Küttesüsteemi valimine

[Coolhouse]

See ei ole küll antud teemas väga oluline, aga tegelikult muidugi enamasti need "radiaatorid" on konvektorid, sest kuidas muidu nimetada küttekeha, mis suurema osa küttevõimsususest annab välja konvektiivsel teel ja väiksema osa kiirguslikul teel.

Tänud!
Teised on leidnud et eesti keeles võiks fancoil tähendada fan-coil radiaator või siis puhurradiaator.

[juri73]

Hetkel on katlal 2 kaitsesüsteemi kõrgem on 65 aga madalam ei mäleta vist oli 60 peal. Kunagi kui oli diilikütte ja automaatikat polnud siis sai käsitsi temp pandud ja kui mu mälu ei peta siis midagi 40 ja veidi peale vist oli. Ribid on pandud arvestusega 1m2=1 ribi ning nurgatubades mõni lisaks.

Ega mitte ainult sinul pole nii vaid ENSV ajal nii tehtigi. kui sul nüüd on maja soojustatud ka nii nagu tollel ajal oli siis kuskil 0 C välisõhul on ilma ringluspumbata ehk vabaringlusega vaja 37 C küttevett ja see 45 C läheb mängu kuskil arvatavalt -5C juures.
Kui nüüd (ma ei tea kuidas pelleti süst ehitatud) maasoojuspumbaga ajab vett ringi ringluspump siis läheb olukord paremaks.
Kuid ringluspumbaga läheb majja -5.. -15 C välisõhul 50...55 C.
Kui välisõhk veelgi külmem pead tenni või pelletikatla appi võtma.
See eelnev jutt põhineb mitmel malmradikatega majal.

Kõige lihtsam on maasoojuspump tööle panna ja vaadata kuidas töötab.
Nii ongi paljud teinud ja e-posti arveid enam vaadata ei julge. Võib ka tuhat ette lüüa.
Ehk tuleks vaadata ka soojuspumba kasutegureid 35, 45, 55 C veega ja mõelda kas mitte mõni radiaator lisada.
(hull jutt) aga tegelikult on olemas sellised radiaatorid mis ventilaatori abil võimaldavad kanda 130 cm pika radiaatoriga 4...5 kW soojusvõimsust. Aga nad maksavad mitu korda rohkem kui tavaline radiaator.
Sellise asja nimi on konvektor kuigi välimus sama kui radiaatoril.

Seda öeldi jah et külmaga vaja pellet lisaks panna kuid palju neid 15 ja rohkem külmaga päevi on. Muidugi ei tea mis teeb elektri hind ja samuti mis maksab tulevikus pellet.

[Urmas]

Muidugi ei tea mis teeb elektri hind ja samuti mis maksab tulevikus pellet.

Pelletite ja küttepuude hind tõuseb korrelatsioonis elektri hinnaga.

[valaskalakene]

Miks ei tehta pikema elueaga seadmeid, et ka peale "0 jõudmist" saaks veidi muiduelu nautida ega peaks hakkama jälle uue ja energiatõhusama seadme soetamisele mõtlema?
Kui meie Stropuva kere oleks tehtud veidi paksemast metallist ja arvestada, et õhukolu on kuluvosa, siis seda tüüpi katel peaks vastu ikka tunduvalt rohkem kui 20 aastat.

Eks turg paneb selle paika - kui teha seade pikema elueaga, on ta kallim ja keskmine tarbija ostab eelkõige hinda. Nii lihtne ongi.

