Katlaga küttesüsteemi joonis - kas õige?

[marko57]

Tere,

Küttesüsteemidega liialt palju kokku pole puutunud ning sai oma peast tehtud joonis, kuidas olemasolevad detailid tööle panna, ehk mõni oskajam inimene saaks üle vaadata kas olen õigesti aru saanud ning anda asjalikku nõu, enne kui kevadel ühendamiseks läheb. Automaatika peale mõtleks mõned aastad hiljem, prooviks seni saada lihtsamalt hakkama kuna momendil palju raha neelavaid töid majas käsil.

Joonis lisatud dropboxi - https://www.dropbox.com/s/3m0lpr8n9075m ... n.pdf?dl=0


Nagu joonisel, tuleb ka päriselus salvestuspaak katlast madalamale. Ei tea kas see mõjutab midagi, ehk mitte, kuna pump ajab vett ringi(?). Kuna ruumi ülearu palju pole, siis soovin ära kasutada olemasoleva keldriosa, kuhu panna kõik peale katla enda, see jääb keldri kohale ruumi. Lisaks veel osad küsimused, mis tekkisid joonistamise ajal:

* Kuhu tuleks ühendada küttesüsteemi paisupaak?
* Kas mudakogujad on vajalikud(vesi süsteemi tuleb läbi majafilti nagunii, seega ilmselt vajadus puudub?) Kui, siis kuhu need paigaldada?
* Kuhu sõlme oleks mõistlik teha püsiv veeühendus süsteemi täitmiseks?
* Kas peaks lisama lihtsa toru pealt mõõtva termostaadi ka teistele pumpadele, et vältida süsteemi külmalt ringiajamist? Näiteks akupaagi ja katla vahelisele pumbale lisada termostaat katlast tulevale soojavee torule(üsna katla kohale ilmselt, või suudab loomulik tsirkulatsioon ka suruda mööda toru sooja vett alla paisupaagi poole?), et käivitab pumba ...40/50 kraadi pealt näiteks? Samamoodi lõpetada radiaatorite pumba töö teatud temperatuurist ning ka põrandakütte oma, kui vee temp näiteks alla 25 kraadi.
* Mis on küttesüsteemisüsteemi norm rõhuks?


Ette tänades,

Marko.

[Coolhouse]

Google : Küttesüsteemid eramutes - Hemelton

Igal surveanumal käib kaitseklapp ehk nii katlal kui akupaagil peab olema ülerõhu kaitseklapp.
Kuna juba eelnevast puudusest on näha et üritad "pommi" ehitada siis ei soovita ise sellist küttesüsteemi teha.
Võta mõni katlamees abiks.
Küsimus ei ole mitte ainult võimalikes puudustes süsteemi ehitamisel vaid ka selles et detaile, liitmikke jne, on vaja suurusjärgus 100 tk. Seda milliseid juppe vaja läheb selgub alles ehituse käigus.
Ka see et ehitusfoorumis saaks oletada milline just sinu küttesüsteem (enne õhkimist) olema peaks on vale ülesande püstitus. Paraku eksib sapöör vaid korra.

[marko57]

Tänud tähelepanu juhtimast! Tegin korrektuurid ning lisasin ülerõhuklapi nii katlale, kui ka salvestuspaagile.

[Metsakraav]

Katla ja akupaagi vahele on vaja soojasõlme.
Kui katelt ei köeta soovib vesi liikuda vabavoolu teel tagasi katlasse, sealt läheb soe korstnasse.
Kui kasutada horisontaalset mantelboilerit pole pumpa vaja.
Samuti võib boiler hakata kütma akupaaki.

[marko57]

Kas tagasivooluklapp katlasse tuleval jahtunud veel ei takista sooja vee tagasivoolu katlasse?

Boileri vahele mõtlesin pumpa põhjusel, et kasutada katlaga kütmist vaid juhul, kui katla vee temperatuur on piisavalt kõrge(50+ kraadi), et vältida külmema vee läbipumpamist bolerist, mis võiks hakata selles olevat vett pigem jahutama( juhul kui katla temperatuur madalam ning kütab elekter) . Juhul, kui see langeb madalamale, läheks pump kinni ning lülituks sisse boileri elektriline süsteem ning vastpidi.
Et välistada akupaagi kütmist boileriga, piisab ehk tagasivooluklapist?

[ifffff]

Mida vähem igasugu elektroonikat, seda töökindlam süsteem. Kas boilerit ei anna panna akupaagist kõrgemale, et boileri kütmine toimuks isevoolu teel?

[TannPann]

Tere

Süsteemist puudu küttevee paisupaak, ise paneks boilerile ka.
Just oli teema, kus kellegil boiler tilkus läbi ülerõhu klapi.

Katla taha soojasõlm, Laddomat https://torujyri.ee/et/toode/laddomat-11-30/ või midagi sarnast.
Katla sooja sõlme paneks ise lülituma katla temperatuuri järgi.

