütte pindadel. Just seepärast oligi minu soovitus eelistada aste madalamat võimsust - rahaliselt peaksid võitma just kestvatel küttekuludel.

[Prill]

Arvan samuti, et akupaak süsteemis on pigem hea kui halb. Olenemata katla võimsusest ja süsteemi reageeringust võimsusele, on meie kliimas kevadeti ja sügiseti ikka perioode, kus natuke kütta oleks vaja aga otsereageerimisega katla kütmine kipub jääma ikka plõksimiseks.
Enda halukatla+akupaak-radikad süsteemile pelletipõleti külge ühendatud, sai soovituse järgi temperatuuriandur akupaagi ülemisele viiendikule viidud - ikka tundus soojemal ajal põleti liiga tihti plõksivat. Lõpuks seadsin proovimisega anduri umbes poole paagi peale ja tundus kõige parem, kõva pakasega põleti lülitub tööle iga 4-5 tunni järel, kevadel-sügisel ülepäeviti.
Kuna akupaak nagunii majas sees, siis akupaagi soojakadu jääb samuti maja soojabilanssi.

[rst]

Äkki on mõtekas valida suure soojusvahetiga akupaak, mis mõeldud näiteks soojuspumbale. Sellisel juhul kui akupaagis hoida pelletiga aasta ringselt näiteks min 55-60 kraadi saaksid ka kahesüsteemsest boilerist lahti, kuna tarbevesi käis läbi akumulatsioonipaagi.
Ma ise pooldaks pigem akupaaki ja seda, et katel töötaks oma max efektiivsuse alas, ehk täisvõimsusel.

[vtl]

Kui usaldad müügimehe loba siis pole mõtet foorumist midagi küsida. Talita tema õpetuse järgi ja luhvtita sajaseid.
[…]
Ma mõnikord lasen agaramatel paagimüüjatel teinekord kena muinasjutu ära rääkida ja siis paari täpsustava küsimusega olen nad oma sõnu sööma pannud. Niipalju lohutuseks - kogu paagi ainus kahju on rahaline - halba ta süsteemile ei tee, va sinu rahakoti kõhnenemine. Pelletisüsteemil on tõesti teatud süütamiste hulga vähenemine positiivne - süütur on kulumaterjal ka normaalsel kasutamisel.

Pelletikatlal põhjustab liiga sage plõksimine süüteseadme enneaegset vananemist aga see on ka kogu jama.

Nüüd sa räägid iseendale vastu ju - alguses kirjutad, et müügimees on loll ja paak mõttetu, siis nendid ise ka, et pelletikatla korral võiks süütamised harvemad olla.

Peale süütepulga kulu näen mina liig sagedases süütamises ka pelletikulu. Nimelt läheb igaks süütamiseks peotäis pelleteid raisku, kuniks katel ei ole oma optimaalset töötemperatuuri saavutanud.

Katlamüüjad annavad kasuteguri täisvõimsusel - siis ongi katel parimas kasuteguris. See poole vinnaga kütmine on igal juhul madalama kasuteguriga, peamiselt liigõhu või madalama põlemisgaaside tõttu kehvem soojusülekanne kütte pindadel.

Äkki sellepärast ongi süsteemis reguleeritavad ventilaatorid, suitsugaaside lambda-andur ja protsessor, et seda liigõhu-probleemi lahendada? Pelletikatel ei ole miski halgudega köetav loll malmkast vaid üsna keerulise põlemisloogikaga seadeldis.

Tõepoolest antud katla kohta ei leia andmeid, aga alternatiivseid katlaid uurides on kasuteguri kõikumine moduleeritud võimsusvahemikus mõned protsendid. Ei midagi hullu ühesõnaga.

[vtl]

https://www.centrometal.lv/ee/index_htm ... 15-ENG.pdf

https://cerbos.ee/img/cms/katlad/centro ... e-info.pdf
https://cerbos.ee/img/cms/katlad/centro ... juhend.pdf

Huvitav on see, et ingliskeelses paigaldusjuhendis on suitsugaaside temperatuur 120/100 kraadi (max/min võimsus), aga eestikeelsel andmelehel 130/100 kraadi.

