Nibe S1255 Smart Price Adaption

[Küülaline]

mille arvelt börsimänguritele neid kompensatsioone pakutakse

Kompensatsiooni saavad ju kõik, ka fix paketi kasutajad kuni 650 kWh tarbimisel.

[Urmas]

Kompensatsiooni saavad ju kõik, ka fix paketi kasutajad kuni 650 kWh tarbimisel.

Direktor sportilku huvi mõttes arvutas välja, et meie leibkond ei kuulu pakutavate toetuste kriteeriumite järgi ei rikaste ega vaeste hulka ehk riigi sõnum on- saage ise hakkama. Mida meil, keskmikel on asja KOV-sse mingi paarikümne eurose toetuse järgi kui meedias juba isegi rikkad mõisaomanikud nutavad ja halavad mingi 10 000€-se elektriarve pärast. Mõisa omanikud, mitte 85m2 korteri omanikud!!!!

[Urmas]

Ps: kas fix hinnaga ei lüpsta tarbjaid?

Lugedes hetkel meedias olevat seakisa ja valitsuse tõmblemist börsipaketi valijatele meeldimiseks, siis kohe kindlasti võidus.

[kaimagk]

Vaja on selleks sisuliselt ühte programmijuppi, börsihinda ja ideaalis veel ilmateadet.
Võit oleks sedasi mitte 10% tuuris, vaid soojuspumbaga samas suurusjärgus.

Nibe s1255 seda vist teeb, vanaem 1255 ilma ei jälgi.

[Urmas]

Vaata Urmas - see ei ole mingi börs mängurluse mõttes. Keegi ei lüpsa kedagi.
Läbi börsihinna ütleb turg nii tarbijale kui tootjale (ja seda terve ööpäeva ette), milline on nõudluse ja pakkumise vahekord ja sellest tulenevalt hind eri kellaajal. ...
Vaja on selleks sisuliselt ühte programmijuppi, börsihinda ja ideaalis veel ilmateadet.

Tere tulemast tänapäeva ja tuletaks meelde, et esimesi maakütte soojuspumpasid nägin üle 20 aasta tagasi. Millal ilmusid esimesed reklaamid börsihinda jälgivatest soojuspumpdest? No üle paari aasta tagasi kohe kindlasti mitte, sest ei olnud vajadust. Ja kui paljud EV soojuspumpasid omavad tavatarbijaid oskavad koostada enda soojuspumbale seda programmijuppi? Arvan, et väga vähesed. Kui paljudel EV elanikel on börsihindade lugemise oskusega soojuspumbad? Ah, ära ole nii utopistlikult sinisilmne ja vaata kõike oma mätta(oskuste) otsast. Ei midagi isiklikku, lihtsalt mõned peršekogemused, et ei ole vaja iga sendi pärast tõmmelda ja saab kokkuhoidu teha ka teistmoodi.

Vaja on selleks sisuliselt ühte programmijuppi, börsihinda ja ideaalis veel ilmateadet.

See kõlab reklaamjutuna ajupestud ullikesele, kes ühelpäeval avastab, et kõik need sinu soovitatud andmed hakkavad olema tasulised, a`la 2€/kuus. Sulle on see 2€ võib olla köki-möki, aga need summad kokkuvõttes ühe firma jaoks võivad olla muljetavaldavad. 20 aasta jooksul on üldhuvi mõttes jälgitud nii mõndasidki hindasid. Üle 20 aasta tagasi propageeriti küttena otsest elektrikütet, läks kümme aastat mööda ja tuli nn "odav" pellet. Mis on tänaseks päevaks järgi jäänud nendest nn "odavatest" kütteliikidest? Mitte essugi! Lihtsalt nn "odavam" küttematerjal(halupuuud ja pellet) jäävad konkurentsis olemiseks 10-20% odavamaks, olenemata tootmise omahinnast. Lugesid EE artiklit meie EL kohta, kes supleb rahas, aga samas esitas KA-le(Konkurentsiamet) taotluse ülekande tasude tõstmiseks? Hämmastav lüpsmine käib!

[Urmas]

Vaata Urmas - see ei ole mingi börs mängurluse mõttes. Keegi ei lüpsa kedagi.