Katla ja akupaagi peal võiks olla sarnase näitajaga klapid, süsteemi rõhk ju üks. Ilmselt piisaks ühest aga kuna ei maksa midagi, siis igaks-juhuks kui üks nendest peaks feilima (kinni jääma vms.).

Boileri pumba termostaadi paneks ise akupaagi pealt lülituma, katla eesmärk vast eelkõige tuba kütta, põranda ja radiaatori kütte paneks samuti akupaagi pealt lülituma.

Boilerile pane tagasivooluklapp enne akupaaki, boileri poolt vaadates. Muidu tekib suure tõenäosusega soovimatu tsirkulatsioon

Pane küttevee ringi manomeeter kuskile.
Mudaklapid panin ise kohe enne põrandakütte pumpa, ei tea kas on õige.
Mudaklapid vajalikud kindlasti, uskumatu mustus, mis seal sees on. Kust tuleb, ei tea.

Radiaatorid teeks ise kahetoru süsteemiga, lihtsam regullida.

Igalepoole pane kraane, kus arvad iganes vajalik olema, neid pole kunagi liiga palju.
Näiteks võib tuua kas või mudakoguja puhastamise. nõme on poolt süsteemi tühjaks lasta, et see puhtaks teha


Eks teadjamad mehed kritiseerivad, võib-olla ka räägivad sealjuures, kuidas parem ja õigem oleks.


Terv
TannPann

[Ac457765]

Ja paisupaakide kontrollimiseks oleks ka hea kui on sobivad kraanid olemas- nii paaki mineva haru sulgemiseks kui paagi tühjendamiseks.

[Metsakraav]

Akupaak + pump + boiler ei hakka tööle, pole mõtet proovidagi.
Pump segab paagis oleva kuuma vee hetkega leigeks ja siis pole sellega midagi peale hakata.
Boileri võib panna katlaruumi ja ühendada siis akupaagiga.
Kogu automaatika oleks boileri enda oma.

Milleks akupaagile kaitseklapp Igaks juhuks, nagu mungale m...

[marko57]

Mida vähem igasugu elektroonikat, seda töökindlam süsteem. Kas boilerit ei anna panna akupaagist kõrgemale, et boileri kütmine toimuks isevoolu teel?

Teoreetiliselt oleks võimalik, kuid eelitaks jätta selle siiski ruumi kokuhoiu mõttes keldrisse. Kõrgemale saaks paagist teoreetiliselt vertikaalse boileri(pole päris kindel), kuid kuskilt on silma jäänud info, et selles ei toimi jällegi isevoolu ringlus..

[Ac457765]

Katla ja akupaagi peal võiks olla sarnase näitajaga klapid, süsteemi rõhk ju üks. Ilmselt piisaks ühest aga kuna ei maksa midagi, siis igaks-juhuks kui üks nendest peaks feilima (kinni jääma vms.).

Küttesüsteemi kaitseklapid naljalt kinni ei jää, tarbevee omad küll. Kes kunagi midagi hooldusest kuulnud on, peaks ehk teadma mida katlamajas teha tuleb ja et muuhulgas ka kaitseklappide töökorda tuleks aeg-ajalt kontrollida.

[marko57]

Tere

Süsteemist puudu küttevee paisupaak, ise paneks boilerile ka.
Just oli teema, kus kellegil boiler tilkus läbi ülerõhu klapi.

Katla taha soojasõlm, Laddomat https://torujyri.ee/et/toode/laddomat-11-30/ või midagi sarnast.
Katla sooja sõlme paneks ise lülituma katla temperatuuri järgi.

Katla ja akupaagi peal võiks olla sarnase näitajaga klapid, süsteemi rõhk ju üks. Ilmselt piisaks ühest aga kuna ei maksa midagi, siis igaks-juhuks kui üks nendest peaks feilima (kinni jääma vms.).

Boileri pumba termostaadi paneks ise akupaagi pealt lülituma, katla eesmärk vast eelkõige tuba kütta, põranda ja radiaatori kütte paneks samuti akupaagi pealt lülituma.

Boilerile pane tagasivooluklapp enne akupaaki, boileri poolt vaadates. Muidu tekib suure tõenäosusega soovimatu tsirkulatsioon

Pane küttevee ringi manomeeter kuskile.
Mudaklapid panin ise kohe enne põrandakütte pumpa, ei tea kas on õige.
Mudaklapid vajalikud kindlasti, uskumatu mustus, mis seal sees on. Kust tuleb, ei tea.

Radiaatorid teeks ise kahetoru süsteemiga, lihtsam regullida.

Igalepoole pane kraane, kus arvad iganes vajalik olema, neid pole kunagi liiga palju.
Näiteks võib tuua kas või mudakoguja puhastamise. nõme on poolt süsteemi tühjaks lasta, et see puhtaks teha


Eks teadjamad mehed kritiseerivad, võib-olla ka räägivad sealjuures, kuidas parem ja õigem oleks.


Terv
TannPann

Suured tänud põhjalikuma ülevaate eest!

