freesimine ja juhtmete vedamine

[Proovib]

Nii, proovin küsida kõike algusest peale. Oleks vaja uues majas vedada elekter, paigaldada toosid ja lülitid. Seinaks on fibo ja vaheseinad tulevad kipsist

1) 3g 1.5 halogeenivaba sobib valgustitesse, mis kaabel pistikupesadesse?
2) kuidas freesida mitu järjestikku ava nii, et raamid pärast üksteise peale ei jääks? mille järgi samm võetakse?
3) kuidas ühendada juhtmed lampi? kas loogiline käik oleks nt. valgustuse juhtmed vedada lülitisse ja lülitist kilpi?
4) mitmese freesiga avasi teha?

[dumbuser]

Aprillini on veel tiba aega.

[Kalvis]

Hästivarustatud elektripoes müüakse toosifreese. Kõik ülejäänud on mõõtmise küsimus, üheksa korda mõõdad, üks kord freesid.

[Äärenurk]

Proovib nii:
1. Reeglina 1,5mm2 valgustitele ja 2,5mm2 pistikupesadele.
2. Vastavalt raamidele. Harilikult 71..72mm. Võib kasutada šablooni.
3. Kaks varianti: kilbist lülitisse, sealt edasi lampi või siis kilbist harutoosi, kust hargneda nii lülitisse kui lampi. Esimene on veneaegne lahendus, mis ka soomes levinud, meil kasutatakse reeglina viimast, sellega on ka vähem toosiauke vaja teha.
4. Vaata p2

[Urmas]

3. Kaks varianti: kilbist lülitisse, sealt edasi lampi või siis kilbist harutoosi, kust hargneda nii lülitisse kui lampi. Esimene on veneaegne lahendus, mis ka soomes levinud, meil kasutatakse reeglina viimast, sellega on ka vähem toosiauke vaja teha.

Kas tõesti on kilbist lülitisse veneaegne lahendus? Kuidas on teise variandi puhul võimalik väiksem harutoosiaukude arv? Kas saan tsiteeritust väga valesti aru või on punkt 3 lahtiseletuses midagi veidi nihu läinud?

[Äärenurk]

Urmas on tähelepanelik nagu alati. Tõepoolest on asjad vahetusse läinud.
Kilbist harutoosi on veneaegne ja soome variant, kilbist lülitisse rohkem meil levinud.
Kuidas saab vähem toosiauke? Harutoosiga on vaja kaks auku (harutoosi ja lüliti jaoks), otse lülitiga tarvis ainult ühte auku (lüliti jaoks).

[dumbuser]

See harutoosi teema on nii sisse jurdunud, et hirm hakkab. Mõned aastad tagasi oli kliendil vaja kaableid vedada. Ülejäänu oli ta juba valmis teinud. Ja oli viiene pesade rida aga 10 auku. Ma ei saanud tükk aega arugi, et miks on iga pesa jaoks vaja kahte ava seina raiuda. Ja lõpuks läks vist ligi veerand tundi kuni talle jõudis kohale, et pesa külge saab ühendada kaks kaablit ja sedasi pole mingite harutoosidega vaja nikerdada. Tolle algse küsija puhul aga pole mõtet väga palju rääkida. Kui inimene pole võimeline iseseisvalt tulema mõttele, et tooside vahekaugus sõltub sellest millise raami kasutusele võtad siis ei saa sealt kuigi head tulemust tulla kuna edasine läheb veel segasemaks. Hetkel mõtlen mingi tegelase pooleli jäänud töö üle. Töö oli selline. Tuba, kolm seina (neljas on ka aga seal pole pesasid), igas seinas pistikupesade jaoks 3 kohta. Ja nüüd on kaabeldus veetud sedasi, et esimesest seinast teise, teisest kolmandasse ja kolmandast ... esimesse. Ja ongi kõik. Muid kaableid ei ole. Võib juhtuda, et ma saan millestki valesti aru aga ma päriselt ka suuda välja mõelda mis krdi moodi see asi peaks tööle hakkama.

[Urmas]

Urmas on tähelepanelik nagu alati. Tõepoolest on asjad vahetusse läinud.

Seda nimetatakse võõrapäraselt funktsionaalseks lugemisoskuseks.

Kilbist harutoosi on veneaegne ja soome variant, kilbist lülitisse rohkem meil levinud.
Kuidas saab vähem toosiauke? Harutoosiga on vaja kaks auku (harutoosi ja lüliti jaoks), otse lülitiga tarvis ainult ühte auku (lüliti jaoks).

Kuna ise olen elektriasjanduses paras tumba, kuid teema algataja küsimusi lugedes tundus minust veelgi tumbab, siis sellest ka minu tähelepanekud väikestele ebakõladele sinu kommentaaris, et tumbad saaks ikka kirjutatust aru üheselt. Tegelikult ma tean küll, mida sa mõtlesid. Ehk olen veidi targem tumba kui teemaalgataja?

