Elektritarbimine oluliselt suurenenud

[ping]

Näide pumphüdrojaamast.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Vianden ... rage_Plant
Salvestamise kasutegur 70-80% ja kaevandatud pole seal mitte midagi, ülemine reservuaar on ehitatud mäe otsa.
Jõgi ise on paras nire. Jaama võimsus oli gigavatt, paar aastat tagasi suurendati 1,3 GW peale.

Antud jaam genereerib 1650 GWh aastas ehk 1,2 kWh/W ehk energia suurusjärk nimivõimsusesse on umbes sama mis päikesepaneelidel.
Selle põhjal võib eeldada, et Paldiski jaam hakkaks aastas andma aastas 500-600 GWh tipuenergiat. Ehk samapalju, kui meie praegune tuuleenergia kogutoodang..

Aga selleks, et salvestada, peab kõigepealt olema mida salvestada...
Pumpjaam on kasumlik, kui energiahind kõigub. Kui on pidevalt kõrge või pidevalt madal, siis pole jaamast kasu.
Saksamaal olid mullu kevadel mitmel korral negatiivsed energia hinnad päevavalges. Saab näha, kas see kordub ka tänavu... ?

See on hea plaan, et ehitame (kaevamise asemel) parem 300m kõrge mäe ja selle otsa 6 000 000m3 mahutava veehoidla ja saame samasuure salvestusmahu ja talvel liuvälja hoki propageerimiseks.
Kui suur on vajaliku mäe maht ja kuskohast see materjal leida?

[mote]

kui Eesti oleks olnud tubli ja meil oleks täna 2x rohkem elektritootmisvõimsusi töös (Auvere 2, Tootsi, Aidu ja veel tuuleparke + paar koostootmisjaama lisaks) siis sellegipoolest oleks elektrihind ikka praktiliselt sama...

Sellega täiesti nõus...

Huvitav kus see teadmine tuleb, kas saate andmetega tõestada seda. Ma arvan kui oleks olnud suurem tootmine poleks tipud nii kõrgele läinud.

Jah salvestamine pole elektitootimine, pigem on see tarbimine kuna kasutegur pole 100%.
Ja sama moodi pole tugevad välisühendused enerigatootmine, vaid pigem võrgu stabiliseerimine, kuna on ligipääs rohkematele reservvõimsustele. Puudujääk tuleb ikkagi kuskil toota.

Täna (kuni 2030) kasutab Elering võrgu stabiliseerimiseks Ida-viru soojusjaamasi, ning võrgutasuga taome ka kinni ajad kui Narvas on südasuvel katlas tuli all aga elektit sealt päeval väga ei tule. Olen aru saanud, et tegemist on osaliselt sotsiaalse projektiga, et kaevuritel ning jaama töötajatel tööd oleks. Vastasel korral seisaks see seal alates märtsist kuni oktoobrini vms. Kas see on nüüd kõige säästlikum viis reservõimsuse omamiseks või oleks mõtistlikum kasutada Paldiski või mõnda muud pumphüdro jaama aga talvel oleks elektritootmisega jama.
Ma usun, et on ka tulevikku akude peal võrgu stabiliseerimisel. Näiteks kui Eestil oleks elektivõrgus hajutatult 1GWh akuenergiat oleks meie võrk stabiilne ja suht pommikindel. Kui arvestada akupanga maksumuseks 350 eur 1KWh siis 1GWh oleks 350 miljonit/ 10 aasta peale, mis on 35miljonit aastas. Kas see on odavam kui pumphüdro millel on pikem eluiga?

Mis ebastabiilsetesse tootjatesse puutub siis ma ennustan, et võrk mõtleb välja mingi tasu liigi kui müüd võrku ajal kui tootmine on suurem kui tarbimine, nn stabiliseerimistasu. Läbi selle suunatakse tootjaid omale akumuleerimist arendama.

[xxx111]

Huvitav kus see teadmine tuleb...

Minu puhul polegi see teadmine - see on arvamus...

Ma usun, et on ka tulevikku akude peal võrgu stabiliseerimisel

Kohe kui see on majanduslikult kasulik on akud olemas

[Jaanus2]

Stabiliseerimine tähendab sageduse hoidmist, seda kindlustab piisavalt pöörlevaid generaatoreid võrgus. Akud ja päikesepaneelid väljastavad alalisvoolu ja neile tekitatakse sagedus välise võrgu abil, ise neist sageduse hoidmisel abi ei ole.