[vtl]

Vähemalt sain kinnituse, et max võimsusel on kasutegur tõenäoliselt nigelam.

Seega võiks oletada, et 30% võimsuse juures tiksuv suurem katel on pigem kasulikum kui täisvõimsusel uhav väiksem katel?

[Kalvis]

Ma ei taha midagi oletada - kui saad pigem küsi katlatootjalt. Ma pole kindel , et 30% võimsusel katel parema kasuteguriga on - kui võtab liigõhku siis on kindlasti kehvem. Asi selles - et sooja liigub kõige rohkem ikka küttepindadesse täisvõimsuse korral ja 30% liigub suurem protsent otse korstnasse kohtamata kordagi küttepindu.

Akupaagi temaatika on lihtne - pole ma midagi segast ajanud. Õieti valitud pelletikatlal seda pole vaja. Kuna soovid liigvõimast katelt siis jah - akupaak vähendab ON/OFF lülituste arvu ja annab süüteseadmele pikema eluea. Seeest oled rohkem maksnud katla eest mida sul polnud vaja ja täiendavalt akupaagi eest, mida ostsid sellepärast, et soovisid võimsamat katelt mida sa ei vaja. Peale raha kulutamise sa midagi paremaks ei saa.

[vtl]

Mulle jääb samuti arusaamtuks, milleks on vaja katla alla mingeid kõrgendusi. Vee sissetulekut süvendi tegemisel saab kohe hõlpsalt kontrollida, puuri ainult auk põrandasse.

Ei ole selle küsimuse (pelletikatla üledimensioneerimine) teema. Aga sõbramehe-poolest seletan. Meie elurajoonis on pinnavesi kõrgel ja keldri põrand nii madalal, et suuremate vihmadega ja/või kevad-sügisel pressib aeg-ajalt vett pragudest põrandale. Kõik ülejäänud ruumid on tõstetud ja hüdroisoleeritud niipalju, et on kuivad.
Järele on jäänud ainult kunagine garaaz, mis on kõige madalamal. Katlaaluste tõstmine 5cm garanteerib selle, et sinna alla mingit vett ei kogune.
Maja ümber mingit drenaazi ei soovi / ei viitsi praegusel perioodil teha, kuna rajooni sadevete kanalisatsioon on mittetoimiv ja asub pinnavee tasemest kõrgemal. Sellisel juhul peaks rakendama ülepumpamist.

Aga kui oled veendunud, et paigaldad 24 kW katla, siis peaks see teema olema ka läbi. Kaagutamise ruum jääb vaid lisa-potsiku üle. Katla tootja seda otse ei soovita- selle mõttes on meie "tooja" jutt vigane.

Antud informatsiooni (õigemini negatiivsete argumentide) puuduses läheb 24kW katel käiku jah. Kui oleks ilmnenud mingid asjaolud, mis kindlasti välistaks nii suure katla, siis oleks pidanud alternatiivne otsima jah.

Lisaküsimus, kas oled üldse veendunud, et seda kola ilma maja lammutamata saad keldrisse sisse?

Jah.

Seadmete massi ikka vaatasid?

Jah.

Ja lisa-lisaküsimus, miks sa pead neid keldrisse toppima? Loodan, et ei saanud valesti aru, et sa neid keldrisse plaanid panna (eespool oli juttu mingist vee sissetulekust ja drenaazhist). Mina sinust tõstaksin mingi konteineri maja kõrvale ja topiksin sinna, kui majas endas ruumi vähe. Pelleteid peab ka nagunii kuskil hoidma, asi siis konteineri 1-e nurka teha suurem salv nende jaoks. Lihtsustad ka korstna lahendust tunduvalt, kui korstent veel pole.

Kas ma saan sinu küsimusest õigesti aru, et miks ma tahan "katelt keldrisse toppida", selmet ehitada maja kõrvale (hoovi peale) eraldi (konteiner)katlamaja?

Minu arvates küsimuses endas peitub vastus.