[Äärenurk]

Tuba, kolm seina (neljas on ka aga seal pole pesasid), igas seinas pistikupesade jaoks 3 kohta. Ja nüüd on kaabeldus veetud sedasi, et esimesest seinast teise, teisest kolmandasse ja kolmandast ... esimesse. Ja ongi kõik. Muid kaableid ei ole.

Ta tahtis suletud vooluringi ehitada.

[kkalev]

Tuba, kolm seina (neljas on ka aga seal pole pesasid), igas seinas pistikupesade jaoks 3 kohta. Ja nüüd on kaabeldus veetud sedasi, et esimesest seinast teise, teisest kolmandasse ja kolmandast ... esimesse. Ja ongi kõik. Muid kaableid ei ole. Võib juhtuda, et ma saan millestki valesti aru aga ma päriselt ka suuda välja mõelda mis krdi moodi see asi peaks tööle hakkama.

Off grid lahendus Ja särtsu saab sisse kui teha selline pikendusjuhe, millel mõlemas otsas pistikud ja siis saab kõrvaltoa pistikust tuua
Kui töölehel ülesanne et vea juhtmed ja paigalda pistikupesad ja ühenda omavahel ära, siis ju võib ka nii aru saada

[dumbuser]

Kusjuures mingis UK poes olidiki müügis sellised versioonid kus mõlemas otsas oli pistik mis kohalikku võrku sobis. Kelle või mille jaoks seda pakuti seda ma ei tea. Lihtsalt pilt oli, selgitavat juttu polnud. Aga mingil ehitusobjektil pidin ise sama asja tegema kui järjekordsel mitme pesaga pikendusjuhtmel pistik katki trambiti. Aga noh ehitusobjektidel tehakse aegajalt tsirkustele ikka väga pika puuga ära.

[T-REX]

Mul peaaegu sarnane küsimus - korteri kap. remont ja praegune el. süsteem ei kannata mingit kriitikat - tahaks ise vedada juhtmed paigaldatava kilbini - sellest ka kaks küsimust:
Kas magamistuppa aitaks 1,5 mm2 kaablist, kui eeldatav tarbimine pistikutele on max 8A? (2 sülearvutit ja 2 tel. laadijat)
Kas kuumavee boileri (2000W 9A) ja pesumasina (tarbimine veel teadmata) võiks ühe 2,5 mm2 kaabliga panna
Kogu juhtmestik läheb betoonseina ja puidu vahele...
Aitäh ette turakale vastamise eest!

[dumbuser]

Esimene vastus jah, teine vastus jah.

[Walter2]

Boileril peaks igal juhul rikkevoolu kaitse olema. Kuidas pesumasin sellega töötab ei oska kommenteerida.

[elektron]

Boileril peaks igal juhul rikkevoolu kaitse olema. Kuidas pesumasin sellega töötab ei oska kommenteerida.

Mul on kogu korter (va. elektripliit) 3f rikkevoolu kaitse taga, pole kordagi välja löönud.

[tabarabarap]

Mul peaaegu sarnane küsimus - korteri kap. remont ja praegune el. süsteem ei kannata mingit kriitikat - tahaks ise vedada juhtmed paigaldatava kilbini - sellest ka kaks küsimust:
Kas magamistuppa aitaks 1,5 mm2 kaablist, kui eeldatav tarbimine pistikutele on max 8A? (2 sülearvutit ja 2 tel. laadijat)
Kas kuumavee boileri (2000W 9A) ja pesumasina (tarbimine veel teadmata) võiks ühe 2,5 mm2 kaabliga panna
Kogu juhtmestik läheb betoonseina ja puidu vahele...
Aitäh ette turakale vastamise eest!

Küsi parem nii kas sul on hinnas vahet kas sa ostad 1,5 , 2,5 , 3,5 kaabli kogu oma väiksele korterile. Ilmselt ei ole ja ,kui hinnavahe on 50 eur, siis elektrik paneb kilpi ühendades selle otsa kuna sa oled talle ajju pannud erinevate säästumeetoditega. Suurem kogus jämedamat on sama kallis kui väike kogus erinevat.

Kui on boilerid , pesumasinad, pliidid, ahjud, autolaadijad siis nendele seadmetele tasuks vedada eraldi toide ja soovitatavalt ka natuke üle dimensioneerida sest kunagi ei tea kui võimas tuleb järgmine seade.

[Kalvis]

Boileril peaks igal juhul rikkevoolu kaitse olema. Kuidas pesumasin sellega töötab ei oska kommenteerida.

