Õli/diisel vs pellet vs õhkvesi

[m0cc]

90 aastane maja tahaks saada uut mugavamat ja puhtamat küttelahendust.
Maja kahekordne ja paljude tubadega (kokku ca 17 radikat), radikad vahetud uute vastu 2a tagasi, maja suures osas soojustatud ja sel suvel jätkame. Köetavat pinda ~150m2.
80ndatel ehitatud sisse kohalik keskkütte süsteem radikatega mis toimivad hetkel "vaba jooksu" põhimõttel.
Hetkel on mingi iidvana suur katel kus põleb puhas diisel. Selle 2021 jaanuari kulu puhtalt diislile on/oli 300 liitrit.
Sellega saame "ülesse mineva/väljund vee" tempiks ca 31-32 kraadi mida on ilmselgelt vähe, peame ahju/pliiti üle päeva juurde kütma puudega, et oleks soe. Lisaks on plaan ruumi kokkuhoiu mõttes teiselt korruselt nii ahi kui puupliit ära kaotada. Kui tõsta ülesse mineva vee temp ca 38 peale mis on olnud täiesti piisav ka -10 kraadi juures on kulu juba x1,5 ehk tugevalt üle 400liitrit/kuus + eraldi seisevalt on veel 180L elektriboiler tarbevee jaoks.



Oleme valiku ees pellet vs õhkvesi.
Oleme võtnud pakkumisi mitmest firmast ja mõlema süsteemi peale ja hind laias laastus sama, mõnisada eurot kuhugi poole. Jutt siis summast ~7000eur koos paigaldusega (koos külge poogitava boileriga)

Pellet - teeb kalliks see, et "katlaruumist" vaja vedada ca 10+m korsten katusele mis erinevate pakkumistega on olnud ca 2000euri. Pelleti katlaid on pakutud 20-25kw. Uurisime ka kulu kohta, öeldi 2xdiisli kulu ehk siis ca 190*0,8=152 (190eur tonn ja 0,8tonni kuus?) + peab ikkagi tegelema "kütuse" mahutisse valamisega ja kütuse varu jälgimise ja puhastamisega.

Õhkvesi - Pakutakse 12-13kw küttekehasid, kõigil COP 4,7-5 (mida iganes see ka tegelikusses ei tähenda), räägitakse et võiks saada 150euriga hakkama kuus ilma suurema võimlemiseta koos tarbeveega. Välise "ventika" saab panna pmst kohe katlaruumi ukse kõrvale ehk ei pea vedama kuhugi maailma lõppu.

Maaküte ilmselt langeb paigaldushinna tõttu ikkagi ära + Nõmmel on "tore" liivapinnas kes teab kui sügavale.

Tänud kaasamõtlemast.

[Kalvis]

Kui sul on kütteõli katel siis a) võid sellele ette panna pelletipõleti. b) vahetad selle katla pelletikatlaga. c) lisad pelletikatla samale korstnale
COP näitab kui palju saab ühest kulutatud kwh sooja. Mida suurem number, seda parem aga kahjuks ilustatakse see number ilusamaks. Tegelik COP on ca 3. Pelletil arvesta väikest hoolduskulu - aeg ajalt ikka mõni põleti osa sureb, pelletite ja tuhaga aeg ajalt vaja lisatööd teha. Õhkpumba suurim miinus on külmad talved - siis tuleb ikkagi vana hea diiselkatel sul käima tõmmata!
Korstnaid saab muidugi ehitada palju odavamalt. Kõige odavam on tavaline telliskorsten (materjalikulult), edasi plekkkorsten (eelis - paned ühe päevaga püsti), edasi on kallimad isokern jne korstnad.

[m0cc]

Samas kui nüüd aus olla, meie üldine talv on sama nagu jaanipäev +1-5 ja sajab vihma. COPi osas olen jah aru saanud, et need on mingid labori tulemused mis kirjas. Huvitab lihtsalt, kas see rahaliselt võtab igakuist kulu ca 50% väiksemaks küttelt puhtalt.

