Puukütte katla tegelik kasutegur

[degreal]

Kas keegi on proovinud oma puukütte katla kasutegurit tegelikult ära mõõta?
Paigaldasin tsirk pumba järgi soojavee mõõtja ja sain 1.8m3/h. Paigaldasin sissetuleva ja välja mineva toru isolatsiooni alla temp andurid. Home Assistant programm tegeleb andmete logimise ja võimsuse arvutamisega.

Üritasin tervet tsüklit mõõta alates süütamisest kuni süte lõpuni hõõgumisest. Mõtlesin, et Viadrus U26-8 kärab tagavara katlaks küll. Kaks kuud olen siin üritanud erinevat moodi siibreid regullida, süüdata nii alt, ülevalt. Puuhalge katla taga või etteotsa liigutada. Suitsugaasi temperatuuri 200-350 ulatuses hoida. Tee mis tahad, üle 45% kasuteguri pole suutnud välja võluda. Kuiv kasehalg maksab 70€/rm, mis teeb soojuse hinnaks 92€/MWh, mis tähendab seda kui nordpoolis langeb öösiti hind alla 36€/MWh siis on odavam elektritennid käima panna kui puid raisata

On keegi ka üritanud reaalselt oma katla kasutegurit mõõta?

[martto]

Sellisel juhul tuleb kokkuvõttes igal juhul odavam soojuspumbaga kütta.

Väga huvitav mõte on sul iseenesest küll. Kui kahjuks tehniliselt ma ei oska öelda kas mõõdad õigesti ning kas teed midagi valesti. Kõik katlamüüja lubavad muidu kasuteguriks 0,9 ümber. Täitsa huviga tahaks isegi teada, mis see kasutegur siis lõpuks tuleb.

[degreal]

Tulemus on niivõrd halb, et mingi hetk proovin teise tootja voolumõõtjat ja temperatuurianduritele keevitan anduritaskud.

[Coolhouse]

Mis selle kasuteguri määramise mõte on?

Mul tuttav pelletipöletite asjatundja kirus Neris katelt ja ütles et seal ei saagi puitu põletada. Neris on söekatel ja puidu põletamine toimub pikema leegiga kui söe puhul ning tahab suuremat kollet. Mina pildi järgi eriti suurt vahet Nerise ja Viadruse vahel ei näe.
Ehk asi võib olla katla ehituses. Nõuka ajal oli gaasiküttel veidi võimsamaid katlaid kahte tüüpi. Oli terasest leektorukatel nt Kiviõli (selliseid kodukatlaid saab ka praegu) ja siis olid erinevad malmsektsioon katlad. Nendel oli kivimüüritis ümber ja seal täiendavad suitsukäigud.
Leektorukatla kasutegur oli gaasil 87 % kui suitsugaas 180 C.

Kui sa mingile malmkatlale katseid teed siis eales ei saavuta puudega sarnaseid kasutegureid kui gaasiga.
Hinnanguliselt võib sellisel malmkatlal 60% kasutegur väga hea olla.
Puidu jaoks peaks ikka Atmos või sarnane katel olema kui kasutegurist rääkida.

[Ac457765]

Käsitsi kütmisel on alati probleemiks liigne õhk, mis kasuteguri alla viib. Mõjutab ka see, kas katel asub külmas ruumis ja kas on isoleeritud (vahel köetakse ka palja kestaga).
Vee läbivoolu ja temperatuuride järgi muidu jah arvutamine käib.
Pelletiga töötaval Viadrusel olen gaasianalüsaatoriga mõõtnud kasuteguriks u. 75 % kui suitsugaas oli u. 300 C (katla välisjahtumise kadu juurde). Käsitsi küttes ei saa õhku stabiilselt ideaalses vahekorras hoida koguaeg ja kindlasti jääb ka parimal juhul kasutegur alla 75%. Siiski võiks pakkuda, et 60-70% vahele võiks olla võimalik saada. Mõõta tasuks nii kaua kuni vee temperatuur on sama mis süüdates oli ja koldes kõik sama jahtunud on nagu süüdates.

[ping]

Tulemus on niivõrd halb, et mingi hetk proovin teise tootja voolumõõtjat ja temperatuurianduritele keevitan anduritaskud.

Olen küll Viadruses hulga puid ära põletanud ja eks see üks suur puude raiskamine oli, sest see on lühikese leegiga kütuse (kivisöe) katel aga mõõtjat tookord polnud.
Otse soojusmõõtjaga ongi kõige täpsem mõõta, sest teiste meetoditega tuleb alati suurem viga sisse.

