Mis firma maasoojuspumpa eelistada

[andu666]

Võtsin erinevate firmade pakkumised (Bosch, Daikin, Thermia calibra, Nibe,Alpha-innotec). Mis firma maasoojuspumpa eelistada, kuna hinnapakkumised enamjaolt ühes hinnaklassis. Bosch ainukesena pakub 5a garantiid kompressorile. Palun andke nõu.
Tel 5040456
Andrus

[Hiid]

Ikka NIBE

[Walter2]

Proovi kontakteeruda remontijatega (mitte ühe firma pumpadega tegelevatega vaid on ka selliseid, kelle haare laiem) - nad oskavad rohkem soovitada mis kestab ja mis mitte, tüüpvead jne.

[pancho villa]

Nibega olen rahul, aga edaspidi võtan kindlasti mujalt kui Kliimaseadmest.

[t6nis1234]

Maakütte paigaldusmehed andsid mulle Thermia Diplomat paigalduse ajal tagasisidet, et ca 2a jooksul selle pumbaga probleemid saab ühe käe sõrmedel ülesse lugeda. Paigaldavad ka Alpha-Innoteci, mille kohta ütlesid, et saab kahekäe sõrmedel ülesse lugeda, kellel POLE probleeme olnud. Vaevalt see päris 1:1 nii on, aga mingi pildi ehk annab.
Ainuke asi millest hetkel puudust tunnen on see, et Thermia ei oska päikesejaamaga suhelda. Nibel see võimekus olemas. Muus osas ei oska midagi selle lühikese (1a3k) ette heita.

[Kliimakaubamaja]

Üldjuhul pakuvad maaletoojad 2 aastast garantiid oma seadmetele. Mõned erandid on 5a osadele (nt komperssor). Kõik nimetatud tootjad teevad häid seadmeid ja neil käib pidev tootearendus. Thermia, Nibe ja AlphaInnotec on justkui rohkem suunatud maasoojupumpadele (toodavad ka teisi pumpasid). Lõpuks oleneb kõik täpsematest kliendi vajadustest ja lisafunktsioonidest, mida üks või teine tootja pumbale juurde pakub.

Kui hinnapakkumised on enamjaolt samal pulgal ja kõik justkui rahuldavad kliendi vajadused, siis tasuks lähtuda järgnevatest punktidest:
-müüja usladusväärsus ja kogemus valdkonnas
-kas paigaldus on sama ettevõtte poolt või kolmas osapool?
-kes toestab vajadusel garantiiremonti?
-kes tulevikus hooldust teostab?


Palju on lugusid inimestest, kes on saanud naabri Matilt hea hinnaga seadme, mille paigaldas kellegi tuttav tehnik Jüri ja kui tekkis rike, siis vastutust ei taha keegi võtta...

Need on asjad millele tasuks mõelda enne lõpliku otsuse tegemist, et vältida hiljem suuremaid lisakulusid.

[Joosep Toots]

Mul 2-s majapidamises Alpha Innotec WZS 122H3M e. 12,2 kW mitteinverter. Vanem pump töötab aastast 2016, uuem 2019 ilma probleemideta. Efektiivsuse vm. võrdlust ei oska teistega tuua.

Ainuke asi, mida ette heita, on kaugjuhtimissüsteemide kohmakus: üle veebiserveri sünkroniseerib pump end vaid iga 5 h tagant (1h võimalus on lisa-kuutasu eest). Androidi äpp on väga väheste juhtimisvõimalustega, veebiportaalis on juba rohkem. Koduvõrgus on võimalus üle IP sisse logida ja kui omad staatilist IP internetipakkujalt, saaks mingi pordi välja suunata ning ligipääsu reaalajas. Enamus internetipakkujaid aga nõuab selle eest lisatasu. Samuti on pumpa võimalik internetti või koduvõrku ühendada vaid kaabliga e. kui ei taha pumbani etherneti kaablit vedada, tuleb kasutada bridge/extendereid vms. Aga muidugi, polegi teda vaja enamasti näppida. Lihtsalt kummaline, et asi nii kohmakas ja paigaldaja oleks võinud seda pakkumises öelda.

Teine asi on andmete kogumine. Pump näitab töötunde, toodetud kilovatte jne. ainult enda algsest töölepanekust alates. Ise sooviks vaadata nt. palju novembris 2021, detsembris jne. Eriti praeguste elektrihindade juures. Maaletooja sõnul peaks siis hakkama ise tabelit pidama, mida vist tulebki teha

Sellega seoses küsiks teistelt asjaosalistelt, kuidas teie pumbad andmeid vahetavad:
- Kas saate ka väljastpoolt koduvõrku reaalajas juhtida?
- Kas on võimalik andmeid koguda statistikat teha kulude, töötundide vms. kohta nt. mingite ajaperioodide, nt. kuude lõikes pumba enda tarkvaraga?