[ping]

90 aastane maja tahaks saada uut mugavamat ja puhtamat küttelahendust. ...
... maja suures osas soojustatud ja sel suvel jätkame. Köetavat pinda ~150m2....
... Selle 2021 jaanuari kulu puhtalt diislile on/oli 300 liitrit.
... Kui tõsta ülesse mineva vee temp ca 38 peale mis on olnud täiesti piisav ka -10 kraadi juures on kulu juba x1,5 ehk tugevalt üle 400liitrit/kuus + eraldi seisevalt on veel 180L elektriboiler tarbevee jaoks.
..........
Tänud kaasamõtlemast.

Huvitab lihtsalt, kas see rahaliselt võtab igakuist kulu ca 50% väiksemaks küttelt puhtalt.

400L naftasaaduse põletamisel tekkib umbes 4000kWh väärtuses soojusenergiat.

Kui 150m2 maja küttele kuus kulub selline kogus energiat, siis kõige suurema kokkuhoiu saavutab kui hinnata maja energiatarvet (vajadusel kaasata spetsialist) ja tegeleda maja soojustamisega enne uue küttesüsteemi valikut.
(Väiksem soojatarve annab kokkuhoidu ka uue seadme soetusmaksumuses.)

[m0cc]

Ma võibolla mõtlen valesti aga see sooja kadu tekib juba otse katlast väljuval veel ehk siis kas on katel täielik saast või siis tõesti on mingi suurem viga.
Esimesele korrusele jõuab radikatesse ca 3-4kraadi jahedam vesi kui ülesse minev. Ülemise korruse omasse ca 1-2 kraadi.

[Kalvis]

valel arusaamisel. Katlal on kasutegur ja on tõesti vahe sees kas on 90% või 70% katel. Kuid katlaga kütmisega kompenseerid vaid läbi välispiirete minevat soojakadu ja see ongi peamine küttekulu. Seega eespool on 100% väide õige - kõige olulisem on piirata maja soojakadu ehk see ära soojustada. Soojustatud majal võivad lausa väheneda ka mitmekordselt uue küttesüsteemi soetamiskulud. Olen maju soojustanud - see on tõsi - pärast soojustamist kukkusid igaastased küttekulud lausa 3 korda!!! Tõsi - soojustamine odav ei olnud ja kulus täielikuks lõpuleviimiseks 3 aastat.

[marekb]

Segaks natukene vahele.
Kas keegi oskab öelda, et kas nii on ka võimalik maja küttesüsteem lahendada, et olemasolevale pelletkatlale lisaks õhk/vesi pumba, mis jääkski nö peaküttesüsteemiks ja vajadusel suurema külmaga saaks pelletiga juurde kütta?
Et väga lootust pole, et selle pellet katla kasutatult saaks maha müüa, kuid sellest katlakütja ametist on küllalt juba.

[Coolhouse]

Segaks natukene vahele.
Kas keegi oskab öelda, et kas nii on ka võimalik maja küttesüsteem lahendada, et olemasolevale pelletkatlale lisaks õhk/vesi pumba, mis jääkski nö peaküttesüsteemiks ja vajadusel suurema külmaga saaks pelletiga juurde kütta?

On küll.
Kui on pelletikatel ja akupaak siis läheb õhk-vesi soojuspump paagi külge.
Kui akupaaki ei ole siis peab mingi paagi panema et need 2 asja omavahel kokku sobiks.
Seda ka et uuematel soojuspumpadel on juhtsignaal millega saab nt pelletikatla käivitada.
( Nii see kõik läheb. Mida rohkem õlikateldest vabaneda soovitakse seda kõrgemaks tõuseb pelleti hind. Ka ei ole vaja enamik aega aastast pelletiga tegeleda.)