Kui vaadata tarbimist-nõudlust, siis ikka lüpsab küll. Miks ei ole kunagi miinushind näiteks päikesetõusul, kella 8-10 hommikuti või 17-20 õhtuti päikeseloojangu aegu? Mingi anormaalia? Päike/tuul süüdi? Igatsugu variantidest elektrit tootvad jaamad töötavad vist 24/356? Miks on just nendel kellaaegadel börsil kõikse kõrgem hind? Ja öösel, kui päike ei paista, ei maksa kilovatt võrreldes päevase hinnaga mitte essugi? Kus kuradi kohast siis see odav elekter välja võlutakse? No ei saa aru sellisest "seaduspärasusest"? Äkki selgitad juhmile? Mul on liiga palju küsimusi ehk üks loll oskab rohkem küsida kui kümme tarka vastata ja kui kümme tarka ei oska vastata lolli ühele küsimusele, siis küsiks, et kes ikkagi on lollakam/-ad- kas küsija või need, kes ei osanus lolli küsimusele vastata?
Enda mõtteviisist rääkides, siis kui mul mingi asja kohta, millest ise enam-vähem saan aru ja oma skeptilisi küsimustele saan mind rahuldavad vastused, siis kaalun asja ostmist. Ainult tootjate oma toodetele kiidulaulu osas jään alati veidi kahtlevale seisukohale.

[valaskalakene]

Kui vaadata tarbimist-nõudlust, siis ikka lüpsab küll. Miks ei ole kunagi miinushind näiteks päikesetõusul, kella 8-10 hommikuti või 17-20 õhtuti päikeseloojangu aegu? Mingi anormaalia? Päike/tuul süüdi? Igatsugu variantidest elektrit tootvad jaamad töötavad vist 24/356? Miks on just nendel kellaaegadel börsil kõikse kõrgem hind? Ja öösel, kui päike ei paista, ei maksa kilovatt võrreldes päevase hinnaga mitte essugi? Kus kuradi kohast siis see odav elekter välja võlutakse? No ei saa aru sellisest "seaduspärasusest"? Äkki selgitad juhmile? Mul on liiga palju küsimusi ehk üks loll oskab rohkem küsida kui kümme tarka vastata ja kui kümme tarka ei oska vastata lolli ühele küsimusele, siis küsiks, et kes ikkagi on lollakam/-ad- kas küsija või need, kes ei osanus lolli küsimusele vastata?
Enda mõtteviisist rääkides, siis kui mul mingi asja kohta, millest ise enam-vähem saan aru ja oma skeptilisi küsimustele saan mind rahuldavad vastused, siis kaalun asja ostmist. Ainult tootjate oma toodetele kiidulaulu osas jään alati veidi kahtlevale seisukohale.

See ei ole anomaalia. Vastupidi - see on reegel. Hinna kujundab nõudmise ja pakkumise vahekord. Järelikult on neil kellaaegadel, kui elekter kallis nõudmine võrreldes pakkumisega kõige suurem.
Elektri tootmisest ma väga palju ei tea, aga aru olen saanud, tootmismahte seal väga kiiresti juhtida ei saa.
Taastuvenergiat EI SAA ÜLDSE JUHTIDA!
Öösel on elekter odav, kuna inimesed magavad, tehased ei tööta - nõudlus on sellest tulenevalt väike aga jaamad, mille võimsust ei ole võimalik või tasuv maha keerata, töötavad.
Hommikul inimesed ärkavad laias laastus ühel ajal, tahavad dushi all käia ja kohvi juua, tehases hakatakse riburada mööda tööpinke ja arvuteid sisse lülitama.... Eks sealt tulebki hommikune hinnatipp.

Päikeseenergia osa on nii väike, et öise/päevase elektri pakkumise / nõudluse vahekorda see veel muuta ei suuda.
Süüdi on päike ja tuul selles, et kui vastav infra on juba püsti, siis sealt tulev elekter ei maksa sisuliselt midagi aga kui tuul ei puhu ja päike ei paista, siis on selle elektri hind lõpmatult kõrge.
Kui me tahame ka siis elektrit tarvitada ja ei taha selle eest maksta niipalju, kui kõige kõrgem pakkuja maksma on võimeline, siis peab iga tuuliku ja päikesepaneeli jagu kiiresti lülitavat varuvõimsust kuskil olema.....
Selline KIIRESTI reageeriv varuvõimsus on väga kallis....