Inimeste jõukuse tõustes muutub ajahorisont ka pikemaks üldiselt. Kestvamaid seadmeid tasub vaadata kõrgema elatustasemega riikidest.

päikest,

Hannes

[Kalvis]

Olemasolevasse õlikütte süsteemi ongi kõige mõistlikum esimeses etapis soojuspump külge ühendada ja siis 45 C esimene talv kuidagi ära elada. Siis selgub, millised ruumid tahavad lisaradikaid ja need siis täiendavalt juurde paigaldada. Üldiselt kütab SP päris kenasti õlikütte järgi arvestatud radikatega toa soojaks kuid on ikkagi lahjem. Kõigil tuttavatel kel sedasi uuendus tehtud - lisasid kogu maja peale vaid 1-2 radikat ja nüüd on maja kenasti soe. Radikad lõigati vahele või pikendati olemasolevatest radiaatoreid.
Elektri hinna osas niipea selgeid lahendusi pole - valitsus on täiesti otsustusvõimetu ja ei tahagi lahendada. Strateegiline prognoos ütleb - kallis elekter tuli et jääda. Siiski tänu Narvale saaks Eestis teha "soodsat" elektrit aga valitsus ei taha.
Kõikide seadmete eluiga sõltub ikkagi konkreetsest tootjast ja kui heaks ta need projekteerinud on. Üldiselt normaalsemad seadmetel on tagatud >20 a.

[T25]

Siiski tänu Narvale saaks Eestis teha "soodsat" elektrit aga valitsus ei taha.

Müüakse kallilt turule, kus inimeste ostujõud on kordades kõrgem , kui meil ja siis räägitakse, kui hea on börs. Tegelikult tuleks omatarve ära katta elektrijaamadega talvel ja hind fikseerida selliselt, et õhk ja maasoojuspumbad oleks elujõulised, mitte nii, et inimesed maksavad elektri eest 6-10x arveid. Kui aga samamoodi edasi läheb ja 10x arveid hakatakse "uue normaalsusena" käsitlema, siis soojuspumbast saab rahapump, mis kõik inimeste säästud talvel mõne kuuga nahka paneb.

[xil]

Praegu on ülemaailmne energiapuudus ja seda ei tinginud Nord Pool börs. Hiinas on probleemid, Pakistanis on tõusnud gaasihindade tõttu tööstustootmine kriisis jne.
Meil on tõusnud nii elektri, gaasi, kui tahkekütte hind. Vedelkütuse hind on tõusnud vähem, kuna suure osa tarbijahinnast moodustab aktsiis ning seda pole tõstetud. Küttesüsteem ehitatakse aastakümneteks ja paari aasta hindadest lähtuda on lühinägelik. Kõrged elektrihinnad toovad kaasa päikese- ja tuuleelektri buumi, samas fossiilseid kütuseid plaanitakse tulevikus veel kallimalt maksustama hakata ning puidu kasutamist kütteks plaanitakse vähendada. Pikaajaline suund võiks olla, et elekter läheb mõne aasta jooksul odavamaks tagasi, muu energia hind tõuseb tulevikus veelgi.

[Katlamiis]

Aasta tagasi olid kõik kõvad mehed, et õhk soojuspump on ikka ainuõige valik ja pelletiküte ei kõlba kuhugi. Nüüd tahaks teada millised on elektri arved Pelleti kulu oli detsembris natuke alla 600kg euredes teeb see natuke üle 100€ täpsemalt 107,36€ (köetavat pinda 220m2 tubades mõnusalt soe )

[Prill]

Aasta tagasi olid kõik kõvad mehed, et õhk soojuspump on ikka ainuõige valik ja pelletiküte ei kõlba kuhugi. Nüüd tahaks teada millised on elektri arved Pelleti kulu oli detsembris natuke alla 600kg euredes teeb see natuke üle 100€ täpsemalt 107,36€ (köetavat pinda 220m2 tubades mõnusalt soe )

Vara veel pelletikütte-hinna üle hõisata, ise ostsin suvel pelletit 190€ alus (975kg) koos kohaletoomisega, täna müüakse sama 249€. Ma ei tea mis energiat pelletitootmiseks kasutatakse, kui kasutavad elektrit/gaasi, on järgmise küttehooaja märgatav hinnatõus soolas.
Miski puidumassi tootja pani elektrihinna tõttu üldse tootmise seisma, kui pelletitootjad sama järgivad, võib lisaks tootmisisendi hinnatõusule sügisel lisanduda veel defitsiidist tulenev hinnatõus, kus laod on tühjad ja ei suudeta nõudlust rahuldada.

