Riigi toetusega millegi rajamise puhul sööb asjaajamise bürokraatia ise selle toetuse enamasti ära...Ardi kirjutas: 13 Jaan 2022, 10:53 Keskerakonna ettepanek; toetada päikesejaamade ja -tuulikute rajamist 20%-ga. Ehk sisuliselt saaks jaama rajada 0 käibemaksuga.
Ma väga loodan, et seda ei tule ja see saab lihtsa takistuse - majade välisilme muutusSelle hinna alandamine tooks kaasa rõdupäikesejaamade vohamise ?
BIPV ehk hooneintegreeritud päikesepaneelid on alles oma arengu algusjärgus.xxx111 kirjutas: 13 Jaan 2022, 11:41Ma väga loodan, et seda ei tule ja see saab lihtsa takistuse - majade välisilme muutusSelle hinna alandamine tooks kaasa rõdupäikesejaamade vohamise ?
See on areng.xxx111 kirjutas: 13 Jaan 2022, 12:05 @trebla
Kui selleks on turutingimustel nõudlus siis teatud reservatsiooniga hea küll - las olla
Siiski võiks vähemalt kaaluda kas selliste asjade puhul pole tegemist sisuliselt võrgu (ja ka visuaalse) reostusega
Kui toetus on täpselt samasuur kui käibemaks, siis pole see mitte kellegi arvelt. Aga keegi ei saa ka kasu, peale investeerija. Ja kui sealt tuleb talle peale säästu ka mingi kopikas, siis see maksustatakse.xxx111 kirjutas: 13 Jaan 2022, 11:37 Palun selgitage lollile: milline on see põhjus miks peaks PV-de paigaldamist toetama teiste kodanike arvelt?
Ehk selgitad ka seda...Kui toetus on täpselt samasuur kui käibemaks, siis pole see mitte kellegi arvelt.
Näiteks toetusesaaja tellib päiksepaneelid jms Hiinast. Maksab selle eest koos traspordiga 10000eur. Riik lisab juurde käibemaksu 2000 eur. Toetuseaaja maksab selle 2000 ära. Paigaldab päikesejaama. Siis küsib selle 2000eur tagasi. Kodanik sai omale päiksejaama, riik saab täita taastuvenergia kohustust ilma sentigi kulutamata.xxx111 kirjutas: 13 Jaan 2022, 13:59Ehk selgitad ka seda...Kui toetus on täpselt samasuur kui käibemaks, siis pole see mitte kellegi arvelt.
Näide maksunduse kohta (et kui toetada KM ulatuses siis pole kellegi / millegi muu arvelt) ei päde - aga ei hakka vaidlema...Ardi kirjutas: 13 Jaan 2022, 19:10Näiteks toetusesaaja tellib päiksepaneelid jms Hiinast. Maksab selle eest koos traspordiga 10000eur. Riik lisab juurde käibemaksu 2000 eur. Toetuseaaja maksab selle 2000 ära. Paigaldab päikesejaama. Siis küsib selle 2000eur tagasi. Kodanik sai omale päiksejaama, riik saab täita taastuvenergia kohustust ilma sentigi kulutamata.xxx111 kirjutas: 13 Jaan 2022, 13:59Ehk selgitad ka seda...Kui toetus on täpselt samasuur kui käibemaks, siis pole see mitte kellegi arvelt.
Kui toetust ei maksta, siis kodanik ei investeeri ja riik ei saa täita taastuvenergia kohustust. Kodanik võib selle raha, mida ta muidu oleks võinud investeerida, hoopis näiteks reisimisse või mujale väljamaal.
Kuna toetusi uutele enam ei maksta ja paneelimüüjate telefonid on kõnedest umbes, siis rumalate ja kergeusklite arv paistab järjest kasvavat. Või üleliigset raha tekib inimestele järjest juurde...?Ac457765 kirjutas: 14 Jaan 2022, 00:51 Üldiselt tundub, et ilma toetusteta (mis ilmselt ei ole jätkusuutlik variant) enamasti püstitavad päikesepaneele rumalad, kergeusklikud ja võibolla ka mõned sellised, kes üleliigse rahaga lihtsalt tõesti ei oska midagi tarka peale hakata. Kes mõistab tasuvusarvutusi teha ja natuke laiemat pilti näha, peaks üsna lihtsasti ära nägema, et antud hetkel ja Eestis on tegemist üsnagi mõttetu ja ülespuhutud teemaga. Samas kirikus peksa saajatelt peab ju keegi raha ära võtma ja minul sellest kahju ei ole.
