Soe vesi pesumasinasse

[KylmOn]

Tere!

Majal on maaküte. Teeb ka sooja tarbevett.
Nõudepesumasin ja pesumasin soojendavad vett elektriga.
Kui ma ühendan külma vee asemel sooja vee pesumasinasse, kas see võib kuidagi halvasti mõjuda?

[ping]

Varem olid olemas kahe veesisendiga pesumasinad, külm ja soe aga tänapäeval neid enam pole näha.
Pesumasina- ja pesuvahendite tootjad väidavad, et eelloputus tuleb teha külma veega, et mustus ei läheks kanga kiududesse ja seepärast on vajalik külma vee ühendus.

Kuna moodsatel pesumasinatel puuduvad (energiaklassi pärast) pesuvee töötermostaadid ja veesoojenduseks kuluvat energiat juhitakse ajaliselt arvestuslikult protsessoriga, siis liiga sooja vee juhtimisel masinasse võib pesuvee temperatuur tõusta liiga kõrgele kahjustades pestavaid riideesemeid või masin läheb häiresse.

Mõistlik on otsida kuskilt taaskasutusest korralikum kahe veesisendiga masin või juhtida masinasse toatemperatuurini soojendatud vesi (nagu kortermajade pikkades torustikes soojenenud), siis peab elektriga tõstma vee temperatuuri ainult 10-20C tavapesuks.

[aero]

… juhtida masinasse toatemperatuurini soojendatud vesi (nagu kortermajade pikkades torustikes soojenenud), siis peab elektriga tõstma vee temperatuuri ainult 10-20C tavapesuks.

Kui vee soojendamine käib aja arvestuse järgi siis mida see toatemp. veesisend aitab? Soojendamise aega see ju ei mõjuta.

[Kalvis]

Paljudel ühe sisendiga pesumasinatel on ikkagi 2 sisendit. Selguski, et teisel sisendil oli vaid juhe ühendamata ja tagant tuli ära lüüa teise sisendi kate. Ja töötaski. Vaja oli vaid kaan kruvidega lahti keerata.

[ping]

Paljudel ühe sisendiga pesumasinatel on ikkagi 2 sisendit. Selguski, et teisel sisendil oli vaid juhe ühendamata ja tagant tuli ära lüüa teise sisendi kate. Ja töötaski. Vaja oli vaid kaan kruvidega lahti keerata.

Paluks nimetada mõni konkreetne mark ja mudel ja kas reaalselt ise võtab sooja vett?

Mõni aasta tagasi just vestlesin sellel teemal Sevi Kodukaupade (garantiiremont) remondimeestega ja nende väitel Eesti poest enam ei leia 2 sisendiga eestlaetavaid masinaid, kui vaid juhuslikult kuskile lattu pole mõni selline seisma jäänud.
Soovitasid otsida mõnda pealtlaetavat, millel on lubatud ämbriga vett pealt sissekallata.

[Maaks]

https://www.whitegoodshelp.co.uk/i-want ... ter-valve/
"At the time of writing there are some LG & Statesman models with a hot valve. However, they don’t take in hot water at all unless you use a very hot wash cycle."
LG Washing Machine Hot & Cold Water Inlet Valve
Suits models:
WT-H555TH
WT-H755TH
WT-H756TH

[ping]

https://www.whitegoodshelp.co.uk/i-want ... ter-valve/
"At the time of writing there are some LG & Statesman models with a hot valve. However, they don’t take in hot water at all unless you use a very hot wash cycle."
LG Washing Machine Hot & Cold Water Inlet Valve
Suits models:
WT-H555TH
WT-H755TH
WT-H756TH

Need viidatud artiklid on kirjutatud juba 2007. aastal.
https://www.whitegoodshelp.co.uk/connec ... o-hot-tap/

KUUM VESI EI SOBI BIOLOOGILISEKS PESUAINEKS
Bioloogiline pesuvahend sisaldab elavaid ensüüme. Need ensüümid surevad enamiku inimeste kuuma vee temperatuuril. Nii et ainult kuuma veega täitmine kahjustaks bioloogiliste pesuvahendite kasutamisel taas pesemise efektiivsust.

Bioloogiline pesuvahend on tõhusam, kui käivitada külmas vees, kus vesi järk-järgult soojeneb.

KUUMAS VEES LOPUTAMINE ON VÄGA HALB
Kui pesumasin on ühendatud ainult sooja vee vooluvõrku, siis pesu loputamise osas on ilmselgelt ka sissetulev vesi kuum.

Seega loputaks pesu kuumas vees. See põhjustaks tugevat kortsumist, kogu sooja vee raiskamist ja oleks väga kallis energia. Ka kuum vesi kipub pesuainet aktiveerima ja vahtu tekitama, külm vesi aga mitte ja sobib seetõttu suurema tõenäosusega pesu loputamiseks.
Kuuma veevarustus on liiga kuum
Sissetuleva vee temperatuur oleks liiga kuum (tavaliselt vähemalt 60 kraadi Celsiuse järgi). See võib õrna pesu kahjustada ja villast riideid kokku tõmmata.