See peaks hetkel olema kõige odavam letikaubana saadaolev soojusmõõtja (118eur):
https://online.depo-diy.ee/search/sooju ... 5%C3%B5tja

Ja see on spetsiaalne (kiirema reaktsiooniga) anduritaskuga kraan selle soojusmõõtja andurile:
https://www.feb.ee/kuulkraan-anduritask ... sk-sk-pn20

(Panin sellise omale Õ/V soojuspumpa mõõtma.)

[ping]

... Paigaldasin tsirk pumba järgi soojavee mõõtja ja sain 1.8m3/h. ....

Vahetult pumba järgi ei tohiks veemõõtjat paigutada, sest enne veemõõtjat peab olema vajaliku pikkusega sirge toru, mille pikkus sõltub toru läbimõõdust.
Muidu ei arvesta veemõõtja täpselt.

[Ac457765]

No kui veemõõtja ikka koos õigete liitmikega paigaldati, siis pole probleemi, liitmike pikkus on juba piisav.

[ping]

No kui veemõõtja ikka koos õigete liitmikega paigaldati, siis pole probleemi, liitmike pikkus on juba piisav.

Kuskohast selline tarkus pärit on, et "kõik vajaliku keermega liitmikud on veemõõtjale nõuetekohase pikkusega"?
Kui pikk on "vajalik pikkus"?

[Ac457765]

Räägin "veemõõtja liitmikust", mitte mingist suvalisest (näiteks üleminekust vms). Näiteks: https://www.bauhof.ee/et/veesusteemid/v ... -sk-576137
Vajaliku pikkuse tõid sina teemasse. "enne veemõõtjat peab olema vajaliku pikkusega sirge toru, mille pikkus sõltub toru läbimõõdust."

[ping]

Räägin "veemõõtja liitmikust", mitte mingist suvalisest (näiteks üleminekust vms). Näiteks: https://www.bauhof.ee/et/veesusteemid/v ... -sk-576137
Vajaliku pikkuse tõid sina teemasse. "enne veemõõtjat peab olema vajaliku pikkusega sirge toru, mille pikkus sõltub toru läbimõõdust."

See on ainult "sobiva keermega liitmik" ja sellele tuleb liita ka ette sirge toru, mille pikkuse leiab mõõtja paigaldusjuhendist.
Kuna see pikkus võib tootjatel erinev olla, siis ma ühtegi numbrit välja ei too.

[Ac457765]

Mitte ainult enne mõõtjat, vaid ka peale seda on ette nähtud mingi pikkusega sirge ja muutumatu läbimõõduga pikkus. Ma julgen väita, et sellisest liitmikust piisab. Võib proovida seda väidet ümber lükata kui huvi on (näiteks katseliselt).

[Riio12]

Mis on sisend arvutusel. Puidu kuiv kask kütteväärtus 4kWh/kg (sama ka teised puuliigid /kg). Kas kaalud koldetäie ennem ära? Kui suitsugaasid nagu kirjutasid 250-300C ja koldes tuhk, siis vabanenud energia peaks vees olema. Kui pikk min. on põlemis protsess (süütamisest /siibri sulgemiseni) , näitaks kui intensiivne on põlemine.
Mõõtmise pikkus siis pealevoolu tem. sama mis startides. 45% kasuteguriga saadud 10senti/kWh läheks juba toetusmeetmete alla!

[ping]

Mitte ainult enne mõõtjat, vaid ka peale seda on ette nähtud mingi pikkusega sirge ja muutumatu läbimõõduga pikkus. Ma julgen väita, et sellisest liitmikust piisab. Võib proovida seda väidet ümber lükata kui huvi on (näiteks katseliselt).

Milleks ajada tühja plära, kui igal mõõteseadmel on kasutusjuhend olemas, kus kõik vajalik on kirjas?
Miks peab keegi hakkama katsetega tõestama, et mõõteseadme valel paigaldusel tekkib viga ja kui suur see on?

[Ac457765]

Milleks ajada tühja plära, kui igal mõõteseadmel on kasutusjuhend olemas, kus kõik vajalik on kirjas?
Miks peab keegi hakkama katsetega tõestama, et mõõteseadme valel paigaldusel tekkib viga ja kui suur see on?

See on üldiselt suuremate arvestite teema. Kui räägime 1,8 m3/h mõõtmisest ehk siis tavalisest 1/2" korteri veearvestist, siis näita mõnda juhendit kus on need sirged torulõigud kirjas.

