Nibe S1255 Smart Price Adaption

[Jaanus2]

Baurocist maja on ise ka hea soojaakumulaator. Lisaks saab nii, et ööseks lasedki temperatuuril veidi langeda, magamiseks pole vaja sama sooja tuba. Iga kraad madalamat ruumitemperatuuri annab kokkuhoidu, 1 kraad oli vist 5 protsenti väiksem küttekulu.

[Prill]

Oma majas on küttepaus 12-14h ja siis langeb 2-4 C (sõltub välitemperatuurist) Esimesed paar tundi ei lange peaaegu üldse. See sõltub maja soojusmahtuvusest, akupaakide mahust jne. Täpne kraadide hulk jne. sõltub väga küttesüsteemi ülesehitusest ja maja soojamahtuvusest.

Ei suuda ka antud teemast kõrvale jääda. Lisaks sellele maja jahtumiskiirusele "Täpne kraadide hulk jne. sõltub väga küttesüsteemi ülesehitusest ja maja soojamahtuvusest" lisaks juurde ka välistemperatuuri ehk sise- ja välistemperatuuride vahe.
Minu maja jahtumiskiirus oleneb ka välistemperatuurist, +5C korral jahtub tuntavalt aeglasemalt, kui näiteks -15C juures.
Või ka kui toas on +23 ja õues +22 võib jahtumisaeg pikeneda kuudesse..

[aero]

Mina leian, et õhk-vesi või maasoojuspumbaga küttes võiks majas temperatuur varieeruda kuni 0.5 kraadi. S.t. kui on seadistatud 22.5 ruumi temperatuuriks, siis võiks temperatuur tsüklite käigus muutuda maksimaalselt 22-23 kraadi piires. Kui hälve suuremaks läheb on seda juba tunda.

Sulle meeldib maksimaalselt automatiseerida, ilmselt on soojuspump sul ainus kütteallikas. Ma tean mitmeid kes ei ole kõiki mune ühte korvi pannud vaid jätnud lisakütteks nt ahju v kamina. Annab vabamad käed (rohkem valikuid) ja suuremad temp.erinevused ei hirmuta. Sätid temperatuuri väga stabiilseks, jääb ka immuunsüsteem laisaks. Kui just talisupleja ei ole.

[ping]

... 0 kraadi juures käib mul soojuspump 65% ajast, millest ca. 10% moodustab soe vesi. Akupaak ka olemas, ehk siis siinkohal on võimalik midagi teha (tasuvus tuleb muidugi arvutada), aga börsihinnale vastavalt saab odavamal ajal "üle kütta", ehk siis akupaagi temperatuuri tõsta.
-10 kraadi juures on aga asi juba 85% peal. Siin sa väga midagi ette ei küta suure tõenäosusega enam, veel külmemast ilmast rääkimata. Pigem rakendub temperatuuri tõstes elektritenn, mis nullib igasuguse kokkuhoiu - elektritenni poolt toodetud sooja hind on ~3-4x kõrgem, kui MSP-l. ...

Tundub, et sellise küttesüsteemi on projekteerinud inimene kellel puudub meie talves OMA MAJAS elamise kogemus või sellest kogemusest mõtestatud arusaamine.
Mis veel siis juhtub, kui õues on -25C nädal aega jutti?

Vaatasin oma tarbimis ajaloost, et 2021 aasta 10. veebruaril, kui väljas oli -25C, siis minu 4,5kW Õ/V pump seisis 5 tundi ja 18. veebruaril kui hommikul oli -28C seisis 6 tundi.
2021 novembri nullilähedaste ilmadega töötas 6-7 tundi ööpäevas.

[prpr]

Sulle meeldib maksimaalselt automatiseerida, ilmselt on soojuspump sul ainus kütteallikas. Ma tean mitmeid kes ei ole kõiki mune ühte korvi pannud vaid jätnud lisakütteks nt ahju v kamina. Annab vabamad käed (rohkem valikuid) ja suuremad temp.erinevused ei hirmuta. Sätid temperatuuri väga stabiilseks, jääb ka immuunsüsteem laisaks. Kui just talisupleja ei ole.

Vaata, ma elan Tallinnas kesklinna läheduses, mitte maal. Seega kui siin tõesti rohkem kui 48h elektrit ei ole, siis on meil Eestis lood ikka üsna kehvad. Ilmselt on parajasti sõda käsil ja infrastruktuur on sõelapõhjaks pommitatud, maja kütmine viimane asi, mis oluline.
Peale halupuu ahju, millel korsten läbi maja jookseb ei tööta mitte ükski süsteem ilma elektrita, sest ükski tsirkulatsioonipump ei tööta.
See "kui elekter ära läheb" teema on absurdne, kui sa kuskil kaugel maal ei ela kehva ühenduse otsas.

Lõpuväide saunast vigane. Palju sõltub küttesüsteemist. Kenasti saab puhverpaagiga teha nii, et seal vee temperatuur kõigub aga maja on kenasti ühtlaselt soe - ei mingit sauna ega külma olekut. Ju siis on sinu lahendus vale ehitamise tagajärg. Jah, kui puhverpaak väike siis teisiti ei saa kui tösta küttehetkel 1-2 kraadi kõrgemaks tavapärasest. Kui aga sul on tonnine puhverpaak olemas siis on küll arusaamatu miks puhverpaagist ei jätku.
Omaette teema on soojuspumba võimsus. Et tonnist puhverpaaki üles kütta - siis tavavõimsusega pump jääb lahjaks ja isegi näiteks 8 tunnist. Pump on lahja. Seega saadki oma börsipaketiga mängida vaid paari tunni ulatuses.