[Kalvis]

Vabalt saab. Ühendamisel on pisikesed nüansid aga midagi tapvat pole.
Pellerikatelt loetakse mugavuskütteks - mida seal pidevalt siis asjatada on? Tõsi - pelleti hind on kindlasti tõusuteel - Maailmaturuhind tähendabki, et pelleti eest maksad sama palju kui taanlased - miks peaks tootja odavamalt maha müüma!

[Puustel]

Vabalt saab. Ühendamisel on pisikesed nüansid aga midagi tapvat pole.
Pellerikatelt loetakse mugavuskütteks - mida seal pidevalt siis asjatada on? Tõsi - pelleti hind on kindlasti tõusuteel - Maailmaturuhind tähendabki, et pelleti eest maksad sama palju kui taanlased - miks peaks tootja odavamalt maha müüma!

Pelleti hind on hetkel ikka langenud.
Vähemalt A-pelletil

[RainT]

Kunagise õlikatla omanikuna, 4000l aastas põletasin. Täna õhk-vesi katel Bosch 6000AW, 13-17kw, 2014 novembrist. Kasutegur on 3 nende aastate peale. Kui akum.paagi lisaks paned, saad veel paremaks. Ei mingit jama igasuguse transpordi, ladustamist, tuha loopimise jms. Ka mulle hakati alguses pelletijutte ajama
Ja kui on -15, siis töötab elektri pealt.

[jesse]

Tervitus. Kuidas praegu hindate olukorda. Arvestades kõrget elektrihinda. Õhk-vesi vs. pellet. Endal on olemas mõlemad. Samas alles viin ennast sellega kurssi, kuna kogu krempel tuli koos uue elukohaga. Pelleti 65 koti hind enamjaolt 220 euri kanti. Kas peaks varuma pelletit juurde. Eelmine omanik (eelmine talv) pelletit viimasel talvel ei kasutanud, ütles et õhk-vesiga tuli sama hind. Ent nüüd on elekter tublisti kallim. Pelletit pole veel ise käima pannud, kuna see hetkel seadistatud -10 pealt sisse lülituma.

[Urmas]

Tervitus. Kuidas praegu hindate olukorda. Arvestades kõrget elektrihinda. Õhk-vesi vs. pellet. Endal on olemas mõlemad. Samas alles viin ennast sellega kurssi, kuna kogu krempel tuli koos uue elukohaga. Pelleti 65 koti hind enamjaolt 220 euri kanti. Kas peaks varuma pelletit juurde. Eelmine omanik (eelmine talv) pelletit viimasel talvel ei kasutanud, ütles et õhk-vesiga tuli sama hind. Ent nüüd on elekter tublisti kallim. Pelletit pole veel ise käima pannud, kuna see hetkel seadistatud -10 pealt sisse lülituma.

Puhas matemaatikaülesanne. Mõni TTÜ soojusenergeetika või ökonoomika II kursuse tudeng arvutab väikse lisaraha eest need sinu eest ära.

[rst]

Erinevate kütteliikide võrdluse arvutus

Ärge brauseris tehke muudatusi. Laadige alla ja proovige. Kunagi tegin endale sellise lihtsustatud arvutuse.

[martto]

Esimene soovitus oleks Maaküte üldse.
Kui aga tegemist vana majaga ja maakütte jaoks piisavat ruumi pole siis tuleb juba süveneda, kui suur on majakütte koormus, kas majas on radiaatorid või põrandaküte ning kui suur on soojuskadu. Üldiselt õhk-vesi soojuspump ei sobi vanemasse majja, kus vana kütteallikaga pealevoolu temperatuurid radiaatoritesse olid krõbedamate miinustega kõrgemad kui 50 kraadi. Sellisel juhul kui on soov ikka õhk-vesi soojuspumbale tuleks alustada maja soojustamisest, lisaks oleks hea teha kütteprojekt, ning lasta välja arvutada radiaatorite suurused ning vajaminev arv, sellisel juhul saab ainult garanteerida et uus küttesüsteem saab korralik ja efektiivne ning madalate kuludega.