[xil]

Käsitsi kütmisel on alati probleemiks liigne õhk, mis kasuteguri alla viib. Mõjutab ka see, kas katel asub külmas ruumis ja kas on isoleeritud (vahel köetakse ka palja kestaga).
Vee läbivoolu ja temperatuuride järgi muidu jah arvutamine käib.
Pelletiga töötaval Viadrusel olen gaasianalüsaatoriga mõõtnud kasuteguriks u. 75 % kui suitsugaas oli u. 300 C (katla välisjahtumise kadu juurde). Käsitsi küttes ei saa õhku stabiilselt ideaalses vahekorras hoida koguaeg ja kindlasti jääb ka parimal juhul kasutegur alla 75%. Siiski võiks pakkuda, et 60-70% vahele võiks olla võimalik saada. Mõõta tasuks nii kaua kuni vee temperatuur on sama mis süüdates oli ja koldes kõik sama jahtunud on nagu süüdates.

Teisalt, kui katel on keldris ja korstnajalg läheb maja sees läbi kahe korruse, siis too soojendab ka, ehk siis kasutegur on suurem, kui vaid vee soojendamise põhjal arvutatu.

[ping]

Milleks ajada tühja plära, kui igal mõõteseadmel on kasutusjuhend olemas, kus kõik vajalik on kirjas?
Miks peab keegi hakkama katsetega tõestama, et mõõteseadme valel paigaldusel tekkib viga ja kui suur see on?

See on üldiselt suuremate arvestite teema. Kui räägime 1,8 m3/h mõõtmisest ehk siis tavalisest 1/2" korteri veearvestist, siis näita mõnda juhendit kus on need sirged torulõigud kirjas.

Kas laiskus ei lase ise otsida?
Kui tegu on rahalise arvestuse aluseks oleva mõõtjaga, siis isegi riigiteatajas on asjakohane dokument olemas, et sirge toru pikkus peab olema vähemalt enne mõõtjat 5DN ja pärast 3DN.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/40 ... /Lisa1.pdf
https://www.google.com/search?q=veem%C3 ... EE768EE768

[Ac457765]

Kas laiskus ei lase ise otsida?
Kui tegu on rahalise arvestuse aluseks oleva mõõtjaga, siis isegi riigiteatajas on asjakohane dokument olemas, et sirge toru pikkus peab olema vähemalt enne mõõtjat 5DN ja pärast 3DN.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/40 ... /Lisa1.pdf
https://www.google.com/search?q=veem%C3 ... EE768EE768

See on üldiselt suuremate arvestite teema. Kui räägime 1,8 m3/h mõõtmisest ehk siis tavalisest 1/2" korteri veearvestist, siis näita mõnda juhendit kus on need sirged torulõigud kirjas

Minu arust siin teemas oli jutt 1,8 m3/h mõõtmisest väikese arvestiga, mitte mingi maja peaveemõõtjast, mille kaudu veefirma rahaline arvestus käib. Ehk siis sa ikkagi ei näidanud mulle ühe tavalise korteri veemõõtja (nominaalne läbivool kuni 2,5 m3/h: https://www.onninen.ee/zenner-veemootja ... m/p/CCX151 ) juhendit, kust loeks välja, et ei piisa eelpool näidatud liitmikest.

[ping]

Kas laiskus ei lase ise otsida?
Kui tegu on rahalise arvestuse aluseks oleva mõõtjaga, siis isegi riigiteatajas on asjakohane dokument olemas, et sirge toru pikkus peab olema vähemalt enne mõõtjat 5DN ja pärast 3DN.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/40 ... /Lisa1.pdf
https://www.google.com/search?q=veem%C3 ... EE768EE768

See on üldiselt suuremate arvestite teema. Kui räägime 1,8 m3/h mõõtmisest ehk siis tavalisest 1/2" korteri veearvestist, siis näita mõnda juhendit kus on need sirged torulõigud kirjas

Minu arust siin teemas oli jutt 1,8 m3/h mõõtmisest väikese arvestiga, mitte mingi maja peaveemõõtjast, mille kaudu veefirma rahaline arvestus käib. Ehk siis sa ikkagi ei näidanud mulle ühe tavalise korteri veemõõtja (nominaalne läbivool kuni 2,5 m3/h: https://www.onninen.ee/zenner-veemootja ... m/p/CCX151 ) juhendit, kust loeks välja, et ei piisa eelpool näidatud liitmikest.