[trebla]

Huvitav kus see teadmine tuleb, kas saate andmetega tõestada seda. Ma arvan kui oleks olnud suurem tootmine poleks tipud nii kõrgele läinud.

See on samuti arvamine, aga võtab arvesse, et Eesti oma tarbimine on u. 7 TWh millest parimal juhul oma tuuleparkide, Auvere jms toodame poole. Praegu tootmisvõimsusi 1,? GW,
Samas, kui ma peast umbes mäletan, siis selle vana Nordpooli (ilma Saksamaata, ainult Skandinaavia) tootmisvõimsused olid 40+ GW ja aastane tootmismaht 140 TWh ?

Ehk Eesti toodangu kahekordistamine annab teise 3.5 TWh juurde, mille peamine efekt on see, et energia liikumise suund meie välisühendustes muutub...

Kui me praegu vaatame suure Nordpooli hindu, siis meist kuni Prantsusmaani on ühtlaselt kõrge hinnatase... seega lõuna poole voolab siit rohkem välja kui põhjast peale saab tulla..

[Coolhouse]

Nutune on see asi iga kandi pealt.
Välisühendused on täna sellised et Soomest tuleb ja pea sama sellisesse kohta nagu Venemaa ( Leningrad) läheb.
https://dashboard.elering.ee/et/transmi ... 59:59.999Z
Muidugi võib ju edaspidi nii elektrijaamasid kui ühendusi rohkem olla kuid iga justiitsasutus peaks faktideta väidete esitamist tühiseks ehk sisuliselt lorajutuks.

[ping]

kui Eesti oleks olnud tubli ja meil oleks täna 2x rohkem elektritootmisvõimsusi töös (Auvere 2, Tootsi, Aidu ja veel tuuleparke + paar koostootmisjaama lisaks) siis sellegipoolest oleks elektrihind ikka praktiliselt sama...

Sellega täiesti nõus...

Huvitav kus see teadmine tuleb, kas saate andmetega tõestada seda. Ma arvan kui oleks olnud suurem tootmine poleks tipud nii kõrgele läinud.

Jah salvestamine pole elektitootimine, pigem on see tarbimine kuna kasutegur pole 100%.
Ja sama moodi pole tugevad välisühendused enerigatootmine, vaid pigem võrgu stabiliseerimine, kuna on ligipääs rohkematele reservvõimsustele. Puudujääk tuleb ikkagi kuskil toota.

Täna (kuni 2030) kasutab Elering võrgu stabiliseerimiseks Ida-viru soojusjaamasi, ning võrgutasuga taome ka kinni ajad kui Narvas on südasuvel katlas tuli all aga elektit sealt päeval väga ei tule. Olen aru saanud, et tegemist on osaliselt sotsiaalse projektiga, et kaevuritel ning jaama töötajatel tööd oleks. Vastasel korral seisaks see seal alates märtsist kuni oktoobrini vms. Kas see on nüüd kõige säästlikum viis reservõimsuse omamiseks või oleks mõtistlikum kasutada Paldiski või mõnda muud pumphüdro jaama aga talvel oleks elektritootmisega jama.
Ma usun, et on ka tulevikku akude peal võrgu stabiliseerimisel. Näiteks kui Eestil oleks elektivõrgus hajutatult 1GWh akuenergiat oleks meie võrk stabiilne ja suht pommikindel. Kui arvestada akupanga maksumuseks 350 eur 1KWh siis 1GWh oleks 350 miljonit/ 10 aasta peale, mis on 35miljonit aastas. Kas see on odavam kui pumphüdro millel on pikem eluiga?

Mis ebastabiilsetesse tootjatesse puutub siis ma ennustan, et võrk mõtleb välja mingi tasu liigi kui müüd võrku ajal kui tootmine on suurem kui tarbimine, nn stabiliseerimistasu. Läbi selle suunatakse tootjaid omale akumuleerimist arendama.

Praeguste plaanide järgi jaguks pumphüdro jaama salvestatud energiast ainult mõneks tunniks ja selle ajaga ei jõuta isegi külma katelt üleskütta, sest katla soojenemise kiirus on määratud tootja nõuete ja füüsikaseadustega.

Praeguse "avatud elektrituru" tingimustel ei pruugi kohaliku elektritootmise töölepanek tagada kohalikele tarbijatele stabiilseid elektrihindu, kui piiritaga ollakse nõus selle eest rohkem maksma.