Sarnaselt, nagu siis, kui kõik maalrid otsustaksid korraga puhkusele minna ja näiteks Eestisse jääks ainult üks-kaks töövõimelist tegelast, Milliseks siis nende tunnihind kujuneks?

[linni]

Hea soojapidavusega majas põrandakütte korral võib vabalt korraldada kütmise ööpäeva mõne odavama tunni jooksul ilma, et keegi üldse millestki aru saaks mugavuse mõttes.

Kunagi, kui mu IVT pump otsad andis, siis oli maja 3 päeva ilma kütteta. Detsembrikuus. Temperatuur langes 3 päeva jooksul 2 kraadi. Põrandaküte mõlemal korrusel. A energiaklassi maja.

Mis puudutab kellegi Urmase tuututamist siin, siis pole mõtet iga grafomaani säutsu peale reageerida.

[antispetsialist]

Tere
Kas kellelgi on NIBE pumbal "SG Ready" valikuvõimalus menüüs 4.2.3 aktiivne?
Või sama võimalus (nt menüü 4.1.5 seade SMO 40). Mul SMO 40-l pole see aktiivne ja ei leia ka kuidas aktiveerimine käib. Jälgides pumba enda Smart Price Adaption kasutust tundub mulle, et SG Ready kaudu juhtimine oleks efektiivsem. Kui juhtida börsihinna järgi (nt AUX on määratud "blokeerida küte") ja sooviks kasutada vahelt ühte odavamat (mitte mitut järjesikust) tundi, siis hakkavad kraadminutid 0-st jooksma. st peaks juba mingi aeg varem sisse lülitama. Smart Price Adaption mingil moel toimetab, kuid algoritm jääb ebaselgeks, kohati hakkab ikka kütma kallil ajal, kuigi järgnev tund on poole odavam.

[prpr]

Selleks, et reaalselt börsihinna jälgimisest kasu oleks peab olema kaks tingimust täidetud:
1. Soojuspump peab olema oluliselt üledimensioneeritud või ei tohi õues olla kuigi külm (aga siis on ka küttekulu nagunii niivõrd madal, et tõmmelda pole eriti mõtet). Ette kütta elektriküttekehaga ei ole eriti mõtet, sest see maksab juba 4-5 korda rohkem, kui lasta lihtsalt soojuspumbal joosta.
2. Selleks, et midagi üldse ette kütta, on vaja üsna suurt soojussalvestit.

Toon näite - mul küll vanem maja, mis ei ole tea kui hea soojustusega (köetavat pinda ca. 150-160m2), aga... 300L vahepaagiga, mis korrektselt ühendatud nii, et ei lase pealevoolul tagasivooluga seguneda saan ma oma maja välja lülitatud pumbaga salvestatud soojusest "kütta" ilma, et temperatuur pendeldama hakkaks ca. 40 minutit, kui õues on 0 kraadi. Pumba küttekõvera hüsterees on tavaliselt 5.5-6.5 kraadi.

Kui nüüd tahaks midagi salvestada kuskile, siis võiks ju seda paaki kõrgema hüsteeresiga kütta. Aga isegi kui ma kütaks need 300L kuskile 60C peale (kusjuures nii kõrge väljundtemperatuuriga on pumba COP üsna kehva ja mida kehvem COP, seda suurem tarbimine, aga okei), no siis venitaks vast 1h-1h20 välja.
See eeldab seda, et pumbal on üldse vaba aega / võimsust, et seda vett nii kaua lisaks kütta. Kui õues on külm ja pump korrektselt dimensioneeritud, siis kuskil -10C juures peaks ta nagunii juba kasutama 85-90% võimsusest.