Suur ja väike on suhtelised mõisted, sellest arusaamiseks pole erilist ajuehitust tarvis.
Minu maja veeühenduse lepingus on võrguvee tarbimine lubatud ööpäevas max 1,5m2, aga siin räägitakse soojusmõõtja poolt mõõdetavast veekogusest 1,8m3/h ehk 43m2 ööpäevas ehk 1500m2/kuus.

Kui on huvi, siis otsi ise. http://www.zenner-korkeamaki.com/en/pro ... /index.htm

[Ac457765]

Suur ja väike on suhtelised mõisted, sellest arusaamiseks pole erilist ajuehitust tarvis.
Minu maja veeühenduse lepingus on võrguvee tarbimine lubatud ööpäevas max 1,5m2, aga siin räägitakse soojusmõõtja poolt mõõdetavast veekogusest 1,8m3/h ehk 43m2 ööpäevas ehk 1500m2/kuus.

Kui on huvi, siis otsi ise. http://www.zenner-korkeamaki.com/en/pro ... /index.htm

Kas on sul ette näidata mõnda väiksemat kui 1/2" veemõõtjat (mis on nö. korteri veemõõtja)? Ehk siis ma väidaks, et põhimõtteliselt sellest väiksemat praktikas ei olegi ja "suureks" seda ju nimetada ei saa.
Sealt oma viiadatud lingilt ilmselt nägid ise ka (kuigi see on siiski juba alates 3/4" suurusega variant ja sellist ka korteri veemõõtjana ei kasutata), et ülevalt paremalt esimene pilt näitab puust ja punaselt ette, et kohe peale veemõõtjaliitmikke võib keerata: http://www.zenner-korkeamaki.com/pdf/zenner_insm.pdf Nii et parem tunnista oma "lutti saamist".

[Coolhouse]

See asi hakkab juba tüütuks muutuma!

Soovitan istuda MCD restorani ja võtta 2 topsi jooki. Üks kõrrega ja teine ilma.
Läbi kõrre on ikka tükk tegemist et jooki manustada. Niisama lonksu võttes pole mingit probleemi.
Ehk Soomlastel on ka viidatud kulumõõtjatele alates Dy20 ja max veeringlusega 2,5 m3/h.
Siis võiks ju kogu maja küttetorustiku 1/2 tolli toruga teha ja asi oleks väga ok.
Ei saa mitte panna 1,5 m3 korteri veemõõtjat niisama lihtsalt maja küttevee ringlust mõõtma. Seda võite veel kaua arutada mitu dy peaks enne mõõtjat ja pärast mõõtjat sirget lõiku olema.

Kui tõsisemalt mõelda siis takistab selline ise paigaldatud "mõõteseade" katla veeringlust.
Kuna selline uurimistöö on ilmselt juba "edasijõudnutele" siis ärge unustage ka algajaid katla kasutajaid kes katla küdema panemisel unustavad veeringluse avada. Hea kui siis ikka kaitseklapp olemas on.
On ka juhtumeid kus mõni "teadlane" on ise ehitanud küttesüsteemi ning jätnud katlale kaitseklapi paigaldamata.
Ehk palun jätke igasugused katlaid puudutavad katsetused ning mõõtmised tegemata.

[Ac457765]

Pingi märkus sirgete torulõikude osas on üldjuhul õige, kui tegu tiivikuga veemõõtjaga.

Ei ole need pildid seal viidatud lingis olevas juhendis ka mingi ultrahelimõõtja kohta. Ehk nagu ütlesin, väikesel (1/2" kindlasti) veemõõtjal piisab kindlasti veemõõtja jaoks ette nähtud liitmikest, mis annavad juba mitu cm sirget lõiku...

[val]

.....Tee mis tahad, üle 45% kasuteguri pole suutnud välja võluda. ....

Dokumendid väidavad U26 kasuteguriks 75...79. See on labori ideaaltingimustel ja kõige kvaliteetsema söega küttes. Kui sa söekatelt puudega kütad, siis 40-50 kanti kasutegur kõlab loogiliselt.
https://kyte.ee/wp-content/uploads/2017 ... juhend.pdf

[Ac457765]

Puiduga langeb peamiselt välja antav võimsus, mitte kasutegur. Nagu ka juhendist näha, et puiduga kütmise puhul pole antud eraldi kasutegurit.

[Kalvis]

Olen näinud kunagi kuskil andmetes oli Viadrusil puiduga küttes madalam kasutegur kui söel. Oligi 0,7. Tavaliselt seda müüjad ei näita aga näe üks julges. Põhjuseks on Viadrusi ehitus - see on lühikese leegiga söekatel. Seest puhastel puidukateldel on kasutegur >0,8 ja pidi õige olema.