Elektrihind mõjutab meid lõpuks kõiki, keda otsesemalt, keda kaudsemalt.

[xil]

Võrreldes paari aasta tagusega on pellet tõusnud 2x, elekter 3x, gaas kõige rohkem, vedelkütus kõige vähem.
Pelleti küttehind on 0,06EUR/kWh, elektri kWh hind ligi 0,2EUR/kg. Kel on maasoojuspump ja COP umbes 3, nende jaoks on kWh hind umbes sama, mis pelletiga kütjatel, kuid kütmine on erinevalt pelleti kasutajatest hooldusvaba. Praeguste ilmadega on ka korraliku õhksoojuspumba omanikel küttehind pelletiga sama, aga kui ilmad külmaks peaksid minema, nagu detsembris oli, siis soojuspumbaga kütmine läheb COPi vähenemise tõttu kallimaks.
Kuna elektrihinnale tuleb kompensatsioon, puiduküttele ei tule, siis eeldatavasti muutub elektriküte ka keskklassile järgmisest kuust pelletist odavamaks. Vaestele kompenseeritakse elektrihinda juba praegu.

[les]

Võrreldes paari aasta tagusega on pellet tõusnud 2x

Viimase 7 aasta jooksul on pelleti hind olnud väga stabiilne, jäädes suvisel perioodil vahemikku 190-200 eurot/alus (tavaliselt 960..975 kg). Üks nö kallimaid suvesid oli 2020, kus hind väga alla 200 euro aluse kohta ei liikunud, kuid samas mõni aasta enne seda oli suvine hind 180 eurot/alus ja keskeltläbi ikkagi 190 euro ümber. Mingeid märkimisväärseid hüppeid pole pelleti hind alates 2014. aastast teinud.

Tõepoolest, praegu näeme talviseid hindu (~240 eurot/alus) nind energiahindade üleüldine kallinemine kajastub ilmselt ka käesoleva aastas suvistes hindades.

[xil]

Puitbrikett oli 2 a. tagasi 125 EUR/tonn. Kuna pellet on sama aine, vaid väiksemateks graanuliteks kokku pressitud, eeldasin, et ka pelleti hind oli siis odavam. Praegu on pelleti ja puitbriketi hind sama.
2020.a. kuulutus: https://www.kuldnebors.ee/search/metsan ... 8_10837_et

[les]

Tundub, et brikett on tõesti märkimisväärse hinnahüppe teinud. Ise kütan pelletiga ja seetõttu olid läbi aastate ostuarved kohe käepärast olemas (üks ja sama müüja, sama tüüpi pellet).

[Kalvis]

Pikaajaline suund võiks olla, et elekter läheb mõne aasta jooksul odavamaks tagasi, muu energia hind tõuseb tulevikus veelgi.