[jesse]

Tänud. Õnneks või kahjuks on elektrihinnad nii hullud et olukord sundis õhk-vesi seisma panema ja pelleti käivitama. Minu peavalu ongi selles, et maja on 60-ndate silikaatvooder, seestpoolt soojustatud, eelnevaid omanikke palju ja igaüks on miskit teinud: kes soojustas seestpoolt, kes pani põrandakütte ja radikad, samuti pelleti, viimased panid õhk-vesi kütte, mis peaks idee poolest pelleti -10 sisse lülitama. Noh - õhkvesi hooldaja väitis eile telefonis, et ikka alles -15ga. Aga ka -17 ei läinud pellet automaatselt sisse. Minu mõistus sai otsa ja vajutasin nupust õhk-vee lihtsalt välja. Ning seejärel peale pisikest jahtumist alustas pellet tööd ja sain ta lõpuks ka maja kütma.

Kui tulla numbrite juurde, siis novembris juba tarbis õhk-vesi (see hõlmab ka ca 200l akupaaki ja 200l veebouilerit) 725kwh jagu elektrit. November polnud ju veel nii väga külm ja kasutegur oli kindlasti arukas. Nüüd aga lendasid külmapügalad krõbedaks, ning samuti ka energiahind. Ning õhk-vesi App telefonis näitas päeva tarbimiseks juba 75kwh ja paistis aina kerkivat. Seega tegin kiire otsuse hankida pelletit ja nuputada, kuidas pellet tööle hakkab (mõningad kraanid ja nupud olid paigast ära ja see tekitas segadust). Ja eelmine omanik võib ju kõike kokku rääkida - reaalsus on see, et lõpuks pead ikka kõik asjad ise üle vaatama ja endale selgeks tegema.

Maja soojustuse muutmist ei saa kahjuks esialgu veel endale lubada. Tasa ja targu putitan ja sean eesmärke. Katsun endiselt ikka oma peaga mõelda, seega palun mitte mind hukka mõista

[xxx111]

75 kWh päevas x 30 = 2250 kWh
Tegelikult keskmine tuleb ikka väiksem kui 75 (jutust tuli välja, et mõõdetud krõbeda külmaga)
Aga hea küll...
Novembri keskmine kWh hind minul (koos saba ja sarvedega) 0,175
Seega 0,175 x 2250 ~ 394 EUR
Kas see oleks ületamatu ?

[jesse]

Hei xxx111, kuidas detsember läks? Ise läksin pelleti peale üle - vaid odavamatel öödel panin õhk-vee-pumba järgi. (tegelikult graafikult vaadates suisa ca 15 päeva jagu). Täpsustuseks et vee kütmine jäi siiski õhk-vee pumba peale, kuna keegi on torustiku nii lollilt ümber teinud, et pellet enam boileri soojendamist ei võimalda. Siiski kulutas õhk-vesi kokku 717kwh, sellest vee soojendamine 122kwh. Eks kui täpsemat efektiivsust ja tulemust tahta, peaksin ma täpselt salvestama tunnitäpsusega elektrihinna ja sel ajal tarbitud kütteseadme elektrikoguse. Aga kui paraleelset võrdlust pole, siis ei oska ju tegelikult täpselt ikkagi prognoosida.

[ping]

Uudiseid vennasvabariigist:
Riias keelati elumajadel gaasikatlad, nii nende müük kui ka vanade gaasikatelde remont.
https://www.youtube.com/watch?v=3zDNhxi ... nel=RUSLSM

Kohustavad kasutama keskkütet soojapumpasid või päiksekütet?

Põhjendus:
Kesklinna õhk pidavat päris paha olema ja seda peab kaitsma.

Riia kesklinna vanemad kortermajad on ehitatud algselt ahjuküttele ja Nõukaajal on nendesse paigaldatud gaasitrassid ning gaasipliidid.
Kuna korrusmajas pole ahju kütmine kuigi kerge, siis on aja jooksul korteritesse ehitatud (omavoliliselt) gaasikatlad, millede olukord on nüüdseks ohtlik.