Trumlisse ja pesule mineva vee temperatuuri poleks võimalik kuidagi kontrollida.

Kuuma ja külma vee kasutamiseks mõeldud pesumasin reguleerib trumlis oleva vee temperatuuri, täites trumlis kuuma ja külma seguga või täites ainult külma veega kõikidel pesutsüklitel, välja arvatud tõeliselt kuum pesu.

ENAMIKU PESUTSÜKLITE JAOKS LIIGA KUUM
Kodumajapidamises kasutatava sooja vee temperatuur on liiga kõrge ka kõige sagedamini kasutatavate pesutsüklite jaoks, mis vajavad ainult 30 või 40 kraadi.

Mõttetu on panna pesutsüklit, mis peab soojendama vett kuni 30 või 40 kraadini, kui vesi on algusest peale 60 kraadi.

Lisaks sellele, et pesu võib kahjustada, sulgub pesumasina termostaat peaaegu kohe ja pesutsükkel liigub liiga vara loputamisele. See lühendaks pesu, kuid kahjustaks pesukvaliteeti.

Et kui panna soojusvaheti põrandakütte madalatemperatuurilisse ringi, siis vast saab kasutada toatemperatuuril olevat vett pesumasina täitmiseks ja mingigi koguse energia säästmiseks.
Arvestades sellise soojusvaheti hinda ja aastase pesutsüklite arvu võib tuletada sellise lahenduse tasuvusaja.

[toomas]

Tere.

Miele, mudeli jään võlgu.

Toomas.

[Ac457765]

Mõttetu tõmblemine kui pesumasin ei tööta iga päev mitmeid tunde. Reaalselt ei ole vaja kasutada pesumasinal kõrgemat temperatuuri kui 30-40 C ja selle peale kulub tegelikult üsna vähe elektrit.

[ping]

Mõttetu tõmblemine kui pesumasin ei tööta iga päev mitmeid tunde. Reaalselt ei ole vaja kasutada pesumasinal kõrgemat temperatuuri kui 30-40 C ja selle peale kulub tegelikult üsna vähe elektrit.

Kui majas on väiksed lapsed, siis võib isegi 2 korda päevas masin töötada.
Samal põhjusel võib mõni pere 8 kohalist autot vajada.

[tabarabarap]

Võit võiks tulla pesemistsükli ajast millest suur osa kulub vee soojendamisele?

[ping]

Võit võiks tulla pesemistsükli ajast millest suur osa kulub vee soojendamisele?

Nõukaaegne Vjatka võttis kohe vee sisse (nii, et ukseklaasist oli näha) ja hakkas kohe vett soojendama ning jätkas alles siis kui vesi oli soe.
Tänapäevased masinad vist alustavad kohe külma veega eelloputusega ja aeglaselt vett soojendades ning ega pesutsükli pikkus oluliselt ei sõltu valitud programmi temperatuurist kui masin ise mõõdab ka temas oleva pesu kaalu.

[Ac457765]

Võtsin ühe suvalise pesumasina andmed lahti:

Energiatarbimine 127 kWh aastas põhineb 220 tavalisel pesemistsüklil puuvillase pesu 60 °C ja 40 °C programmide korral täis- ja osalise pesukogusega...

1 pesukord võtab 0,57 kWh, nii et detsembris hullude elektrihindadega maksis 1 pesukord keskmiselt u. 20 senti? Unustage ära, et pesumasin mingi eriline elektriröövel on, külmkapp võtab rohkem. Elektriboiler kordades rohkem. Nii et päeval õlled külmkapist ja ööseks külma. Nii nagu mõned suurest hirmust hiigel-elektriarve ees öösel pesu pesevad.

[tabarabarap]

No ei pea ka täna kaua ööd ootama ja üks pesukord tuleb 0.0085 eur , puhas võit

kui eelsoojenduse arvelt pesuprotsessis aega võidaks oleks jumet. Mul endal sellistega kogemus puudub, aga nõudepesumasinad mis sooja trassi taha võtavad teevad küll maru kiirelt töö ära.

[dumbuser]

Võtsin ühe suvalise pesumasina andmed lahti:

Energiatarbimine 127 kWh aastas põhineb 220 tavalisel pesemistsüklil puuvillase pesu 60 °C ja 40 °C programmide korral täis- ja osalise pesukogusega...

1 pesukord võtab 0,57 kWh, nii et detsembris hullude elektrihindadega maksis 1 pesukord keskmiselt u. 20 senti? Unustage ära, et pesumasin mingi eriline elektriröövel on, külmkapp võtab rohkem. Elektriboiler kordades rohkem. Nii et päeval õlled külmkapist ja ööseks külma. Nii nagu mõned suurest hirmust hiigel-elektriarve ees öösel pesu pesevad.

Nagu näha siis mõned veel oskavad arvutada. Aga ega ma väga ei imestaks kui varsti mingi tüüp tõsimeeli seletab, et peab kõikidel kodumasinatel igasugu indikaatorlambid välja puurima, et muidu raiskavad niisama elektrit.