Kas oskad nimetada mõnda konkreetset EE poolt sertifitseeritud ja Tehnilise Järelvalve Ameti poolt lubatud salvestusseadet, mida võib eluhoones, hoone tehnosüsteemi osana, ametlikult (kindlustus) kasutada?

[ping]

Kontrollige oma kehtivaid elektrilepinguid, sest elektrimüüja on eelmisel aastal lõppenud tähtajalised lepingud ühepoolselt ja muutnud Üldteenuslepinguteks ilma klienti teavitamata.
Ja inimesed, kellel oli omateada fix pakett, peavad maksma nüüd börsihinda.
Sellest tingitud on ka väga paljudel ootamatult suured arved.

Seda näeb arve hinnarealt, kus elektrihinna ees on sõna: "Üldteenus".

[Ac457765]

Kontrollige oma kehtivaid elektrilepinguid, sest elektrimüüja on eelmisel aastal lõppenud tähtajalised lepingud ühepoolselt ja muutnud Üldteenuslepinguteks ilma klienti teavitamata.
Ja inimesed, kellel oli omateada fix pakett, peavad maksma nüüd börsihinda.
Sellest tingitud on ka väga paljudel ootamatult suured arved.

Seda näeb arve hinnarealt, kus elektrihinna ees on sõna: "Üldteenus".

Normaalsed teenusepakkujad ikka saadavad enne lepingu lõppemist pakkumise uueks perioodiks.

[Urmas]

Kontrollige oma kehtivaid elektrilepinguid, sest elektrimüüja on eelmisel aastal lõppenud tähtajalised lepingud ühepoolselt ja muutnud Üldteenuslepinguteks ilma klienti teavitamata.
Ja inimesed, kellel oli omateada fix pakett, peavad maksma nüüd börsihinda.
Sellest tingitud on ka väga paljudel ootamatult suured arved.

Seda näeb arve hinnarealt, kus elektrihinna ees on sõna: "Üldteenus".

Päris nii nüüd ka ei saa ja müüja on kindlasti eelnevalt saatnud pakkumise. Kui see pakkumine on jäänud kuidagi märkamata või unustatud vastata nagu meie puhul. Kuna meilt vastust pakkumisele ei tulnud, siis meil pikendati automaatselt 3-ks aastaks eelnevat lepingut samade tingimustega, ainult hind tõusis vist 1 sendi võrra.
Üldteenuse fixhind on küll kallim, aga kindlasti mitte börsihinnaga.

[Küülaline]

pikendati automaatselt 3-ks aastaks eelnevat lepingut samade tingimustega, ainult hind tõusis vist 1 sendi võrra

Mis kuus see pikendamine toimus?

[Urmas]

Mis kuus see pikendamine toimus?

1.septembrist 2020 ja kehtib 31.augustini 2023. Eelmise lepingu järgi olid hinnad järgmised:

- päev 0,05304
- öö 0,04404

Praeguse lepinguga on hinnad järgmised:

- päev 0,06636
- öö 0,054484

Need hinnad on juba koos käibemaksuga(direktor kiiresti pranglis).

Küülaline, vaata, et sa nendest arvudest külapeal ei kõssa või kui, siis anonüümselt, sest leping on konfidetsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele osapooltele.

[trebla]

Kas oskad nimetada mõnda konkreetset EE poolt sertifitseeritud ja Tehnilise Järelvalve Ameti poolt lubatud salvestusseadet, mida võib eluhoones, hoone tehnosüsteemi osana, ametlikult (kindlustus) kasutada?

Miks sa seda hoones tahad kasutada.. ?
Mina kavatsen liitumiskapi kõrvale teise sarnase kapi tekitada...

Aga, et akundus alles areneb, siis ei tegele hetkel veel asjaga.
Enne on vaja tootmine ise korralikult käima saada, võrk on ebasümmeetrias ja tuleb enne see ära klaarida..

[Küülaline]

1.septembrist 2020

Nojah, siis ei nãinud keegi veel undki 2021 septembrist.

[ping]

... Üldteenuse fixhind on küll kallim, aga kindlasti mitte börsihinnaga.