Kuivõrd elektri hind muutub kord tunnis, siis jah, saab teha sellise loogika, mis vaatab järgmise tunni hinda ja kui see on näiteks 2x suurem eelneva kahe tunni keskmisest, siis sätib pumba küttekõvera kuskile lakke kuni selle hetkeni, kui järgmine tund kätte jõuab. Aga jällegi, me saame asja mõjutada max 1h ulatuses ning eeldus on see, et pumbal on saadaval vaba võimsust, mida siis sellele eelnevale tunnile akupaaki talletada.

Kui me tahame 2h ette asja mõjutada, siis peab meil olema veel 2x võimsam soojuspump ja 2x suurem paak. 600L paak on juba päris suur jurakas no ja pumba 2x üledimensioneerimine maksab nii palju, et see ei tasu ennast mitte kunagi ära.

Keegi rääkis maja "üles kütmisest" - kas te tõesti tahate, et teil vahepeal oleks majas saun ja vahepeal külm? See on ikka väga ebameeldiv ning ei oma mingit mõtet. Kui akupaaki pole, siis võib selle asja kohe ära unustada. Igasugusel mugavusküttel peaks eesmärk alati olema see, et majas on kogu aeg ühtlane ja mugav temperatuur, mitte see, et 5 eurot vähem kuus läheks.

[Kalvis]

Nii hull see pole - isegi ilma igasugu kütteta püsib maja 4-8 h kenasti peaaegu samal temperatuuril. SP tõesti ei osteta ettekütmiseks 2x võimsam vaid ikka sama võimas - soojematel ilmadel on kütte vajadus väiksem ja ettekütmiseks piisabki tavavõimsusest. Külmematel (kui COP on 1,2 või 1,5) on aga abiks vana hea elektriradiaator - maksab vähe!

[prpr]

Nii hull see pole - isegi ilma igasugu kütteta püsib maja 4-8 h kenasti peaaegu samal temperatuuril. SP tõesti ei osteta ettekütmiseks 2x võimsam vaid ikka sama võimas - soojematel ilmadel on kütte vajadus väiksem ja ettekütmiseks piisabki tavavõimsusest. Külmematel (kui COP on 1,2 või 1,5) on aga abiks vana hea elektriradiaator - maksab vähe!

Väga hästi kirjutatud "peaaegu sama temperatuur" - see ei ütle mitte midagi.
Mina leian, et õhk-vesi või maasoojuspumbaga küttes võiks majas temperatuur varieeruda kuni 0.5 kraadi. S.t. kui on seadistatud 22.5 ruumi temperatuuriks, siis võiks temperatuur tsüklite käigus muutuda maksimaalselt 22-23 kraadi piires. Kui hälve suuremaks läheb on seda juba tunda.

Kui sul just mingisugune ulme passiivmaja ei ole, siis kindlasti langeb tunniga temperatuur kraadi võrra, kui kütte tsirkulatsioon täielikult välja lülitada ja õues miinuskraadid. Radiaatorküttega rohkem, puhta põrandaküttega võimalik, et veidi vähem. Kui juba on väga madala tarbimisega maja, siis kogu see jauramine on nagunii täiesti mõttetu, sest säästaksid mingi 2 euri kuus.

Ehk siis, maja kasutamine soojussalvestina on üldiselt välistatud, sest selle kütmine rohkem kui kraadi soojemaks annab juba paraja sauna tunde ning üle kraadi külmem annab ka tunda. Eks oma asi muidugi, kui oled harjunud ahju kütma ning vahepaaki pole, siis ongi temperatuur nagu yo-yo, aga mugavuskütte kogu point on, et temperatuur oleks stabiilselt tagatud. Lisaks, kui on majas termostaadid, mitte ei reguleeri kogu temperatuuri soojuspump, siis on selline asi nii ehk naa välistatud, kuna need lähevad kinni lihtsalt.

Minu näite puhul tõin ma aja, kui minu majas temperatuur muutub <0.2 kraadi, ehk siis see aeg, mil ei ole aru saada, kas pump töötab või ei tööta ning see on reaalselt see aeg, kui sa saad mängida n.ö. ette kütmisega puhverpaaki ilma mugavust ohverdamata. See nõuab kindlasti korrektselt ühendatud soojussalvestit (puhverpaaki) ning soojuspumba võimsuse teatavat varu antud temperatuuril.