[vtl]

Ma ei taha midagi oletada - kui saad pigem küsi katlatootjalt. Ma pole kindel , et 30% võimsusel katel parema kasuteguriga on - kui võtab liigõhku siis on kindlasti kehvem. Asi selles - et sooja liigub kõige rohkem ikka küttepindadesse täisvõimsuse korral ja 30% liigub suurem protsent otse korstnasse kohtamata kordagi küttepindu.

Ma tahaks väga teada, kuidas väiksema tulega see soojus "küttepindu kordagi puudutamata" otse korstnasse liigub ja miks sellisel juhul on suitsugaaside hulk ja temperatuur madalam kui täisvõimsusel?

...Seeest oled rohkem maksnud katla eest mida sul polnud vaja...

Jätame katla hinnavahe välja hetkel. Ütleme nii, et müüja müüb mulle selle suurema katla suurema soodustusega lihtsalt, seega hinnavahe on olematu. Aga uus partii väiksema võimsusega katlaid tuleb juba kallima hinnaga kui see suurem praegu.

... ja täiendavalt akupaagi eest, mida ostsid sellepärast, et soovisid võimsamat katelt mida sa ei vaja. Peale raha kulutamise sa midagi paremaks ei saa.

Akupaaki soovitati ka 12kW katlale, et radikatesse mineva küttevee temperatuur oleks ühtlasem. Põhjenduseks toodi maaletooja-paigaldaja poolt just argument, et antud tüüpi katelde veemaht on suhteliselt väike. Jutuks tuli, et mingid teise tootja katlad on suurema veesärgiga ja ei vaja akupaaki. Kas Sa arvad, et see jutt on just antud katla klientide kiusamiseks ja/või rahakoorimiseks välja mõeldud või tuleb pigem paigaldaja kogemustest?

[vtl]

Katla veemaht spetsi järgi on ca 120 l, siia lisa radikate- trasside oma. Sama ringlev vesi ja radikad ise on ka akuks.

12/18kW katlal vee maht 78/76l, 24kW - 100l

Kui sul oleks veel põrandaküte, siis on betoonplaat samuti akumulaatoriks.

Oleks tädil rattad...

Kas sellega, et kivikorsten madalatemperatuurilise suitsugaasi jaoks ei kõlba, oled ikka kursis?

Jah.

[vtl]

Nu vot, tegid teema, tahad nõu, aga sul on omal kõik vastused kiirelt olemas.

Klassikuid parafraseerides, ega mul suuri kõhklusi pole, aga kahtlused vaevavad

[vtl]

Kahtlusi saad kõrvaldada nii nagu sulle sai varem öeldud, pane see asi väljundi osas maketina tööle alguses ilma potsikuta ja vaata, kuidas toimetab.

Minu algne küsimus ei olnud ju üldsegi selles, kuidas üledimensioneeritud katel toimetab ILMA potsikuta.
Potsik on tellitud ja kui ta on juba tellitud siis ma keeran ta ka paika.

Korstna alt pead veel mõtlema, kuhu korstna kondensvee lased

Kondentsvesi läheb kondentsvee kogumise pudelisse. Vist ei ole ilus (m)öelda, et kanalisatsiooni.
Mul pole õrna aimugi, kui palju seda kondentsi 100...130 kraadise suitsu korral päevas tulema hakkab. Enamus korstnast on majas sees soojas pealegi.

ja sama teema süteemi tühjendusveega.

Kas on mingi põhjus, miks tühjendusvett ei või otse kanalisse juhtida?

Välistemperatuuri andur kindlasti ja see peab juhtima antud juhul mitte katelt, vaid segustust. Segustussõlm ilma potsikuta tuleb vaid 1- see mis katla väljundis, vaata skeeme. Elektritarbimise vähendamiseks tuleb minimiseerida tsirkulatsioonipumpade arvu.

Tsirkulatsioonipump võtab 3...42W. Kui see kuu aega pidevalt täisvõimsusega uhaks, teeb see ka kalli elektrihinna korral paar-kolm eurot kuus.