Mitmed inimesed teatavad juba, et nii EE, Alexela ja Elektrum on isegi kehtivaid lepinguid ennetähtaegselt lõpetanud.
Üldteenus - börsihind + marginaal.
Dets. oli P- 0,28 ja Ö- 0,16 + maksud.
Nov. .... P-0,17 ja Ö-0,11
Okt. .... P-0,15 ja Ö- 0,08

[ping]

Kas oskad nimetada mõnda konkreetset EE poolt sertifitseeritud ja Tehnilise Järelvalve Ameti poolt lubatud salvestusseadet, mida võib eluhoones, hoone tehnosüsteemi osana, ametlikult (kindlustus) kasutada?

Miks sa seda hoones tahad kasutada.. ?
Mina kavatsen liitumiskapi kõrvale teise sarnase kapi tekitada...

Aga, et akundus alles areneb, siis ei tegele hetkel veel asjaga.
Enne on vaja tootmine ise korralikult käima saada, võrk on ebasümmeetrias ja tuleb enne see ära klaarida..

Ehitada akukapi kõrvale rajatud energiasalvestushoone, siis varustada see seadmetele sobiva sisekliima tagamise süsteemiga, et temperatuur ja niiskus oleks kontrolli all? Talvel kütta ja suvel jahutada.
See peab küll väga vajalik tarbija olema, mida tasub akudelt 3F pealt toita.

[Urmas]

Miks sa seda hoones tahad kasutada.. ?
Mina kavatsen liitumiskapi kõrvale teise sarnase kapi tekitada...

Oled kindel, et akundus areneb nii kiiresti, et peavad vastu ka meie ja Rovaniemi talvises kliimas? Kui akud talvel "tööd" ei saa, siis nad vist kustuvad? Kui palju annavad PV paneelid meie kliimas akudele "tööd"? Mida teevad PV paneelidega need, kellede elukohas pool aastat päike üldse ei paista, vaid on lihtsalt polaaröö? Või panustad veel pikalt mõjuvale "inimtekkelisele kliimasoojenemisele"?

[Urmas]

Mitmed inimesed teatavad juba, et nii EE, Alexela ja Elektrum on isegi kehtivaid lepinguid ennetähtaegselt lõpetanud.

Vahest on kindlama tunde saamiseks alguses vaja veidi rohkem maksta, selmet tõmmelda ja poolitada igat senti ja hiljem maksta 2-x kordseid hindasid. Direktor arvestas, et börsipaketiga oleks meie detsembri arve olnud ligi 450€. Ei tea täpselt ega viitsigi arvutada, aga millegipärast on tunne, et kui nii jätkub, siis me oleme kevadeks(4 kuuga!) 0-s oma seni aastaid rohkem makstud vs odavama börsihinnaga. Mõne jaoks on mu kommentaar vist ehteestlaslik kahjurõõm, et teistel läheb hetkel sitemini kui meil.

[ping]

Mitmed inimesed teatavad juba, et nii EE, Alexela ja Elektrum on isegi kehtivaid lepinguid ennetähtaegselt lõpetanud.

Vahest on kindlama tunde saamiseks alguses vaja veidi rohkem maksta, selmet tõmmelda ja poolitada igat senti ja hiljem maksta 2-x kordseid hindasid. Direktor arvestas, et börsipaketiga oleks meie detsembri arve olnud ligi 450€. Ei tea täpselt ega viitsigi arvutada, aga millegipärast on tunne, et kui nii jätkub, siis me oleme kevadeks(4 kuuga!) 0-s oma seni aastaid rohkem makstud vs odavama börsihinnaga. Mõne jaoks on mu kommentaar vist ehteestlaslik kahjurõõm, et teistel läheb hetkel sitemini kui meil.

Kirjutasin, et inimestel olid kehtivad lepingud, nagu sinul aga nüüdse suure summaga arve hinnareal oli kirjas "üldteenus" ja iseteeninduses vaadates on seal kiri "leping puudub".
Selles on asi.

[Küülaline]

Ma ei saa aru, miks siis Urmasel odava hinnaga leping kehtib ja mõnel teisel ei kehti? Mille järgi neil vahet tehakse? Siin on midagi ikka kahe silma vahele jäänud.

[xxx111]

...kui nii jätkub, siis me oleme kevadeks(4 kuuga!) 0-s oma seni aastaid rohkem makstud vs odavama börsihinnaga...