[tabarabarap]

Börsihinna jälgimise, akudesse vms energiasalvestisse kas soojustisse salvestamisest on ka eestikeelseid teadustöid, googlist täitsa leitavaid. Asja mõistlikust piirab ainult süsteemi tasuvus energiakandja hinna suhtes mis siiani on olnud mõttetu kuna elekter on olnud odav

Su jutt on suuresti lahmimine, vabalt saab teha põranda mille inerts piisavalt suur või ka maja (n: paksud silikaatseinad) mis salvestab ja mahutab seda energiat piisava inertsiga, et sa ei märka ka nädalast kõikumist. Akupaakidest rääkimata, hind ja piisav ruum sul pea ainsad piirangud

Selle kütteperioodi hinnatõus näitas selgelt millal selliste süsteemide või ka lihtlabase manuaalse tarbimisjuhtimise (radikas on/off) tasuvuspiir koju juhtmeid pidi kätte jõudis.

Kui sul on kõrvuti 5 tundi börsil, ka täna, kus üks tund on üle 2x odavam, kui 4 järgnevat, siis muutub salvestamine või tarbimise juhtimine ka väikses mastaabis mõistlikuks. Eeldab muidugi, et tarbimine on piisav optimeerimiseks.

[prpr]

Su jutt on suuresti lahmimine, vabalt saab teha põranda mille inerts piisavalt suur või ka maja (n: paksud silikaatseinad) mis salvestab ja mahutab seda energiat piisava inertsiga, et sa ei märka ka nädalast kõikumist. Akupaakidest rääkimata, hind ja piisav ruum sul pea ainsad piirangud

Ma räägin antud juhul olemasolevast küttesüsteemist, kus on kuidagi võimalik mingisugust säästu realiseerida, mitte uue maja ehitamist, selleks, et börsihinnaga mängides kuus 20 eurot kokku hoida. Lahmid sina. Minul on ca. 10 temperatuuriandurit erinevates kohtades, kust ma reaalselt näen, kuidas küttesüsteem toimib.

Minu point on, et soojuspumbad ei ole reeglina 2x üle dimensioneeritud, et saaksid pikalt jõude seista (soetusmaksumus kallim, on/off pumbal rohkem tsükleid) ning majja sauna kütmine ei ole ka mingisugune lahendus.

0 kraadi juures käib mul soojuspump 65% ajast, millest ca. 10% moodustab soe vesi. Akupaak ka olemas, ehk siis siinkohal on võimalik midagi teha (tasuvus tuleb muidugi arvutada), aga börsihinnale vastavalt saab odavamal ajal "üle kütta", ehk siis akupaagi temperatuuri tõsta.
-10 kraadi juures on aga asi juba 85% peal. Siin sa väga midagi ette ei küta suure tõenäosusega enam, veel külmemast ilmast rääkimata. Pigem rakendub temperatuuri tõstes elektritenn, mis nullib igasuguse kokkuhoiu - elektritenni poolt toodetud sooja hind on ~3-4x kõrgem, kui MSP-l.

Ehk on tõesti olemas mingisugused masohhistid, kes panevad soojuspumba ning on nõus mitmekraadiste kõikumistega maja sisetemperatuuris, et elektriarve natukene väiksem tuleks. Mina selliseid ei tunne. Seega töötada tuleb olemasoleva süsteemiga ning mugavust kaotamata säästmise eelduseks on energiasalvesti, mis ei mõjuta ruumi temperatuuri.

Mis puutub rahalisse poolde, siis suvalise akupaagiga soojuspumba börsihinda jälgivaks saab teha ca. 40-50 eur maksva seadmega, kus tootjal ka kasum sees ning seejuures ma ei mõtle selle tuimalt sisse ja välja lülitamist, sest see on mõttetu, aga kas seegi asja väärt on ei ole ma üldse kindel, isegi praeguse elektrihinna juures.

[tabarabarap]

et börsihinnaga mängides kuus 20 eurot kokku hoida.