Korrektsuse huvides kordan veel üle pumpade soojatootmisele ja töökindlusele pole mul etteheiteid

Teemaalgatajale veel vastates:
1. Alpha Innotec pakkus toona ka 5-aastast garantiid, kui iga-aastaselt nende volitatud hooldaja pumpa hooldamas käib.
2. Enne pumba valikut soovitan aga kindlasti tellida kütteprojekt, sest a) kui pole just vana pumba asendamine uuega, siis on see vähemalt ehitusteatise kohtustuslik tegevus (=projekt) ja b) saad korrektse lahenduse. Pumbamüüjad/paigaldajad kipuvad asju lihtsustama. Seejärel on sul endalgi hea täislahendusele pakkumisi võtta ning paigaldajal hea pakkuda ning paigaldada.

[tabarabarap]

Et kohtvõrku väljast kasutada ei pea omama staatilist ip aadressi. Selleks saab luua virtuaalse kohtvõrgu zerotier, tailscale vms rakenduse abil ja turvaliselt oma kohtvõrku igast seadmest ja igast suvalisest kohast kasutada.

[Joosep Toots]

Aitäh, uurin järgi

[saario]

Alphast ja andmevahetusest rääkides, siis on võimalik pumbast automaatselt andmeid küsida küll ning kui on viitsimist ja peale hakkamist, saab automaatselt juhtida nii temperatuure kui ka sisse/välja lülitamisi.
Enda pumba andmed saadan Thinger.io pilve, mis aitab numbreid visualiseerida LINK

Tegemist on 2 korrusellise ~160m2 ( all põrandaküte, teisel radiaatorid ) ja toas ühtlaselt ~22 kraadi.
SP ise 9kw, 2x400jm toru, 180L akupaak ja tänaseks 1,5a töös.
Ennast huvitaks võrreldes teistega, kas selline SP töötundide arv alates algusest on hea, piisav või pisut palju ning huvitav oleks teada, palju tüüpiliselt kompressorite lülituste/töötundide arv tootjate poolt on ette nähtud? ning kas suurem akupaak näiteks: 400L annaks tänase energiahinna juures võitu? ~ala. pump kütab hilisõhtust hommikuni paagi soojaks ning päevasel ajal keerutan torudes ainult etteköetud vett?

[Joosep Toots]

Lahe! Kuidas kuidas lihtinimene endale ka sellise dashboardi saaks? Ja kuidas sellega andmevahetus käib?

Suurema veekoguse üleskütmine ja soojana hoidmine on küll lisakulu, aga ehk tõesti tasub hinna suhtes ära. Sõltub mahust, aga ilmselt terve päev normaalse mahutiga (nt. 1m3) 40-kraadise kütteveega vastu ei pea - haluküttega ju köetakse samasugused mahutid reeglina 60-80 kraadi peale ja (sõltuvalt) välistemperatuurist peab ka max 1 päeva vastu. Siis peab ilmselt juba ka võrreldes tavaseadistusest kuumemaks kütma, mis on omakorda kulu. Katseks võib ju proovida olemasolev akupaak öösel kuumemaks kütta ja vaadata, palju sellest päeval jagub.

[Kalvis]

...kas suurem akupaak näiteks: 400L annaks tänase energiahinna juures võitu? ~ala. pump kütab hilisõhtust hommikuni paagi soojaks ning päevasel ajal keerutan torudes ainult etteköetud vett?

SP COP kukub mida kõrgemaks kütad temperatuuri! St. midak kõrgem on akupaagi temperatuur, seda rohkem hävid.

[Urmas]

Tegemist on 2 korrusellise ~160m2 ( all põrandaküte, teisel radiaatorid ) ja toas ühtlaselt ~22 kraadi.
SP ise 9kw, 2x400jm toru, 180L akupaak ja tänaseks 1,5a töös.

Maeisaaaru? Kui toas on stabiilselt soe, siis mida kuradit on vaja veel mängida. Põrandaküte ise on juba sellise inertsiga, et kui varahommikul lükkad kütte välja ja lootes, et lõuna paiku uuesti sisselülitades, mängib see mingit rolli kokkuhoius? Minu arvates mitte. Jättes ühe sixpacki ostmata, on kokkuhoid ühes kuus vist sama. Täpselt ei tea, sest sellise kokkuhoiuga ei viitsi tegeleda. Neid kokkuhoiu kohti kodumajapidamises on palju rohkem kui mängida toasoojaga. Lihtsalt minu arvamus.