Kui sa endale tonnise puhverpaagi paned ja pumba 2x üle dimensioneerid, siis sa võid oma börsiga surmani mängida, aga seda raha sa mitte kunagi tagasi ei tee. Kõik, mis säästad börsil sööb ära üledimensioneeritud süsteem.

Tundub, et sellise küttesüsteemi on projekteerinud inimene kellel puudub meie talves OMA MAJAS elamise kogemus või sellest kogemusest mõtestatud arusaamine.
Mis veel siis juhtub, kui õues on -25C nädal aega jutti?

Ei, tundub hoopis, et sina peale lahmimise ei tea soojuspumba dimensioneerimisest midagi.
Natukene lugemismaterjali sulle:

http://www.soojuspumbaliit.ee/Dimensioneerimine

Minul käib pump 2900-3000 tundi aastas, pigem on üledimensioneerimise piiri peal.
Kui õues tõesti nädal aega järjest on -25C, siis võtab lihtsalt natukene tenni järgi, sest 9kW on seda varuks. Soojuspumpa ei dimensioneerita nii, et see kõige külmema ilmaga, mida juhtub kord kahe aasta jooksul suudaks ära kütta, sest see on raha raiskamine. Võimsam pump maksab nii palju rohkem, et kui sul isegi 10a järjest ühel nädalal 10% soojusvajadusest katab elektritenn, siis ei tasu see võimsam pump ennast kunagi ära.

Vaatasin oma tarbimis ajaloost, et 2021 aasta 10. veebruaril, kui väljas oli -25C, siis minu 4,5kW Õ/V pump seisis 5 tundi ja 18. veebruaril kui hommikul oli -28C seisis 6 tundi.
2021 novembri nullilähedaste ilmadega töötas 6-7 tundi ööpäevas.

Juhul, kui see on ainus kütteallikas on pump 2x üle dimensioneeritud või võtab liiga kergelt elektritenni järgi. Rääkimata sellest, et su Õ/V pump on sellise välistembi juures nagunii umbes sama hea, nagu elektri otseküte. Muidugi 4.5 KW Õ/V pumba puhul on nominaalist -25C puhul alles heal juhul 2 kW ning kui sa sellega kogu elamise köetud saad, siis on sul elamine väga väike ning börsihinna teemal tõmblemine absurdne.

---

Teemasse uuesti, kuna sellest ei saada mitte aru ja tahetakse isiklikuks minna. Kui puhverpaaki pole ja maja on uus ja ülihästi soojustatud, siis ei ole selle börsiga midagi teha. Sest esiteks ei võta kütteseade eriti palju voolu ning teiseks, kui majja seda soojust salvestada, siis tõuseb majas temperatuur väga kiiresti. Mida paremini maja on soojustatud ja mida võimsam kütteseade, seda kiiremini temperatuur tõuseb.
Miks peaks majja kütma 25-26C sauna, et sellel siis lasta langeda 21C-ni, aga mõned eurod kuus säästa?

[Urmas]

Miks peaks majja kütma 25-26C sauna, et sellel siis lasta langeda 21C-ni, aga mõned eurod kuus säästa?

Soe tuba on vägagi subjektiivne mõiste. Minu direktor muutub närviliseks kui toas on 23* ja 24* on tema jaoks täpselt paras.
Kunagi, kui meie korter koosnes veel kahest toast ja ahiküttest, siis talvel -20*-ga oli täiesti normaalne kui õhtul peale ahju kütmist oli 27-28* ja hommikuks 23*. Kui sai kõrvalkorter ära ostetud ja kokku ehitatud, paigaldasin põrandakütte ja keldrisse Stropuva katla, muutus asi palju stabiilsemaks. Nüüd esimene talv ÕVSP ja asi veelgi stabiilsem ehk vastavalt direktori tahtmiste järgi. Minu keldrisse kupatamise katla kütte panemiseks on ta hoopis ära unustanud.

[RainT]

Küsin natuke börsivälise küsimuse. S1255-l on teil akupaak ühendatud kütte tagasivoolule?

[ping]

... Kui puhverpaaki pole ja maja on uus ja ülihästi soojustatud, siis ei ole selle börsiga midagi teha. Sest esiteks ei võta kütteseade eriti palju voolu ning teiseks, kui majja seda soojust salvestada, siis tõuseb majas temperatuur väga kiiresti. Mida paremini maja on soojustatud ja mida võimsam kütteseade, seda kiiremini temperatuur tõuseb.
Miks peaks majja kütma 25-26C sauna, et sellel siis lasta langeda 21C-ni, aga mõned eurod kuus säästa?

Kuigi "puhverpaak" ja "akupaak" mõlemad on tavaliselt metallist õõneskehad soojendatava vedeliku mahutamiseks, siis Teie sügavaid teadmisi antud teemas näitab kasvõi see, et ei erista nende erinevat otstarvet.
Kuigi mõttesuund oleks nagu õige, siis ohtralt kasutatud "emotsionaalsed iseloomustavad väljendid" liigitavad need kirjatükid rohkem ilukirjanduse valdkonda,