[xxx111]

Hei xxx111, kuidas detsember läks? Ise läksin pelleti peale üle - vaid odavamatel öödel panin õhk-vee-pumba järgi. (tegelikult graafikult vaadates suisa ca 15 päeva jagu). Täpsustuseks et vee kütmine jäi siiski õhk-vee pumba peale, kuna keegi on torustiku nii lollilt ümber teinud, et pellet enam boileri soojendamist ei võimalda. Siiski kulutas õhk-vesi kokku 717kwh, sellest vee soojendamine 122kwh. Eks kui täpsemat efektiivsust ja tulemust tahta, peaksin ma täpselt salvestama tunnitäpsusega elektrihinna ja sel ajal tarbitud kütteseadme elektrikoguse. Aga kui paraleelset võrdlust pole, siis ei oska ju tegelikult täpselt ikkagi prognoosida.

Teises teemas ütlesin nii:

Koos kõikide maksudega...
Dets kulud EUR ~ 25% kogu aastast

[Urmas]

Koos kõikide maksudega...
Dets kulud EUR ~ 25% kogu aastast

Arvaksin Reiljani moodi, et pole paha kui ainult need detsembri kulud ei hakkaks olema aastal 2022 igakuised.

[xxx111]

Koos kõikide maksudega...
Dets kulud EUR ~ 25% kogu aastast

Arvaksin Reiljani moodi, et pole paha kui ainult need detsembri kulud ei hakkaks olema aastal 2022 igakuised.

Ma ise arvan, et kõrged hinnad on tulnud, et jääda (hooajaline langus jah ikka tuleb)

[Urmas]

Ma ise arvan, et kõrged hinnad on tulnud, et jääda (hooajaline langus jah ikka tuleb)

No selle vastu on ka rohtu- küsid palka juurde, tõstad oma teenuse hindasid, näpistad investeeringud tulust või ...

[Coolhouse]

Pildil gaasi hind Hollandi virtuaalsel turul TTF. (2021 - 2022 15 jaanuar)
Vaevalt et gaasi hinnatase 25..30 eur/m3 tagasi tuleb. Uus tase hakkab joonistuma ca 80 eur/m3. Pole vist mõtet arvata et 21 detsembri piik oleks uus tase. Gaasi energiast saab elektrienergia.
Kuna hr Liive ütleb et Baltikumis määrab elektri hinna Leedu gaasijaam siis vast tuleb elektri hind ca 100 eurMWh.

Ehk ei saa öelda et gaasi hind ja elektri hind meil ei sõltuks üksteisest.
Õhk-vesi pumbaga on lihtne, tuled elektri hinnast uuema masinaga 3x alla,

Minu arvamus ei ole sõltumatu aga võimalikuks gaasiikütte vältimiseks arvutasin sõbrale 20 kW soojuspumba tasuvusaega (tootlikus 60 tuh kWh aastas) ja sain tulemuseks 2,5 aastat.

[Kalvis]

Momendil tuleb tunnistada suundumust et gaasi hind on tulnud et jääda. EL piisava varustusega gaasiallikad on Venemaa ja LNG ost (kogu maailm). Saksmaa tegi idioodi otsuse - löi uppi oma tuuma ja söejaamad ning asendas puuduoleva gaasielektrijaamadega, mistõttu gaasihind just seepärast rekordeid püstitab. Venemaa kasutas juhust ja tõstis gaasi hinda. Sakslased on öelnud - olgu kuitahes kallis gaas, nemad jäksavad ikka osta, raha on olemas. Ja kuna jaamad on tänaseks buldooseriga maatasa tehtud siis ei saagi otsust tagasi pöörata - gaasi nõudlus tuli et jääda. Leevendust suvel tuleb aga see langetab hinda ajutiselt.
Teist alternatiivi - ostad kütteõli eestis puudub - valitsus keelas ära. Pellet veel on odav aga sellega on sama - nõudlus on meeletult kasvamas.