[saario]

No mis ma oskan kosta. Proua Kallas arvas, ka et tema vanemad ei vaja toetust
Urmas - automatiseerimine ja peenhäälestus on võtmesõna.
Kui keegi tunneb huvi, kuidas oma SP'st sarnaselt infot joonistada võin juhendada, saada privaatsõnum. Siin kisub folklooriks kätte ära

[Coolhouse]

Oleneb kelle mätta otsast vaadata.
Üks mees ütles hiljuti et ei viitsi peensustesse laskuda vaid küsib oma ehitustöö eest lihtsalt veidi rohkem raha.
Kuid enamik inimesi on hädas rohkem majade soojapidavuse kui soojuspumba häälestusega.

Kui maja juba soojapidav siis võib ka soojust salvestada. 400 l paak asja eriti ei paranda. Soome foorumis peetakse asjalikuks 4 tuh liitrist paaki .
Salvestatava soojushulga saab välja arvutada.
Soojuspumba COP on antud nt vee temp 35 C, 45 C , 55 C. See tuleb paberitest leida.
OK, tingimused ei ole ideaalsed, nagu tehas katsetas, aga vast viga jääb 10% piiresse.

Kui on elektri börsipakett siis võib osa päevast soojuspump seista aga seda peab igaüks ise hindama ja arvutama.
Majade erinevused soojuspidavuse osas on väga suured.

[ping]

Kas keegi teab ka nimetada, et millisel tootja maasoojuspumpadel on Tartu kandis asjalik järelteenindus ja pädevad paigaldajad?
Näiteks Vailanti hoolduseks tuleb spetsialist Tallinnast tellida ja see tuleb alles siis, kui Lõuna-Eestisse on mitu probleemi tekkinud või terve mehe tööpäev ja sõidukulud, kilomeetrihinnaga kinnimaksta (kui tal tekkib broneeringuta päev).
Viljandi mees ütles, et "Kuna lund praegu sajab siis hetkel sõita ei saa ja tema saab alles 2 nädala pärast vaba aega".
(Terve maja oli paha haisu täis ja lapsed kartsid maija minna ja ei teadnud mõju tervisele ega oskanud tuleohtu hinnata, koli või hotelli.)

[Urmas]

Urmas - automatiseerimine ja peenhäälestus on võtmesõna.

Kui suur saab see kokkuhoid olema %-s ja millistest summadest me räägime? Näiteks 200€ arvepealt 10%? See teeb 20€. Noh , igatahes ise arvan, et see 20€ ei tasu mässamist. Ei ole ainult rikastel omad kombed, ka vaesemal rahval võib olla oma lõbu maksta 20€ rohkem, selmet teha pidevat peenhäälestust.

[saario]

Kas keegi teab ka nimetada, et millisel tootja maasoojuspumpadel on Tartu kandis asjalik järelteenindus ja pädevad paigaldajad?
Näiteks Vailanti hoolduseks tuleb spetsialist Tallinnast tellida ja see tuleb alles siis, kui Lõuna-Eestisse on mitu probleemi tekkinud või terve mehe tööpäev ja sõidukulud, kilomeetrihinnaga kinnimaksta (kui tal tekkib broneeringuta päev).
Viljandi mees ütles, et "Kuna lund praegu sajab siis hetkel sõita ei saa ja tema saab alles 2 nädala pärast vaba aega".
(Terve maja oli paha haisu täis ja lapsed kartsid maija minna ja ei teadnud mõju tervisele ega oskanud tuleohtu hinnata, koli või hotelli.)

Uuri siit https://soojust.ee/kontakt/, ehk oskavad aidata.

[Joosep Toots]

Minu arvates (maa)soojuspump just ongi selline seade, millega saaks ja peakski %-des säästu üritama timmida. Pump ise on juba üles ehitatud peenhäälestusele (madal küttevesi, elektroonika, juhtimine, kuni börsihindadeni välja). Öise ja päevase elektri hind erineb sageli 3-4 korda. Sellega võiks mingit loogikat arendada küll.