See pole veel üldse kindel! EL funktsionäärid pole üldse loobunud Rohepöördest ja meie Valitsus ka mitte! Saksamaa on kindlalt öelnud - kõik söe- ja tuumajaamad suletakse. See tähendab veelgi kallimaid energiahindu! Nemad seal on rikkad ja jäksavad maksta. Kerge leevendus on Olkioluoto käivitumine. Selle jagu Soome vajab vähem ostmist aga ka Soome on plaaninud sulgeda kõik söejaamad. Sealne valitsus võib siiski mõistusele tulla.
Elekter saab odavamaks minna vaid siis kui mingil segasel põhjusel hakatakse uusi elektri toomisseadmeid paigaldama. Päikesejaamadega saab kiirelt - aastaga on püsti. Eramaja omanik suudab 2 päevaga püsti panna (ise panin ja töötas) aga liitumisprotsess võttis 3 kuud aega ja siis tehti tunni ajaga arvesti vahetus. Aga sedasi tuleb võimsust vähe juurdi - see küll alandab vaid suvist elektri hinda, kuna talvel pole.
Tuulikutega on kauem - võib lausa 10 aastat minna enne kui eestis võimsust juurde tuleb - riik ja KOV takistavad kuidas jäksavad.
Tuumajaam on kena arutelu mölaks aga arvatavasti järgnevad 10 aastat kuuleme vaid möla. Fermi juttu tõsiselt ei tasu võtta - neil on ehitaja aga neil pole sentigi raha. Riiki ei huvita ja teisi suurettevõtteid eestis pole.
Seadusandlikult saaks olemasolevate Narva jaamadega kenasti soodsat elektrit. Tänaseks õnnestus valitsusringkondade tagatubadest kätte saada vastus - selle valitsuse ajal seda ei juhtu. Kaja ennem astub tagasi.
Seega - elektri imelisse odavnemisse ei usu. Eks EL aladel ehitatakse taastuvenergiat juurde - see mingil määral aitab suviti hinda alandada.

[tabarabarap]

Unustage odavus ja tehke oma süsteemid nii, et teil on võimalus kas ajutiselt loobuda või ümber lülituda hetkel odavaimale kütteliigile. Korra aastas võrdled hinda ja sinu futuur hinna fikseerimiseks seisab kuuris, hoidlas 3 aasta varuna.

[ping]

Unustage odavus ja tehke oma süsteemid nii, et teil on võimalus kas ajutiselt loobuda või ümber lülituda hetkel odavaimale kütteliigile. Korra aastas võrdled hinda ja sinu futuur hinna fikseerimiseks seisab kuuris, hoidlas 3 aasta varuna.

Sama soovitus nagu bensiini, seepi ja soola varuks osta.
Aitab hetke üle elada aga lõpuks ikka ostad kallimat kraami.

[tabarabarap]

Sama soovitus nagu bensiini, seepi ja soola varuks osta.
Aitab hetke üle elada aga lõpuks ikka ostad kallimat kraami.

Mitte just päris sama, aga sul on õigus on ka palju neid inimesi kelle küte tuleb tanklast võrguga või k-rautast ostukärus korra nädalas ja kellel ei ole varutud tikke või varu justkui oleks, aga võibolla ei tööta küttesüsteem üldse, kui elekter katkenud.

[trebla]

See ei ole küll antud teemas väga oluline, aga tegelikult muidugi enamasti need "radiaatorid" on konvektorid, sest kuidas muidu nimetada küttekeha, mis suurema osa küttevõimsususest annab välja konvektiivsel teel ja väiksema osa kiirguslikul teel.

Tänud!
Teised on leidnud et eesti keeles võiks fancoil tähendada fan-coil radiaator või siis puhurradiaator.

Kas on miski ametlik termin "fan-coil"'ide jaoks eesti keeles olemas ?

Mujal (meist lõunapoolsemas) Euroopas on need laiemalt kasutusel, sest kui neile juurde vedada ka külmaveetoru, siis võimaldavad sama agregaadiga ka jahutada...

[ping]

See ei ole küll antud teemas väga oluline, aga tegelikult muidugi enamasti need "radiaatorid" on konvektorid, sest kuidas muidu nimetada küttekeha, mis suurema osa küttevõimsususest annab välja konvektiivsel teel ja väiksema osa kiirguslikul teel.

Tänud!
Teised on leidnud et eesti keeles võiks fancoil tähendada fan-coil radiaator või siis puhurradiaator.

Kas on miski ametlik termin "fan-coil"'ide jaoks eesti keeles olemas ?