Joonistasin tiba ringi nüüd skeemi:
https://www.dropbox.com/s/4rkjd7vbv0xjr ... 2.pdf?dl=0

Kuna olemas on hetkel pumbad, katel, paisupaak ja akupaak, siis kasutaks ära kõik olemasolevad jubinad, seega soojasõlme teeks ise(uuel joonisel nüüd olemas).

Mis oleks kõige õigem punkt paisupaagi ühendamiseks? Paisupaak tuleb veel ka lisaks boileri tarbeveele, kuna veemõõtja on kaugloetav ja tagasi vett ei tohiks lasta nagu vanad ,,kettaga" mõõtjad tegid mis põhjustaks veelekkeid.
Mudafiltid seega näiteks iga pumba ette ning üks katla/akupaagi vahelisele ringile. Kraane, manomeetrid ja termomeetreid ei hakanud joonisele kandma, need läheksid kõikvõimalike ühenduste vahele, mida oleks vaja aegajalt avada, samuti termomeetrid iga siseneva ja väljuva üheduse vahele jne paremaks ülevaateks.

Kuhu sõlme oleks kõige otstarbekam panna veeühendus süsteemi täitmiseks ning hilisemaks vee lisamiseks, on sel üldse mõnda paremat ja vähemparemat kohta olemas?

Marko

[Ac457765]

Paisupaak kuhugi tagasivoolu toru külge, täitmise võib samasse kohta ühendada (selle toru külge, mis paisupaaki läheb).

[marko57]

Nii, iga korraga sammuke edasi

https://www.dropbox.com/s/4rkjd7vbv0xjr ... 2.pdf?dl=0

[prpr]

Kui sul põrandakütted on kõrgemal, kui põrandaküttekollektor, siis on sul vaja IGA põrandakütte sisendi ja väljundi peale, põrandaküttest kõrgemale punktile õhutusklappi...

Ma ei tea, millega sa joonistad seda asja (paint??), aga soovitan kasutada mõnda normaalsemat programmi. Nt. Bosch Rexroth Scheme Editor on tasuta.
Lisaks pole skeemi peal ühtegi ventiili märgitud, mis on ka üsna oluline, sest kui on mingisuguseid töid vaja teha, siis peaks olema võimalus erinevaid sõlmi isoleerida.

Miks skeemi peal on radiaatorite pealevool tagasivooluga otseühenduses???
Miks üldse on vaja mingisuguseid kunstiteoseid joonistada - piisab kastidest vastavalt radikad/põrandaküte.

[marko57]

Tõsijutt, sellele jäi mõtlemata, et põrandakütte kollektorit ei ole mõistlik keldrisse kupatada. Seega põrandakütte kollektori panen katlaga samasse ruumi, sel juhul jääb see kõrgeimaks kohaks põrandatorustikul. Samuti tulevikus 2. korrusele põrandakütet vedades, tuleb siis teise korruse küttele oma eraldi kollektor, mis asub 2. korrusel.

Samuti kaotasin ära radiaatorite ,,soojasõlme", kuna sellel tagantjärele mõeldes ei ole jah mitte mingisugust funktsiooni, kuna igal radiaatoril endal on reguleeritav termostaat. 3T oleks ilmselt ainult sel juhul seal mingi ülesanne, kui radiaatoritel regulaatoreid küljes ei oleks.

,,Ventiilide" all mõtled ilmselt kraan+mudakoguja't? Või midagi muud?

https://www.dropbox.com/s/b2kx6zvt8chpn ... 3.pdf?dl=0

[Metsakraav]

Samuti kaotasin ära radiaatorite ,,soojasõlme", kuna sellel tagantjärele mõeldes ei ole jah mitte mingisugust funktsiooni, kuna igal radiaatoril endal on reguleeritav termostaat. 3T oleks ilmselt ainult sel juhul seal mingi ülesanne, kui radiaatoritel regulaatoreid küljes ei oleks.

Tule taevas appi!
Ära rohkem joonista.

[marko57]

Ootaks siiski siia adekvaatseid vastajaid, risustamiseks on mujal paremaid sotsiaalkanaleid kui siin teema all.
Tänud kõigile, kes on siiani head kasulikku infot andnud ning viitsinud teemasse süveneda.

[marko57]

Oskab keegi suunata või anda nõu, kas on olemas sellist lihtsat nö.T- termoventiili, mis teatud temperatuuri saavutamisel sulgeb ühe väljundi ning avab teise, ehk lülitab end ümber väljundite vahel vastavalt temperatuurile(mitte ei sega vett)?

https://www.dropbox.com/s/a1qvhuqdo3xzi ... l.jpg?dl=0

[Ac457765]

Elektrilise ajamiga 3T-ventiil teeb seda? Või 4T, ei saa praegu aru mille jaoks seda kasutada tahad.

[marko57]

Ideena ehk oleks variant boiler panna radiaatoritesse mineva toru vahele, st. kuni 50 kraadini jookseks vesi otse radiaatoritepoolsesse süsteemi ning 50 kraadi pealt lülitaks selle sama vee jooksma läbi boileri ning ringiga tagasi radiaatorite pealevoolu. Sel juhul ei vajaks boiler eraldi pumpa.