Üldjuhul töötab väga hästi.
Kui pesumasin vanemaks sai hakkas RVK välja kõmmutama. Oli juhus, pesumasin töötas, katsusin ja sain kerge säraka ja RVK rakenduski. Edaspidi oligi nii - kui vannitoas oli niiske õhk, lendas pesumasina RVKst välja. Kuiva õhuga töötas suurepäraselt. Põhjus oli nõuka aegsetes paneelikates ju vilets ventilatsioon ja vähene kütmine - tekitas kondentsi pesumasinas.

[praktik]

Kui võimalik, siis vea boilerile pesumasinale eraldi kaablid (3*2,5), sest muidu läheb koormus juhtmele liiga
suureks ja hakkab 16A kaitslülitit välja lööma kui nad ühel ajal tööle hakkavad. (boiler 2000W, pesumasin arvatavasti 2-2,5 kW, kokku umbes 4,5 kw=20A. Mul oli kunagi analoogne olukord, mina sain 1- faasilisel boileril võimsust vähendada (võtsin küttekehal 1 sektsiooni lahti)

[dumbuser]

Ma mõni aega tagasi uurisin ja üsna paljud pesumasinad olid max 1500W. Tundub mõistlik, sest 2kW puhul ajab selle vee liiga ruttu soojaks ja kui peab madala kraadiga vesi olema siis ta läheb kindlasti kuumemaks kui vaja. Ma oletan, et see on ka põhjus miks sinna äkilisemaid "veekeetjaid" ei panda. Ja sel juhul saab ühe kaabliga hakkama. Kuigi jah, see kokkuhoid on üsna olematu.

[xil]

- Juhtme ristlõike valimisel pole määrav mitte eeldatav koormus juhtme järel, vaid kaitse nimivool juhtme ees.
- Ainult eraldi kaablite vedamisest suurema koormusvõimsuse jaoks ei piisa. Vaja on ka eraldi kaitseid ning kui peakaitse on lahja, peavad nood kaitsed olema ühendatud eri faaside külge.
- Seda küll kartma ei pea, et suurema küttekeha korral vesi liiga kuumaks läheb. "Tavaline odav" termoregulaator toimib ühe kraadi täpsusega ning rakendub kümnendiksekundi jooksul. Pikem ei kasutata väga võimsaid küttekehi, kuna mõnel tüübil võib olla lahjem kaitse või siis on vaid 1 faas kasutada ning ta tahab samal ajal muid elektritarbijaid ka kasutada.

[Carl]

- Juhtme ristlõike valimisel pole määrav mitte eeldatav koormus juhtme järel, vaid kaitse nimivool juhtme ees.

Ning kaitsme valimisel (koos juhtme ristlõikega) ei ole eeldatava koormusega vähimatki pistmist?

"Tavaline odav" termoregulaator toimib ühe kraadi täpsusega ning rakendub kümnendiksekundi jooksul.

Termoregulaator võib ju reageerida kümnendiksekundiga, aga tahaks näha seda 2kW küttekeha koos vee temp mõõtmisega, kus poleks inertsi.
Pesumasinates on vee kogused vähenenud, eeldusel, et soojendamise aega ei ole vaja vähendada, siis piisabki väiksemast küttekest.

[xil]

Sa võid koormust eeldada, aga kui sa või sinu pärijad objekti müüvad, ei pruugi uus omanik su eeldustest ja juhtmete ristlõigetest midagi teada. Seetõttu kord selline, et kaitse tuleks valida eeldatava koormuse järgi, juhtme ristlõige kaitsme järgi.
Pesumasina küttekeha soojuslik inerts on küttekeha väikese massi tõttu tühine. Keraamilise küttekeha mass on tiba suurem, kuid see-eest on tema temperatuur madalam, ehk siis lõpptulemus on sama. Isegi, kui mõnda pesumasinasse on pandud hiiglaslik küttekeha, pole inertsi arvesse võtmine keeruline: küttekeha lülitakse välja mõni kraad enne ettenähtud temperatuuri saavutamist.

[elektron]

3.ndale punktile kommentaariks. Minul istub kogu korteri valgustuse jaoks kilbis üks 10A automaat ja 1,5ne kaabel mis kulgeb läbi tubade. Igas toas on üks harutoos kuhu jooksevad kokku valgustid, lülitid ja seesamune kilbist tulev ja järgmisse tuppa edasi minev "peakaabel". Harutoosidest pääseksid sa siis kui igast lülitist jookseb kaabel kilpi - mis pole ka kuidagi vale, aga minu arvates nonsens.

[Äärenurk]

Harutoosi võib teha ka lambi alla.

Või lüliti taha.

[Küülaline]

Tänapäeval harutoose eriti ei armastata kasutada. Lülititel ja pistikupesadel on enamasti topeltklemmid, toide läheb lülitist lülitisse ja pistikupesast pistikupessa. Hargnemisi püütakse vältida, kui just vaja siis mõne lüliti või pistikupesa toosis tehakse.