Mujal (meist lõunapoolsemas) Euroopas on need laiemalt kasutusel, sest kui neile juurde vedada ka külmaveetoru, siis võimaldavad sama agregaadiga ka jahutada...

Eesti keeles kasutatakse sellise seadme nimetamisel juba mõnisada aastat sõna "kalorifeer".
https://www.google.com/search?q=kalorif ... 2&dpr=1.25

Vanades mõisahoonetes ja lossides kasutati mõnikord kalorifeerahje (hüpokauste) hoone kütmiseks. Ahi asus keldris, kust läksid kiviseintes asuvad õhukanalid ruumidesse. Soojenes ka keldri lagi – esimese korruse põrand. Kolde ümber olevad kiviseinad ja lagi soojendasid õhku õhukanalites. Soe õhk liikus üles gravitatsioonijõu toimel. Kalorifeeriga köetakse näiteks Kuressaare lossi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kalorifeer

[optimist88]

Sobib siia teemasse. 5 m2 köök on liiga soe, kütteperioodil vähemalt 25 kraadi. Tahaks vahetada malmi väiksema terasradika vastu. Kunagi arvutati 1 ribi/m2 ja paljud panid veel lisaks. 9 ribi on liiga pikk, jääb ette.

Peale-maha temp-e ma ei tea. Soojustatud maja, soe korter ja trepikoda. Pakun küttevajaduseks ca 40W/m2 ehk ruum 200W. 600 kõrgus vist sobib vanade torudega? Kui oletada 45 kraadi peale ja 35 maha (toatemp 23) siis
Compact seerias tüüp 21 ; tüüp 22
pikkus 700 kütab 218W ; 273W
Tüüp 22 on 102mm, laiemaks ei tahaks minna. Pikem ei mahu. Kõrgem ka ilmselt mitte.

Turvaline valik oleks tüüp 22 ja kraan vahele nagu ehitus.pro lingil, olen ma õigel teel?

radikas.jpg (21.89 KiB) Vaadatud 1722 korda

https://ehitus.pro/wp-content/uploads/2 ... dbfb07.jpg

[Kalvis]

On paraleeltoru süsteem. Pildil kahe jätku vahele termostaat või keeratav kraan ja oleks esialgu kõik.

[aero]

On paraleeltoru süsteem. Pildil kahe jätku vahele termostaat või keeratav kraan ja oleks esialgu kõik.

Ta ju kirjutas, et liiga pikk, jääb ette. Ribisid vähemaks võtta vist riskantne vanal asjal.

[Coolhouse]

Turvaline valik oleks tüüp 22 ja kraan vahele nagu ehitus.pro lingil, olen ma õigel teel?
radikas.jpg

https://ehitus.pro/wp-content/uploads/2 ... dbfb07.jpg

Küsi poest kuidas see asi käib.
Pildil on termostaat mitte kraan.
Lisaks käib tagasijooksutorule reguleerimisventiil.
Termostaat + tagasijooksu ventiil müüakse komplektis ja need ei maksa palju.

[optimist88]

Termostaat juhib kraani/ventiililaadset asja, mis piirab vooluhulka. Danfossil sai termostaadi ära jätta ja käsitsi keeramine sobis ka. Seda mõtlesin jah.

[ping]

Sobib siia teemasse. 5 m2 köök on liiga soe, kütteperioodil vähemalt 25 kraadi. Tahaks vahetada malmi ....

Kütteseade on hoone osa (mitte korteri omaniku oma) ja küttesüsteemi töö muutmise (voolukiirused, jne) jaoks on vaja kaasosanike nõusolekut.

Isegi ainult kraani lisamine võib muuta naaberkorterite soojuseržiimi ja kas oled valmis hiljem, probleemide tekkimisel, algse olukorra taastama?

Kui antud radikas kütab liiga palju, siis kõige valutum lahendus toatemperatuuri alandamiseks on see radikas katta "tekiga".
Millise tekiga, see on omaette teema.