7 kuud kütad, seadme eeldatav eluiga 10 aastat , 70x20 = 1400 eur. Sul akupaak olemas ja juhtimise teed väidetavalt 40 euriga, siis päris mõistlik rakendus.

Pigem rakendub temperatuuri tõstes elektritenn, mis nullib igasuguse kokkuhoiu - elektritenni poolt toodetud sooja hind on ~3-4x kõrgem, kui MSP-l.

Ka ~3-4x kõrgemalt tasemelt ostetud elekter on odavama elektrihinnaga ostes odavam. Lihtsalt võimendus on pumba kasuteguri võrra väiksem.

[prpr]

Oluliselt mõistlikum jutt siinkohal.
Ma pean arvutused tegema, kui palju on reaalselt võimalik kokku hoida, selle põhjal saan mõelda, kas on mõtet juhtimisseadmega vaeva näha või mitte. Algoritm ise ei ole midagi eriti keerulist, ka seade on üsna lihtne enda ehituselt ja paigalduselt. Ilmselgelt see 40 euri on selline masstootmise hind. Esimese seadme hinna võib vähemalt sajaga korrutada

See 20 euri on täiesti puusalt tulistatud, võib olla oluliselt rohkem või vähem. Selleks pean natukene rohkem analüüsima asja. Kindlasti oleneb tugevalt elektrihinna volatiilsusest. Ma arvan, et elektritenniga on harva mõistlik ette kütta, sest kuivõrd energia salvestamise võime on piiratud reeglina paari tunni peale, siis esineb kahe tunni lõikes rohkem kui 4-5kordset hinnamuutust pigem erandina, kui reeglina.

[tabarabarap]

Praeguste hindadega pigem rohkem ja sa ei pea seda 4000 ni ajama, shelly aegreleed ja homeassistant , node red tulevad odavamalt kätte

[valaskalakene]

https://www.themo.io/et/
https://celeon.eu/

[bjorn]

Võrdluseks:
Bauroc hoone, 20cm soojustust seinas, 30cm põranda all ja 50cm lae peal.

Vool läks ära, 48h jooksul langes elutoas temperatuur 24 kraadi peale 21.x kraadi peale, st. alla 3 kraadi. Magamistubades oli juba varem jahedam ning langus veel väiksem. Märgin ära, et ventilatsioon lülitus ka välja, st. sooja õhku välja ei veetud sel ajal.

Omal Nibe F1255-6 ning jälgib börssi nii kütteveel kui tarbeveel. Kuna kõik on põrandakütte all, siis suurt ette ta ei küta. Küll aga pärast tarbevee sisse lülitamist öine tarbimine veidi suurenes ning päevane vähenes võrreldes eelmiste kuudega. Vahe muidugi sümboolne 10% aga märgatav siiski.

[prpr]

Praeguste hindadega pigem rohkem ja sa ei pea seda 4000 ni ajama, shelly aegreleed ja homeassistant , node red tulevad odavamalt kätte

Kõik need sinu poolt loetletud asjad on:
a) Lõppkasutajale keerulised, seadmespetsiifilised.
b) lülitavad kogu seadme välja või läbi välise sisendi keelavad kogu kütte, seda ei tohi kindlasti teha.
c) ebaturvalised, kui ühendus ära kaob ei toimi asi...

Ma olen endal asja tarkvaraga ära lahendanud, aga see ei ole turvaline, liiga palju katki minemise punkte on. Teistmoodi tuleb lahendada asja. Palju lihtsam lahendus on, kus ei pea miljoni asjaga ühendust olema. Teen mõned arvutused ja ESP32 põhjal eraldiseisva prototüübi, eks näis, kuidas toimib.

See hind ei ole selline komponentide hinna tõttu. Need on max 10 eurot, vaid aja tõttu, mis arendusele kulub. Kui palgatööl ei käi ja kogu aeg midagi teha on, siis paraku on iga minut arvel.

[prpr]

Võrdluseks:
Bauroc hoone, 20cm soojustust seinas, 30cm põranda all ja 50cm lae peal.