[Ac457765]

Ja põhimõttelt sarnane teema on päikesepaneelidega- ilma midagi arvutamata ja teemasse süvenemata arvatakse, et väga tasuv on neid paigaldada kuna päike paistab tasuta ja paneelid muudkui toodavad kasumit ja tasuta elekter tuleb... see on sama tasuta nagu ostan 10 kasti õlut korraga ära ja unustan selle ära, et raha maksin ning siis u. pool aastat saan igal õhtul ühe tasuta õlle ära juua.

Otseselt teemasse: põhimõtteliselt mida rohkem kõrgetemperatuurilist tarbevett soojuspumbaga toodad, seda s*temaks läheb pumba kasutegur ehk siis võtab rohkem elektrit (ja selle eest sa eeldatavasti maksad).

[Kalvis]

Paluks nimetada mõni konkreetne mark ja mudel ja kas reaalselt ise võtab sooja vett?

Kuna pesumasin maal siis peast ei tea öeldagi - ongi puudega köetava veevärgi taga. Firma oli Samsung ja teine oli mingi itaallane (suht vana mudel - programmkellaga). Pesumasinal endal läks ukseandur rikki. Sai mingi skeemgi netis leitud ja seal oligi näidatud juhe teise sisendi jaoks.
NB! sellise masina olemasolust saab aimu siis kui tal on ka juhitavad sooja vee programmid.
Selguski, et tavaline sooja vee laskmine külma sisendisse ei toimi - siis ei pese puhtakski! Põhjus - kõik masinad pesevad sätestatud vee temperatuurini - kui see saavutatud, vahetatakse reziimi. (eelloputus läheb põhipesuks ja põhipesu läheb loputuseks külma veega)
Ainsana töötab sooja vee värk just sooja vee programmiga siis avab sooja vee sisendi ja kütab küll õigele temperatuurile aga ajaliselt peseb sama kaua kui külma vee korral.
Kui sooja vee pesuga programmis pole siis masinal puudub ka sooja vee toetus.

[Metsakraav]

Võit võiks tulla pesemistsükli ajast millest suur osa kulub vee soojendamisele?

Nõukaaegne Vjatka võttis kohe vee sisse (nii, et ukseklaasist oli näha) ja hakkas kohe vett soojendama ning jätkas alles siis kui vesi oli soe.
Tänapäevased masinad vist alustavad kohe külma veega eelloputusega ja aeglaselt vett soojendades ning ega pesutsükli pikkus oluliselt ei sõltu valitud programmi temperatuurist kui masin ise mõõdab ka temas oleva pesu kaalu.

Nõukaaegne Vjatka ei võtnud kunagi ainult sooja vett sisse.
Avas alati korraga mõlemad klapid.
Loputus oli ainult külma veega.

[ping]

Võtsin ühe suvalise pesumasina andmed lahti:

Energiatarbimine 127 kWh aastas põhineb 220 tavalisel pesemistsüklil puuvillase pesu 60 °C ja 40 °C programmide korral täis- ja osalise pesukogusega...

1 pesukord võtab 0,57 kWh, nii et detsembris hullude elektrihindadega maksis 1 pesukord keskmiselt u. 20 senti? Unustage ära, et pesumasin mingi eriline elektriröövel on, külmkapp võtab rohkem. ... .

Ei saa rikas aru näljase muredest ja samamoodi ei mõista võrguühendusega kliendid ilma võrguühenduseta majapidamiste muresid.

Ise uurisin seda teemat seoses võrguühenduseta perede probleemiga, et kui akudes on elektrit ainult 3kWh ühe ööpäevaseks kasutuseks, et kas siis akude toitel saab kodus pesu pesta või peab viima linna vanemate juurde masinasse. Sõit ja aeg on ju ka kulu.

Külmiku ööpäevast elektritarbimist saab "koduste vahenditega" kordades vähendada, kuni 0,1-0,2 kWh´ni ööpäevas.

[ping]

Võit võiks tulla pesemistsükli ajast millest suur osa kulub vee soojendamisele?

Nõukaaegne Vjatka võttis kohe vee sisse (nii, et ukseklaasist oli näha) ja hakkas kohe vett soojendama ning jätkas alles siis kui vesi oli soe.
Tänapäevased masinad vist alustavad kohe külma veega eelloputusega ja aeglaselt vett soojendades ning ega pesutsükli pikkus oluliselt ei sõltu valitud programmi temperatuurist kui masin ise mõõdab ka temas oleva pesu kaalu.

Nõukaaegne Vjatka ei võtnud kunagi ainult sooja vett sisse.
Avas alati korraga mõlemad klapid.
Loputus oli ainult külma veega.

Jah, masinal oli kaasas 2 kraani ja voolikut, aga kui majas puudus tsentraalne soe vesi, siis polnud võimalik teist voolikut kuskile ühendada ning masin ei saanud mitte kuidagi sooja vett "ise võtta".
Kahest sisendklapist läksid eraldi voolikud sisselaskesse ja millest segunes pesuvesi.
Elektriskeemi järgi programm peatus vee soojenemise ajaks ning jätkus pärast termoanduri kontaktide sulgumist.
Nende termoandurite jamad olid Vjatkade püsivead ja need olid Vaksali tn. (Tarvi) laos koguaeg olemas kui kuluosad.