Jahh...Ac457765 kirjutas: 14 Jaan 2022, 00:51 Üldiselt tundub, et ilma toetusteta (mis ilmselt ei ole jätkusuutlik variant) enamasti püstitavad päikesepaneele rumalad, kergeusklikud ja võibolla ka mõned sellised, kes üleliigse rahaga lihtsalt tõesti ei oska midagi tarka peale hakata. Kes mõistab tasuvusarvutusi teha ja natuke laiemat pilti näha, peaks üsna lihtsasti ära nägema, et antud hetkel ja Eestis on tegemist üsnagi mõttetu ja ülespuhutud teemaga. Samas kirikus peksa saajatelt peab ju keegi raha ära võtma ja minul sellest kahju ei ole.
kuna raha ei mahu tõesti enam panka ära ja kõik muu on juba olemas siis panin 10,+ kw katusele, viimasel aastal oli miinusarve kuni novembrikuuni. Tavaliselt algab veebr-märts reaalne tootmine peale (oleneb muidugi ilmadest), maja kütab maasoojuspump. Dets. kuu kogu elektriarve oli 155 eur. Pühapäeval lähen kirikusse, ehk saab koslepi kätte. 
Miinushinnad võivad hakata olema suvel tuulise ilmaga, kui tuulikuid ja päikeseparke tuleb juurde ja suvel ju tarbimine ka väike. Talvel aga, kui päikesepargid midagi ei tooda, näeme senisest veel suuremaid hindu. Seega, kuskohast peaks siis päikesepark ära tasuma hakkama ilma toetuseta? Sest siis kui toodavad, on olematud hinnad ja kui ei tooda, siia päikesepark tagasi ei teeni.võhik kirjutas: 14 Jaan 2022, 08:46Kuna toetusi uutele enam ei maksta ja paneelimüüjate telefonid on kõnedest umbes, siis rumalate ja kergeusklite arv paistab järjest kasvavat. Või üleliigset raha tekib inimestele järjest juurde...?Ac457765 kirjutas: 14 Jaan 2022, 00:51 Üldiselt tundub, et ilma toetusteta (mis ilmselt ei ole jätkusuutlik variant) enamasti püstitavad päikesepaneele rumalad, kergeusklikud ja võibolla ka mõned sellised, kes üleliigse rahaga lihtsalt tõesti ei oska midagi tarka peale hakata. Kes mõistab tasuvusarvutusi teha ja natuke laiemat pilti näha, peaks üsna lihtsasti ära nägema, et antud hetkel ja Eestis on tegemist üsnagi mõttetu ja ülespuhutud teemaga. Samas kirikus peksa saajatelt peab ju keegi raha ära võtma ja minul sellest kahju ei ole.
Ehk sa aitaksid laiema pildi levitamisega ja defineeriksid , millistel tingimustel ei oleks enam tegemist mõttetu teemaga?
Kas ja kui palju selleks peaks elektri hind veel tõusma, et asjal mõtet oleks?
Kas kuu aja pärast ootavad meid eleketribörsil ees miinushinnad...?
See, et meil jaanuari alguses tulid suured arved, ei peaks kellelegi üllatuseks olema.
See mulle kusjuures tekitabki kõige rohkem muret, et seda praegu käsitletakse umbes nii, et see on detsembri arve, mis meil tuleb ära maksta.
Kõrged energiahinnad jäävad tema hinnangul aga pikemaks ajaks.
Seetõttu peaksid ka lahendused olema pikemaajalised.
Ettevõtjate hinnangul on probleemide taga rohepööre.
See, mida täna näeme, ja hirmud, mis on Eesti tootjatel, on see, et teatud rohepöördest tingitud muutusi majanduses pole piisavalt varakult hakatud ette valmistama ehk pikaajalistesse plaanidesse ei ole ettevõtjad saanud endale eesmärke või teatud nõudeid sisse kirjutada. See pole ainult elektri hind, vaid ka muud Euroopa Liidu nõuded, mis ettevõtjatele rakenduvad, kuna peame hakkama näiteks taaskasutusega tegelema.
Tema sõnul pole Eesti poliitikud adekvaatselt tajunud, kuidas siin rohepööret läbi viia.
Väga õige.See näitab selle elektri tootmisviisi perspektiivitust kui peame elushoidmiseks nn. peale maksma.
väitsin, et UUTELE liitujatele ei maksta toetusi, kuid sellegipoolest ummistavad paneelimüüjate telefone.xxx111 kirjutas: 14 Jaan 2022, 09:32 Ei ole õige, et toetusi ei maksta.
Selles võib veenduda iga elektritarbija vaadates oma arvel rida "taastusenergiatasu".
Eesti hind hetkel 189 €, Prantsusmaa hind 292. - €Tema sõnul pole Eesti poliitikud adekvaatselt tajunud, kuidas siin rohepööret läbi viia.
Üleilmne koormus elektrisüsteemidele on kaasa toonud ka rekordilised heitkogused, kuna riigid pöörduvad kulude kokkuhoiuks tagasi odavamate söeelektrijaamade poole.
Küsimus väga õiges suunas kui mõelda INVESTEERINGULE...Kas siit tuleks teha järeldus hakata ostma paneelitootjate aktsiaid?