Vool läks ära, 48h jooksul langes elutoas temperatuur 24 kraadi peale 21.x kraadi peale, st. alla 3 kraadi. Magamistubades oli juba varem jahedam ning langus veel väiksem. Märgin ära, et ventilatsioon lülitus ka välja, st. sooja õhku välja ei veetud sel ajal.

Omal Nibe F1255-6 ning jälgib börssi nii kütteveel kui tarbeveel. Kuna kõik on põrandakütte all, siis suurt ette ta ei küta. Küll aga pärast tarbevee sisse lülitamist öine tarbimine veidi suurenes ning päevane vähenes võrreldes eelmiste kuudega. Vahe muidugi sümboolne 10% aga märgatav siiski.

Nagu ikka jäetakse kõige olulisem mainimata. Välistemperatuur.
Samuti kui vent ei tööta, siis muidugi jahtub aeglasemalt, kahjuks soojustagastusega Vendi efektiivsus ei ole kunagi 100%.

[tabarabarap]

Kõik need sinu poolt loetletud asjad on:
a) Lõppkasutajale keerulised, seadmespetsiifilised.
b) lülitavad kogu seadme välja või läbi välise sisendi keelavad kogu kütte, seda ei tohi kindlasti teha.
c) ebaturvalised, kui ühendus ära kaob ei toimi asi...

Keeruline on ta muidugi, kes ei oska see ei oska. Kõik muud loetletud eeldused valed. Saab ju ka ilma välja lülituseta ja sõltub mida seade võimaldab või mida oodatakse.

[prpr]

Kõik need sinu poolt loetletud asjad on:
a) Lõppkasutajale keerulised, seadmespetsiifilised.
b) lülitavad kogu seadme välja või läbi välise sisendi keelavad kogu kütte, seda ei tohi kindlasti teha.
c) ebaturvalised, kui ühendus ära kaob ei toimi asi...

Keeruline on ta muidugi, kes ei oska see ei oska. Kõik muud loetletud eeldused valed. Saab ju ka ilma välja lülituseta ja sõltub mida seade võimaldab või mida oodatakse.

Ei ole valed, sa lihtsalt ei tea ilmselt erinevatest pumba kontrolleritest kuigi palju.
IVT/Boschi peal on ainus asi, mida saad üle liidese teha - temperatuurikõvera tõstmine või alandamine. Kui sul nüüd vahepeal moodulil või HA-l nett ära kaob või midagi kokku jookseb, siis jääbki seade sellesse režiimi ning kütab liiga palju või liiga vähe, kuni sellele jälile jõuad. Välise juhtimisega saad kogu kütte ainult ära keelata.
Paljudel vanematel pumpadel, mis eduliselt veel kasutuses on (MSP kasutusiga ei pruugi üldse olla 10 aastat, on ka selliseid, mis 20 aastat käivad), puudub üldse igasugune väline juhtimine ning hakata neid tuimalt välja lülitama ei ole lahendus, sest toob kaasa selle, et mingil hetkel on probleem sooja vee või ruumi temperatuuriga.

Aga las ta jääda, eks ma arvutan ja nokitsen midagi. Nendele, kellel maja üldse ei jahtu ja voolutarve on alla 1000 kWh kuus kütteperioodil on nagunii suhteliselt mõttetu sellel teemal tõmmelda.

[Kalvis]

Nii hull see pole - isegi ilma igasugu kütteta püsib maja 4-8 h kenasti peaaegu samal temperatuuril. SP tõesti ei osteta ettekütmiseks 2x võimsam vaid ikka sama võimas - soojematel ilmadel on kütte vajadus väiksem ja ettekütmiseks piisabki tavavõimsusest. Külmematel (kui COP on 1,2 või 1,5) on aga abiks vana hea elektriradiaator - maksab vähe!

Väga hästi kirjutatud "peaaegu sama temperatuur" - see ei ütle mitte midagi.
Mina leian, et õhk-vesi või maasoojuspumbaga küttes võiks majas temperatuur varieeruda kuni 0.5 kraadi. S.t. kui on seadistatud 22.5 ruumi temperatuuriks, siis võiks temperatuur tsüklite käigus muutuda maksimaalselt 22-23 kraadi piires. Kui hälve suuremaks läheb on seda juba tunda.