Ma ise olen viimase kuu pannud päevase küttevee temparatuuri 5 kraadi madalamaks ja pole soojuses vahet märganud. Eks termostaadid keeravad end siis vajadusel rohkem lahti ja päeval kütan ahju ja pliiti ka. Minu loogika on selles, et kui kütan millegi muuga lisaks, siis samal ajal seisab välistemperatuuri põhjal soojaks köetud vesi enamus aega niisama akupaagis ja ootab, millal toa temperatuur langeb. Ja kui langeb, siis piisab sellesama temperatuuriga veest. Elektrisäästu tõtt-öelda ei oska hinnata.

Selles ongi vähemalt 1 kõrge elektrihinna positiivne efekt: inimesed hakkavadki päriselt energiat säästma

[timmuat]

Alphast ja andmevahetusest rääkides, siis on võimalik pumbast automaatselt andmeid küsida küll ning kui on viitsimist ja peale hakkamist, saab automaatselt juhtida nii temperatuure kui ka sisse/välja lülitamisi.
Enda pumba andmed saadan Thinger.io pilve, mis aitab numbreid visualiseerida LINK

Hallataval kortermajal alpha ca 50kW mahus pumbad, mida kahjuks ei saa börsi järgi juhtida, lõikaks kasvõi tipud maha. Uurisin just täna veel ,et ehk on neil mingi seadeldis välja pakkuda , kuid ei .

ps. eelmise kuu põhjal tuli omatoodetud soojuse hind pea sama mis kaugküttel.

Kas sinu süsteem jälgib börsi ?

[Joosep Toots]

Tegelikult on asi ju üsna lihtne. Igaüks, kes börsihinna kõverat on märganud, on näinud, et hind on kõrge u. kl. 6/7 (nädalavahetusel 8/9) - 22/23 ning madal sellest ülejääval ajal. Börsihinna 10% kõikumist kusagil päeva keskel nii pika vinnaga süsteemil pole ilmselt mõtet taga ajadagi. Nagu ülalpool juttu, peaks ilmselt pigem arutama, kuidas mängida öise ja päevase hinnavahega e. tegelikult sama asi.

[Coolhouse]

Alphast ja andmevahetusest rääkides, siis on võimalik pumbast automaatselt andmeid küsida küll ning kui on viitsimist ja peale hakkamist, saab automaatselt juhtida nii temperatuure kui ka sisse/välja lülitamisi.
Enda pumba andmed saadan Thinger.io pilve, mis aitab numbreid visualiseerida LINK

Hallataval kortermajal alpha ca 50kW mahus pumbad, mida kahjuks ei saa börsi järgi juhtida, lõikaks kasvõi tipud maha. Uurisin just täna veel ,et ehk on neil mingi seadeldis välja pakkuda , kuid ei .

ps. eelmise kuu põhjal tuli omatoodetud soojuse hind pea sama mis kaugküttel.

Kas sinu süsteem jälgib börsi ?

Kas seal mingit maja kütteautomaatikat (nt Ouman) ei ole? Kütte reguleerimisega saab ka soojuspumpa pidurdada.

[timmuat]

Hallataval kortermajal alpha ca 50kW mahus pumbad, mida kahjuks ei saa börsi järgi juhtida, lõikaks kasvõi tipud maha. Uurisin just täna veel ,et ehk on neil mingi seadeldis välja pakkuda , kuid ei .

ps. eelmise kuu põhjal tuli omatoodetud soojuse hind pea sama mis kaugküttel.

Kas sinu süsteem jälgib börsi ?

Kas seal mingit maja kütteautomaatikat (nt Ouman) ei ole? Kütte reguleerimisega saab ka soojuspumpa pidurdada.

On. Reguleerid kütet madalamaks ? Ei mõika hästi hetkel

[Coolhouse]

Põhimõtteliselt kütab soojuspump akupaaki või puhverpaaki. Paagist võtab maja ringluspump. Kui on ka mingi maja küttevee segusõlm siis selle automaatiika abil saab muuta maja tarbimist.
Siis peaks vaatama kas see automaatika oskab päeva või nädalapäeva lõikes temperatuure muuta.

Sellest ma ei saa aru kas sa ise ei mõika või seadete muutmine ei mõika.
Kütte reguleerimine ongi "uimane" ehk kui mdagi muuta siis võib mõju alles mitme tunni möödudes olla.

[Hiid]

normaalselt soojustatud maja tarbib nii vähe energiat, et ma ei näe mingit mõtet seda viiekat püüda, MSPst viimast võttes.
160m2 maja soe vesi, küte, pliidid-ahjud jm üldelekter maksab mul sama palju, kui teises onnis ainult 100l soojaveeboileri taga hoidmine