Jah, see võib täitsa tõsi olla
Sellist asja ette ei kujutanud
Aga see on "õpetuseks" ka fix hinnaga pakkujatele
Kellegi fix hinnaga leping ei kesta igavesti (sest ka vastaspool peab riskid hedge-ma)
So mõne aja pärast on fix hind börsihinnast suhteliselt veel kallim kuna "kõik see mis praegu toimub" lisatakse hinda juurde
Pikemas vaates börsihind kindlalt odavam

[Urmas]

Ma ei saa aru, miks siis Urmasel odava hinnaga leping kehtib ja mõnel teisel ei kehti? Mille järgi neil vahet tehakse? Siin on midagi ikka kahe silma vahele jäänud.

Sedasama kahtlustan ka ise. Kas sama või mingis teises kõrvalteemas kasutaja ping väitis, et üldlepingus on teenuse pakkujal õigus lepingut muuta, kuid kasutaja ping tõi viitena õiguse lepingu muutmiseks tähtajatu lepingu lõpetamise punktid. Juriidikas on tähtsad ka komakohad. Äkki kasutaja pingile ei ole kõiki nüansse räägitud? Kasvõi lepingute ajalises pikkuses(1 aasta vs 3 aastat) ja uue lepingu sõlmimine sattus eelmise aasta lõppu.

[xxx111]

https://www.err.ee/1608462791/keskerako ... ktriarvest
https://www.err.ee/1608462677/opositsio ... nsatsiooni

Sotsialism (kommunism) oma eheduses...
Kõigepealt oma poliitiliste lollustega teeme kõik (mitte ainult Eestis vaid kogu EU, eraldi võiks mainida sakslasi), et hinnad oleks kõrged ja siis "oleme hooliv riik ja toetame" selle sama rahaga mis kodanikelt välja pressiti

[Urmas]

Urmas kirjutas

...kui nii jätkub, siis me oleme kevadeks(4 kuuga!) 0-s oma seni aastaid rohkem makstud vs odavama börsihinnaga...

xxx111 vastas

Jah, see võib täitsa tõsi olla
Sellist asja ette ei kujutanud

Omal ajal kajastus börsihinna vs fixhinna vahe mingi 20-30%(?) ja rahalises summas palju? 10-20€? Siis tänasel hetkel on see kui palju? 100-200-300%? Ei kujutanud ka meie sellist hinnavõitu ette.

Kellegi fix hinnaga leping ei kesta igavesti (sest ka vastaspool peab riskid hedge-ma)
So mõne aja pärast on fix hind börsihinnast suhteliselt veel kallim kuna "kõik see mis praegu toimub" lisatakse

Ja kui meie praeguse lepingu lõppemise ajaks tekib uus hinnakrahh ehk hinnad kukuvad alla? Nagu laulis omal ajal Heli Lääts- "Ei me ette ta, mis elu meil tuua võib". https://www.youtube.com/watch?v=qMIvsU1 ... SiimJuhkam
https://www.youtube.com/watch?v=qMIvsU1 ... SiimJuhkam

Pikemas vaates börsihind kindlalt odavam

Kuula uuesti ja mõttega Heli Läätse poolt lauldud laulu sõnu.

OT. Miks sa, xxx111, tood regitsreeritud kasutajate tsitaate välja anonüümselt? Kõik nagu peaks vastutama oma kirjutatu eest? No ei viitsi alati tagasi kerida ja otsida, kes sinu poolt tsiteeritut kirjutas.

[Urmas]

Aga see on "õpetuseks" ka fix hinnaga pakkujatele
Kellegi fix hinnaga leping ei kesta igavesti (sest ka vastaspool peab riskid hedge-ma)

Aastal 2008 olin ise vastupidine näide. Ostsin siis tol hetkel oma esimese tehasest tulnud auto, sest vanade auto ostmisega kaasnevatest probleemidest sai siiber. Kuna tol ajahetkel hinnad ainult tõusid, siis fikseerisin pangaliisingu marginaali 6%(?) juures. Ei läinud poolt aastatki mööda kui hinnad hakkasid kukkuma. Keda ma süüdistan? Ainult habet ajades vannitoapeeglist vastu vaatavat nägu. Kas oleks pidanud minema KOV käsi pikalt eest? Veel paar aastat varem oli meie kõrvalkorteri ostu laenumarginaal "ujuv". Nii noor sa ka vist ei ole ja peaksid mäletama, mida tegid vahepeal kinnisvaralaenu %-d. Kasu olijälle meiepoole. Ma ainult ei saa aru miks nutavad mõisa omanikud(!) 10 000€-se elektriarve pärast? Kas üle materiaalsete võimaluste mõisa omamine on Eesti Vabariigis kohustuslik? Vist ei ole.