Kui sul just mingisugune ulme passiivmaja ei ole, siis kindlasti langeb tunniga temperatuur kraadi võrra, kui kütte tsirkulatsioon täielikult välja lülitada ja õues miinuskraadid. Radiaatorküttega rohkem, puhta põrandaküttega võimalik, et veidi vähem. Kui juba on väga madala tarbimisega maja, siis kogu see jauramine on nagunii täiesti mõttetu, sest säästaksid mingi 2 euri kuus.

Ehk siis, maja kasutamine soojussalvestina on üldiselt välistatud, sest selle kütmine rohkem kui kraadi soojemaks annab juba paraja sauna tunde ning üle kraadi külmem annab ka tunda. Eks oma asi muidugi, kui oled harjunud ahju kütma ning vahepaaki pole, siis ongi temperatuur nagu yo-yo, aga mugavuskütte kogu point on, et temperatuur oleks stabiilselt tagatud. Lisaks, kui on majas termostaadid, mitte ei reguleeri kogu temperatuuri soojuspump, siis on selline asi nii ehk naa välistatud, kuna need lähevad kinni lihtsalt.

Minu näite puhul tõin ma aja, kui minu majas temperatuur muutub <0.2 kraadi, ehk siis see aeg, mil ei ole aru saada, kas pump töötab või ei tööta ning see on reaalselt see aeg, kui sa saad mängida n.ö. ette kütmisega puhverpaaki ilma mugavust ohverdamata. See nõuab kindlasti korrektselt ühendatud soojussalvestit (puhverpaaki) ning soojuspumba võimsuse teatavat varu antud temperatuuril.

Pikk jutt ja suht vildakas. Oma majas on küttepaus 12-14h ja siis langeb 2-4 C (sõltub välitemperatuurist) Esimesed paar tundi ei lange peaaegu üldse. See sõltub maja soojusmahtuvusest, akupaakide mahust jne. Täpne kraadide hulk jne. sõltub väga küttesüsteemi ülesehitusest ja maja soojamahtuvusest.

Lõpuväide saunast vigane. Palju sõltub küttesüsteemist. Kenasti saab puhverpaagiga teha nii, et seal vee temperatuur kõigub aga maja on kenasti ühtlaselt soe - ei mingit sauna ega külma olekut. Ju siis on sinu lahendus vale ehitamise tagajärg. Jah, kui puhverpaak väike siis teisiti ei saa kui tösta küttehetkel 1-2 kraadi kõrgemaks tavapärasest. Kui aga sul on tonnine puhverpaak olemas siis on küll arusaamatu miks puhverpaagist ei jätku.
Omaette teema on soojuspumba võimsus. Et tonnist puhverpaaki üles kütta - siis tavavõimsusega pump jääb lahjaks ja isegi näiteks 8 tunnist. Pump on lahja. Seega saadki oma börsipaketiga mängida vaid paari tunni ulatuses.

[bjorn]

Võrdluseks:
Bauroc hoone, 20cm soojustust seinas, 30cm põranda all ja 50cm lae peal.

Vool läks ära, 48h jooksul langes elutoas temperatuur 24 kraadi peale 21.x kraadi peale, st. alla 3 kraadi. Magamistubades oli juba varem jahedam ning langus veel väiksem. Märgin ära, et ventilatsioon lülitus ka välja, st. sooja õhku välja ei veetud sel ajal.

Omal Nibe F1255-6 ning jälgib börssi nii kütteveel kui tarbeveel. Kuna kõik on põrandakütte all, siis suurt ette ta ei küta. Küll aga pärast tarbevee sisse lülitamist öine tarbimine veidi suurenes ning päevane vähenes võrreldes eelmiste kuudega. Vahe muidugi sümboolne 10% aga märgatav siiski.

Nagu ikka jäetakse kõige olulisem mainimata. Välistemperatuur.
Samuti kui vent ei tööta, siis muidugi jahtub aeglasemalt, kahjuks soojustagastusega Vendi efektiivsus ei ole kunagi 100%.

Vabandust, sõrmed jõudsid mõttest ette. Väljas 0-3 kraadi vahemik oli.